• HTTP rakenduse omadusi 2 Veeb 3 Veeb 4 HTTP 5 HTTP 6 ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7 Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse .dll suunas • Selline kompileerimismudel võimaldab rakenduse lihtsamat muutmist • Lehed, mida ei suudeta kompileerida, ei takista programmi tööd • Esimene kasutaja kannatab lehe laadimise juures 8 • Lähtekood tuleb paigaldada ka serverisse
pidevalt võimalik küsida teistelt programmeerijatelt või praktika juhendajalt kui mul tekkisid küsimused. Loomulikult ma kasutasin seda ohtralt. Samas nn grupitööd esines ettevõttes suhteliselt vähe. Mõistagi alati võib nuriseda, kas just neid tehnoloogiad ning selles järjekorras oli parim läbida kuid tuleb lähtuda ikkagi ettevõtte vajadustest. Kokkupuudet GRAILS tehnoloogiaga hindan väga kõrgelt ning soovitaksin seda IT Kolledzi õppekavas, näiteks vooru ,,veebirakendused Java baasil" raames käsitleda või koguni viia sisse uus voor, mis oleks läbitav peale eelpoolnimetatud vooru läbimist. Rõhutan, et GRAILS-ist arusaamiseks peab olema selge ,,veebirakendused Java baasil". Uue aine raames võiks käsitleda ka SPRING ning HIBERNATE ning kõikvõimalikke abistavaid puginaid, mis on GRAILS-ile loodud. Lisaks tuleks käsitleda jQuery-t ning AJAX-i ning LUCENE indekseerimist otsingute hõlbustamiseks. Sellist soovitust
sotsiaalvõrgustikud (Snapchat, Facebook), tehnika vidinad (aktiivsusmootorid). Kui ongi elutempo kiire, siis kuidas saaks jõuda aitamiseni? Aitaja ja abivajaja kokkuviimiseks, tuleb õppida oskusi aja maha võtmisel, prioriteete ümber paigutama ja vaja leida kiiremaid vahendeid. Inimese aja kasutust ja prioriteete on raskem muuta, aga kui ongi elutempo kiire ja seda muuta ei saa, on lihtsam anda kellelegi või kuhugi abivajajast teada. Suurel digiajalstul, leiavad lahendusi veebirakendused. Näiteks on Eestis loodud veebiplatvormil põhinev tugikeskkond Helpific, mille kaudu saavad erivajadustega inimesed vabatahtlikke abivajajaid tellida. Sellised rakendused on väga tänuväärt, aga ei ole leidnud laiemat kasutust. Ei ole tehtud piisavalt reklaami ja võibolla, ei leia Helpific sellepärast laiemas ringkonnas kasutust, et rakenduse kasutamine ja jõudmine aitajani tundub pikk protsess. Arvan, et oluline on aitamine teha võimalikult kiireks ja mugavaks
isegi maailma mastaabis, on ainulaadne tihe geodeetiline põhivõrk (keskmine tihedus maal 5 km), on tugijaamade võrgu kasutegur siin väiksem kui mujal (Jürgenson 2006). ArcGIS ArcGIS on kogum omavahel integreeritud GIS tarkvaratooteid, millest on võimalik komplekteerida vastavalt kasutajavajadustele ja töö iseloomule ettevõtte geoinfosüsteem. ArcGIS võimaldab luua geoinfosüsteemi vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid, omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme (AlphaGIS 2011a). ArcPad ArcPad on mobiilse GIS`i ja välikaardistuse rakenduste tarkvara, mis võimaldab kasutajatel käsi- ja mobiilsete seadmete kaudu välitingimustes kaardistamist, GIS`i ühendust ja GPS`i integreerimist (sh GPS navigatsioon). Tarkvara on riistvara osas ühilduv Windows platvormil
väiksem kui mujal (Jürgenson 2006). 5 ArcGIS ArcGIS on kogum omavahel integreeritud GIS tarkvaratooteid, millest on võimalik komplekteerida vastavalt kasutajavajadustele ja töö iseloomule ettevõtte geoinfosüsteem. ArcGIS võimaldab luua geoinfosüsteemi vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid, omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme (AlphaGIS 2011a) ArcPad ArcPad on mobiilse GIS`i ja välikaardistuse rakenduste tarkvara, mis võimaldab kasutajatel käsi- ja mobiilsete seadmete kaudu välitingimustes kaardistamist, GIS`i ühendust ja GPS`i integreerimist (sh GPS navigatsioon)
ja väljastamiseks. 2) Tabelarvutusprogrammid – arvutustabelite ehk töölehtede koostamiseks ja töötlemiseks 3) Andmebaasiprogrammid – suuremahuliste andmepankade loomiseks ja haldamiseks. Esitlusprogrammid: MS Powerpoint, OpenOffice Impress. Joonistamisprogrammid: Paint, Gimp. Pakkimisprogrammid: WinZip, PowerArchiver. Viirusetõrjeprogrammid: F-Secure, Norton. Sotsiaaltarkvara: msn, blogid, skype. Tarkvara lokaalsus kadumas, veebirakendused kasvamas. Arvutigraafika: Rastergraafika – koosneb pilt üksikutest punktidest ehk pikselitest, milledest igaüks omab oma värvi ja on eraldi töödeldav. Vektrograafika – kõik objektid on kirjeldatud mingite vektorite abil, nt ringjoon on kirjeldatud kekskpunkti ja raadiuse abil. Lisaks on veel joone paksuse, tüübi, värvi ja täitevärvi kirjeldus. ARVUTIVÕRGUD JA INTERNET. TURVALISUS. Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii, et oleks võimalik andmeid
Käesolevas töös ongi toodud ülevaade kuuest populaarsemast GIS programmist. 4 5 ArcGIS ArcGIS on kogum omavahel integreeritud GIS tarkvaratooteid, millest on võimalik komplekteerida vastavalt kasutajavajadustele ja töö iseloomule ettevõtte geoinfosüsteem. ArcGIS võimaldab luua geoinfosüsteemi vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid, omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme. ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView, ArcEditor ja ArcInfo), mis võimaldavad ruumiliste andmetega töötamist ning analüüside teostamist läbi ühise kasutajaliidese ja arenduskeskkonna. Ülesehituselt ning ka kõige
suunatud turundussõnumi. 49. Mobiilsed rakendused (native apps ja mobile web apps) turunduslahendustena: mis need on, tähtsus, kuidas neid kasutada. Ettevõte võib pakkuda oma teenuste tarbimiseks või toodete ostmiseks eraldi mobiilirakendust. Rakendus on personaalne, ettevõtte logode ja kujundusega. Mobiilirakendused on optimeeritud just telefonidel kasutamiseks, mida veebilehed sageli ei ole. Rakenduste kasutamine on lihtsam kui veebilehel ostude sooritamine. Veebirakendused on siiski enamasti suunatud olemasolevatele klientidele ning aitavad tõsta kliendi rahuolu ja lojaalsust, sest muudavad ettevõttega suhtlemise mugavamaks. Rakendused ei ole üldiselt mõeldud vaid reklaamikanaliks, sest nõuavad eelnevat paigaldamist ja häälestamist 50. E-turunduse tulevikutrendid: mis on peamised e-turunduse tulevikutrendid ja mida need sisaldavad. 51. Andmete turvalisus tänapäeva digitaalses turunduses ja kaubanduses. Peamised
veebibrauseri pistikprogrammi (inglise plug-in). Tarkvara, mis on kirjutatud teistes programmeerimiskeeltes, saab ka veebibrauseris käivitada, kui tarkvara on, kas tõlgitud JavaScripti või kui brauseri pistikprogramm, mis toetad vastavat keelt, on installeeritud. Kõige levinum näide viimasest on ActionScripti skriptid, mida toetab Adobe Flashpistikprogramm. Veebirakendused töötavad tavaliselt veebiserveris ja väljundavad veebibrauseritele dünaamiliselt genereeritud veebilehti, kasutades tarkvara nagu PHP, Java võiASP.NET, või isegi JavaScripti, mis jookseb serveris. Pistikprogrammid ja laiendid on tarkvara, mis laiendab või muudab mõne teise tarkvara funktsionaalsust, nõudes vastava tarkvara kasutamist, et funktsioneerida. Sisseehitatud tarkvara on arvuti tarkvara, mis on kirjutatud, et juhtida masinaid või
mobiilioperaator saata telefonile suunatud turundussõnumi. Mobiilsed rakendused (native apps ja mobile web apps) turunduslahendustena: mis need on, tähtsus, kuidas neid kasutada Ettevõte võib pakkuda oma teenuste tarbimiseks või toodete ostmiseks eraldi mobiilirakendust. Rakendus on personaalne, ettevõtte logode ja kujundusega. Mobiilirakendused on optimeeritud just telefonidel kasutamiseks, mida veebilehed sageli ei ole. Rakenduste kasutamine on lihtsam kui veebilehel ostude sooritamine. Veebirakendused on siiski enamasti suunatud olemasolevatele klientidele ning aitavad tõsta kliendi rahuolu ja lojaalsust, sest muudavad ettevõttega suhtlemise mugavamaks. Rakendused ei ole üldiselt mõeldud vaid reklaamikanaliks, sest nõuavad eelnevat paigaldamist ja häälestamist. 14
pri.ee/Windows_7/Cloud_Computing_Azure.html Mis on 'Cloud Computing' ja pilveteenused? I. Lihtsalt seletatult: a) Tavakasutaja jaoks: Hästi lihtsustatult õeldes võib pilvraalindust (Cloud Computing) defineerida nii: Pilvraalindus = Veebipõhised Rakendused. Kui Sa kasutad mingi teenusepakkuja (näiteks Google, Microsofti jne) veebile või Internetile baseeruvat veebipõhist rakendust (tarkvara), siis Sa juba kasutad ka pilvetehnoloogiat - Sa oled "pilve sees". Kõik veebirakendused, mida Sa kasutad, näiteks nagu Gmail, Google Calendar, Hotmail, Facebook, Paypal, Google Maps, SalesForce, Dropbox, Google Docs jne, baseeruvad "cloud computing" ("sky computing") tehnoloogiale. Kui Sa võtad ühe sellise teenusega (st 5serveriga) ühendust, siis võtad Sa tegelikult ühendust terve hulga teiste taoliste serveritega, aga seda juba väljaspool Internetti. 6 Näiteks GMail on Google platvormi üheks komponendiks (osaks) ja kui
Vastuses sisalduv kood näitab kas päring õnnestus: Järgnevad päised, millest ContentType päis on kohustuslik! 52 Päised lõpetab tühi rida. Näide: 113. Nimeta veebirakenduste liike ja seleta need lahti. 3 suuremat liiki: 1. Thinclient veebirakendused ● Server koostab HTML’i ● Piiratud interaktiivsus kogu veebilehe uuendamine korraga ● Näiteks ○ lihtsamad rakendused ○ registreerimisvormid 2. Fatclient veebirakendused ● “Web 2.0” ● Server edastab koodi ja andmed, ei koosta ise HTMLi ● Ekraanipilt valmib kliendi poolel
Käsiraamat on mõeldud vajalike suuniste ja näpunäidete andmiseks kultuuriüksuste veebiprojektide juhtidele, võttes arvesse erinevate koosluste iseärasusi. Veel üks oluline teema, mida käsiraamatus vaadeldakse, on kasutajate vajadused. Üldiselt pühendutakse veebirakenduste eelneva kavandamise käigus kasutajaprofiilide piiritlemisele, millest lähtutakse veebirakenduste põhitahkude kujundamisel. Tuleks silmas pidada, et üldsuse huvides töötavate koosluste veebirakendused on institutsiooni ülesande tõttu suunatud väga laiale ja mitmekesisele kasutajaskonnale ja ei mahu eelnevalt määratletud sihtrühma piiresse. Seetõttu tuleb kultuuriveebi peaeesmärgiks pidada kultuuri levitamist kõikidele kodanikele, soodustades seeläbi nende arengut. Uurida tuleb mitmesuguseid meetodeid (nagu eelnevalt valitud kasutuskeskkond, õige keelevalik jne). Kasutajate vajadused kujutavad endast keerukat kogumit, sealhulgas soovi
ettevõtetele + turg on väike. 49. Mobiilsed rakendused (native apps ja mobile web apps) turunduslahendustena: mis need on, tähtsus, kuidas neid kasutada. Ettevõte võib pakkuda oma teenuste tarbimiseks või toodete ostmiseks eraldi mobiilirakendust. Rakendus on personaalne, ettevõtte logode ja kujundusega. Mobiilirakendused on optimeeritud just telefonidel kasutamiseks, mida veebilehed sageli ei ole. Rakenduste kasutamine on lihtsam kui veebilehel ostude sooritamine. Veebirakendused on siiski enamasti suunatud olemasolevatele klientidele ning aitavad tõsta kliendi rahuolu ja lojaalsust, sest muudavad ettevõttega suhtlemise mugavamaks. Rakendused ei ole üldiselt mõeldud vaid reklaamikanaliks, sest nõuavad eelnevat paigaldamist ja häälestamist. 17 50. E-turunduse tulevikutrendid: mis on peamised e-turunduse tulevikutrendid ja mida need sisaldavad. 1
Disainimustrina: rakenduse kood on jaotatud kolme komponendi vahel . On väga hästi defineeritud, kes millega suhtleb. o model (andmemudel, äriloogika), o view (kasutajaliidese genereerimine) – ei tegele äriloogikaga, o controller (vahendaja maailma ja rakenduse vahel, suhtleb äriloogikaga, otsustab millist view’s näidata). Tegu on standardiga, kus ühes kohas töötav asi teises kohas ei tööta. Veebirakendused javas. Java konteinerid(serverid) : tomcat, jetty, tomee, wildfly. Moodsad alternatiivid: konteiner(server) lisatakse teegina rakenduse sisse. Käivitatakse otse käsurealt. Pakendatakse standartse java arhiivina(jar). Agiilne tarkvaratehnika ja modelleerimine Milleks tarkvaratehnika? Tarkvaratööstuse kriis 1965 – 1985. 1/3 kukkus läbi ja üle poole ületasid eelarvet. Puudus distsipliin ja süstemaatiline lähenemine tarkvaraarenduse organiseerimisele.
Kabe (8x8), .Renju (viis nuppu ritta), .Othello (Reversi), Scrabble, Backgammon .Maailmameistri tasemel : .Male, .Rahvusvaheline kabe (10x10) .Tippmängija tasemel: .Go (9x9), Hiina male, Bridzh, Pokker .Amatööri tasemel : .Go (19x19) ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 44 Loe juurde! •Arvutimaailm, oktoober 2006, artikkel Tanel Tammetist •http://library.thinkquest.org/2705/ ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 45 i100 - veebirakendused0 Veebirakendused Millest juttu tuleb? •Internet •WWW •HTML •CSS •XML •Semantiline veeb ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 2 Internet •On võrke ühendav võrk, mis kasutab Internet Protokolli (IP) .Hetkel veel on kasutusel IPv4 , kuid juba on toetust kogumas IPv6 •IP protokoll on kokkulepe, kuidas infot saata ja vastu võtta •Internetis saadetavad paketid on suhteliselt väiksed, iga pakett varustatakse päisega ja sisuga ITK 2007, Kalev Pihl
