php?page=4&id=13340 HULKTAHUKAS Hulktahukaks ehk polüdeedriks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Tahudhulktahku piiravad hulknurgad Servadhulknurkade küljed Diagonaallõik, mis ühendab kahte erineval tahul 3 paiknevat hulktahuka tippu Kumer hulktahukaskui kogu see hulktahukas jääb oma iga tahu tasapinnast ühele poole Euleri teoreem: Kui kumeral hulktahukal on T tippu, S serva ja R tahku, siis T+RS=2 4 Korrapärane hulktahukas ehk platooniline keha kumer hulktahukas, mille kõik tahud on omavahel võrdsed korrapärased hulknurgad ja kõik mitmetahulised nurgad on samuti võrdsed. Nimi filosoof Platoni järgi 5 Korrapärane tetraeeder 4 võrdkülgset kolmnurkset tahku Kuup ehk korrapärane heksaeeder 6 ruudukujulist tahku Korrapärane oktaeeder 8 võrdkülgset kolmnurkset tahku
Hulktahukad 12. klass Hulktahukaks ehk polüeedrik nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Hulktahukad jagunevad Kumerad hulknurgad Mittekumerad hulktahukad Kui kumeral hulktahukal on T tippu, S serva ja R tahku, siis T+RS=2 Korrapärane hulktahukas Korrapärane hulktahukas ehk regulaarne hulktahukas on kumer hulktahukas, mille kõik tahud on võrdsed korrapärased hulknurgad ja igast tipust lähtub võrdne arv servi. Platoonlised kehad Korrapärane tetraeeder Kuup ehk korrapärane heksaeeder Korrapärane oktaeeder Korrapärane ikosaeeder Korrapärane dodekaeeder
Hulktahukat piiravaid hulknurki nim. tahkudeks, külgi servadeks, tippe tippudeks, kahe erineva tahu tippe ühendavat lõiku diagonaaliks. Diagonaallõige on hulktahuka ja diagonaaltasandi ühisosa. Hulktahukad jagunevad KUMERAD ja MITTEKUMERAD. Korrapärane hulktahukas (platooniline keha) kumer hulktahukas, mille kõik tahud on võrdsed korrapärased hulknurgad ja kõik mitmetahulised nurgad on samuti võrdsed (nt. tetraeeder 4 võrdkülgset kolmnurkset tahku, oktaeeder 8, ikosaeeder 20 , KUUP e. heksaeeder 6 ruudukujulist tahku, dodekaeeder 12 võrdkülgset viisnurkset tahku). Prisma hulktahukas, mille 2 tahku on vastavalt paralleelsete ja võrdsete külgedega hulknurgad ning ülejäänud tahud rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. Paralleelsed tahud on põhjad, ülejäänud tahud on külgtahud. Prisma diagonaaltasand tasand, mis läbib kahte mitte ühele tahule kuuluvat külgserva
MATEMAATIKA 100 Mis on ruut? Vastus MATEMAATIKA 100 Mis on ruut? Ruut on võrdsete külgede ja nurkadega kujund MATEMAATIKA 200 Leia 34% 345-st. Vastus MATEMAATIKA 200 Leia 34% 345-st. 34:100 x 345= 177.3 MATEMAATIKA 300 Mis on risttahuka täispindala valem? Vastus MATEMAATIKA 300 Mis on risttahuka täispindala valem? St=2(ab+ac+bc) MATEMAATIKA 400 Mitu tahku on keral? Vastus MATEMAATIKA 400 Mitu tahku on keral? Keral ei ole ühtegi tahku EESTI AJALUGU 100 Millal on Eesti sünnipäev? Vastus EESTI AJALUGU 100 Millal on Eesti sünnipäev? 24.veebruar (1918) EESTI AJALUGU 200 Millal ja kus toimus esimene üldlaulupidu? Vastus EESTI AJALUGU 200 Millal ja kus toimus esimene üldlaulupidu? 1869. aastal Tartus EESTI AJALUGU 300 Mis riigi koosseisu kuulus Eesti enne
Tõenäosusülesanded II 1. Kuup tükeldatakse 27 ühesuuruseks kuubiks ( tee endale joonis) ja tükid segatakse. Leia tõenäosus, et saadud kuupide hulgast juhuslikult valitud kuubil on a) üks tahk värvitud; b) kaks tahku värvitud; c) kolm tahku värvitud; d) kuubi tahud on värvimata. 2. 11. klassi poiste seast, keda on 14, valitakse lipukandjad kolmele lipule: koolilipp, linnalipp ja riigilipp. Mitu erinevat võimalust on lippude kandmiseks? 3. Veeretatakse kahte täringut. Leia tõenäosus, et a) täringutel tuleb sama arv silmi; b) silmade summa on 7 või 8. 4. Karbis, milles on 3 rohelist, 2 punast ja 4 sinist pliiatsit võetakse juhuslikult 3 pliiatsit. Leia tõenäosus, et
Tõenäosusülesanded II 1. Kuup tükeldatakse 27 ühesuuruseks kuubiks ( tee endale joonis) ja tükid segatakse. Leia tõenäosus, et saadud kuupide hulgast juhuslikult valitud kuubil on a) üks tahk värvitud; b) kaks tahku värvitud; c) kolm tahku värvitud; d) kuubi tahud on värvimata. 2. 11. klassi poiste seast, keda on 14, valitakse lipukandjad kolmele lipule: koolilipp, linnalipp ja riigilipp. Mitu erinevat võimalust on lippude kandmiseks? 3. Veeretatakse kahte täringut. Leia tõenäosus, et a) täringutel tuleb sama arv silmi; b) silmade summa on 7 või 8. 4. Karbis, milles on 3 rohelist, 2 punast ja 4 sinist pliiatsit võetakse juhuslikult 3 pliiatsit. Leia tõenäosus, et
· Diagonaal- lõik, mis ühendab kaht mitte ühel tahul asetsevat hulktahuka tippu · Diagonaaltasand- tasand, mis läbib hulktahuka kahte mitte ühele tahule kuuluvat serva · Diagonaallõige- hulktahuka ja tema diagonaaltasandi ühisosa Kumerad hulktahukad · Kogu hulktahukas jääb oma iga tahu tasapinnast ühele poole · Iga kahte punkti ühendav lõik jääb hulktahuka sisse · EULERI teoreem: Kui kumeral hulktahukal on T tippu, S serva ja R tahku, siis T+R-S=2 Korrapärased hulktahukad · Platoonilised kehad · Kumer hulktahukas, mille kõik tahud on omavahel võrdsed korrapärased hulknurgad ja kõik mitmetahulised nurgad on samuti võrdsed · Korrapärane tetraeeder, oktaeeder, ikosaeeder, dodekaeeder ja kuup PRISMA Kaks tahku on vastavalt võrdsete ning paralleelsete V=Sph külgedega hulknurgad ja kõik teised tahud on rööpkülikud Põhjaks paralleelsed tahud Sk=Prh
Kuup Kuup on püstprisma erijuht. Kuup on korrapärane kuustahukas. Kuubi tahkudeks on kuus ruutu, sel on 12 serva ja 8 tippu. Igas tipus kohtuvad kolm tahku. Kuna kõik kuubi servad on ühepikkused, siis tähistame kuubi servi a- ga. Valemeid Kuubi täispindala St St = 6*Sp Kuubi põhjapindala Sp Kuubi põhjaks on ruut küljepikkusega a. Sp = a*a = a^2 Kuubi ruumala V = a*a*a = a^3 Kuubi pinnalaotus
Prisma Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud. Prismade liigitamine Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on nnurk, siis nimetatakse prismat nnurkseks prismaks
Lühikokkuvõte „nullpunkt“ "Nullpunkt” on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust .probleemsest kodust ja halvast koolist pärit johannesest, kel õnnestus end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida hea jutuga. kuid peagi avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusesse taandanud. kui johannese elupüramiidi kolm peamist tahku - kool, sõbrad ja kodu kokku varisevad, mõistab et on taas jõudnud nullpunkti. nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept , ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. raamatu tegelased: Johannes- mina tegelane Riina - johannese tüdruk Kairi - Johannese väga hea sõbranna Zaiid – maffiosniku poeg Olav,Ege,Paul,Kreete- johannese õed-vennad Sasa- johannese parim sõber kellega tutvus kairi kaudu.
otse loomulikult ka ,,Nullpunkt". ,,Nullpunkt" jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kellel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et tema uued klassikaaslased on teda hakanud ignoreerima ja temast mitte välja hakanud tegema. Kodus ei ole tal ka midagi hästi. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest ta hakkab iga asja peale nutma kuna arvab, et teda süüdistatakse kõiges. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku- kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii hakkab ta välja mõtlema skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja austus. Minu arvates elasid näitlejad oma rolli väga hästi sisse. Nad näitlesid täpselt nii, kuidas käituvad ja räägivad tänapäeva noored ja teismelised. Lavastuse muusika ja heliga tegeles Tarmo Kesküll. Dekoratsioon oli lavastusel omapärane. Kasutati keerlevaid ruumilisi kaste, millel oli erinev täht peal
aastal. Filmi režissöör on Mihkel Ulk, produtsent Evelin Soosaar-Penttilä ja stsenarist Margit Keerdo. Filmi peaosades on Märt Pius, Epp Eespäev, Uku Arop, Linda Kolde, Saara Kadak ja Henrik Kalmet. See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Minule meeldis see film väga, kuna see põhines päris elul ja andis edasi noorte probleemid. Ma olen seda mitu kordagi näinud ja see võib muutuda igavaks aga üle pika on jälle seda tore näha
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Prisma Prismaks nimetatakse hulktahukat, mille kaks tahku on paralleelsed kumerad hulknurgad ja kõik ülejäänud tahud on rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. Paralleelseid hulknurki nimetatakse prisma põhjadeks, nende külgi prisma põhiservadeks. Rööpkülikuid nimetatakse prisma külgtahkudeks ja külgtahkude ühiseid servi prisma külgservadeks. Kui prisma põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Prisma külgservad on võrdsed ja paralleelsed. Püstprismaks nimetatakse prismat, mille
· Tahkudest (külgtahud, 2põhitahku) · Servadest · Tipudest Hulktahukas jaguneb: · Kumerad: prisma, püramiid, korrapärased hulktahukad · Mittekumerad Prisma: Kaldprisma ja püstprisma 2 tahku on paralleelse ja võrdsed põhitahud, ülejäänud tahud on ristkülikud. Kas prisma on korrapärane või mitte sõltub tema põhjast. Kõik kaldprismad on mittekorrapärased prismad. Sk= PH V= SpH Sp sõltub põhja kujundist St= Sk+2Sp Püramiid: Kaldpüramiid ja püstpüramiid 1 tahk on hulknurk ja ülejäänud tahud on ühise tipuga kolmnurgad Kõrgus on tipu kaugust põhjast, alati põhjaga risti. Tipp on külgservade ühine punkt Korrapärased ja mittekorrapärased püramiidid
Mõnel aastal sellist abistamist tunduvalt rohkem kui mõnel teisel aastal Mittesugulaste abistamine Abistamine on kui pikaajaline investeering enda huvides Tavaliselt on abistajaiks pesitsuspaari enda järglased Kõige olulisem on mutualismi puhul see, et siin petmine ei tasu ära. Järelikult ka mutualismi puhul puudub vastuolu loodusliku valiku printsiibiga. Abistajate manipuleerimine Pealesunnitud koostöökoostöösuhetel on enamasti mitu tahku, mida tuleb üheskoos arvesse võtta. Konformism`moe' järgimine Eusotsiaalsed organismid Loomariigis tuntakse olendeid, kelle ennastohverdav käitumine on nii silmatorkavalt suur, et seda kaua aega peeti looduse seletamatuks imeks. Jutt käib kiletiivalistest ühiselulistest ehk eusotsiaalsetest putukatest ja termiitidest. Miks on nad eusotsiaalsed ? Eusotsiaalsed organismid elavad suurte nn peredena, kus sigimisvõimetud töölised
See teadmine lohutab Harryt, Hermonie mõjutab Harry maailmapilti ja kui ta lõpuks Herminesse armub, siis sümboliseerib see Harry naiselikku ja ühtlasi elunautleja poolt seega võib öelda, et Harry armub läbi Hermonie enda sees olevasse stepihunti. Tähtsaimaks sündmuseks ongi ehk Herminesse armumine ja pärast balli teatrisse minemine, kus Harry narkootilisi aineid proovib. Harry käib teatris ringi ja näeb igas ruumis erinevaid seiku oma elust. Iga tuba sümboliseerib mingit tahku Harry olemusest. Ühes toas näeb ta armastatud Herminet Pablo kaisus ning koheselt võtab tema sees võimust stepihunt ning ta tapab Hermine. Hetk hiljem saab ta aru, et ta tegi vea, lastes stepihundil enda üle võimust võtta. Harry peab arenema ja elult veel palju õppima, et ta suudaks aksepteerida ja ohjeldada endas pesitsevaid pooli. Inimene ei tohi eirata endas tahke, mis talle ei meeldi, sest kui sellele tähelepanu ei pöörata, siis ei ole ka võimalik seda ohjeldada
Kui ta järgmine päev viimaks silmad lahti teeb ja uuesti parki tagasi jookseb, peab ta oma kurbuseks tõdema, et laipa polegi enam seal. Selline järsk lõpp-lahendus on vaataja eeldusi taaskordselt petnud - ei jõudnud see mõrvalugu ka kaugemale. Antonioni filmi „Blow up“ ülimalt stiilne ja realistlik kujutluslaad, annab väga hästi edasi ajastut ja keskkonda. „Blow up“ ei ole kindlasti kerge vaatamine. Antonioni on loonud filmi nii mitu erinevat tahku, viidates selle kaudu ilmekalt ka uue ajastu arusaamade muutumisele. Kogu film mõjub väga elutruult. See on film, mis ei vasta ühegile vaataja poolt esitatud küsimusele, jättes vaatajale tohutult tõlgendamise ruumi ning tuues seeläbi välja ka 20. sajandi teise poole ühe iseloomulikuma joone – silmnähtavuse ja tõesuse kokkupõrge. Aili-Maarja Mäeniit
klassi alustamine klassikaaslastega Suhete parandamine Tutvumine Zaiidiga klassikaaslastega Grete saabumine Klassi lõpetamine Johannese minevik ja Johannes ja Bianca probleemid Kokkuvõte See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Raamatu kohta Autor on öelnud: ,,Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas
Kuup Kuubi serv on a. Näide Kuubi serva pikkus Kuubi ruumala V = a3 Kuubi täispindala on a = 2 cm. Et kuubi üks tahk on ruut ja kuubil on Näide St = 6 · a2 6 tahku, siis täispindala Olgu kuubi serva pikkus 2 cm, St = 6 · 22 =6 · 2 · 2 = siis kuubi ruumala on: =24 cm2 V = 23 = 2 · 2 · 2 = 8 cm3 Risttahukas Risttahuka servad on a, b, c. Risttahuka ruumala on Risttahuka täispindala on St = 2 · a · b + 2·a·c + 2·b·c V=a·b·c
Tahkuranna Tahkurannast. Pindala: 103, 4 ruutkilomeetrit Elanikke: 2010 Keskus: Uulu Kust tuli nimi Tahkuranna? Tahkuranna põhjaks on Tahku küla, kus talud olid kitsa ribana piki rannaäärt. Inimesed asusid Tahkuranda elama 17. sajandi suurel näljaajal. Merest püüti kala, mis oligi põhiliseks söögiks. Tekkis Tahkuranna kaluriküla. Ranna aluspõhja keskdevoni liivakivimist valmistati vanasti tahkusid ehk luiske, mida rahvas kasutas. Just tahkudest sai nime nii küla kui ka vald. Põhiline töö oli kalalkäik, kusjuures igal talul oli oma paat ja isegi püügikoht.
Materiaalsed asjad peaksid olema tagaplaanil ning vaimsed väärtused just esiplaanil. Raha ega esemed ei anna armastust, hoolivust, tuge ja kõike seda, mida on võimalik saada oma perelt ja sõpradelt. Vaatamata sellele, et me elame tehnoloogia ajastul hinnatakse endiselt perekonda, sõpru, haridust ja head töökohta. Elu kujundab väärtushinnanguid nii nagu merelained kujundavad rannaäärt, sest elu igat tahku nähes mõistatakse alles, mis on tegelikult tähtis. Erinevates eluetappides on väärtushinnangute kujundajad erinevad. Näiteks noorukieas on suurteks mõjutajateks vanemad, sõbrad ning kool. Kui vanemad ja kool räägivad sellest, kui tähtis on haridus ning miks peab õppima, siis sõbrad mõjutavad jätma kooliasju unarusse selleks, et osaleda mõnes huviringis või teha midagi kuritegelikku. Just sõbrad võivadki olla elutee kujundajaks, nii positiivselt kui ka negatiivselt
samal ajal. Ehk inimestes kasvas seoses kultuurielutempo järsu kiirenemisega hirm ning sellega seoses leidsid aset nõiaprotsessid. See kõik mis toimus paari saja aasta vältel hajus vaid umbes 40ne aastaga ning inimestel oli raske uskuda toimunu reaalsusesse. Kolmas peatükk räägib tehnikaarengust. Lotman toob välja, et teadusrevolutsioonide perioodidel toimunud muutused on sedavõrd ulatuslikud, et sõna otseses mõttes pole olemas inimajaloo ühtegi tahku, mida nad poleks sügavalt mõjutanud. Näiteks kui enne kirja leiutamist tarbetu unustati, siis pärast seda, kui kiri leiutati lubas see säilitada tarbetut ning lõputult laiendada meeldejäetava mahtu. Ma ei oska öelda, kuivõrd ma autori ideedega nõustun, sest need ei jõudnud mulle eriti kohale kuna tegu oli ühe minu arvates eriti segase raamatuga. Nendes 200st lehest mõistsin
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks. Loo lõpp, mis on fikseeritud, annab enamasti loole lahenduse.
arusaamad. Kui ennem arvati, et ainult iseenda arvamus on õige ja teised kõik valetavad või on valel teel, siis kogemuste kasvades hakkab inimene mõistma, et ka teistel on õigus, kui vaadata asju läbi nende silmade. Iga inimene usubki alguses, et ainult nende arvamus on õige, kuna nad ei aseta ennast teiste inimeste asemele. Tänu kogemustele ja suhtlemisele teiste inimestega hakkame mõistma, et asjad ei olegi nii ühekülgsed kui paistavad vaid, et neil võib-olla mitu tahku. Nii häid kui ka halbu. Tegelikult on hea, et igal inimesel on oma arusaam, sest igaühe arvamus on oluline ja tähtis, sest inimene on mõtlev olend ja igaüks meist on ainulaadne. See teadmine aitab meil mõista paremini iseennast ning kaasinimesi. Oluliseks aspektiks on kindlasti vaatepunkti positiivsus või negatiivsus ning mõju teistele inimestele. Oma arvamuse pealesurumine ei tähenda mitte alati, et teised sellega nõus on vaid pigem
millele on võimalik vastu vaielda. Seevastu lihtsad ja loogilised teadused nagu aritmeetika ja geomeetria ning muud on igati usaldusväärsed, kuna mis olekus me ka ei oleks on kaks plus kaks ikka neli. Kuigi isegi neid, kui me juba jumala ja loomise tasandile jõuame võib kahtlustada pettuses. 6. Autor väidab antud artikklis, et ainukesed teadmised, mida ei saa kahelda on meie n.ö. algelised teadmiseda nagu seda on ruudu neli tahku, kaks plus kolm võrdub viis, meie endi olemas olu ja seisund ning olemus ja muu selline. Need teadmised või tunnetused on kõige muu aluseks ning nende eitamine ja kahtluse alla seadmine on raske, sest see tundub nii ehtne ja vältimatu, et me oleme sellised nagu me oleme käte ja jalgadega jne. Kuigi ka seda võib kahtluse alla seada kuna me unes näeme ka vahel asju nii selgelt ja ehtsalt, kuigi tegelikuses on nad hoopis teised.
klassikaaslastega Suhete parandamine Tutvumine Zaiidiga klassikaaslastega Grete saabumine Klassi lõpetamine Johannese minevik ja Johannes ja Bianca probleemid Kokkuvõte See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Raamatu kohta Autor on öelnud: ,,Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas
Tutvumine Zaiidiga klassikaaslastega Grete saabumine Klassi lõpetamine Johannese minevik Johannes ja Bianca ja probleemid Kokkuvõte See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, Raamatu kohta Autoron öelnud: „Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas. See raamat on iseenda loomisest: sa võid olla see, kes tahad olla, ja elada täpselt sellist
jan 1934 7. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. jan 1934 – 3. sep 1937 Riigihoidja Ametiaeg: 3. sep 1937 – 24. aprill 1938 1. Eesti Vabariigi president Ametiaeg: 24. aprill 1938 – 21. jul 1940 (18. jan 1956) Elulugu Konstantin Päts sündis 10. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Tal oli neli venda ning üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts, Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung. Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Päts oli õigeusklik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu
poisid ei lange koolist rohkem välja kui tüdrukud, siis oleks töö eesmärk täitmata. · UURIMISKÜSIMUSED ..... probleemiga seotud konkreetsed küsimused, millele uuring otsib vastust. · Kõige tähtsam element uurimistöö puhul, sest määrab ära su töö sisulise fookuse MIDA SA IKKAGI UURID? · Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku. · Uurimisküsimused on lahtised küsimused (mitte kas-küsimused) ja peavad olema esitatud konkreetselt uuritava kohta. Tüübid: - ,,Mis"küsimused avastamine ja kirjeldamine mis mustrid esinevad,kes on toimijad, jne. - ,,Miks"küsimused mõistmine ja seletamine nähtuste põhjused, seosed nende vahel, uuritavate maailma mõistmine - ,,Kuidas"küsimused muutmine, praktilisi lahendeid otsivad Hüpoteesid uurimisküsimuse eri/alaliigid
nokkadega jõledad kujud, kes katkuhaigeid oma teadmatuses ometigi aidata püüdsid. Just nagu näitleja sümboliks on tänapäeval saanud rahvast naerutav (stand-up) koomik. Aga näitleja peaks olema hoopis ennast salgav ja ohverdav olend, kes on valmis saavutama/jõudma Grotowski järgi "totaalse aktini". Paljastama eneses tõe, olema enda vastu totaalselt aus. Sest katk on aus. Katku paisete, hullumiseni viiv protsess ei jäta varju mitte ühtegi tahku/saladust, ta on totaalne, ta on läbiv, ta on julm. Aga ta on ka aus. Seda taotleb ka Artaud' julmuseteater. Julm mitte vägivaldses, sõna esmases tähenduses, vaid just julm oma aususes. Sest katk on julm, katk tapab, katk toob esile kõik, mis meis on peidus, paiskab selle joana meie kehaõõnsustest lähedalasuvale vaatajale otse näkku. "Ent "julmuseteater" tähendab rasket teatrit, mis on julm eeskätt minu enda vastu." Kuigi Artaud näeb ühe vahendina oma teatris ka vägivalda,
...............................................3 1. Sotsiaaltöö lätted................................................................................4 2. Sotsiaaltöö poliitika...........................................................................6 3. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk..........................................................8 3.1. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk..............................................8 3.2. Sotsiaalpoliitika kaks tahku......................................................9 3.3. Sotsiaalpoliitika: kellele ja miks.................................................11 3.4. Sotsiaalpoliitika arengusuunad..................................................13 Kokkuvõtte.......................................................................................16 Kasutatud kirjandus.............................................................................17 Sissejuhatus
Või ehk siis nõnda, et küll me ta kunagi füüsikas Suure Ühendteooria abil kuskilt mateeria sügavustest välja sikutame ja siis on ta demüstifitseeritud ja armetu nagu moosivarguselt tabatud kratt. Paraku on nii nagu keelerelativismi kuulutanud Wittgenstein märkis, et keel kui märgisüsteem on piiratud väljendusvõimsusega. Mingit märgisüsteemi maailma mõtestamiseks kasutades peame arvestama, et selle abil kujutame me ainult osalist ja nähtumuslikku tahku Tõe arvamatust olemusest. Siit lähtudes võime me ju naeruvääristada ka religioosseid arusaamu Jumalast, mis pakuvad varuväljapääsu mõistuse kitsikusest, lootusetusest sündinud viskumist hingekuristikku. Selliseid inimesi on sageli peetud nõrkadeks, sest nad ei suutvat leppida inimese käesoleva saamatusega ja alluvat vaimse kiiksu tõttu kavalale otseteele põlvitada Tundmatu ees, omistades psühhosomaatilisele ekstaasile jumalikku päritolu.
Kasvatus on sugupõlvede vaheline interaktsioon Kasvatus: pikaajaline, eluaegne, inimese pidev mõjutamine, terviklik, taustal hariduse ideaal, eesmärgiks isiksuse kujunemine. Koolitus: organiseeritud, süstemaatiline, kindlatele eesmärkidele suunatud, perioodiline, on algus-lõpp, koolitusi annavad professionaalsed pedagoogid. KASVATAJA TEGEVUS Tavaliselt peetakse kasvatajaks mingit konkreetset inimest, aga mõnikord peetakse kasvatuse all silmas mingit ,,tahku" nt loodus, keskkond, kool jne. Kasvataja on iga inimene, kes püüab eesmärgipäraselt soodustada teise inimese arengut. ,,Kui kasvataja peab end meistriks, kes jagab oma täiuslikest oskustest ande enda jalge ees istuvatele õpilastele, ei pruugi see pilt iseloomustada kaugeltki kõiki kasvatajaid ja eriti mitte neid, keda on harjutud pidama parimaiks" Harva Vanemaks olemine on suhe, mis toetud kiindumusele ja interaktsioonile ning millel on oma elukaar.
Sotsioloogia ajalugu Teaduse ajaloo kaks tahku Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolides, õpikud, ajakirjad, teadlaste ühingud Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks Milline on sotsioloogia? Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma Sotsioloogia ajaloo perioodid Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg – kuni 19.saj) Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Com...
pesa, minu õpilaste kaudu. Laikmaa Provintsiaalmuuseumis avatud näitus oli esimene eesti kunstniku näitus Eestis. Tema oli ka üks esimesi, kes julges baltisaksa kunstnike loomingut kritiseerida. Laikmaa teeneks oli eesti kunstipubliku kasvatamine, kunsti tutvustamine tavainimesele, selgitamine, et kunst on vajalik. Kui rääkida Ants Laikmaast, siis rääkida kunstnikust, rääkida pedagoogist, rääkida kunstielu organisaatorist. Need on kolm tahku, millest tema puhul on võimatu mööda minna ning millest rääkides ei saa üht eelistada teisele. Laikmaas kui mitmekülgses inimeses oli võrdselt loomingulisust, energiat, teotahet, huvi enda ümber toimuva vastu. Eesti kunstiajalugu on olnud läbi aegade kirev ja elav. Ajast aega on ta pidanud võitlema võõra võimuga ja tulenevalt sellest ongi meie kujutav kunst arenenud, teistest riikidest sissevoolavatest kunstivooludest.
kasvatatakse lehtadru ka toidutaimena. Temast valmistatakse mitmesuguseid toite, suupisteid ja maiustusi. Lehtadru kuulub ka mõnede suppide ja salatite koosseisu. Nüüdisajal valmistatakse lehtadrust drazeekomme, mida soovitatakse tarbida joogivaeguse korral joogivees ja toidus. Vetikate Kasutamine Toiduks Pruunvetikat kasutatakse agari valmistamisel. Agar on aine mis annab tarrendi, mida kasutatakse laialdaselt ka pagarija kondiitritööstuses, sest leib ei tahku nii kiiresti, kui tainale pole lisatud pisut agarit, mis seob kaua vett. Jaapanis söödavatest vetikatest on kõige tähtsam Porphyra, Jaapani keeles Amanori. Amanori müügist saadav tulu ulatub 28 miljoni dollarini aastas. Kokkuvõte ·Vetikad on aegade jooksul väga vähe muutunud ·Toituvad autotroofselt ·Võib olla üherakuline, koloonialine või rakutu ·Neil esinevad kõik paljunemisviisid ·Enamik vetikatest elavad vees, kuid osa ka maal ja isegi õhus
Autor näitab selle raamatu läbi, kuidas üks eluga täiesti rööbastelt välja sõitnud inimene leiab endas jõudu, jaksu ja tahtmist siiski midagi teha, sellest välja rabeleda ning elada väärilist elu, ning mitte alla käia. Raamat räägib ühest noorest, kes on pärit probleemsest kodust ja halvast koolist. Tal õnnestub ennast ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida, kuid olukord erinevate temast sõltumatute sündmuste sunnil halveneb veelgi ning tema elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool vajuvad kokku. Ta avastab, et ta on jõudnud nullpunkti, ta ei oska sealt välja tulla, tal pole mitte midagi, mida võiks kaotada, ning ta unistab, et tal oleksid sõbrad, või vähemalt üks. Mõne aja pärast hakkab olukrod muuutuma, ning paljud asjad loksuvad paika. Raamat lõppeb hästi, kõik, kes olid seda väärt, said endale karistuse ning peategelase tulevik on selge ja puhas. Ühe tegelase iseloomustus:
Nii on siin lihtne järgida printsiipi tuntult tundmatule. Kõigepealt vaadeldakse kuupi ja ruutu. Sellesse tundi palub õpetaja lastel kaasa võtta mänguklotse. On needki ju kuubikujulised. Kuubi ja ruudu suured pildid leiab õpetaja tabelite kogumikust „Tähtsad tehted”. 1. Tutvutakse kuubiga. Vaadeldakse kuubi tahke. Kuupi lauale asetades tõdetakse, et kuupi on hea lauale panna, kuna kuubi tahud on tasased ja siledad. Seejärel loendatakse kuubi tahke. Kuubil on kuus tahku. Õpetaja laseb õpilastel leida ja nimetada erinevaid kuubikujulisi esemeid. Nüüd vaadeldakse ja loendatakse kuubi servi ja tippe. Väikestest kuupidest ehitatakse suuri kuupe ja loendatakse, mit- mest väiksemast kuubist on need ehitatud. 2. Tutvutakse ruuduga. Kõik kuubi tahud on ruudud. Loendatakse, mitu külge on ruudul. Nüüd tehakse loendamise teel kindlaks ruudu nurkade arv. Ruudul on 4 nurka. Ruut on nelinurk. 6
Viimane lähenemine on iseloomulik enamasti Euroopa, eriti Preisi tavadele, esimene Ameerika traditsioonile. 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? Pedagoogilise psühholoogia ülesanne on pakkuda õpetajatele ja kasvatajatele psühholoogia ning sotsiaalpsühholoogia meetoditega kogutud rakenduslikke teadmisi pedagoogilise protsessi olemusest ja seaduspärasustest. Need teadmised esinevad enamasti üksikfaktide, sõltuvusseoste kirjelduste, õppe-kasvatusprotsessi ühte või teist tahku kirjeldavate mudelitena. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid on õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadud teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilaste arengut ja arengupotentsiaali, õppimise seaduspärasusi ning õppimiseks vajalike väliste tingimuste kujundamise võimalusi (õppemeetodite ja vormide kasutamine, õppetööks soodsa õhkkonna ja distsipliini loomine jne). 1.3
Kangur Eesti Draamateatrist, Riho Kütsar ,,Vanemuisest", Elina Reinold, Kuressaare Linnateatri direktori asetäitja Aarne Mägi. Etlejad suudsid viia publiku tagasi 20. sajandi Ameerikasse ja tuua välja draama olemuse. Guido Kangurile oli see esimene kord Kuressaare Linnateatris näidelda, kuid see ei mõjutanud tema meisterlikku näitlejaoskusid. Vahel tundus, et Guido Kangur mängib komöödias, kui teised mängivad draamas, sest tema tegelasel oli 100 erinevat tahku, millega ta üllatada võis. Tema kehastatud 89-aastane juudist antiigikaupmees Solomon oli nooruslik kui ka kaval, veider, sõbralik, kuid samas ka kergesti solvuv. Kanguri näitlejatöö oli minu jaoks äärmiselt nauditav ja huvitav. ,,Vanemuise" näitleja Riho Kütsar kehastas oma viiekümnendatele eluaastatele lähenevat politseinikut Victorit. Victor elast tavainimese elu, kuid tema elust ei puudunud ka üksikud rõõmsad seigad
" 2. Kui Paulus räägib armastusest Jumala vastu, siis kas see tähendab, et oli gay? Heteroseksuaalse mehena on mul raske uskuda, et Paulus gay oli. Uurisin 3 Moosese raamatu 20-ndat peatükki, et otsida vihjet Jumala suhtumisse homoseksuaalsesse suhtesse ja oma üllatuseks ei leidnud (või ei pannud tähele) sõnagi sellest. Järelikult Paulus võis olla gay kuna selles polnud midagi taunimisväärset. Samas on armastusel mitu tahku ja ka armastust on mitmesugust. Kui isa-poja suhe on normaalne ja poeg väidab, et armastab isa ja isa armastab poega, ei teki kellelgi mingeid eelarvamusi. Kuid mida arvata võimalikust homoteemast? Väidetavalt oli see Kreekas ja Roomas küllalt levinud. Keskajal arvatavasti oleks selline suhe toonud kaasa hukkamise. Tänapäeval väidetakse, et mee ei olegi ,,trendikas" kui ta ei külasta vikerkaare värvides paraade ja homodele mõeldud klubisid.
selleni, et samade esemete ja ilmingute tajumine võib erinevatel inimestel erineda. Tuleviku tajumine nagu igasugune tunnetusprotsess materiaalses maailmas sõltub tajuva isiku individuaalsetest omadustest, tema mineviku kogemustest, teadmistest, huvidest. Isiku ja organismi eripärad, vajadused ja tajumise motiivid ja ergutamine, avaldavad mõju tajumisele ja toovad välja kaks kõige tähtsamat tajumise tahku: tajutava objekti omadused ja kvaliteet. Tunne ja taju kujunevad objektiivse maailma subjektiivse kuju. Mõned taju teooriad Ameerika teadlane J. Gibson tõi välja loomuliku tajumise teooria, vastavalt millele ei ole vaja midagi muud peale sensoorse informatsiooni. Oma teooria tõestamiseks kasutas ta nn visuaalset kuristikku (klaasist lauapinna all on sügav ja väike kuristikud). Väikelaps ei hakka roomama sügava kuristiku üle
tasuda enamasti rahaga. Ka seda, et keegi sööks talvel oma aias kasvatatud kartuleid ja porgandeid enam väga palju ei näe. Enamus toiduaineid ostetakse ja selle eest tasutakse rahaga. Analüüsides erinevas piirkonnas elavate inimeste hierarhilisi vajadusi siis näeme, et need on suuresti erinevad. Võttes aluseks A. Maslowi inimeste vajaduste hierarhilise struktuuri, võib väita, et maal elav inimene saab või on sunnitud rahuldama ainult kahte alumist tahku püramiidist, mis tähendab, et maal elava inimese jaoks on tähtsad füsioloogilised vajadused nagu toit, soojus ning turvalisuse vajadus . Selle põhjuseks on esiteks maal elavate inimeste väiksem sissetulek võrreldes linnaelanikega. Teiseks puudub maal klubide, kinode, teatrite olemasolu, mis piirab suurel määral inimeste vaba aja veetmise ning inimestega suhtlemise võimalusi. Linnaelaniku valik vabaajaveetmise võimaluste suhtes on tunduvamalt suurem ja
probleemidest, mis puutub platseebo rakendamisse psühhoteraapias. On küllaga ülevaateid sellest, kuidas näiteks antidepressantide mõju on jälendatav platseebo-tablettide abil. Tekib küsimus, kas selline olukord on eetiline ning milline on sellise olukorra moraalne valents näiteks patsiendi seisukohast. Kuna platseebost rääkides peetakse psühhiaatrias silmas eelkõige kliinilisi katseid, siis eetiline küsimus või konflikt puudutab kõige teravamalt just seda tahku. Freedman räägib tasakaalu kontseptsioonist, mis on ka antud konflikti aluseks. Tasakaal on olukord, kus puudub selgus selle kohta, milline kahest ravimeetodist (või grupist) kliinilises katses on parema tõhususega. Seda peetakse vajalikuks tingimuseks katse läbiviimiseks. Kui aga mõni või mõned meetodid on tõhusad ning see on teada - ehk on olemas standartne ravimeetod, siis tasakaalu olukorda enam ei eksisteeri (Freedman 1987). Seega võiks arvata, et oleks
kujutatakse. Talupojal oli üldiselt oma külakirikuga väga sügav suhe. Kirikus, kirikuesisel või surnuaias kogunesid tihti talupojad koosolekut pidama, vähemalt seni kuni neil polnud selleks kindlat hoonet. Linlane ja linnaelu Linn pani aluse uutmoodi võimusuhetele. Linnas oli küllalti turvaline elu, elades müüride vahel, mis pakkusid kaitset röövlite ja rüüstajate eest, polnud vaja karta ka nälga, kuna linnas oli küllalt tagavarasid. Linnaelul tekkis kolm põhilist tahku - hoida ka töötuse ja viletuse perioodil kuidagi hing sees. Linnas oli väga erinevat sorti rahvast, nii vaeseid kui rikkamaid. Palju inimesi tuli maalt linna, kuna soovis saada siit tööd. Linnas oli siiski ka ebameeldivusi: tänavad olid väga räpased, kui kaevud olid reostatud siis nappis joogivett, levisid kiiresti haigused ja tänu sellele oli linnas suremus ka suurem. Abikaasade suure vanusevahe tõttu oli linnas palju lesknaisi.
Postmodernism on raske määratleda, kuna see on mõiste, mis esineb väga erinevaid teadusharudega või pindalasid uuring, sealhulgas kunsti, arhitektuuri, muusika, filmi, kirjanduse, sotsioloogia-, side-, moe-ja tehnoloogiat. Seda on raske leida see ajutiselt või ajalooliselt, sest see ei ole täpne postmodernismile algust. Võib-olla kõige lihtsam viis alustada mõtlemist postmodernism on mõtlemist modernism, liikumist, mis postmodernism näib kasvada või tekkida. Modernismi on kaks tahku, või mõlema mõiste, mis mõlemad on olulised, et mõista postmodernismi. Post-modernism toimib kui Euro-Ameerika Lääne hegemoonia, kelle ülemaailmne assigneering aeg ja koht paratamatult proscribes teatud kultuurides kui "tagasi" ja äärenumber samas koopteerimist endale kindlad oma kultuurilise "toorsuhkruga" materjale. Post-modernism Seejärel prognoositakse onto marginaalid on normatiivne, mis on neo-
1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad. o Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder(kuup), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder
1. Nimetage tahukate liike Hulktahukas (polüeeder) ehk lihtsalt tahukas on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korras on tahukas nõgus. · Lihtsamad hulktahukad (Prisma, püramiid, nendest mõlemast üldisem on prismatoid.) o Prismatoidiks nimetatakse tahukat, millel on kaks paralleelset tahku (põhja) ning millel pole muid tippe peale põhjatippude. Prismatoidi tippude koguarv peab olema vähemalt 4. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid · Ideaaltahukad Korrapärased tahukad, mille kõik tahud on korrapärased ja võrdsed hulknurgad. o Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder, heksaeeder(kuup), oktaeeder, dodekaeeder, ikosaeeder
Tühja koha pealt ei sünni ju midagi, mistõttu näibki, et kui ühelt poolt on tõesti transpordi ja infovahetuskiirused maailmas viimase pooleteise sajandiga alates aururongide ja laevade massiliseks muutumisest mõõtmatult kasvanud, siis teiselt poolt oleme harjunudki säärase kiirusekasvuga ning laseme end võluda meedias pakutavast kuvandist, mis jutlustab meile Jumal Kiirusest, kelle peamine prohvet on kommunikatsioonitööstus. Igal sõnumil on kaks tahku. Üks, nähtav ja positiivne on kiiruse kuulutamine täpsemalt: kuulutatakse seda, et saame üha efektiivsemate vahenditega teha sama ajaühiku jooksul ära senisest rohkem ja meile jääb senisest rohkem vaba aega (huvitav muidugi, mille jaoks kas mitte selleks, et pärast ühe või teise töö või vabaajaettevõtmise kaelast ära saamist VEEL rohkem midagi ära teha?). Teine, varjatud sõnum seisneb aga selles, et aeglus on halb.
nii, nagu tema näeb? Kas ma suudan astuda tema privaatsesse maailma niivõrd täielikult, et mul kaob igasugune soov sellele hinnangut anda? Kas suudan maailma tajuda täpselt nii nagu tema? Minu jaoks on see nii 50:50 seisukoht. Kuna maailma täpselt tajuda nii nagu tema, on keeruline kui pole endal olnud sarnaseid kokkupuuteid! Kuid kui veidi end arendada, on see peaaegu, et täielikult võimalik küll jah. Kas ma suudan aktsepteerida teise inimese iga tahku, mida ta mulle näitab? Kas ma suudan võtta teda täpselt sellisena nagu ta on? See on paljultki selle küsimus, kus on sinu sallivuse piir. Kuid ma leian, et iga persooni tuleks võtta sellisena nagu ta on, harjuda ära sellega milline ta on. Armastada teda sellisena nagu ta on. Minu kogemused on näidanud mulle, et kui ma üritan kedagi enda pilli järgi mängima saada, ei tule see mul välja või üritan näidata inimesele tema kehvu pooli, siis ta ei muuda end nagunii,
annaabi.ee 
