1993. aasta oktoobriks oli antud ekspluatatsiooni umbes kakssada WWW-serverit. Just Mosaic’i ilmusid sellised nüüd juba harjumuspärased asjad, nagu heli ja video, järjehoidjad ja hiljuti külastatud lehekülgede loetelu. Lisaks sai Mosaic’ist esimene mitmel platvormil töötav brauser: mõned kuud peale esimese Unix-versiooni ilmumist, ilmus Macintoshi ja hiljem ka Windowsi variant. NCSA Mosaic’ist algab peaaegu kõikide brauserite ajalugu. 1994. aastal firma Netscape, mille lõi NCSAst lahkunud Marc Andreessen, paiskas turule esimese Mozilla brauseri versiooni, tuntud samuti kui Netscape Navigator 1.0. NCSA Mosaic’i põhineb ka Internet Explorer, tänaseks kõige massilisemalt kasutatav veebibrauser. Sellest, et IE on loodud Mosaic koodi põhjal, teatatakse siiani programmi infoaknas. Ainukese erandina, va Lynx-liiki tekstibrauserid, esineb Opera. Täpsemalt öeldes, on see brauser Netscape’i vanune, selle töötasid välja 1994
modemiga (UUCP, SLIP, PPP); · Püsiühenduse puhul tarvis installeerida/konfigureerida protokollivirn, mille parameetrid saab teenusepakkuja käest (ntx. võrgudoomen, nimeserver (DNS server), väravmasin (gateway), masina IP aadress ja nimi, alamvõrgu mask (Subnet Mask) ). E-mail: DOS'is Pegasus, PCPine; Windows'is Eudora, PCPine, Pegasus; Win95/WinNT4.0's MS Exchange; UNIX'is pine,elm,mail,mailx; Solaris'es mailtool; lisaks igal platvormil Netscape Mail; · USENET News: Windows'is (Free) Agent, WinVN; UNIX'is tin; lisaks igal platvormil Netscape News; · Telnet: Windows'is sisseehitatud telnet.exe, WinQVTNet 3.*/4.0, NetTerm, CRT; · FTP: Windows'is ftp.exe, WS_FTP, CuteFTP; UNIX'is ftp, ncftp, ftptool; · WWW: DOS'is doslynx, Win95/NT's MS Internet Explorer; UNIX'is lynx; lisaks igal platvormil Netscape Navigator (Gold) (3.0), NCSA Mosaic; · Integreeritud keskkonnad: Windows'is Emissary, GNNWorks, Quarterdeck Internet
a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima Tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk WWW teke 1989.a Tim Berners- Lee Hakati teksti linkima Tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk 1991. sai sellest World Wide Web Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Netscape Veebilehitsejate teke 1993.a Marc Andreessen Mosaic Netscape Internet Explorer Veebilehtede areng Veebilehtede areng Veebilehtede areng Veebilehtede areng Kasutatud materjalid http://www.vitadelia.com/images/2008/08/internet.jp http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Internet/Intern http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/arendus/431_ http://et.wikipedia.org/wiki/Internet http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thu http://sp.life123
KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire
....................................10 3. JavaScript'i programmi täitmine ..............................................................................13 Õpetus eeldab lugejalt baasteadmisi HTML-keelest ning elementaarseid teadmisi veebist ja selle töötamisprintsiipidest. Konspekt koosneb kolmest osast: · "Sissejuhatus JavaScript'i", tutvustab lühidalt JavaScript'i olemust. Kirjeldatakse JavaScript'i keele osasid ja on toodud tabel, kus on näha, milliste Netscape brauseri versioonidel töötavad erinevad JavaScript'i versioonid. · "Tuum-JavaScript", kirjeldab JavaScript'i keele süntaksit. · "JavaScript veebibrauseris e. kliendipoolne JavaScript", annab ülevaate, kuidas JavaScript töötab veebibrauseris. Selgitatakse, kuidas töötab veebibrauseri programmeerimiskeskond, kuidas JavaScript'i lisada HTML dokumenti ning kuidas toimib JavaScript'i programmi täitmine.
HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-keele elementideks on koodid (tag), mille alusel toimub teksti ttlemine. Seejuures tuleb kik koodid kirjutada erimrkide < ja > vahele. Osa koode on paariskoodid, millest esimene <...>mrab mjupiirkonna alguse, teine aga selle lpu
maakera pinna iga mm2 kohta.Dünaamiline IP aadress IPaadress, mis omistatakse klient-tööjaamale TCP/IP võrgus.Paljusid kasutajaid teenindavad võrguseadmed nagu serverid ja printerid saavad harilikult staatilise IPaad. HTTP-hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient- server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk andme- vahetusprotokoll,mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS-hüperteksti edastusprotokoll üle turvasoklite kihi Sidepro- tokoll firmalt Netscape, mis on sisse ehitatud brauseritesse ning võimal- dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab http:// asemel https.See tähendab, et nii kogu andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel toimub krüpteeritult ning brauser dekrüpteerib ser- verist saabuvad veebilehed enne kuvamist.FTP-failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti.See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla
Infoturbe protokoll üle Interneti edastatavate andmete turvalisuse tagamiseks. Sõna "sokkel" viitab sellele, et andmete edasi-tagasi saatmine klient- ja serverprogrammi vahel toimub läbi soklikihi programmi ja meenutab elektripirni pesasse sisse- ja väljakeeramist. SSL kasutab RSA kahe võtmega (avalik ja privaatvõti) krüpteerimissüsteemi. RSA süsteemi juurde kuulub ka digitaalne sertifikaat e. isikutunnistus. SSL protokolli töötas välja Netscape ja seda kasutatakse laialdaselt näiteks krediitkaardiinfo edastamiseks elektrooniliste äritehingute puhul. 3 2 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.vallaste.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/HTTPS/ 4
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta
fail q Kõvakettalt saab faile ära kustutada, põhimälust ei saa q Ei tea 6. Millline järgnevatest mälumahtudest on sobilik iseloomustama kaasaegse arvuti põhimälu (RAMi)? q 256 GB q 256 B q 256 MB q 256 kB 7. Kui palju infot mahub disketile? q 1,44 KB q 1,44 GB q 1,44 MB q 1,44 B 8. Leia loetelust operatsioonisüsteemid ja rakendusprogrammid. q TurboPascal q Mac OS q MS DOS q Netscape Navigator q MS Excel 2000 q Linux q MS Word XP q MS PowerPoint q Windows 98 9. Kuidas on omavahel seotud bitt ja bait? q 1 bitt = 8 baiti q 1 bait = 8 bitti 10. Kuidas hoolitseda oma silmade eest arvutiga töötamisel? Vali kõik õiged vastused. q Sättida kuvar nii, et peaks võimalikult väham silmi pingutama. Vajadusel kasutada sobivaid prille q Mitte vaadata kuvarit järjest rohkem kui üks tund. Puhata 10 minutit ja siis
0 is transistors, AT&T designed its Dataphone, the first commercial modem released 1960 - A team drawn from several computer manufacturers and the Pentagon Silicon Graphics co-founder James Clark leaves to start Mosaic developed COBOL, Common Business Oriented Language. Project leader: Communications. Mosaic soon renamed to Netscape. Mosaic Grace Hopper. Communications releases Netscape Navigator 1.0, a world-wide web 1960 - LISP made its debut as the first computer language designed for browser. Asutajad: Clark ja Andreessen writing artificial intelligence programs. Inventor: John McCarthy. 1994 - Linus Torvalds releases version 1.0 of the Linux Kernel 1960- MIT wrote the first (graphical) video game, Space War! 1995 Microsoft Windows 95, Office, Internet Explorer 1.0 // Toy-Story
11, TCP/IP internetiotsad Eestis, wolfenstein 3d 1961 Space War, esimene arvutimäng, PDP1 1993 Mosaic 1.0 esimene avalikult saadaval brauser 1963 Douglas Engelbart leiutab hiire, ASCII 1994 Netscape 1964 Moore'i seadus, BASIC 1995 EPL.ee, win95 1965 PDP-8 1967 LOGO
Veebi teine otsingumootor ALiweb ilmus 1993a novembris. Üks esimesi ,,täis-teksti" ämbliku baasil toimivaid otsingumootoreid oli WebCrawler (ingl. k. VeebiÄmblik), mis tuli välja 1994 aastal. Erinevalt oma eelkäijatest lasi see oma kasutajatel otsida iga sõna igal veebilehel, mis on sellest ajast saadik muutunud standardiks kõigile otsingumootoritele. See oli ka üks esimesi otsingumootoreid, mis sai tuntuks laiema avalikkuse ees. 1996. aastal tahtis Netscape anda ühele otsingumootorile eksklusiivse lepingu, millega see muutuks kaasasolevaks otsingumootoriks Netscape'i brauseril. Huvi selle vastu oli nõnda suur, et Netscape tegi tehingu viie suurema otsingumootoriga. 5 millioni dollari eest aastas olid Netscape'i otsingulehel ringluses erinevad mootorid. Need viis olid Yahoo!, Magellan, Lycos, Infoseek ja Excite. 2000. aasta paiku tõusis tippu Google'i otsingumootor. Firma saavutas paremaid tulemusi innovatsiooniga PageRank
1994 Aeg Sündmus ? Ilmus palju arvutimänge, nagu Command & Conquer, Alone in the Dark 2, Theme Park, Magic Carpet, Descent and Little Big Adventure. ? Peter Shor kavandas algoritmi, mis laseb kvantarvutitel kindlaks määrata suure hulga täisarve kiiremini. See on esimene huvitav probleem, mis lubas kvantarvutitele imepärast kiirendust ja seepärast tekitas palju huvi kvantarvutite vastu. ? Kirjutati Netscape Navigator 1.0 alternatiiv brauserina NCSA Mosaici jaoks. ? Lasti välja Motorola 68060 protsessor. Märts 7 Intel lasi välja 90 & 100MHz-ise versiooni Pentium protsessorist. Märts 14 Linus Torvalds lasi välja 1.0 Linux tuuma. Aprill 29 Commodore International kuulutas pankroti. September Lasti välja PC-DOS 6.3 IBM-i poolt, millega oli kaasas uus kokku köidetud tarkvara Stacker ja anti-viiruse tarkvara.
, WYSIWYG, - what you see is what you get, kooditabel, - määrab kuidas faili salvestatud sümbolit ekraanil näidata ASCII -, 7 bit tabel mis sisaldab 128 sümbolit Unicode - teksti redigeerimis standard UTF-8: sümboli kodeerimis standard Latex: laiendab Tex keelt struktuuri, sisu ja haldusega Markdown: teksti vormindus keel 5. Nädal Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, Python: 1989 HTML: 1990, lubas internetil laieneda world wide webi HTTP: 1990, võrguprotokoll, mis aitab veebilehitsejatel serveritega suhelda veebis Internet eestis: 1990, pandi käima regulaarne ühendus oma instituudi ja FUUG(asus Soomes) masina vahel Linux:1991, tegi soomlane Linus Torvalds Netscape: 1994, browser Usenet: 1994, suhtlussüsteem
ee -eesti ; venemaa - ru , su ; lt - leedu ; fin - soome ; poola -pl , prantslased - fr ; com - kommertslik ; org - organisatsioon , mil - sõjavägi , cov , edu , uk . 16.http - hyper tekst transfer protokol 17.ftp - file transfer protokol - failide transportimiseks mõeldud protokoll . 18.veebilehitseja - kohalikus arvutis töötav programm , millega saab lugeda veebi dokumente . firefox , opera , google chrome , internet explorer , safari , netscape . 19.Java - programeerimis keel , millega käsutatakse kohalikku arvutit . 20.Java script - programeerimiskeel , millega käsutatakse nii kohalikku arvuti , kui server arvutit . PYTHON Milleks Pythonit kasutatakse? Veebi loomiseks Servertarkvarana Vahel arvutitööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks 3D tarkvarana kujundite loomisel ja animatsioonide juhtimisel Pythoni ajalugu Looja Guido van Rossum Hollandist Pythoni sünniaastaks loetakse 1991
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...
1992Eesti Lipmaa organiseerib kahe kalli sateliidiotseliini TCP/IP jaoks rajamist. Märtsis pannakse Eestis käima tõeline internet - Andres Bauman, Jaak Lippmaa ning Toomas Kadarpik. Eestis hakkas toimima .ee 1993 Esimene avalik populaarne brauser NCSA Mosaic v1.0 ( NCSA=National Center for Supercomputing Applivations) 1994 NCSA WWW- meeskonnast tekib Netscape James Clark asutab Mosaic Communications, hiljem nimetatakse ümber Netscape-ks;Mosaic Communications laseb välja Netscape Navigatori 1.0i; Asutajad: Clark ja Andeerssen GNU/Linux versioon 1.0 & freeware BSD-s;Linus Torvaldis laseb välja 1.0 Linux Kerneli BSD-s & Linux erinevad asjad, et luua UNIX-eid PHP development began in 1994 when the Danish/Greenlandic programmer Rasmus Lerdorf initially created a set of Perl scripts he called "Personal Home Page Tools" to maintain his personal homepage.. 1994Michael Widenius and David Axmark start work on the MySQL database. 05.10
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ WWW ülemaailmne teabevõrk Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja...................................................
veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. E-posti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust - kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või minna onlain-teenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeili (kui olete näit. võõras büroos või internetikohvikus). Populaarsemad e-posti programmid on MS Outlook, MS Outlook Express, Eudora, Pegasus Mail, Lotus Notes, CompuServe, Netscape Communicator ja AOL. Veebimeili kasutusvõimalust pakuvad Eestis hot.ee, mail.ee, zone.ee, tele2.ee, solo.ee, email.ee, starline.ee, imp.hot.ee jt. Välismaistest veebimeili süsteemidest on tuntumad hotmail.com ja Yahoo!Mail. Krüpteeritud sõnumite vahetamiseks sobib hushmail.com E-post on harilikust postist mugavam see ei vaja, ümbrikku, marki ega postkasti. Peale selle on elektronposti teenus sadu korda kiirem kui tavaline postiteenus ning tavaliselt vastatakse kirjale kiiremini
Xerox PARC 1970 :DECnet(Digital Equipment Corporation network), SNA(Systems Network Architecture), XNA ( ATM) 1979 ARPAnet 200 . 1980-1990: , . : CSNET, BITNET, NSFNET, Minitel 100 . 1982 SMTP e-mail 1983 NCP TCP/IP ( TCP/IP ) DNS (Domain Name System)(name-to-IP-address translation) 1985 FTP 1988 TCP 1990-,2000-: , Web 1990 ARPAnet Web ( -) ( -), (1945) (1960-) HTML, HTTP, web- ( -). 1991 NSFNET 1994 Mosaic, Netscape. ( ) 1995 NSFNET 1990 2000- web- -: , , (2) ( , ) , Gbps 50 . , , 100 . . 2007-... 500 . 2 : BitTorrent( ), Skype(VoiceIP), PPLive() : , YouTube 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt. , , . : ; , . - IP-( 32- IP- , . , . , , . , . , . , : , . (. , , web-, ) 100% , .. . (, ). , . , ,
Network News Transfer Protocol NNTP(2) Loodud 1986 aastal Autorid Brian Kantor ja Phil Lapsley Väheselt kasutuses, RSS on positsioonilt tõrjunud NNTP(3) parameetrid AUTHINFO POST OVER SASL READER NEWNEWS HDR NNTP(4) Valdavalt kasutusel olev protokoll Usenet'i uudisegruppidesse saadetud sõnumite haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. NTP Network Time Protocol Võrguaja Protokoll NTP(2) Loodus 1985 Autor David L. Mills Üks vanimaid interneti prtokolle Siiani kasutuses NTP(3) parameetrid GOES PTB PPS GPS WWWB CHU ACTS NTP(4) TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio, aatom või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust
läbipaistvuse astme (0-255). See võimaldab luua rohkem ja vähem läbipaistvate aladega pilte. PNG ei võimalda luua animatsioone (animeeritud pilte). Soovijad saavad selleks otstarbeks kasutada MNG (Multiple-imageNetworkGraphics) formaati. PNG formaadi puhul tuleb mainida kasutatavuse probleemi, kuna kõik veebibrauserid ei pruugi seda toetada. Enamlevinud brauseritest toetavad PNG formaati alaest versioonist 4.0 nii Netscape Navigator kui MS Internet Explorer. Failivorming PDF, omadused Portable Document Format ehk PDF on PostScript-l põhinev arvuti riist ja tarkvaraplatvormist sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming. PDF faile kasutatakse eeskätt virtuaalse paberina, trükiettevalmistuses ja dokumentide arhiveerimiseks. PDF on kinnitatud rahvusvaheline ISO standard ISO 32000-1[1]. Lisaks sellele määratleb rahvusvaheline standard PDF/X ISO 15930[2] trükiettevalmistuseks sobilikku PDF faili,
0 i5 transistors, AT&T de6igned its Dataphone, the first commercial modem aeleasd 1960 - A team dram frm several computer manul&turels and the Pentagon Silicon Graphics ccfounder James Clark leaves to slart Moaaic developed coBoL, Cmmon Busihess oriented Language Proiecl leaderi Commsications. Mcaic soon renamed to Netscape. Mosaic 6ree Hopper. Communicatiohs releases Nelscape Navigator 1.0, a world-wide web 1960 - LISP made its debut as the fitst computr language designed tor brdser. Asutaiad: Clark ia Andreeslen writing artificial intelligence ptograms
First publicly available popular browser, free to download, runs on several UNIX workstations: NCSA Mosaic v1.0 is released. NCSA: National Center for Supercomputing Applications MS Internet Explorer “about” in 2002 says: “Based on NCSA Mosaic. NCSA Mosaic(TM); was developed at the National Center for Supercomputing Applications at the University of Illinois at Urbana-Champaign”. 1994: NCSA www-meeskonnast Netscape Silicon Graphics co-founder James Clark leaves to start Mosaic Communications. Mosaic soon renamed to Netscape. Mosaic Communications releases Netscape Navigator 1.0, a world-wide web browser. Asutajad: Clark ja Andreessen Clark invested $4 millions. Andreessen invested source code and competence and team. Microsoft offers Netscape US$1 million to license Netscape's browser code. Netscape refuses. 1994: PHP language, Mysql database
Eestis lisandub pangaülekandele jaosvara suhteliselt väikese hinna kohta märgatav teenustasu, abiks oleks pruukida vastavate vahendusfirmade teenuseid, neid on Eestiski (Capricorn AS näiteks). 1.2 Proovivara- ehk trialware erineb jaosvarast kolmandatele isikutele edasi andmise õiguse puudumise poolest, muidu tohib seda samamoodi teatud aja jooksul tasuta katsetada. 1.3 Vabavara- ehk freeware on üldse tasuta kasutamiseks. Veel mõni aeg tagasi oli näiteks populaarne veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust arvuti kasutamises, ent
Eestis lisandub pangaülekandele jaosvara suhteliselt väikese hinna kohta märgatav teenustasu, abiks oleks pruukida vastavate vahendusfirmade teenuseid, neid on Eestiski (Capricorn AS näiteks). Proovivara ehk trialware erineb jaosvarast kolmandatele isikutele edasi andmise õiguse puudumise poolest, muidu tohib seda samamoodi teatud aja jooksul tasuta katsetada. Vabavara ehk freeware on üldse tasuta kasutamiseks. Veel mõni aeg tagasi oli näiteks populaarne veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust
· faili nime lõpus olev .tar viitab tar'i arhiivile · faili nime lõpus olev .Z viitab compress'iga pakitud failile · faili nime lõpus olev .gz viitab gzip'iga pakitud failile · faili nime lõpus olev .bz2 viitab bzip2'ga pakitud failile 14. SMTP ja POP3 protokollide kirjeldus ja kasutus (Outlook või Netscape). POP3 postkasti kasutamine Sissejuhatus POP3 postkasti kasutamine Netscape Messanger'iga POP3 kasutamine Outlook Express'iga ning hoiatused Vastused EENeti POP3-kasutajate korduvatele küsimustele Sissejuhatus Pärast POP3 postkasti loomist hakkavad sinna kogunema lepingu lisas näidatud aadressile saadetud kirjad. Kasutaja saab oma postkasti saabunud kirju postiprogrammiga lugeda ning postimasinast neid enda arvutisse kopeerida. Selleks, et te saaksite oma postiprogrammi kirjade vahetamiseks kasutada, tuleb sobivalt määrata järgmised seadistused:
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõt...
Lisaks on temast saanud kiiresti ülipopulaarseks. Tänagi on 90% kõikide nohikute eestkõneleja maailmas ning personaalarvutite kasutajate arvutis just ikooniline stereotüüp nii muusikas, filmides, Windows. 1995 liitis Microsoft Windows 95ga raamatutes ning praegu töötatakse Internet Exploreri, mis mõjus laastavalt lavamuusikali kallal, mis põhineb Bill Gatesi rivaalide nagu Netscape äritegevusele. 1997 ja Apple'i juhi Steve Jobsi karakteritel. rajatati meiliteenust pakkuv Hotmail. 1998. aasta mais kaebasid USA Kasutatud materjal Justiitsministeerium ja 20 USA osariiki http://www.delfi.ee/news/majandus/aripaev/art Microsofti kohtusse, süüdistades firmat icle.php?id=17915534 tarkvaraturul monopoli loomises. http://www.microsoft.com/presspass/exec/billg
Cascading Style Sheets, http://www.w3.org/Style/CSS/ CSS1, http://www.w3.org/TR/REC-CSS1 CSS2, http://www.w3.org/TR/REC-CSS2/ Laadilehtede kasutamisel on peamiseks probleemiks see, et enamiku brauserite toetus CSS'le on hetkel ainult osaline peamised CSS käsud töötavad, kuid vähemkasutatavaid käske brauser ei toeta või tõlgendab W3C soovitustest erinevalt. Üldiselt toetavad levinumad brauserid CSS'i alates järgmistest versioonidest: · Netscape Navigator 4.0 ja uuemad; · Internet Explorer 3.0 ja uuemad; · Opera 3.5 ja uuemad. Ainsaks brauseriks, mis CSS'i täies ulatuses toetab on Internet Explorer 5 for the Macintosh. ülejäänud brauserid toetavad vaid osa CSS käske. Täpsema ülevaate, milliseid CSS käske levinumad brauserid toetavad, leiab aadressil http://www.webreview.com/style/css1/charts/mastergrid.shtml. CSS-failide toimetamiseks sobib ükskõik milline tekstitoimeti, kuid on loodud ka
üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus alguse 94-95 aastal, kui tekkis kasutusvõimalus ka neil inimestel, kes pole arvutispetsialistid või fanaatikud. Kuna suuremale enamusele kasutajatest tähendab Internet põhiliselt World Wide Web'i siis Interneti populaarsus sai teoks tänu WWW levikule. WWW võidukäik sai hoo sisse pärast Netscape browseri turule ilmumist. Suuresti tänu Netscape graafilisele ja lihtsalt käsitsevale browserile sai alguse turunduse võimalikkus Internetis. Internet on turunduse jaoks atraktiivne peamiselt selle poolest, et kusagil mujal ei ole võimalik saavutada niivõrd suurt hulka potentsiaalseid kliente niivõrd väheste kulutustega kui Internetis. Teoreetiliselt võib Interneti kodulehekülg tagada tuntuse üle kogu maailma.
ESITLUSKIHT SSL Infoturbe protokoll üle Interneti edastatavate andmete turvalisuse tagamiseks. Sõna "sokkel" viitab sellele, et andmete edasi-tagasi saatmine klient- ja serverprogrammivahel toimub läbi soklikihi programmi ja meenutab elektripirni pesasse sisse- ja väljakeeramist. SSL kasutab RSA kahe võtmega (avalik ja privaatvõti) krüpteerimissüsteemi. RSA süsteemi juurde kuulub ka digitaalne sertifikaat e. isikutunnistus. SSL protokolli töötas välja Netscape ja seda kasutatakse laialdaselt näiteks krediitkaardiinfo edastamiseks elektrooniliste äritehingute puhul TLS Avatud protokoll, mis võimaldab klient-server rakendustel omavahel turvaliselt suhelda üle Interneti, olles kaitstud pealtkuulamise või sõnumite rikkumise ja võltsimise eest. RAKENDUSKIHT DHCP DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele.
3 (1985-1996), Office (1983-) Küberkaitse terminid: TURVATEATER - illusoorne turve MALWARE – tarkvara, mis loodud kahju tegemiseks COOKIE – vähene info, mida veebilehed hoiavad sinu arvutis PHISHING – andmepüük, interneripettus (valed e-kirjad ja chatid) SOCIAL ENGINEERING – inimeste manipuleerimine konfidentsiaalse info saamiseks 4. nädal • Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, x-tee. PYTHON – 1989. a hakkas Guido van Rossum tegelema Pythoni implementeerimisega, Python 2.0 lasti välja 2000. a ja Python 3.0 lasti välja 2008. a HTML JA HTTP – 1990. a Tim Berners-Lee lõi HTML-i(Hyper Text Markup Language) füüsikute omavaheliseks väga lihtsaks suhtluseks, HTML-i abil sai internet laieneda World Wide
1. Windows 8 2. Windows 7 3. Windows Vista 4. Windows XP (Service Pack 3) 5. Windows Server 2012 6. Windows Server 2008 7. Windows Server 2003 Standard 8. Windows XP Home Edition (Service Pack 2 või uuem) 3.6. LISAKS: Et kasutada abisüsteemi programmis WMware Workstation ("Help" menüü all), on vaja ühte neist veebilehitsejatest: Internet Explorer 6 või uuem, Mozilla Firefox 1 või uuem, Netscape 7 või uuem, Safari 1 või uuem, Opera 7.54u2 või uuem. 6 4. VMware Workstation 9 installeerimine NB! Nagu juba mainitud on VMware Workstation 9 tasuline programm. Toode tuleb osta, et kasutada selle täisfunktsioone. See programm saadaval ka demo versioonina! 4.1. Avage "VMware-workstation-full-9.0.0-812388.exe", mis saab allalaadida leheküljelt https://my.vmware.com/web/vmware/details?downloadGroup=WKST-900-
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
Robootikaalane tegevus toimub natuke üle 100 lasteaias ja koolis. 2014 aastal plaanis on veel mitmed õpetajakoolitused. 2. Mis on Javascript? Uurisin sissejuhatuseks ka seda, mis täpsemalt on JavaScript, kus ja milleks seda kasutatakse ja kui kaua see on kasutusel olnud. JavaScript on koodisüsteem, mille abil saab teha kasutajaga suhtlevaid ehk interaktiivseid veebilehti ning luua lihtsamaid veebimänge. Javascripti lõi Brendan Eich Ameerika Ühendriikide infotehnoloogia ettevõttes Netscape 1995 aastal. See loodi kasutajasõbralikuks koodimiskeeleks, mida saavad ka kasutada tavalised inimesed, mitte ainult professionaalid. Kõige laialdasemalt kasutatakse JavaScripti veebilehtedel. Seda peetakse koguni maailma populaarseimaks programmeerimiskeeleks. Kuid brauserid pole JavaScripti ainuke keskkond. Väljaspool veebi on JavaScript kasutusel näiteks Adobe Readeris (JavaScript PDF-failides) ja Adobe Photoshopis. (http://et.wikipedia.org/wiki/JavaScript)
NPX Numeric Processor Extension NQS Network Queuing System [Cray] N(r) Number Returned NRC National Research Council (Canada) NREN National Research and Education Network NRM Network Resource Manager + Normal Response Mode NRZ Not Return to Zero NRZI Non Return to Zero Inverted NS Nanosecond (one-billionth of a second) + National Semiconductor (as in Ns16550 UART) + Network Supervisor + Non Stop NSAP Network Service Access Point NSAPI Netscape Server API [Netscape] NSA POLY National Security Agency Polygraph NSERC National Sciences and Engineering Research Council (Canada) NSF National Science Foundation NSFNET National Science Foundation Network NSI NASA Science Internet NSLOOKUP Name Server Lookup [Unix] NSM Netscape Server Manager [Netscape] NSP Native Signal Processing [Intel] + Network Service Provider NSSC NASA Standard Spacecraft Computer NSTC National Science and Technology Council
Apple Macintosh 1984 GNU project 1984 Richard Stallman GCC 1987, GNU Complier Collection, UNIX-ite jaoks Python 1989 FIDONET 1990, rahvusvaheline võrguots Eestis HTML 1990, Tim-Berners Lee WWW 1990 , Tim-Berners Lee lõi W3 Konsortiumi LINUXI arenduse algus - 1991 Päris netiotsad TCP/IP Eestis 1992 Debian - 1993 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime Linus Torvalds annab välja Linux kerneli 1.0 1994 Mosaic , later Netscape 1994, Andresseen Eest, esimene leht Päevaleht netis 1995 Windows 95 1995 ofc Pixari Toy Story 1995, esimene täispikk 3D anime Borland Delphi keel 1995 , Borland International Java 1995 , SUN AltaVista 1995 , esimene edukas ja võimas otsingumootor Palm Pilot 1995, U.S. Robotics Eesti internetipangad 1996 Deep Blue võidab Garri Kasparovit males 1997 GOOGLE 1998 Mozilla sünd 1998 Microsoft kõige väärtuslikum firma 1998 Blackberry 1999
html Eksam– EksamHyperText Markup Language, selle abil sai internetile ligipääsu WorldWideWeb http Eksam– EksamHyperText Transfer Protocol internet eestis Eksam– Eksam1990 Küberneetika instituudis modem, ühendus soomega, peamiselt sai soome kaudu emailidele ligi Linux Eksam– Eksam1991 EksamLinus Torvalds alustas hobikorras Linuxiga, kasutas Minix’it ja GNU’d, Linux = Minix-inspired kernel for GNU netscape Eksam– Eksamesimene korralik www browser usenet Eksam- Eksam php Eksam– EksamPersonal Home Page tools – scripting language for web development päevalehed Eksameestis Eksam– Eksam1995 Eksam- Eksam Eesti Päevaleht Tanel Tammet, etc www.zzz.ee palm Eksampilot Eksam– EksamU.S. Robotics’ first popular handheld computers google Eksam– Eksam1997, alguses Stanfordi tudengite uurimisprojekt
· .wav helifail · .mp3 tihendatud helifail · mpeg audio-ja videofailid · .avi heli-ja videofailid · .mpg videofail Kodulehe tekkimine Internet Tekkis 1960-ndatel aastatel . 11 Esimene veebilehitseja oli Mosaic (1993) , praegu on tuntumad brauserid MS Internet Explorer -> meie kasutame ! · Netscape Communicator · Opera · Moxilla Firefox . HTML HyperText Markup Language Kodeerimissüsteem veebidokumentide loomiseks e. keel, milles teatatakse brauserile, kuidas seda lehte näitama peab. · Veebileht veebis asuv document · Veeb kogumik elektroonilisi dokumente, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega.
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus................................................................................................. 6 1.Analüüs..................................................................................................... 7 1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa..............................................................7 1.3 Probleemi kirjeldus.................................
avalikud võtmed, e-posti aadressid jms). NNTP Valdavalt kasutusel olev protokoll. Usenet'i uudisegruppidesse saadetud sõnumite haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP tuli kasutusele mõnda aega tagasi varasema Usenet'i protokolli UUCP (UNIX-to-UNIX Copy Protocol) asemel. ISP-de juures asuvad NNTP serverid haldavad kogutud Usenet'i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat iseseisvat klientprogrammi. VLAN Virtuaalkohtvõrk. Loogiliselt sõltumatu kohtvõrk. Ühe füüsilise silla taga võib olla korraga mitu virtuaalkohtvõrku. Virtuaalkohtvõrkudes on tänapäeval enamasti kasutusel IEEE 802.1Q protokoll. Virtuaalkohtvõrkude loomise eesmärgiks on vähendada levipiirkonda MAC-aadresside
avalikud võtmed, e-posti aadressid jms). NNTP (Network News Transfer Protocol) - Valdavalt kasutusel olev protokoll Usenet'i uudisegruppidesse saadetud sõnumite haldamiseks nii serveritel kui klientidel. NNTP tuli kasutusele mõnda aega tagasi varasema Usenet'i protokolli UUCP (UNIX-to-UNIX Copy Protocol) asemel. ISP-de juures asuvad NNTP serverid haldavad kogutud Usenet'i uudisegruppide globaalset võrku. NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat seseisvat klientprogrammi. NTP (Network Time Protocol) - võrguaja protokoll. TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio-, aatom- või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust. See protokoll suudab sünkroniseerida laialihajutatud kelli millisekundi täpsusega pikkade ajavahemike kestel. POP (Post Office Protocol) postkontoriprotokoll
Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH...........................................................................................
aasta märtsis viibisid paar rootslast ja eesti poolelt Andres Bauman, Jaak Lippmaa ning Toomas Kadarpik. 1993 Intel introduces the Pentium processor. It uses 32-bit registers, with a 64-bit data bus, giving it an address space of 4 GB Apple Computer introduces the Newton MessagePad 100 personal digital assistent First publicly available popular browser, free to download, runs on several UNIX workstations: NCSA Mosaic v1.0 is released. 1994 Mosaic Communications releases Netscape Navigator 1.0, a worldwide web browser. Asutajad: Clark ja Andreessen 12 PHP language : PHP development began in 1994 when the Danish/Greenlandic programmer Rasmus Lerdorf initially created a set of Perl scripts he called "Personal Home Page Tools" to maintain his personal homepage.. Michael Widenius and David Axmark start work on the MySQL database.
продукт другой компании, чтобы обойти пропасть и шагнуть непосредственно к этапу сверхбыстрого роста. В 1980-х годах так поступили в категории электронных таблиц Lotus, используя VisiCalc. В 1990-х годах Microsoft так же поступила с Netscape на рынке браузеров. Главное здесь в том, что мы должны постоянно отслеживать эволюцию технологии, а не эволюцию линейки продуктов отдельно взятой компании – в конце концов, речь идет о жизненном цикле принятия технологии как таковой. Таким образом, когда мы говорим
1982: SMTP e-mail protocol defined // 1983: DNS defined for name-to-IPaddress translation // 1985: FTP protocol defined // new national networks: Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel // 100,000 hosts connected to confederation of networks. 1990, 2000's: commercialization, the Web, new apps: Early 1990's: ARPAnet decommissioned // early 1990s: Web hypertext [Bush 1945, Nelson1960's] // HTML, HTTP: Berners-Lee // 1994: Mosaic, later Netscape // late 1990's: commercialization of the Web // Late 1990's 2000's: more killer apps: instant messaging, peer2peer file sharing (e.g.,Napster), network security to forefront, est. 50 million host, 100 million+ users // backbone links running at Gbps 12. MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT ==> Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle
of TCP/IP // 1982: SMTP e-mail protocol defined // 1983: DNS defined for name-to- IPaddress translation // 1985: FTP protocol defined // new national networks: Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel // 100,000 hosts connected to confederation of networks. 1990, 2000’s: commercialization, the Web, new apps: Early 1990’s: ARPAnet decommissioned // early 1990s: Web hypertext [Bush 1945, Nelson1960’s] // HTML, HTTP: Berners-Lee // 1994: Mosaic, later Netscape // late 1990’s: commercialization of the Web // Late 1990’s – 2000’s: more killer apps: instant messaging, peer2peer file sharing (e.g.,Napster), network security to forefront, est. 50 million host, 100 million+ users // backbone links running at Gbps 12. MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT ==> Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle