Meelelahutus muusika funktsioonina Muusika on alati olnud ning on ka edaspidi meelelahutuslik. See võib pakkuda meelelahutust nii muusika loomise protsessis osalemises või muusikat tarbides ehk kuulates ja tunnetades. Muusikat tarbime me igal pool. Näiteks metsas jalutades ning linnulaulu nautides või linnas liikudes ja inimeste poolt tekitatud helisid kuulates. Muusika annab meile igapäevaselt edasi emotsioone ning tundeid. Muusika kui üks iseseisev osa suurest meelelahutusemaailmast on oma koha leidnud filmide, mängude, raamatute ja muu kõrval tänu tehnoloogia arengule. Tänapäeval käivad inimesed tänavatel ning igal pool mujal ringi kõrvaklapid peas, vältides nende ümber olevat ning peitudes muusikasse. Nad tunnevad end hästi, sest nad saavad muusika abil luua enda ümber mulli, millesse teised ei pääse. Sarnast funktsiooni täidavad ka muusikaga seotud üritused, kuid nendesse kogunevad inimesed loovad kõik koos ühe...
1) Määrata vedava lüli punkti A kordinaadid funktsioonina nurgast . A Ax Ay r Ax = r * sin Ay = r * cos Punkit A kordinaadid: A{r*sin ; r*cos } 0 2) Määrata liuguri punkti B horisontaalkordinaat Bx funktsioonina nurgast . Ax rsin Bx tan = a+ A y -> tan = a+rcos tan = h ja Järelikult: hrsin B x= a+cos 3) Määrata pöördenurk 1, mille korral on Bx maksimaalne. Anda nurga suurus
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Kodutöö nr. 2 Üliõpilane: Ove Hillep Matriklinumber: 072974 Rühm: MATB Kuupäev: 15. mai 2012 Õppejõud: Merle Randrüüt Leo Teder Ülesanne 1 r = 250 mm l = 900 mm xB = 400 mm yB = 300 mm a) Määrata punkti A koordinaadid xA , yA funktsioonina pöördenurgast . xA = r * cos yA = r * sin b) Määrata punkti C koordinaadid xC , yC funktsioonina pöördenurgast . y B-rsin =arctan x B-rcos x C =rcos +lcos y C =rsin +lsin c) Kirjutada MATLAB-i või Octave'i pro- gramm, mis esitab punkti C liikumise graafiku (...
ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: 18.03.2014 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed Mehhanismi vänt OA pöörleb konstantse nurkkiirusega OA 2,4 rad/s. Pikkused: OA 40 cm, AB 110 cm, AC = 45 cm (punkt C – kepsu massikese). Leida: - Mehhanismi vabadusaste; - Punkti A koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti B koordinaat xB funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti C koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti A kiirus ja kiirendus; - Punkti B kiirus funktsioonina pöördenurgast ; - Arvutada kõik ülal nimetatud suurused hetkel, kus = 130. Punkti B kiirus leida analüütiliselt ja graafiliselt, kasutades kiiruste plaan. Võrrelda tulemused.
ORGANISATSIOONIPÕHISE ENESEHINNANGU, TAJUTUD JUHTIMISSTIILIDE JA OTSUSTUSSTIILIDEGA Töö kaitstud: 21. jaanuar 2009.a. SISSEJUHATUS Töötajate soov pühenduda ettevõtte eesmärkidele, töötada täie jõuga ja kasutada loovust sõltub oluliselt organisatsioonis valitsevatest suhetest ning ettevõttesisesest atmosfäärist. Milliseks aga viimased kujunevad, sõltub juhi juhtimisstiilist, juhtimise ühe tähtsaima funktsioonina otsustamisstiilist, aga ka muudest indiviidi emotsionaalselt mõjutavatest aspektidest, millena antud töös on käsitletud organisatsioonipõhise enesehinnangu ning organisatsioonilise õigluse tajumist. Juhi eeskuju ja hoiakud mõjutavad kogu organisatsiooni emotsionaalset õhkkonda. Kaasaegseid juhte hinnatakse nende otsuste järgi otsused, mis viitavad edule, mis toovad kaasa läbikukkumise ning mis omavad pikaajalist mõju nii eetiliselt kui moraalselt. Seega
k. shaping machine) on ehitatud nii, et liuguritera hoidikusse kinnitatud Hööveltera saab liikuda edasi-tagasi: lõikefaasis aeglaselt, tagasiliikumisfaasis kiiresti. Liugur pannakse liikuma kulissmehhanismi abil. Järgnevalt on esitatud risthöövelpingi kinemaatikaskeem: Vastavad pikkused on r = 500 mm, a = 650 mm ja h = 1 500 mm. Vedav lüli pöörleb kiirusega 60 pööret minutis ja sellepöördenurka mõõdetakse vertikaalteljest. a) Määrata vedava lüli punkti A koordinaadid funktsioonina nurgast . b) Määrata liuguri punkti B horisontaalkoordinaat xB funktsiooninanurgast . c) Millise pöördenurgakorral on liuguri punkti B koordinaat maksimaalne? esitada kraadides ja vastav maksimaalne koordinaat millimeetrites. d) Kuidas muutub liuguri kiirus v sõltuvalt pöördenurgast ? e) Millised on kiiruse väärtused pöördenurkade = 0 ja = 180 korral? f ) Kirjutada MATLAB-i võiOctave'i programm, mis esitab kiiruse v graafiku funktsioonina pöördenurgast
2009 Sisukord Töö eesmärk 3 Katseseadme põhimõtteskeem 3 Mõõtetulemused tabelites 4 Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge 5 gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient Mõõdetav kõrgepinge U2 funktsioonina elektrostaatilise voltmeetri näidust 6 graafilisel kujul Elektrostaatilise voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine 7 Pingekõvera ostsillogramm ja moonutuste hinnang 7 Tulemuste analüüs 7 Töö eesmärk Tutvumine kõrgepinge saamise viiside ja pinge mõõtmise meetoditega. Katseseadme põhimõtteskeem a.) b.) Mõõtetulemused
Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Kodutöö nr. 2 Üliõpilane: Matriklinumber: Rühm: MAHB41 Kuupäev: 08.05.2012 Õppejõud: Merle Randrüüt Ülesanne 1 r = OA = 250mm = AC = 900mm ja a) Punkti A koordinaadid , sõltuvus funktsiooni pöördenurgast b) Määrata punkti C koordinaadid xC , yC funktsioonina pöördenurgast c) Matlab-i kood r = 0.25; l = 0.9; xB = 0.4 yB = 0.3; phi = linspace (0, 2*pi, 361); xC = zeros(1, 361); yC = zeros(1, 361); %Tsükkel for k=1:361 gamma = atan((xBr*cos(phi(k)))/(yBr*sin(phi(k)))); xA = r*cos(phi(k)); yA = r*sin(phi(k)); xC(k) = xA+l*sin(gamma); yC(k) = yA+l*cos(gamma); end figure(1) hold off plot(xC, yC, 'linewidth', 2) title('Punkti C trajektoor') xlabel('x [m]') ylabel('y [m]') Ülesanne 2 a) Vedru-massi süsteemi omavõnkesagedus
Funktsioonid Mida tähendavad järgmised mõisted? Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? 1. funktsioon ja protseduur Alamprogrammid jagunevad protseduurideks ja funktsioonideks. Funktsioonina saab vormistada üksnes sellist algoritmi, mis leiab täpselt ühe lihttüübi, viidatüübi või stringväärtuse. Protseduur on mõeldud mistahes töödeks: struktuursete väärtuste leidmine, joonistamine (graafikas) vms. Protseduur kutsutakse välja protseduurilausega, funktsioon aga funktsiooniviitega. Protseduur ja funktsioon on konstruktsioonilt sarnased: mõlema põhiosa on nn. plokk, mis koosneb kirjelduste osast ja lauseosast. 2. parameeter ja argument
sortimendi, koguse, kui ka kvaliteedi osas sellega, et kallist ning mittekvaliteetset kaupa lihtsalt ei osteta. Kui aga kaup või teenus on ostjatele meelepärane, siis ostetakse seda ka rohkem. Kehtib seaduspärasus, et mida madalam on kauba hind seda suurem on nõutav kogus ning mida kõrgemaks muutub kauba hind seda väiksemaks muutub nõutav kogus. Seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel saab väljendada nõudlustabeli, nõudluskõvera või matemaatilise funktsioonina. Lisaks hinnale võivad kauba nõudlust suurendada või vähendada mitmed teised tegurid: · ostjate arvu muutumine muutus võib olla põhjustatud elanike arvu kasvust või turupiiride avardumisest; · muutused tarbija sissetulekus ja ostuvõimes sõltuvalt konkreetsest tootest võib sissetulekute muutus nõudlust tõsta või langetada; · muutused maitse-eelistustes teatud toodete suhtes see võib toimuda
Riskihindamise kava Kavandamisel on vaja kokku leppida järgnevas: - milliseid keskkonnakorralduslikke eesmärke riski ohjaja taotleb - kas hindamine peab toetama keskkonnakorraldusliku valiku tegemist - milliseid ülesandeid, sh edukuskriteeriume, seatakse ülesannete täitmise hindamiseks - hindamise käsitlusala ja erilist tähelepanu vajavad aspektid - hindamiseks kasutada olevad ressursid. Kokkulepe võiks hõlmata ka neid keskkonnariski hindamise korralduse ning metoodilisi aspekte, mis on seotud õiguslike nõuetega või tulenevad keskkonnariski hindamise põhjustest ning kontekstist ning stressorite levimist kirjeldavate mudelite valimist. Keskkonnariskihindamise dokumenteeritud kava võimaldab jälgida, et esialgseid kavatsusi hindamise ajal ei unustata, ning vajaduse korral kava muuta. Kavandamist peab hoidma lahus keskkonnariski hindamise teaduslikust osast. See aitab tagada, et poliitilised huvid, mis on ...
komparaatorite kogum ("pank"), mille osad (komparaatorid) sämplivad sisendsignaali paralleelselt, "pank" söödab andmed loogika lülitusele, mis genereerib iga pingevahemiku jaoks koodi integreeriv - rakendab tundmatu sisendpinge integraatori sisendile ja laseb pingel kasvada kindla aja jooksul, seejärel rakendatakse teada olev negatiivne (vastand-polarisatsiooniga) nimipinge integraatorile ja lastakse kasvada, kuni integraatori väljund on 0; sisendpinge arvutatakse funktsioonina nimipingest, konstantsest laadumisperioodist ja mõõdetud tühjakslaadumise perioodist Sigma-Delta- ülesämplib soovitud signaali ja filtreerib seejärel välja soovitud signaaliriba Lähestav- kasutab komparaatorit, et eemaldada pingete vahemikud kuni alles jääb vaid soovitud pingevahemik Triger: karakteristlik impedats: 2xümmargust| koaksiaal|andmesiin
Kontrolltöö majandusmatemaatika erikursuses 8.03.2010 1. (10) Firma müüb tooteid hinnaga 50 . Firma kogukulud avalduvad funktsioonina C ( x ) = 0,01x 2 + 22 x + 50 , kus x on müüdav toodangukogus. Millist kogust x * peaks firma tootma (ja müüma), et saada maksimaalset kasumit? Tulufunktsioon on hinna ja koguse korrutis R = px = 50 x Kasumifunktsioon on = 50 x - 0,01x 2 - 22 x - 50 = 28 x - 0,01x 2 - 50 Statsionaarne punkt (kus tuletis võrdub nulliga) on
X- = {x | x X, f ( x ) < 0} . Ülesanded 1. Leidke funktsiooni määramispiirkond x 2x 1) y = 4- x + 2) y= x -1 - x 2 - 5x + 6 3) y = (1 - 2 x )1/ 4 2. Ümmarguse seibi avause raadius on r (r = const). Avaldada seibi pindala (S) seibi ääre laiuse (x) funktsioonina. Missugune on selle funktsiooni määramispiirkond? Seda funktsiooni esitava avaldise määramispiirkond? 3. Jalgsimatk kestis 9 tundi. Esimesed 5 tundi liiguti kiirusega 4,5 km/h, siis puhati pool tundi ja ülejäänud aja liiguti kiirusega 4 km/h. Avaldada läbitud teepikkus (s) aja t funktsioonina. Leidke selle funktsiooni määramispiirkond. Paaris- ja paaritud funktsioonid Funktsiooni y = f(x) nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui f(-x) = f(x), ja
Määramata integraalide tabel. Muutujate vahetus määramata integraalis. Ositi integreerimine määramata integraalis. 11. Hulkliikme teguriteks lahutamine. Ratsionaalfunktsiooni osamurdudeks lahuta-mine. Lihtsamate osamurdude integreerimine. 12. Trigonomeetriliste ja hüperboolsete funktsioonide integreerimine. 13. Algebraliste funktsioonide integreerimine. Mitte-elementaarsed integraalid. 14. Määratud integraal ja selle omadused 15. Määratud integraal ülemise raja funktsioonina. Newton-Leibnizi valem. Muutujate vahetus ja ositi integreerimine määratud integraalis. 16. Määratud integraali rakendused. Päratud integraalid. Õppeaine jaotub kahte ossa: 1. Diferentsiaalarvutus (loengud 1-9). 2. Integraalarvutus (loengud 10-16). Harjutustunnid: Vastavalt loengumaterjalile. Iseseisva töö korraldus: Iseseisvalt tuleb omandada põhilise õpiku mõningad osad (konkretiseeritakse loengul vastavalt vajadusele)
1. kahe valimi vahel ei saa seost leida 2. kahe valmi vahel saab seost leida.. 3. korrelatsioonisuhte, ülddispersiooni leidma Lineaarne regressioonimudelil: 1. pole põhjus ega tagajärge 2. kordaja võb olla nii pos kui neg 3. vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4. regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Regressioonianalüüsi kõige üldisem eesmärk: 1. kirjldada korrlatiivset seost metemaatika funktsioonina Pidev juhuslik suurus... 2. võib omada ükskõik milliseid väärtusi tema võimalikke väärtusi hõlmavas arvuvahemikus. 3. juhuslikku suurust nim pidevaks juhuslikuks suurusesks, kui tema võimalike väärtuste hulk on loenduv. Normaalselt jaotuvas kogumis... 1. ei toimu väärtuste varieerumist 2. standardhälve peab võrduma nulliga 3. jaotuskõver on sümmeetriline 4. mõlemasuunalised kõrvalekalded ei ole võrdvõmalikud
sirge, mis lõikab y-telge punktis (0;b). Kui b > 0, siis see sirge lõikab y- telge b ühikut ülalpool kordinaatide aluspunkti, ja kui b < 0, siis |b| ühikut allpool kordinaatide aluspunkti. 4.11 ÜHE TUNDMATUGA LINEAARVÕRRANDI JA LINEAARVÕRRATUSE GRAAFILINE LAHENDAMINE. Lineaarfunktsiooni y = ax + b graafiku ja x-telje lõikepunkti abstsiss on lineaarvõrrandi ax + b = 0 lahend. NÄIDE! -2x+6=0 1)Võrrand kirjutatakse funktsioonina. y =0 , y = -2x + 6 2) Koosta tabel. 3) Märgi punktid kordinaatteljestikule ja tõmba sirge. 4) Vastuse leian X telje ja graafiku (sirge) lõike punktis. -2x + 6 > 0 Võrrandi lahendamisel toimub täpselt samal viisil nagu graafilisel lahendamisel. Leian millise x-i väärtuste korral on y väärtused positiivsed. Kui x on suurem kui näiteks 3, siis on y väärtus negatiivne.
eraldi. Kui lõigu [a,c] üheks jaotuspunktiks on b, siis saame jagada integraalsumma kaheks osaks. Tõestus. Kui valida integraalsumma jaoks sama tükelduse ja samad punktid i, siis saame: Tõestus. Olgu f(x) integreeruv lõigul [a,b]. Et f(x)I[a,b]|f(x)|I[a,b] ja lause 2 põhjal |f(x)|I[a,b]-|f(x)|I[a,b] ning -|f(x)|f(x)|f(x)|, x[a,b] ning lausete 2 ja 4 abil saame selle välja kirjutada nii . 2.13 Integraal ülemise raja funktsioonina f(x)I[a,b]f(x)I[a,c], cb. Võtan kasutusle abifunktsiooni G(x)[a,b]. DEF1. x[a,b] Tõestus. G=G(x+x)+G(x). joonis! G=f(x+x)x, kui minna piirile x0 siis ka |G|0 ja siis ka G0ja s.t DEF2. Enne tõestasin, et G'(x) on f(x) algfunktsioon. F(x)=G(x)+C s.t, et suvaline algfunktsioon 2.14. Newton-Leibnizi valem Lause. Funktsiooni f(x) suvaline algfunktsioon on kirja pandav sellisel kujul: x=a: Näide. 2.15 Muutuja vahetus ja ositi integreerimine U(x), v(x) d(uv)=vdu+udv
millel on lõplik või loenguv hulk esimest liiki katkevuspunkte. Tõestame järgnevas mõned erijuhud: Lause : Lõigul integreeruv funktsioon on tõkestatud sellel lõigul. 4. Algfunktsiooni definitsioon. Määramata integraali definitsioon. Määramata integraal kui tuletise ja diferentsiaali pöördoperaator. 5. Muutujavahetus 6. Ositi integreerimine. 7. Osamurdudeks jagamine. 8. Määratud integraal ülemise raja funktsioonina. Newton-Leibnizi valem. 9. Integraali keskväärtusteoreemid. 10.Taylori valemi jääkliikme intergraalkuju 11.Defineerida päratud integraalid katkevatest funktsioonidest. Defineerida lõpmatute rajadega päratud integraalid 12. Määratud integraali rakendused. PÖÖRDKEHA RUUMALA: 13. Määratud integraali ligikaudne arvutamine. Kvadratuurvalemid.
Standardhälve 1. leitav dispersiooni ruuduga (ruutjuurega) 2. paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus (kui on alternatiivne tunnus, siis saab olla kuni 0,5 see on triki küsimus, kui panid õige, siis on ÕIGE) 3. ei saa olla lineaarhälbest suurem (väiksem) 4. varieeruvas reas = 0 (st puhul rida just varieerub) 5. ei ükski Regressioonianalüüsi kõige üldisem eesmärk: 1. kirjldada korrlatiivset seost metemaatika funktsioonina Pidev juhuslik suurus... 1. võib omada ükskõik milliseid väärtusi tema võimalikke väärtusi hõlmavas arvuvahemikus. 2. juhuslikku suurust nim pidevaks juhuslikuks suurusesks, kui tema võimalike väärtuste hulk on loenduv. Lineaarne regressioonimudelil: 1. pole põhjus ega tagajärge 2. kordaja võb olla nii pos kui neg 3. vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4. regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust
(näitab kasumi muutu). 16. Selgita kaarelastsuse ja punktelastsuse vahet. Kui andmeid ei ole võimalik esitada funktsioonina, siis kasutatakse kaarelastsuse mõistet. Kaareelastsus ehk keskpunkti elastsus ei arvutata ei alg- ega lõpp-punkti suhtes, vaid nende aritmeetilise keskmise suhtes. Elastsuse väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x. Annab vastuseks kindla väärtuse. Kui suurus y on esitatud pideva funktsioonina saab kasutada kõiki valemeid. Elastsus = EX(y)= *y´ Elastsuse väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x. Annab vastuseks kindla väärtuse. EX(y)= : = * Kaarelastsus, ei avaldata empiirilisi andmeid pideva funktsioonina. EX(y)= * 17. Mida näitab funktsiooni elastsus? Funktsiooni elastsus näitab ligikaudselt mitme % võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus suureneb ühe % võrra. Mida
tekkivat kogutulu muutu Marginaalkasum tootmismahu suhtes näitab ligikaudu täiendava tooteühiku müümisest tekkivat kasumi muut Selgita kaarelastsuse ja Kaarelastus kasutatakse siis, kui andmeid ei punktelastsuse vahet. ole võimalik esitada funktsioonina Elastsuse Ex(y) väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x Mida näitab funktsiooni elastsus Elastsus näitab ligikaudselt mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus kui argumendi x väärtus muutub ühe protsendi võrra
regressioonifunktsioonina juhusliku suuruse X järgi, mille väärtused võrduvad sõltuva suuruse Y (tingliku tõenäosusjaotuse) keskväärtustega. Regressioonifunktsioon seab igale sõltumatu suuruse X väärtusele vastavusse sõltuva suuruse Y keskväärtuse sellel kohal. · Funktsionaalne seos: kui on üks hind, siis talle vastab 1 konkreetne kogus. Funktsionaalne seos on kokkuvõte. Seoseid ei vaadata eraldi. Funktsionaalne seos on esitatav funktsioonina, mis seab sõltumatute tunnuste väärtustele vastavusse üheselt määratud sõltuva tunnuse väärtused (mida mitmeste funktsioonide korral võib sõltumatu tunnuse ühele väärtusele vastata mitu). · Seose suund saab olla + või -, kasvav või kahanev, samasuunaline või vastassuunaline. Graafiliselt kuju lineaarne või mittelineaarne. Seose suund annab sõltuva tunnuse väärtuse (y) muutuse, mis on tingitud sõltumatu tunnuse väärtuse(x) muutusest
I kontrolltöö kordamisküsimused aines ettevõtluse alused 1.Defineerida mõisted - ettevõtja, ettevõtlikkus, ettevõte. Ettevõtja- isik, kes tegutseb äris kasumi saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute riski. Ettevõtja (ÄS §1)- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõtlikkus- hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid. Ettevõtlikkus on oskuste ja võimete kogum, kus oluline koht on analüüsivõimel, paindlikkusl, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemis-, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskusel. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, kellel on oma vara, raamatupidamine ja juhtimine. E...
keelest enesest). Viimane pole mitte ainult teaduslik, vaid mängib olulist rolli igapäevakeeles. Kasutame metakeelt taipamata selle metakeelelist iseloomu. Tahtes kontrollida, kas kasutatakse sama koodi koondub kõne koodile: see esitab metakeelelist funktsiooni. "Ma ei jõua sind jälgida -- mida sa silmas pead?" Igas keeleõppimise protsessis, eriti lapse emakeele omandamisel, kasutatakse metakeelt. Poeetiline funktsioonina nähakse sõnumit. Puutumata kokku keele üldiste probleemidega ei saa seda keele funktsiooni edukalt uurida, samas, keele hoolikas uurimine nõuab selle poeetilise funktsiooni põhjalikku arutamist. Püüd kitsendada poeetilise funktsiooni sfääri poeesiale või poeesia piiramist poeetilise funktsiooniga oleks ülelihtsustamine, sest keele poeetiline funktsioon pole sõnakunsti ainus, vaid selle dominantne funktsioon. Kõigis teistes verbaalsetes toimingutes on see teisejärguline
mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eksisteerivad kehas eraldi üksustena. Monism seevastu jaguneb kaheks – materialismiks ning fenomenalismiks (subjektiivne idealism). Esimest iseloomustab veendumus, et materiaalsest maailmast eraldi ei eksisteeri midagi, nii seletatakse näiteks teadvust ja mõistust aju, ehk füüsilise, funktsioonina. Teine monismi tüüp kirjeldab arvamust, et füüsilised objektid on taandatavad vaimsetele objektidele. Ehk siis vaid vaimsed objektid, nagu mõistus, eksisteerivad. George Berkeley väitis, et mida me kujutame ette oma kehana on kõigest meie mõistuse taju. Mina kujutan vaimufilosoofia võtmes maailma ette pigem dualistlikuna ning kaldun toetama Descartes’i interaktsionismist lähtuvat seisukohta, et keha ja vaim on kaks eraldi substantsi, mis üksteist vastastikku mõjutavad
x1 x 2 = x 1 x 2 samuti: x1 x2 = x1 x2 Operandiväärtused 1 nagu "välistaksid" XORkorral vastastikku teineteist k a ehk "välistav VÕI" reageerib (erinevalt tehtest VÕI ) olukorrale i 2-he muutuja loogikafunktsioonide hulgas leidus ta funktsioonina f6 : n x1 = 1 x2 = 1 väärtusega 0 : e h f6 f9 f6 f7 i t x1 x2 x1 x2 t
Sirged ja tasandid Joonte ja pindade võrrandite mõiste Võrdust F(x,y,z)=0 nim pinna S võrrandiks antud koordinaatide süsteemis, kui selle pinna kõikide punktide koordinadid rahuldavad seda võrdust ja nende punktide koordinadid, mis ei asu sellel pinnal, ei rahulda seda võrdust. Sfäär on niisuguste punktide hulk, milliste kaugus keskpunktist on võrdne raadiusega r. Tähistades sfääri meelevaldse punkti M koordinadid (x,y,z) ning avaldades võrduse |OM| =r koordinatide kaudu. Võrdust (x-a)² + (y-b) ² + (z-c)² = r² nim sfääri võrrandiks vaadeldavas koordinaatide süsteemis. Kui pinna võrrand on esitatav kujul F(x,y,z)=0, kus F(x,y,z) on n-astme polünoom, siis nim pinda n-järku algebraliseks pinnaks. Algebralistest pindadest lihtsaim on esimest järku pind ehk tasand. Sfäär on teist järku pind, sest selle võrrandis esinevad tundmatud on teisel astmel.Võrdust F(x,y)=0 nim joone L võrrandiks antud koordinaatide süsteemis tasandil, kui teda rahuld...
põhimõtetel. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist või valimisnimekirjast. Parlamendi töös mängivad saadikurühmad ülitähtsat rolli. Fraktsioon kujundab seaduseelnõude suhtes oma arvamuse, formuleerib parandusettepanekud ning määrab kindlaks ühe või teise eelnõu käsitlemisel kasutatava taktika milliseid küsimusi üldkogu toimuva arutluse käigus esitada, kuidas hääletada. Parlamendi ühe olulisema funktsioonina, mis seadusloomega tihedalt seotud, tuleb nimetada erinevate huvide esindamist ja nende tasakaalustatud kajastamist poliitikas. On ju parlament rahva esindus kogu. Parlamendiliikmed on tegelikult rahva ja riigivõimu vahendajad, seepärast on nende esmakohus edastada oma toetajate taotlusi, mitte isiklikke ambitsioone. Selle põhimõtte kindlustamiseks on demokraatlike riikide parlamentidel ette nähtud üks istungivaba nädalapäev, mil saadikud peaksid oma valimisringkondades
See peab olema igast küljest suletud, nii et väljast ei pääseks sise valgust. Kui nüüd teha kasti avaus, siis sellest väljuv valgus on peaaegu täpselt ideaalse musta keha valgus vastavalt kastis valitsevale temperatuurile. 20. sajandi algul uurisid sellise seadmega musta keha kiirgust teiste seas nii tuntud teadlased, nagu lord Rayleigh ja Max Planck. Pärast pikka vaevanägemist kirjeldas Planck lõpuks musta keha kiiratavat valgust lainepikkuse funktsioonina. Lisaks sellele selgitas ta, kuidas muutub spekter temperatuuri muutudes. Plancki töö musta keha kiirguse probleemi kallal oli üks aluseid imelise kvantmehaanika loomisel, mille lähem kirjeldamine paraku ei mahu käesoleva artikli raamidesse. Planck ja teised avastasid, et kui musta keha temperatuur suureneb, kasvab sekundis kiiratava valguse hulk ning spektri lainepikkus muutub sinisemaks (vaata joonis 1). Joonis 1
ja keerukate ülesannete täitmises (Bronfenbrenner 1996, lk 620). Teine määratlev omadus seostub nende dünaamiliste jõudude kolmekordse allikaga. Väide 2. Arengut mõjutavate proksimaalprotsesside vorm, mõju, sisu ja suund muutuvad süstemaatiliselt 1) areneva isiksuse 2)tema vahetu ja kaugema ümbruse, kus protsessid leiavad aset ning 3) vaadeldavate arengutulemuste olemuse biopsühholoogiliste omaduste ühise funktsioonina . Väited 1 ja 2 väljendatud konkreetsete hüpoteeside vormis sõltuvad empiirilisest testist. Uurimiskava, mis lubab nende üheaegset uurimist spetsiifiliste hüpoteeside vormis, nimetatakse protsess-isik-kontekst-aeg (PPCT) mudeliks. 1 Tõlge©Maarika Pukk 2002 Peamine osa sellest peatükist on pühendatud mudeli olemuse ja tema nelja põhikomponendi üksikasjalikumale avamisele
Psüühika normaalne talitlus, arenb ja küpsemine oleksid mäluta mõeldamatud. Meie hoiakud ja suhtumised, oskused ja vilumused, harjumused ja igatsused, suhted ja aated võlgnevad oma tekke ja püsimise tänu mälule. Täielikule mälukaotusele järgneks vältimatult isiksuse hukk: indiviidist jääks järele üksnes hetkeimpulssidele reageeriv refleksipundar. Uuema aja psühholoogia ei käsita mälu mitte niivõrd meeldejätmise ja meenutamise automaatselt toimiva funktsioonina, kuivõrd isiksuse elutegevuse ühe avalgusena. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt: inimese huvid ja ootused, eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne. Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. ( 1.)
Dispersioon on: standardhälbe ruut hälvete ruutude aritmeetiline keskmine Regressioonanalüüsikäigus regressiooniseose selgitusvõimet kirjeldab determinatsioonikordaja hinnatakse parameetreid enamasti vähimruututde meetodil kasutatakse parameetrite leidmisel sageli vähimruutude meetodit tuleb kontrollida parameetrite statistilist olulisust Regressioonianalüüsi eesmärk: Kirjeldada korrelatiivset seost matemaatika funktsioonina Lineaarne regressioonimudelil: Regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Tugeva negatiivse lineaarse seose korral regressioonikordaja iseloomustab sõltuva muutuja vähenemist sõltumatu muutuja ühe ühikulise muutumise korral (õige) Seoste analüüsil korrelatsioonikordaja peab olema alati vahemikus -1 kuni +1 Korrelatsioonikordaja absoluutväärtused!! paiknevad alati vahemikus 0 kuni 1
kogutuli muutu kui müüakse täiendav ühik) Marginaalkasum 30 tähendab, et täiendava tooteühiku müümisest saadakse 30 ühikut kasumit juurde (näitab kasumi muutu). 3. Selgita kaarelastsuse ja punktelastsuse vahet. Elastsuse väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x. Annab vastuseks kindla väärtuse. Kaarelastsus, ei avaldata empiirilisi andmeid pideva funktsioonina. Kui suurus y on esitatud pideva funktsioonina saab kasutada kõiki valemeid, vastasel juhul ainult punkt- ja kaarelastsuse valemit. 4. Mida näitab funktsiooni elastsus? Funktsiooni elastsus näitab ligikaudu mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus muutub ühe protsendi võrra. 5. Seleta investeeringu tulevikuväärtuse mõistet Olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Teooriaküsimused nr. 4 1
muutu kui müüakse täiendav ühik) Marginaalkasum 30 tähendab, et täiendava tooteüiku müümisest saadakse 30 ühikut kasumit juurde (näitab kasumi muutu). 3. Selgitada kaarelastsuse ja punktelastsuse vahet. Elastsus = EX(y)= *y´ Elastsuse väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x. Annab vastuseks kindla väärtuse. EX(y)= : = * Kaarelastsus, ei avaldata empiirilisi andmeid pideva funktsioonina. EX(y)= * Kui suurus y on esitatud pideva funktsioonina saab kasutada kõiki valemeid, vastasel juhul ainult punkt ja kaarelastuse valemit. 4. Mida näitab funktsiooni elastsus? Funktsiooni elastsus näitab ligikaudu mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus muutub ühe protsendi võrra. 5. Seleta investeeringu tulevikuväärtuse mõistet. Olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus.
püstuvuse koefitsiendiks või kriteeriumiks: K = W GM K = W GML . Trimmi nurga asemel on otstarbekam avaldada trimm t = TF - TA meetrites valemiga: M tr t = TF TA = 100MTC , kus MTC moment, mis trimmib 1cm. Laeva teoreetilise joonise kõveratel või tabelites funktsioonina süvisest on see alati olemas. m Keeleline abi: Angle of Heel [´OFgl Gf hi:l] kreeninurk Centre of Gravity [´sentC Gf ´grOviti] raskuskese Centre of Buoyancy[´sentC Gf ´bGiCnsi] ujuvuskese Righting Arm [raitiF B:m] püstuvuse õlg GZ Righting Lever [raitiF ´li:vC , Am.´levC] püstuvuse "kujuõlg" KN Metacentric Height [metC´sentrik hait] metatsentri kõrgus GM Intact Stability [in´tOkt stC´biliti] vigastamata laeva
mis on pidev lainepikkustel 1602000 nm. Detektoriks on tavaliselt fotoelektronkordisti, fotodiood või fotodioodide rivi. Fotodioode ja fotoelektronkordistit kasutatakse skanneeriva monokromaatoritega, mis filtreerivad valgust nii, et ainult kindla lainepikkusega valgus jõuab detektorisse samal ajal. Skanneeriv monokromaator liigutab difraktsioonivõret läbi kõikide lainepikkuste nii, et intensiivsust on võimalik mõõta lainepikkuse funktsioonina. Spektrofotomeeter võib olla kas ühe- või kahekiireline. Ühekiirelises instrumendis läbib prooviküvetti kogu pealelangev valgus. Io mõõdetakse proovi küvetikambrist eemaldades. UV/Vis spektroskoopias on proovideks enamasti vedelikud, kuigi on võimalik mõõta gaaside ja isegi tahkiste neelduvusi. Proov asetatakse tavaliselt läbipaistvasse rakku, mida kutsutakse küvetiks. Küvetid on enamasti ristkülikukujulised, sisemise küljepikkusega 1 cm (optiline teepikkus L)
MAINORI KÕRGKOOL Disaini Instituut Disaini eriala TURUNDUS. TURUNDUSE OLEMUS JA TURUNDUSE JUHTIMISE VAJALIKKUS TÄNAPÄEVAL. TURUNDUS MAJANDUSLANGUSE TINGIMUSTES. Referaat Tallinn 2009 Turunduse olemus ja juhtimise vajalikkus. Turundus majanduslanguse tingimustes. 1. SISUKORD 1.SISUKORD...................................................................................................................... 2 2.TURUNDUSE OLEMUS.................................................................................................. 3 2.1 Turunduse ajalooline taust........................................................................................ 3 2.2 Turunduse mõiste..................................................................................................... 3 ...
P. McCord ja F. P. Allen avastasid, et kui lehma käbinäärme ekstrakti toita konnakullestele, siis nende nahk läks heledamaks. 1993. aastal avastati ka selle antioksüdantiivsed omadused. Molekuli leidub nii loomades, kui ka taimedes, seentes ning bakterites. Loomades on tal eriline funktsioon hormoonina, mis reguleerib tsirkaadi rütmi füsioloogilisi funktsioone nagu uinumis aeg, vererõhu regulatsioon, hooajaline paaritumine ja palju muud. Teise funktsioonina on melatoniin väga tugev antioksüdant, kaitstes tuuma ja mitokondrite DNA-d. Süntees jätkub serotoniinist, võtme ensüümiga, mis toimib ainult pimeduses, aralkülamiin N- atsetüültransferaasiga, see muudab serotoniini N-atsetüül serotoniiniks ning viimaks melatoniiniks muudab selle viimane ensüüm atsetüülserotoniin O-metüültransferaas. Seda sünteesikulgu mõjutab otseselt foto- ehk valgusperiood.
1. Turunduse mõiste ja olemus Turundus e-. marketing on laialt levinud kogu maailmas. Kaasajal vaadatakse turundust kui: filosoofiana, kontseptsioonina, juhtimise funktsioonina. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovise rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Turundus - on tegevuste kogum, mis hõlmab keskkonna analüüsi. Turundus uuringuid, toote arendusi, hinna kujundamist, turustuskanalite valikut, müügitoetustegevust ja müüki ennast. Soovid on muutuvad, vajadused püsivad, seepärast tegeleb turundus rohkem soovide kui vajaduste rahuldamisega
töötasu ja head töötingimused. Tööandja on teovõimeline füüsiline või juriidiline isik, kes astub töötajaga töösuhtesse. Töösuhtesse astumine kujutab endast kokkulepet ehk määratud või määramata ajaks töölepingu sõlmimist töötaja ja tööandja vahel. Lepinguid on erinevaid, siinkohal võib lisaks töölepingule välja tuua ka töövõtu lepingu ja käsunduslepingu, mis alluvad võlaõigusseadusele. Tööleping aga allub töölepingu seadusele. Töölepingu peamise funktsioonina võib nimetada seda, et just töölepingust tuleneb tööõigussuhe ja selle kestvus ajas. Nii töötajal kui ka tööandjal on õigus leping varasema etteteatamise korral üles öelda. Olenevalt asjaoludest võib etteteatamise aeg varieeruda. Tööandja õigused ja kohustused on juriidiliselt määratletud ning töötaja kohustuste ja õigustega seotud. Nii töötaja kui ka tööandja on kohustatud täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi. Kõik
19).(Määratud integraal ülemise raja funktsioonina. Näidata, et saame pideva funktsiooni. Näidata, et pideva funktsiooni integreerimisel tekib diferentseeruv
Mida ta peab tegema? 1 kahe valimi vahel ei saa seost leida 2 kahe valmi vahel saab seost leida.. 3 korrelatsioonisuhte, ülddispersiooni leidma Lineaarne regressioonimudelil: 1 pole põhjus ega tagajärge 2 kordaja võb olla nii pos kui neg 3 vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4 regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Regressioonianalüüsi kõige üldisem eesmärk: 1 kirjldada korrlatiivset seost metemaatika funktsioonina Pidev juhuslik suurus... 2 võib omada ükskõik milliseid väärtusi tema võimalikke väärtusi hõlmavas arvuvahemikus. 3 juhuslikku suurust nim pidevaks juhuslikuks suurusesks, kui tema võimalike väärtuste hulk on loenduv. Normaalselt jaotuvas kogumis... 1 ei toimu väärtuste varieerumist 2 standardhälve peab võrduma nulliga 3 jaotuskõver on sümmeetriline 4 mõlemasuunalised kõrvalekalded ei ole võrdvõmalikud Normaaljaotuse korral
Väljunditeks on resultandi i-järks Si ja üleminek vanemasse järku Ci. S = a ⊕ b ⊕ c C = ab | ac |bc Järjestiksummaator Paralleelülekandega summaator. Suure järgulisuse korral võib järjestiksummaatori probleemiks olla kiirus, sest ülekanne levib läbi kõigi summaatorite. Kõigis summaatorites akumuleeruv viide võib muuta töö liialt aeglaseks ning piirata arvuti taktsagedust. Paralleelülekande puhul arvutatakse viide igas järgus eraldi funktsioonina ainult sisenditest. C0 C1 = a0b0 + (a0 + b0)c0 C2 = a1b1+ (a1+b1)c1= a1b1 + (a1+b1)a0b0 + (a1+b1)(a0+b0)c0 Võib ette kujutada, kui pikk on viimase järgu avaldis 64-järgulise arvu korral ning kui suur on teda realiseeriva loogikaskeemi maht. Paralleelülekande korral hakkab riistvara maht kasvama väga kiiresti ja suurema järgulisuse korral ei saa paralleellülekannet kasutada. Kiire ülekanne on kõige levinum ülekande meetod. Tegemist on järjestik ja
Suurus on objekt, mida saab iseloomustada kas ühe arvuga või arvude komplektiga. Vaatleme mingi mõõteriista osuti liikumist skaalal. Skaala on kõver, osuti langeb mingisse punkti, saame elementaarsündmuse. Juhuslik sündmus on näidu tekkimine. Juhuslik suurus on lugem. Juhuslik suurus on elementaarsündmuse funktsioon. Diskreetsed suurused on hulgeelemendid, mille väärtushulga igale elemendile saab vastavusse seada naturaalarvu. Pidev juhuslik suurus defineeritakse pideva funktsioonina. Juhuslik suurus on elementaarsündmuse funktsioon. Sündmuse suhteline sagedus. Tähistame sooritatud katsete arvu tähega n ja toiminud sündmuse toimumise arvu k, siis k/n on suhteline sagedus. Juhusliku sündmuse A võimalikkust iseloomustab arv, tähistatakse seda P(A) kuulub hulka[0,1]. Kui katsel on N võrdvõimalikku tulemust, siis sündmuse A klassikaline tõenäosus on P(A)=K/N, kus K on nende tulemuste arv, mille korral sündmus A toimus.
Paremal pool maksimumi on puutuja tõus negatiivne , hinna kasvades kasum kahaneb. Funktsiooni maksimumpunktis on graafiku puutuja horisontaalne, tõus on null. Optimaalne hind on hind, mille korral kasum on maksimaalne.Graafikul vastab sellele hinnale kõrgeim punkt tipp. Ülesanne 4.1. Firma on uurinud oma töötajate töö tootlikksut ja leidnud, et kui töötaja on töötanud t aastat , siis tema kuu tootlikkus on avaldatav järgmise funktsioonina : f(t) = - 2t2 + 28 t + 100 . Leida tootlikkuse muutumise kiiruse sõltuvus tööaaastatest. Ülesanne 4.2. t aasta pärast ( alatesest tänavusest) on kohaliku ajalehe tiraaz N (t ) = 100 t 2 + 400 t - 500. Leida funktsioon, mis kirjeldab tiraazi muutumise kiirust t aasta pärast. Millise kiirusega muutub tiraaz 5 aasta pärast? Kas tiraaz suureneb või väheneb sel ajal? Ülesanne 4.3
tuletise korrutisega. y x = y u u x 11.Kõrgemat järku tuletised. Tuletis kui funktsioon. Kõrgemat järku tuletised Kui funktsioon on diferentseeruv igas oma määramispiirkonna punktis, öeldakse lihtsalt, et funktsioon on diferentseeruv. Kui funktsioon on diferentseeruv, saame vaadelda tema tuletist funktsioonina . Sellisel juhul saame uurida funktsiooni tuletiste olemasolu. Funktsiooni tuletist nimetatakse funktsiooni teist järku tuletiseks ning tähistatakse . Kui funktsioon on diferentseeruv ehk funktsioonil on kogu tema määramispiirkonnas olemas lõplik teist järku tuletis, nimetatakse funktsiooni kaks korda diferentseeruvaks.
O(l) = Mkr / W korda Gmkorda 57,3 U(l) = Mtr / W korda GML korda 57.3 Korrutist nimetajas laeva mass korda metatsentri kõrgus nim ka püstuvuse koefitsendis v kriteeriumiks: Ko(l) = W korda GM Ku (l) = W korda GML Trimminurga U(/) asemel on otstarbekam avaldada trimmi Tx = Tf T meetrites valemiga tx = Tf Tx = Mr / 100MTC kus MTC on trimmiv moment mis trimmib laevs 1 cm see esitatakse alati laeva teoreetilise joonise kõrvalistel v tabelites funktsioonina süvisest. Vihikus Näide 5.1 alla lisa ... jutt Selle näite lahendit sobib kasutada kõigi ristkülikukujuliste veeliinitasanditega ujuvvahendite püstuvuse arvutamiseks. Samuti järeldub siit , et kui lihtri rist kaared on kogu pikkuses konstantsed, siis lihtri pikkus ei mõjuta põikpüstuvust. Näide 5.2 praamil, mille kaared on konstantsed võrdhaarsed kolmnurgad on teki laius B= 17,3kraadi m ja parda kõrgus D= 10m
AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Mateeria ja aine · Ld. k materia algollus · Vanakreeka filosoofias algaine · Loodusteadustes aine · Kaasaegses füüsikas mateerial kaks vormi aine ja väli Millest koosneb aine? · Demokritos V-IV sajand eKr atomus jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomit...
1. Diferentsiaalvõrrandi üld- ja erilahend. Väärtus ja raja ülesanne Def 1.1 Võrrandit, milles osalevad sõltumatu muutuja, tundmatu funktsioon ja selle tuletised nim diferentsiaalvõrrandiks. (1.1) F(x, y(), y'(), ...)=0 Kui otsitav funktsioon y sõltub ainult ühest muutujast, siis seda nim harilikuks diferentsiaalvõrrandiks. Kui otsitav funktsioon sõltub mitmest muutujast, siis on tegemist osatuletistega diferentsiaalvõrranditega. Kõrgema järguga tuletis dif.võr määrab ära selle võrrandi järgu. Esimest järku dif võrrand on (1.2) Def 1.2 N-järku dif.võr (1.1) üldlahendiks nim n-parameetrilist lähtuvat funktsioonide parve või peret, mis muudab võrrandi samasuseks sõltumata parameetrite väärtustest. (1.3) Dif.võr lahendamist nim selle võrrandi integreerimiseks ja selle lahendid integraaliks, lahendi graafikut nim integraaljooneks. Kui n-järku võrrandile lisada n-algtingimust: (1.4) Siis saame algväärtuseks ülesande (1.1). esimest järku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
