TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3
Euroopa Liidu kuulmislanguse astmete klassifikatsiooni kohaselt on raske kuulmislangus 70 95 detsibelli. (Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu koduleht) Kuulmislangust on mõnel määral võimalik kompenseerida kuulmisabivahenditega. Need muudavad tajutavaks helid, mida kuulmislangusega inimene niisama ei kuule. Kuulmisabivahendid aga ei taga kunagi helide tajumist ja kõnest arusaamist kuuljatega sarnasel viisil ega taasta normaalset kuulmist. Sageli võimaldavad abivahendid kõigest aimata ümbruskonnas levivate helide laadi. Kõnest aru saamiseks, peab inimene järjepidevalt pingutama. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuulmisabivahendid.html) Üheks tänapäevaseks kuulmisvahendiks on kuuldeaparaat. See on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib enamasti siis, kui inimene ...
TARTU ÜLIKOOL xxx kolledz xxx osakond KUIDAS LUUA EFEKTIIVNE MEESKOND REHABILITATSIOONIS (MEESKONNA ROLLID REHABILITATSIOONIS) Kava aines xxx Juhendaja: xxx Xxx xxxx 1. Teema aktuaalsus Põhjuseid, miks autorile teema huvi pakub, on palju. Esmalt on huvitav välja selgitada, kas rehabilitatsiooni teenuse osutamine meeskonnana on õigustatud ning kuidas saaks muuta meeskonnatööd tõhusamaks. Lisaks sellele on oluline välja tuua võrdlusi rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta teistes riikides. Teema on aktuaalne ja ühiskonnale oluline, kuna rehabilitatsiooni teenuse osutajaid on palju ning teenus on Eestis suures arengujärgus. Valitud teema uurimustulemused võivad olulist tähtsust omada autori järgnevates sotsiaaltöö (sh rehabilitatsiooni) valdkonna alastes uuringutes
Tartu Ülikool Pärnu kolled Uurimiskeskus UIMASTISÕLTLASTE REHABILITATSIOONI VAJADUSED TARTU LINNA NÄITEL Laiendatud kava Juhendaja: lektor Kandela Õun Pärnu 2015 1.TEEMA AKTUAALSUS Eesti on olnud aastaid Euroopas juhtival kohal uimastisõltuvushäiretega inimeste arvus ja nende surmade arvestuses. Palju tähelepanu on pööratud uuringutes Eesti põhjaosale
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristiina Keerd STSTB- 2kõ Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal. Kodutöö Juhendaja: õppejõud Helgi Hiborn Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus............................
Eetiliste dilemmade käsitlemise protsess D6: Sa oled erialase haridusega nõustaja laste rehabilitatsiooni asutuses. Sa märkad, et igal esmaspäeva hommikul tuleb 5-aastane Mart rehabilitatsioonile hematoomid (sinikad) kogu kehal ja väikesed ümmargused märgid jalgadel, mis sarnanevad sigareti kustutamisel tekkivale jäljele. Kui Sa küsid Mardilt ema juuresolekute, kuidas need märgid kehal tekkinud on, hakkab ta kogelema ja vastab, et „kukun palju“. 1. Mis on probleem? Hematoomid kliendi kehal, ümmargused märgid jalgadel. 2. Missugused faktid on teada situatsiooni kohta?
pakkumist. See nõuab teadmisi saadaval olevatest avaliku, erasfääri ja kolmanda sektori ressurssidest. Rehabilitatsioonimeeskond peab abistama klienti paremuse poole edeneda igas tegutsevas valdkonnas, ja keskenduma sellele, mida nad teha suudavad, mitte sellele mida nad ei suuda. Martin (2007) on välja toonud rehabilitatsiooninõustaja rolle ja tegevusi ja kirjeldanud neid mitmetest kohustustest ja vastutustest lähtuvalt. Nad toovad välja, et rehabilitatsiooni spetsialist hindab kliendi vajadusi, hoolib kliendist, töötab välja eesmärgid ja isiklikud plaanid, mis vastavad tuvastatud vajadustele. Kõikides eelpool nimetatud tegevustes on olulisel kohal nõustamisoskused. Martin (2007) ja Anthony et al (2002) on defineerinud rehabilitatsiooni nõustamist kui süstemaatilist protsessi, mis aitab füüsiliste, vaimsete, arengu, kognitiivsete ja emotsionaalsete puuetega inimestel
Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2.2 Muutuse protsessid..................................................................................................9 2
võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa. Töötukassa osutab töötule tööturuteenuseid ja muud töölesaamiseks vajalikku abi koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende asutustega ning teiste teenuste pakkujatega. 3.3.2 Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise erisused Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puudega töötule, välja arvatud juhul, kui isikul on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud töövõime puudumine. Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, tingimusel et: 1) isikul on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, isikule on riiklike elatusrahade
mõjutab suuresti skisofreeniat põdeva patsiendi elu. Samuti ka tema pereliikmete elu. Suurem osa inimestest, kellel kujuneb välja skisofreenia, viibivad vähemalt kord oma elust haiglas ning see haiglasveedetud aeg ei pruugi olla sugugi lühike. Sageli võib see aeg varieeruda kuudest kuni aastateni. Vaatamata haiguse raskusele kogevad siiski paljud selle haiguse põdejad vaid üht haigusepisoodi oma elus. Pärast ravi ja rehabilitatsiooni on paljud endistest patsientidest võimelised taastama suure osa oma endistest tunnetest ning osalema väga edukalt igapäevaelus. Kahjuks on siiski ka teine liik patsiente need, kellel kujuneb välja pidevate psühhootiliste episoodidega krooniline haigus, kus episoodide vahel esinevad koormavate sümptomitega perioodid. Kõigele vaatamata on ka kroonilist skisofreeniat põdevatel inimestel võimalik peale ravi ja rehabilitatsiooni võimalik elada rahuldavat elu. Paranemises mängib
ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uimastiolukorra seire. Narkootikumide tarbimise ennetamise alaste tegevuste pideva arendamise ja toetamise ning nende järjepidevuse tagamise kaudu kõikidel ühiskondlikel tasanditel peab aastaks 2012 olema saavutatud langustendents uimastite esmatarbimise juhtude arvus ning tõusutendents esmatarbijate vanuses. Uimastisõltuvusega isikute ravi ja rehabilitatsiooni valdkonnas peab aastaks 2012 olema väljaarendatud kaasaegne, professionaalne ning kättesaadav kõrgetasemeline tervishoiu ning sotsiaalabi teenuste võrgustik. Uimastisõltuvuse korral osutatakse efektiivset abi nii lastele kui täiskasvanutele. Tegutsevad erineva töökorraldusega ravi- rehabilitatsioonikeskused erineva raskusastmega sõltuvusprobleemidega laste ja täiskasvanute jaoks. Kahjude vähendamise alased tegevused on suunatud narkootikumide tarvitamisest
vananemise protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste õpetamise ja õppimise osa. Sellise keskkona iseloomulikuks jooneks on, et sealsed osalejad erinevad üksteisest väga oluliselt isikliku elukogemuse ning sotsiaalse ja haridusliku tausta poolest. Õpetus iseendas toimuvatest muutustest seoses vananemisega ja nendega kohanemisest ehk vananemise õppimine • Eripedagoogika - (varem on nimetatud ka defektoloogiaks) on pedagoogika haru, mis tegeleb kasvatuse, hariduse, rehabilitatsiooni ja inimeste ühiskondlikust elust osavõtmise küsimustega. • Tüflopedagoogika - on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaegnägijate ja pimedate õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ning arendustegevusega. • Oligofrenopedagoogika - Vaimupuudepedagoogika, varem nimetati ka oligofrenopedagoogikaks, on eripedagoogika haru, mis tegeleb vaimupuudega ning raskete psüühikahäiretega laste õpetamise, kasvatamise, rehabilitatsiooni ning arendustegevusega.
esmase kontakti loomine ( motiveerimine raviks) perearst, haiglad, esmase informatsiooni keskused (madala lävega nõustamiskeskused, süstlavahetuspunktid jne) Võõrutusnähtude ravi (detoksifikatsioon) (eri)haiglad, spetsialiseeritud uimastisõltuvuse ravikeskused; Sõltuvusravi, rehabilitatsioon professionaalsed ravikeskused (kasutusel on nii meditsiinilised, kui ka sotsiaalsed ja psühhoterapeudilised meetodid), sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused; Järelravi, rehabilitatsioon pädevuskeskused, kus tegutsevad väljumisprogrammid ning toimub endiste uimastisõltuvustega isikute reintegreerimine tööturule. Kogu rehabilitatsiooniprogramm keskuses kestab ligi kaks aastat. Töö enese kallal peab kestma ka edasi, vajadusel võib alati keskusesse tagasi tulla. Üldtuntud valem väidab et inimene vajab rehabilitatsiooni nii kaua, kui pikk on tema sõltuvuse ajalugu, näiteks kaheksa aastat
EQUASS KVALITEEDIMÄRK Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Phd Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on kirjeldada kvaliteedimärki EQUASS. Töös on kirjeldatatud üldiselt antud kvaliteedimärki ja toodud välja nõudeid, mis tuleb täita, et saada sotsiaalteenust pakkuvale asutusele antud kvaliteeditunnust. EQUASS on Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteem. Antud süsteemi on välja töötanud Euroopa Rehabilitatsiooni Platovrm. EQUASS on ainus hinnatud kvaliteedi hindamise metoodika sotsiaalasutusetele, sest see metoodika arvestab ka sotsiaalvadkonna eripärasid ja paindlikkust. EQUASS on kasutusel paljudes Euroopa riikides. Eestis on antud kvaliteedimärgi esindajaks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Eestis on omistatud antud kvaliteedimärk 43-mele sotsiaalteenust pakkuvale asutusel. Sel aastal soovivad lisaks veel 17 asutust antud kvaliteedimärki saada. Antud kvaliteedimärk antakse kaheks aastaks.
Soovitud tulemuse saavutamiseks püütakse tugevdada majanduse konkurentsivõimet, soosida tööstuslikku tootmist, lisada avalikke ja ühiskonna toetatud tööpaiku, jaotada tööd lühemat tööaega rakendades, rehabiliteerida ja koolitada töötuid ning suurendada muul viisil nende tööturul konkureerimise võimalusi, aga ka motiveerida neid koolituse ja töö vastuvõtmiseks. Sotsiaalsektoris tähendab ühiskondlik aktiveerimine eelkõige abivajajate suunamist ja nõustamist, sotsiaalsete rehabilitatsiooni võimaluste pakkumist ning innustamist koolituse ja töö vastuvõtmiseks. 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgiks on negatiivse ahela katkestamine- inimese ja perekonna rehabiliteerimine, et ta saaks igapäevaelu ülesannetega taas iseseisvalt hakkama. Sotsiaalne rehabilitatsiooni mõiste alla mahub ka koolitus iseenda ja omaste eest hoolitsemiseks, seadusandluse ja asjaajamisprotseduuride tutvustus, nõuanded
Siinkohal võib ära märkida ka selle, et prognoositavalt kasvab pulmonoloogiliste ravijuhtude arv lisaks demograafilistest muutustest tulenevale, nagu näiteks elanikkonna vananemine, sest pulmonoloogiliste haigustega patsiendid on keskmisest vanemad, 2015. aastaks 5% ja 2020. aastaks 10%. (EKS, 2012). Pulmonoloogia 2015-2020 aasta arengukavas kirjutab Eesti Kopsuarstide Selts, et vajadus päevaravi järgi antud erialal on vajalik ainult osaliselt pulmonaalse rehabilitatsiooni korral. See võimaldaks efektiivselt kasutada vajalikku meeskonnatööd mitme erineva eriala spetsialistidelt, et patsient saaks abi ühel ja samal päeval ilma et oleks vaja osutada statsionaarset ravi, kui selleks puudub otsene vajadus (EKS, 2012). Pulmonoloogia arengukavas on välja toodud ka mitmed eriala arengu prioriteedid, mis aitaksid teenust efektiivsemaks ja paremini kättesaadavaks muuta. Pulmonoloogia haiguste
seas, kelle spordiala nõuab suuri kiirendusi. Samuti on need ühed kõige raskemini välja ravitavad vigastused, kuna juba neljandik hamstringi vigastustest kordub uuesti kuu aja jooksul. Seetõttu tuleb ravile pöörata tõsist tähelepanu ja füsioterapeudil tuleb teha raskeid otsuseid, et kuna on sportlasel õige aeg sporti naasta? Järgnev referaat annab ülevaate mõnedest hamstringlihate vigastuste rehabilitatsiooni etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased erilised, teostades nii põlve fleksiooni kui puusa sirutust koos suure tuharalihasega.
ei ole juba klienditeenindaja poolt tehtud. Seejärel tuleb välja sorteerida lapsed (kuni 16- aastased) ning haiguslehel olevad inimesed, kuna nende taotlused on eelisjärjekorras, et otsused saaksid võimalikult kiiresti välja saadetud. Viimaks tuleb jaotada taotlused ära spetsialistide vahel, kes nendega tegelema hakkavad. Taotluste jagamine käib perekonnanime algustähtede järgi – igale spetsialistile on määratud kindlad tähed, millega tema tegelema peab. Lähedamalt tutvusin ka rehabilitatsiooni taotlustega, kuidas koostatakse nende põhjal suunamiskirju ja mille põhjal valitakse raviasutus. Omakorda tutvusin suunamiskirjade välja saatmisega, millised infolehed nendega kaasa pannakse. Samuti sain näha, kuidas märgiti Postipoisis taotlused tehtuks. Samuti sain ka ise Postipoisis dokumente registreerida. Peamiselt registreerisin arstliku ekspertiisi taotlusi ning rehabilitatsiooni taotlusi. Õppisin väga palju kasutama Postipoisi
Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõistmiseks; paneb rehabilitatsiooniprogrammi osutaja läbi mõtlema planeeritud tegevuste läbiviimise erinevad aspektid ja sõnastama need mõistetavalt; võimaldab rehabilitatsiooni planeerijatel, juhtumikorraldajatel ja klientidel ning nende pereliikmetel valida sobiv rehabilitatsiooniprogramm; võimaldab rehabilitatsiooniprogramme võrrelda; aitab hinnata rehabilitatsiooniprogrammide eesmärkide saavutamist ja efektiivsust peale tegevuste läbiviimist. Rehabilitatsiooniprogrammi vormi täitmisel juhinduda põhimõttest: kirjutada nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et tekiks ülevaade tegevustest.
Kulgemine Skisofreenia on tõsine haigusseisund, mis võib avaldada inimese elule suurt mõju. Suurem osa inimestest, kellel kujuneb välja skisofreenia, viibivad oma elu jooksul haiglas vähemalt üks kord. Sageli osutub vajalikuks puududa koolist või töölt märkimisväärsel ajaperioodil kuud või isegi aastad. Vaatamata haiguse raskusele, kogevad paljud inimesed ühtainust skisofreenia episoodi. Ravi ja rehabilitatsiooni järel on paljud neist inimestest võimelised taastama suurema osa endistest tunnetest ja osalema igapäevaelus. Kahjuks kujuneb mõnedel teistel välja korduvate psühhootiliste episoodidega krooniline haigus, kus episoode eraldavad koormavate sümptomitega perioodid. Kõigele vaatamata on ka kroonilise haigusega isikud võimelised ravi, rehabilitatsiooni ja toetusega rahuldavat ja aktiivset elu elama.
Kes rahastab, haigekassa rahastus Logopeed ja psühholoog LOGOPEED viib vähemalt üks kord õppeaastas läbi kõikide laste läbivaatuse, sh jälgib ta laste suhtlemist kaaslastega vabategevustes ning õpprotsessides. Samuti viib logopeed läbi individuaalse kõneuuringu iga lapsega. Uuringute alusel koostab logopeed iga lapse arengu kohta kirjelduse, mis saadetakse e-posti vahendusel igale perele. Vajadusel saavad lapsevanemad logopeedi konsultatsioonil ülevaate lapse arengu eripäradest, probleemidest ning nõuandeid lapse arendamiseks koduses keskkonnas. Logopeedilist tööd viib läbi Kadi Künnapuu. http://www.titutriinu.ee/maeng-ja-oppetoeoe/logopeed-ja-psuehholoog.html Palju teenuse pakkujaid/kasutajaid Kuidas saab vastuvõtule? riigikontroll.ee hveeb.sm.ee, stat.ee Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna korraldus halduse kontekstis ja seostus poliitikaga. Sotsiaal- ja tervishoiukorralduse käsitlused. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna struk...
on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme lahendavad Sise-ja sotsiaalministeerium. Illuka varjupaik o Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus, mis asub Ida- Virumaal Jaama küla taga metsas. o Eesti ühines konventsiooniga 1997. aastal, võttes sellega endale kohustuse pakkuda pagulastele kaitset. o Esimesed varjupaigataotlejad paigutati elama Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse. o Keskus mahutab endasse need pagulased, kes on olnud sunnitud põgenema kodumaalt Euroopasse. o Pagulaste arv on viimaste aastate jooksul mitmekordistunud. o Keskusesse on võimalik mahutada kokku kuni 35 pagulast. Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
arengule soodsate tingimuste loomine (näiteks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine, majandusliku, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mõjude muutmine tervisttoetavamaks, indiviidide, gruppide ja kogukondade kaasamine otsustetegemisse ning koostöö arendamine erinevate sektorite vahel jpm). TERVISHOID (health care) Tervisele suunatud meditsiinipraktika, mis holmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi ja rehabilitatsiooni. TERVISHOIUPOLIITKA (health care policy or medical care policy) all mõistetakse pigem raviteenuste osutamisele ning finantseerimisele suunatud tegevust ja otsuseid. Tervishoiupoliitika on suunatud tervishoiu arendamisele, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamisele tervishoiusüsteemi suutlikkuse arendamisele. RAHVATERVIS (Public Health) Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida
On olemas mitmeid seadusi, mida tuleb järgida. Minu jaoks kõige tähtsamad on lasteseadus ja haridusseadus. Lasteseadus sätestab laste õigused ja kohustused. Haridusseadus tagab õiguslikult haridussüsteemi kujunemise, kohustab käima koolis 9 aastat ning omandama põhiharidust. Ühiskonnas on erinevaid lapsi: on probleemideta perekondade lapsed, majanduslike raskustega perekondade lapsed, käitumishäirega lapsed, vaimse hälbega lapsed, käitumis- ja vaimse hälbega lapsed, rehabilitatsiooni vajavad lapsed, puudega lapsed ja andekad lapsed. Inimene saab oma elukvaliteeti parendada ise, see oleneb tema isiklikust seisundist, tema haridusest ja tööst, tema perekonnast ja sõpradest ning sellest, millega ta sisustab oma vaba aega ning mis on tema hobid. Inimene, kellel ei ole motivatsiooni parendada oma elukvaliteeti, sooritab kergekäeliselt süüteo. Süütegude rühma kuuluvad kuriteod ja väärteod. Väärtegu on see, kui nt. sülitatakse
kohaliku omavalitsuse võimalustest, meeskonna liikmetest ja erivajadustega lapse eripärast arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Mida ulatuslikum on lapse erivajadus, seda suurem peaks olema temaga tegelev meeskond (Häidkind, 2007). Kui lapse arengu jälgimisest ja hindamisest järeldatakse, et laps vajab rehabilitatsiooniteenust siis suunatakse laps koos vanematega arstlikku ekspertiisikomisjoni ja rehabilitatsiooniasutusse. Seal hinnatakse veel last rehabilitatsiooni meekonna poolt ja määratakse lapsele puude raskusaste - kerge, keskmine, raske või sügav. Rehabilitatsiooni meeskond (sotsiaaltöötaja, logopeed/eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst, meditsiiniõde) koostab ülevaate erivajadusega lapse arenguks vajalikest teenustest ja kasvukeskkonna tingimustest. (Häidkind, 2008.) Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik
ennast muusikaliselt aktiivsel kuulamisel. väljendada, musitseerida ja Muusikal on jõudu improviseerida. vallandada emotsioone, laadida Improvisatsioon energiaga keha ja ühendab endas nii suunata see mängu kui loomingu. liikumisse 55 KUS MUUSIKATERAAPIAT KASUTATAKSE? Erinevates haiglates Rehabilitatsiooni Kliinikutes keskustes Koolides Treeninguasutustes Ravipedagoogilistes Lastekodudes asutustes Vanadekodudes Sotsiaalteraapilistes Hooldekodudes kogukondades Sanatooriumides Vanglates Erapraksises Päevakeskustes Ülikoolides Päevakodudes 66 MUUSIKATERAAPIA TOIME (1) Tekitab tundeid, seoseid, sisemisi pilte,
keskele. Mudel demonstreerib nelja teguri inimese bioloogia, käitumise, psühhosotsiaalse ning füüsilise keskkonna - mõju inimesele ja ta perekonnale. Terviseteenus (health service) Erinevate teenuseosutajate tegevus, mille eesmärgiks on tervise edendamine või haiguste ennetamine. Tervishoid (health care) Tervisele suunatud meditsiinipraktika, mis hõlmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi ja rehabilitatsiooni. Tervishoiuteenus (health service) Tervishoiutöötajate pakutavad teenused, et tagada tervise edendamine, säilitamine ja taastamine. Lisaks individuaalsele tervisehooldusele kuuluvad tervishoiuteenuste hulka ka tervisekaitse, tervisedendus ja haiguste ennetamine. Terviskasvatus (health education) Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. Võimestumine (empowerment for health)
aktiivsust, psühholoogilist tasakaalu 7. MTÜ Öökull abistada kodu, perekonna ja turvalise OÜ Dikstrum mootorsõidukite osade ja kasvukeskkonna kaotanud lapsi ja lisaseadmete jaemüük, samuti nende peresid mootorsõidukite hooldus ja remont 8. MTÜ Tervisetuba sotsiaalteenuste (sh rehabilitatsiooni OÜ Kevetra sõidu- ja pakiautode remont. teenuse või Varuosade ja tarvikute müük, lisaks rehabilitatsiooniprogrammi) kaudu veel diagnostika ja rehvitööd parandada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut: toetada nende arengut
mitme NATO liikmesriigi relvajõududega ÜRO juhitud rahuvalveoperatsioonidel Golani kõrgendikul, andnud Ühendriikide palvel humanitaar- ja ülesehitusabi Iraagis ning korraldanud katastroofiabi ja päästetöid maavärinaõnnetusel Pakistanis. Sotsiaalhoolekande avalikud ja erateenused 2007 Avaliku abi saajate institutsioonid 302 Vanurite hoolekande institutsioonid 9,446 Psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooni ja toetuse teenused1,188 Naiste kaitsmise teenused 49 Laste hoolekande institutsioonid 33,524 Vaimse erivajadusega inimeste toetamise institutsioonid 3,873 Naiste ja laste hoolekande teenused 72 Rehabilitatsiooni teenused vaimse puudega inimestele 935 Muud sotsiaalhoolekande institutsioonid 9,805 (1.Oktoober 2007a. seisuga) Allikas: Tervise, Labori ja Hoolekande Ministeerium Eesti koostöö ja suhted Jaapaniga Majandussuhted
aastal lõppes 1948. aastal vastuvõetud DP-seaduse elluviimine ning selleks ajaks suudeti otseselt Teisest maailmasõjast põhjustatud pagulasprobleem Euroopas üldjoontes ka lahendada. Euroopas viibinud ligikaudu 11 miljoni sõjapõgeniku küsimuste lahendamisega tegelesid sõja ajal ning järel mitmesugused rahvusvahelised põgenikeorganisatsioonid. Neist kolm olulisemat on Valitsustevaheline Põgenike Komitee, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Abistamise ja Rehabilitatsiooni Valitsus ning Rahvusvaheline Põgenike Organisatsioon. Valitsustevaheline Põgenike Komitee ( Intergovernmental Committee on Refugees IGCR) loodi 1938. aasta Eviani konverentsil. Loomise põhjuseks oli, et Rahvasteliidu juures tegutsenud põgenikeorganisatsioon ega ka Euroopa ise ei suutnud lahendada juudi põgenikega tekkinud probleeme. USA loodud organisatsioon tegutses Rahvasteliidust sõltumatult. Bermuda konverentsil (1939.-1943.aasta aprillini) arutati IGCRi edasist tegevust. Sellel
funktsioneerimise taset, võimaldades neile nii suuremat iseseisvust. Rehabilitatsioon sisaldab funktsioonide arendamise ja/või taastamise, funktsiooni puudumise või funktsionaalse piiratuse kompenseerimise meetmeid. Rehabilitatsioon ei hõlma esialgset meditsiinilist abi. See sisaldab suure hulga abinõusid ja tegevusi põhi- ja üldrehabilitatsioonist kitsamalt eesmärgistatud tegevusteni. Rehabilitatsiooni üldmõiste sisaldab taastusravi, sotsiaalset, pedagoogilist ja ametialast rehabilitatsiooni. 17. Tugipere - abistab last või tema perekonda vabatahtlikult. Iga kohalik omavalitsus on sätestanud konkreetse korra , kuidas toimub tugipere määramine. Tugipereks on isikud, kes toetavad last või last kasvatavat perekonda. Tugipere eesmärgiks ei ole lapse kasvatamine väljaspool tema kodu, vaid lapse või tema pere toetamine
läbi kannatanutele. Ta on osa perekonnast, kes on sunnitud eraldi elama, kuigi normaalsetes tingimustes elaks koos. Ta elab vagunelamus, ent ei oma pinda, kuhu see paigutada. Ungaris pistetakse kodutuid vangi Eestis kodutus Kokkuvõtteks võib öelda, et kodutust põhjustavad struktuursed faktorid Eestis on: eluasemepoliitika on halvasti organiseeritud tööhõivepoliitika peaks haarama kõiki ühiskonna kihte puudujäägid sotsiaalkindlustussüsteemis erivajadustega inimeste rehabilitatsiooni puudulikkus Tallinnas peavarjuuta inimesi ehk tänavakodutuid ligikaudu 400 inimest, koduta inimesi, kes elavad varjupaikades ja sotsiaalmajutusüksustes, umbes 430, .Praeguste andmete põhjal Tallinnas koduta inimesi arvestuslikult 1000-1500 inimest.(2011) uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud materjali www.google.ee pildid. www.reporter.ee www.tallinnapostimees.ee www.arvamus.postimees.ee
oma elu uuesti rööpasse saanud. Nemad mõistavad ja neid võetakse ka kuulda, kuna olevikus on tegemist täiesti tavaliste ja eeskujulike indiviididega. See ring inimesi on kahjuks liiga kitsas, et nad midagi muuta suudaksid. Siiski, natuke googeldades sain teada, et Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007 tegevuskava aastaks 2003 näeb ette üle 15 miljoni krooni kulutusi ennetustöö, rehabilitatsiooni ja reklaami jaoks. Ma kujutan ette, et kui selliseid summasid iga-aastaselt kulutaks komitee intelligentseid ja tarku inimesi, kel on minevikus olnud negatiivne suhe alkoholiga või narkootikumidega, ja üritaks sel teel parandada Eesti rahva probleemi, mil nimeks alkohol, oleks see raha efektiivsemalt kasutatud, kuna ainult nemad teavad, mida ja kuidas täpselt on vaja alkoholiga pahuksisse sattunud inimestele.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Rehabilitatsiooni - ja sotsiaaltöö korralduse osakond Tiina-Mai Meeliste AÜSR1 Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS
koormusega. Nägemispuudega inimeste tööga hõivatuseks vajalikud komponendid on: nägemispuudelised, kes tahavad ja on võimelised töötama; töökohad; tingimus, et puudega inimesed ja tööandja tahaksid luua vastastikust suhet. Nimetatud tegurid sõltuvad makrotasandil riigi kultuurilisest, majanduslikust ja poliitilisest taustast. Konkreetse isiku tasandil on toodud tingimusi võimalik mõjutada tööalase rehabiliteerimise abil. Nägemispuudega inimeste süstemaatilise tööalase rehabilitatsiooni võimalused Eestis on paraku siiski piiratud. Tööeluks ettevalmistamiseks, tööturule sisenemiseks ning seal püsimiseks vajalikud tugisüsteemid on ebapiisavad. Riiklikke rehabilitatsiooniteenuseid võib käsitleda osana tugisüsteemist, kuid nende maht jääb liiga väikeseks. Seda kinnitab ka Tartu Emajõe Kooli rehabilitatsioonirühma kogemus. Nägemispuudele spetsiifilisi teenuseid saab praegu osutada vaid eripedagoogi teenusena, mille mahuks on 10 tundi aastas
narkootikumid vanglas ja uimastiolukorra seire. Kahjude vähendamise alased tegevused on suunatud narkootikumide tarvitamisest ühiskonnale ja isikule tekitatud psühholoogiliste, sotsiaalsete ja füüsiliste kahjude ning kõrvalmõjude piiramiseks. Pakkumise vähendamise valdkonnas on suure tähtsusega erinevate jõustruktuuride koostöö tõhustamine. Peatükk uimastid vanglas, käsitleb narkoennetamist, ravi ning rehabilitatsiooni Eesti vanglates. Eesmärgiks on seatud toimiva kontrollisüsteemi loomine ning süsteemse ravi ja vanglasiseste taastusravivõimaluste tagamine. Seire ja hindamise valdkonnas peab aastaks 2012 olema tagatud Eesti uimastiseire süsteemi vastavus Euroopa Uimastite ja Uimastisõltuvuse Seire Keskuse (EMCDDA) poolt väljaantud nõuetele. Kõik olulised võtmevaldkonnad peavad riiklikul tasandil olema kaetud kvaliteetsete andmeallikatega.
1996: 7). · Soovitada patsiendil vajaduse korral pöörduda eriala spetsialisti poole (nt. psühhoterapeut, psühholoog) (Sanford, Petajan, 1996: 7). · Elukvaliteedi langus, mis on · Selgitada patsiendile, et pärast tingitud antud haigusega rehabilitatsiooni plaani koostamist on kaasatoovatest võimalik saada abi mitmesugustelt muutustest organismis riiklikelt asutustelt ja vabatahtlike organisatsioonidelt töökoha taasleidmisel, vajaduse korral on võimalik saada ka rahalist toetust (Roper, Logan, Tierney 1999: 306).
inimesega läbi põhjalik uuring, mis sisaldab uimasti tarvitamise täpset anamneesi, üldmeditsiinilist ja psühhiaatrilist anamneesi, pere ja sotsiaalset anamneesi, motivatsiooni hindamist, õigusrikkumisi ja varasemat kokkupuudet raviasutustega. (TAI 2001; Eik et al 2005) 5 4 RAVI Edukaks opiaatsõltuvuse raviks on vajalik komplekse ravi korraldamine, mis hõlmab farmakoteraapiat, psühhoteraapiat ja rehabilitatsiooni. Teatud ravi etappidel on vajalik määrata medikamentoosne ravi. Kuna opiaatsõltuvuse võõrutusseisundeid on sõltlastel raske taluda, pöörduvad nad ka kõige sagedamini raviasutusse (Mumma 2005). Eriravi vajavad inimesed, kes viimase kolme kuu jooksul on keskmiselt süstinud heroiini rohkem kui neli korda kuus (Humeniuk et al 2010). Igal inimesel peab olema ligipääs ravile, mis on koostatud vastavalt tema isiklikele vajadustele (WHO 2008).
Uuringud on näidanud, et antiviiruslikku raviga on võimalik märkimisväärselt vähendada HIV-positiivse raseda naise riski kanda haigus lapsele edasi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Tervise Arengu Instituudi HIV/AIDS teemaline portaal http://www.hiv.ee/ 2. MTÜ AIDS-i Ennetuskeskus http://www.aids.ee/ 3. Tervise Arengu Instituudi terviseportaal http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1476 4. Hanna-Liisa Ennet(2006) HIV-i ja AIDS-i preventsiooni ning rehabilitatsiooni võimalused Eestis (Bakalaureusetöö) http://www.caritas.ee/s/img/ennet_loputoo2006_hivaids.doc 5. MTÜ AIDS-i Informatsioon Sveits http://www.hiv-net.org/index_eesk.htm
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö eriala ST11 Krista Kämer KUIDAS MÄRGATA DOWNI SÜNDROOMIGA LAST Juhendaja : Reet Rääk Mõdriku 2012 MIS ON DOWNI SÜNDROOM? Sündroom on seisund, mille tunneb ära teatud teatud üheaegselt esinevate tunnusjoonte järgi. Juhul kui ühel inimesel esineb rida tunnuseid, mida seotakse teatud sündroomiga, öeldakse, et tal esineb nimetatud sündroom. Downi sündroom on olemas juba sünnihetkel. Selle põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle. KUI TIHTI DOWNI SÜNDROOM ESINEB? Downi sündroom on üks kõige levinumatest kaasasündinud sündroomidest. Iga 700 vastsündinu kohta sünnib üks Downi sündroomiga laps ja see kehtib kõigi etniliste rühmade kohta. Poistel esineb sündroomi veidi sagedamini kui tüdrukutel, aga ka need erisused on tegelikult väheolulised. ...
erinevaid antisotsiaalse käitumise kujunemise arenguteid. KOHTULIK JA KORREKTSIOONILINE KURITEOENNETUS Erinevalt traditsioonilisest kuriteoennetusest on kohtulik ja korrektsiooniline ennetus suunatud õigusrikkumisi toime pannud noorukite edasise kuritegeliku käitumise ennetamisele. Kohtulik ja korrektsiooniline ennetus jaguneb kuude kategooriasse: võimetukstegemine, hoiatamine, kogukondlikud piirangud, struktuur, distsipliin ja väljakutse, rehabilitatsioon ning rehabilitatsiooni kombineerimine piirangutega. Tegu on osaliselt kattuvate kategooriatega. Suur osa kohtulikest ja korrektsioonilistest meetmetest on ebaefektiivsed või küsitava mõjuga. Mõnevõrra paljutõotav võib olla rehabilitatsiooni rakendamine kombineeritult kogukondlike piirangutega. Parimaks korrektsiooniliseks sekkumiseks alaealiste õigusrikkujate puhul on rehabilitatsioon, milles mängivad tähtsat rolli teatud põhiprintssibid nagu konkreetsete
teisel osalisriigil algatada menetlus kahtlusaluse suhtes. Sellise taotluse võib esitada juhul, kui: kahtlusalune elab alaliselt taotluse saanud riigis või on selle riigi kodanik; kahtlusalune kannab selles riigis vanglakaristust või osaleb muus menetluses; menetluse ülevõtmine on õiglase kohtumõistmise huvides; kohtuotsuse täitmine taotluse saanud riigis tõenäoliselt parandab süüaluse sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalusi. Riik, kellele taotlus esitati, ei või sellest keelduda, v.a juhul, kui ta peab süütegu poliitiliseks või leiab, et taotlus on esitatud rassilisi, usulisi või rahvuslikke kaalutlusi silmas pidades. Rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise konventsioon - konventsiooni eesmärk on soodustada rahvusvahelist koostööd ja vastastikust abi kuritegude ja kuriteotulude avastamisel, arestimisel ja konfiskeerimisel
huvitegevusest/ringidest ja pere psühholoogilisest nõustamisest. 4. 25% vastanutest pole teenuste kättesaadavusega probleeme, teistel vastanutel on probleemne ja on toodud välja kelle juurde on kõige raskem pääseda (logopeed ja probleem pikad järjekorrad sh reha.teenustele). Järgmiselt slaidilt võib saada kinnituse, et 63% pole probleemiks rahas. Samas aitab vanemate raha minna lapsega ujuma ja näiteks hipoteraapiasse. Välja on toodud, et rehabilitatsiooni raha lõpeb juba poole aasta pealt. 5. Natuke alla pooltele on probleem teenuse kaugus ja sooviksid saada teenuseid kodu lähedalt. 6. 90% vastanutest arvas, et kui saaksid vajalikke teenuseid Rae vallas, siis kasutaksid, ideaalis võiks osutada lapse lasteaias. 10% ei kasutaks. Koduvalla kasuks toodi välja, et kaugus hakib tööpäeva mitu korda nädalas, kui tugiisik ei saa minna. Ajakulu on kõige hullem, sest tööl peab ka käima
1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes." Sotsiaalse adaptsiooni edukus sõltub suuresti töölesuunamise organiseerimisest. Abikooli lõpetajate töölesuunamine on sõltuv aga erinevatest asjaoludest nagu defekti sügavusest ja omapärast. On teada, et oligofreenid ei armasta suhelda (töö)kaaslastega, nad on endassetõmbunud, teevad tööd erakutena ning satuvad tihti konfliktsituatsiooni. Eriti tuleb
Geriaatria alused arvestus Jaanuar 2019 1.Mis on geriaatria?- gerontoloogia rakendus mis uurib vanuritele iseloomulike haigusi, haiguste ennetamist ja ravi. 2.Geriaatria eesmärgid- haigete funktsionaalsete seisundite, elukavaliteedi ja iseseisva toimetuleku parandamine(,rehabilitatsioon, taastusravi)seisundi ja toimetuleku säilitamine 3.Mida näitab elukvaliteet? - sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4.Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus 7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail...
Reekviem unelmale Filmianalüüs AÜSR 1 Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes autoripoolsest elukutsest. Filmi liigitatakse draama valdkonda. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 8,4. Film on toodetud USA's , valminud 2000 aastal ning kestab 1 tund ja 2 minutit. Filmianalüüs on ühes peatükis, mis on jagatud kaheks alampeatükiks. Esimeses pooles käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust. Teises pooles esitan oma ideid osaliste rehabilitatsiooniks. Seda filmi kasutan ka ise vanglate grupitöödes kinnipeetavatele, et selgitada seoseid sõltuvuse ja kaasõltuvuse vahel ning võimalike sekkumisi olukorra parandamiseks. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Film on jagatud neljaks osaks, algab kevadega ja lõppeb talvega. Filmi keskmeks on perekond emast ja pojast. Kõrvallugudeks on poja suhted oma tüdruksõbra Marioni ja sõbra Tyroniga. Algab lugu situsatsiooni...
Alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt on alaealine 7-18aastane isik, kelle mõjutusvahendiks võib olla hoiatus, koolikorralduslikud mõjutusvahendid, vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamine, kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või asenduskodus, üldkasulik töö, käendus, noorte- või sotsiaalprogrammides või sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuses või ravikuurides osalemine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine. Koolikorralduslikuks mõjutusvahendiks võib olla kasvatusraskustega klassi või pikapäevarühma suunamisega. Üldkasuliku tööna rakendatakse alaealist tööle 10–50 tundi üksnes tema nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal, kusjuures alla 13- aastastele alaealistele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.
Argielus suhteliselt levinud arvamus, et kehva liikumise ja koordinatsiooniga kaasneb ka vaimupuue, ei pea paika. Tegelikult esineb vaimupuue vaid neljandikul kesknärvisüsteemi kahjustusega lastel. (Leppik & Sarjas, 2010) Liikumispuudega laste hulka kuuluvad ka seljaajusongaga lapsed. Sellisel juhul on lapse motoorika areng aeglustunud või takistunud. Puuderaskus sõltub kahjustuse kõrgusest seljaajus. Puuet ei ole võimalik välja ravida ega olematuks muuta, kuid rehabilitatsiooni, õigeaegse ravi ja abivahenditega saab toetada lapse aktiivset osalemist elus. Liikumispuue võib tekkida veel traumade, liiklusõnnetuste, raskete haiguste tagajärjel. Sellistel puhkudel oleneb puude raskus ja komplitseeritus kahjustuste ulatusest ja närvisüsteemi kaasatusest. Kaasasündinud lihashaigusi põdevate laste liikumispuue ajaga ei parane, vaid pigem süveneb. Vähesel määral esineb ka lapsi, kes on sündinud jäsemete väärarenguga või puudumisega
Tähtsamad tegevusharud on seotud tööstusliku tootmisega energeetika (Balti Elektrijaam, Eesti Elektrijaam), tekstiilitööstuse, masinatööstuse ja metallitöötlemise, ehitus- ja ehitusmaterjalitööstuse, mööbli-, naha- ja toiduainetetööstusega. Narvas on munitsipaalhaigla, polikliinik ja stomatoloogiapolikliinik, mitmed perearstikeskused. Sotsiaalset kaitset pakuvad rehabilitatsioonikeskus, laste varjupaik, kriisikodu, esmase meditsiinilis-sotsiaalse rehabilitatsiooni punkt, öömaja, laps-invaliidide päevakeskus. Puudub vanurite päevakeskus, probleemiks on ka sotsiaalasutuste koondumine kesklinnas. Narvas on 5 gümnaasiumit, 6 keskkooli, 2 põhikooli (kokku 1999/2000 õppeaastal 10 633 õpilast). Lisaks on linnas neli kutsekeskkooli. Alates 1999.a tegutseb TÜ Narva kolledz (vene koolide klassiõpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja, inglise keele õpetaja). Tootmismaid on hetkel Narva linnas 640 hektarit. Tootmismaad paiknevad eelkõige raudteest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
