ERIALASED VÕÕRSÕNAD Akropol - Vana-Kreeka linna kõrgendikul asetsev kindlus Akvarell - vesivärv; vesivärvimaal: vesivärvitehnika Akvarellvärv vesivärv Arhitektuur - ehituskunst, inimese ruumilist keskkonda kujundav projekteerimis- ja ehitamiskunst. Bambootsaad - lihtlõbusat talupojatseeni kujutav zarimaal Batalist - sõjatemaatikat viljelev kunstnik Disain tootekujundus, kujunduskunst; kavandamine, konstrueerimine Fantaasia kujutlusvõime; unistus; väljamõeldis Fresko - kuivamata krohvipinnale maalitud pilt; vastav maalitehnika Galerii - kunstikogu, muuseum, kunstigalerii Graafika - väljendusvahendina põhiliselt joont ja pms musta-valget pinda kasutav kujutava kunsti liik Grafiit - pliiatsisüsi Groteskkiri - plokk-kiri Guasss - guassvärv, läbipaistmatult kattev vesivärv; guastehnika; guassmaal Hieroglüüf - ideograafilise kirja märk, muinasegiptuse piltkirja märk Häppening - improviseeritud või spontaanne kujutava kunsti, muusika, ...
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kodumajanduse erialased terminid Juhendaja: Maire Jürjen 2016 1. Aerolatte- väike patareiga töötav vispel, kasutatakse piima vahustamiseks 2. ala Carte- tellitavad road restoranis; valmistusviisilt keerukamad ja luksuslikumad kui nn päevaroad 3. al dente- Itaaliakeelne termin makaronide ja riisi õige küpsusastme kohta keetmisel (pehme, aga hakkab kergelt hambale vastu) 4. aniis- aniis on hariliku aniisi seemnetest saadav vürts 5
1. terav saag 2. nüri saag 3. aiasaag 4. hõõrdsaag tehn , 5. rauasaag , 6. sindlisaag 7. tapisaag 8. tikksaag ehit 9. vibusaag ~ 10. vineerisaag ehit ~ 11. vukssaag , 12. kaldhammastega saag 13. sae leht , 14. sae hambad , 15. viili saag teravaks! []! 16. saagi tuleb räsada 17. saed sahisesid kõnek 18. saag vingub 19. jäme puu 20. paljad ~ raagus puud 21. kärbitud puud 22. apelsinipuu , 23. pirnipuu , 24. tammepuu 25. õunapuu , 26. laia võraga puu 27. puu kroon ~ võra 28. puudega palistatud tee , 29. puu ajab lehti ~ läheb lehte ~ lehtib 30. puud on leh[t]es ~ 31. puud langetavad ~ varistavad lehti 32. puust nõrgub vaiku 33. toores puu , 34. peremees raiub ja saeb metsas puid 35. puu kuivas ära 36. linnud laulavad puudel ~ puis 37. roni puu otsast alla 38. raputab puude otsast ~ puudelt ~ puudest pirne [alla] 39. poos end puusse 40. puid l...
A 1. Administratsioon-haldusaparaat; asutuse või käitise juhtkond. 2. Akt-toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust . 3. Aktiva-varad ,bilansi vasak pool 4. Aktsiis-kaudne riigimaks tarbekaupadelt. 5. Allianss-liit, ühendus 6. Alternatiivne-teine rööbitine 7. Alus-kauba alus, et kaup vigastada ei saaks mööda maapinda 8. Apellatsioon-kaebus 9. Argument-tõestusvahend, põhjend 10. Aspekt-vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; 11. Audiitor-omanike kutsutud revident; 12. Aviis-teatekiri B 13. Barter-vahetustehing (kaup kauba vastu); vahetuskaup. 14. Bruto-kogutulu,palk koos maksudega 15. Butiik-väike moekauba pood 16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole. ...
Dennis R. Lillicrap & John A. Cousins Foof and Beverage, 1994 WORDS (pp. 140-148, 246-247, 287-289) 1. a constant standard- pidev standard 2. a cruet- maitseainetops 3. a disposable filter- ühekordne filter 4. a fine powder- (peen) pulber 5. a glass container with a lip- tilaga klaasanum 6. a goblet- pokaal 7. a heaped teaspoonful- kuhjaga teelusikatäis 8. a jug of cream- koorekann 9. a level dessertspoonful- triiki magustoidulusikatäis 10. a napkin- riidest salvrätik 11. a new brew of coffee- uus kohvilaar 12. a party of six guests- 6 külaliseline seltskond 13. a sugar basin- suhkrutoos 14. a thin layer- õhuke kiht 15. added to taste- maitse järgi lisatud 16. an ashtray- tuhatoos 17. approximately- ligikaudu 18. at right angles- täisnurga all 19. at the correct serving temper...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse ja projektijuhtimise osakond Mikk Nigu ERIALASED MÕISTED JA TERMINID Uurimistöö Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2008 SISUKORD SELGITUSEKS Käesoleva töö eesmärgiks oli leida segaseid, või paljudele ebaselgeid väljendeid erialaõpingute materjalidest. Kuna ma olen Ettevõtluse ja Projektijuhtimise erialal, õppiv tudeng, on minu leitud sõnad enamasti seotud finants maailmaga. Sõnade leidmiseks lugesin õppejõudude poolt jagatud loengukonspekte, ning lugesin ajalehe Äripäev internet versiooni. Samuti olen leidnud sõnu otsides teistele sõnadele selgitusi veebilehelt Tarkinvestor.ee. Sellel interneti leheküljel leidub kergemamõõduline finantsväljendite seletus sõnastik. Lisaks sellele on selgitusi leitud ka Algis Perensi raamatust Projektijuhtmine. Uurimistöö vormiks on v...
TÖÖTAJA HINDAMISLEHT Töötaja nimi: Ametikoht: Hindaja: Kriteeriumid 1 2 3 4 Kutseoskused Baasteadmised Erialased teadmised Erialased teadmised Erialased teadmised Laialdased erialased puuduvad vajavad täiendamist rahuldavad teadmised Oskused Oskused puudulikud Oskused vajavad Oskused omandatud Oskused omandatud täiendamist rahuldaval tasemel ootusi ületaval tasemel Vilumused Töövõtted omandatud Töövõtete kasutamisel Töövõtted omandatud Omandatud vilumus
.......................................................................8 2 SISSEJUHATUS ÜKE ehk üldkehalise ettevalmistuse treening keskendub põhiliselt sportlase jõu, kiiruse, vastupidavuse, koordinatsiooni ning painduvuslike omaduste arendamisele. Need on põhilised kehalised võimed, mille arendamisele peaks iga sportlane tähelepanu pöörama. Iga omaduse treenimiseks on olemas spetsiifilised harjutused. Üldiselt võibki kehalised harjutused jagada kolmeks: üldarendavad, erialased ning võistluslikud. Üldarendavad harjutused keskenduvad sportlase üldise töövõime arendamisele, nendel puudub samasus erialaste ja võistluslike harjutustega. Erialased harjutused pööravad aga juba suuremat tähelepanu spetsiaalsetele harjutustele kindla spordiala suhtes. Võistluslikud harjutused on aga juba täielikult spordialaspetsiifilised. Jooksjatel peab olema väga hea vastupidavus, kuid samas ei saa ka kõrvale jätta nii kiirust kui jõudu
TV ja Raadio muutub su ajus meeldivaks moosiks. Enamik impulsiivoste tehake kuuldud-nähtud reklaamide ajendil. Andmebaasid Saad konkreetse info, Info võib olla puudulik, 1182.119 kindla ettevõtte kohta teenindaja ei pruugi aru saada mida sa üldse tahtsid. Voldikud, ajakirjad Erialased välja anded võivad Kuid kas see pole jälle juhatada kogemuste artiklite mitte reklaam mis ajju sööbib ? näol parimani. Ettevõtte ostu Saab infot müügi või teenuse Kuid ei pruugi kattuda tänaste ajalood käibest. pakkumiste ja võimaluste ja nõudlusega. b segadusse või pole piisavalt ste ja nõudlusega.
Lugupeetud Peep Peterson, Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil OÜ Scottland Yard Pub kokka leidmiseks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin CV-Online`i kodulehelt. Leian, et minu eelnev hariduskäik ja töökogemus toetab täielikult minu kandideerimise põhjust. Haridus on hetkel omandamisel. Pean väga oluliseks elukestvat õpet, mis võimaldaks pidevalt olla kursis uute trendide ja suundadega antud valdkonnas. Õpingutega seoses olen omandanud vastavad erialased teamised kokanduses ja hügieenis ja teostanud reaalset praktikat ettevõttes. Seega hindan oma kursisolekut antud valdkonnas väga heaks. Praktilise poole pealt tooksin esile töökogemuse AS Õeköök, kus töötlesin välja oma oskused ja teamised selles valdkonnas ja läbisin edukalt kiire arengu. Hindan Teie poolt pakutavat ametikohta heaks väljakutseks - töötada ennast üles valdkonnas, kus konkurents ei ole veel väga kõrge ja klientide sihtrühmad alles kujunemas
Nagu eelnevalt mainitud, otsiti sel korral üldisemat informatsiooni. Järgmine muuseumi külastus toimus 8. märtsil, mil püüti leida just konkreetsemat informatsiooni ning täiendada juba leitut. 6 4. SWOT-ANALÜÜS S tugevused W - nõrkused - uued ideed - vähesed erialased süvateadmised - osavõtlik, hakkaja - vähene kogemus - edasipüüdlik, entusiastlik - ebakindlus - turismialased teadmised koolist, praktikakohast - kokkupuude ettevõtte töökorraldusega praktika ajal O - võimalused T - ohud - edasine töökoht - ei pakuta tööd - projektid/üritused - konkurents
Tänapäeval ei jõua ilma lõputunnistuseta kaugele. Hariduse all peetakse silmas enamasti koolis käimist ja õppimist. Selle omandamiseks kulub päris mitu aastat ja saadav lõputunnistus peaks enamasti tagama püsiva töökoha ning edukuse tulevikus. Kuid kas see ikka on nii? Arvatakse, et kui inimesel on koolilõputunnistus, siis on ta tulevikus ka edukas. Ta on saanud erialased teadmised ning tehes oma alal tööd, koguneb neid juurde ning selle tulemusena tõustakse karjääriredelil ülespoole. Mida rohkem enda teadmisi täiendad, seda kiiremini ja kaugemale on võimalik oma karjääri arendada. On ka öeldud, et haridust pole vaja elus läbilöömiseks. Piisab, kui inimene suudab vabalt suhelda, on avatud ning elukogemusega. Enamik ameteid vajab ka loogilist lähenemist, kogemusi ning laia Seda võib nimetada ka loomulikuks intelligentsiks
arengu algetappidel ning teised tegev- või lõppfaasis. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid. Alljärgnevalt loetleb autor üles ning kirjeldab lühdidalt kümmet võimalikku põhjust, miks ettevõtted läbi kukuvad. Esmalt, ettevõtjal võivad olla küll suured ambitsioonid ning head ideed, kuid jääb puudu ettevõtlikkusest, julgusest ning enesekindlusest selleks, et vastutada ning täita mitmeid kohustusi. Teiseks, puudub asjakohasus, kompetents ja arukus. Erialased professionaalsed teadmised ja oskused on olulise tähtsusega firma loomisel, klientide soovide prognoosimisel ning juhtimisel. Nõrk sihikindlus, kiusatustele järeleandmine ja pühendumatus võib samuti lõppeda seisaku või ettevõtte mittetoimimisega. Teisisõnu, ettevõtja ei investeeri täielikult end ning ressursse ettevõtte arengusse ja tegeleb kõrvaliste asjadega ega pinguta oma eesmärkide nimel. Ka tervis ei ole mitte vähem oluline asjaolu
ja hetke olulisematele väljakutsele nii avalikkuse silmis kui ka kujundamisel, mis soodustab õdede tulemuslikku tööd ning tööl tervishoiutöötajate seas. püsimist. Kvaliteetsed töökohad, kvaliteetne patsiendihooldus, erialased koolitused ja õdede rahulolu oma tööga käivad käsikäes Tõestus Teisipäeval, 9. septembril 2014 alustasid Eesti Õdede Tõestus Õed pole motiveeritud, kuna neilt oodatakse üle oma Liit, Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Tervishoiualatöötajate füüsiliste võimete töötamist Ametiühingute Liit kampaaniat „Kuldaväärt abi“.
Otsustaja ettevotja, probleemilahendaja Suhtleja -kategooria holmab teavet ja ideid Ettevõtja on isik kes on paigutanud isikliku vara ettevõttesse kasu saamise eesmärgil Ärisaladus teabel on majanduslik hinnatav väärtus, teabest teadlikud kitsas ring inimesi Ajurunnaku esimeses faasis valditakse igasugust diskussiooni ja kriitikat, sest need takistavad ideede 'voolamist', kriitika keelatud. Ettevõtluse tunnused: Oma organisatsioon Erialased teadmised Riskide võtmine Planeeritud tegevus Enterpreneur tahendab ettevotjat. ETTEVÕTJA HOIAKUD: Saavutusvajadus Suhtlemisoskus Pingetaluvus Enesekindlus Analuusivoime LOJAALSUS Väike analüüs Kes kliendid Mis nende eelistused Kuidas tekitada noudlust Kuidas arendada toode vastavalt klientide vajadusele Unique Selling Point (USP) Parem hind Parem kvaliteet TURG Sihtturu kirjeldamine Geograafiline asukoht Turu maht
Eestis. Ettevõtjatele, firmade tipp- ja keskastme juhtidele on suunatud ka üritusi (näiteks Teabemess Kontakt). Sealsetele külalistele pakutakse mitmekülgset kontsentreeritud ülevaadet infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivaldkonna arengusuundadest nii era- kui avaliku sektori tasandil. Suvel korraldatakse ka OK-festi, mis on Eesti ITT firmade suvine kohtumispaik, kus lisaks individuaal- ja meeskonnavõistlustele ning kultuurilisele meelelahutusele on tähtsal kohal erialased seminarid. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on autasustanud ka eraldi inimesi. Näiteks Aasta tegijaks 2006 valis ITL juhatus Allan Martinsoni töö eest arengufondi loomise eestvedamisel ja IKT valdkonna aastatepikkuse edendamise eest. Aasta tegu 2006 tunnustuse pälvis "Arvutikaitse 2009", era- ja avaliku sektori ühisprojekti käivitamise eest, mis muudab kolme aasta jooksul infoühiskonna teenuste kasutamise olulisel määral turvalisemaks.Aasta
Väikeste detailide ületähtsustamine. Auahnus. Laiskus. Tugev nägemismälu. Nõrk kuulmismälu. Materjali kiire omandamine. Soov saada erialaseid tutvusi, mis tulevad tulevikus kasuks. Aktiivsus. Välised ohud Võimalused Õppegruppide suurus, mille tõttu võib Erialased lisakoolitused, täiendkursused. tekkida tähelepanu hajumine. Praktika. Tasuta wifi, hajutab tähelepanu. Õppematerjalide kättesaadavus ning Tasulisel kohal tekivad finantsraskused. põhjalikkus. Koolivälise elu tähtsustumine võrreldes Kompetentsed õppejõud. koolieluga. Lihtsustavad joonised.
loome enda kujuteldava arusaama. Kõige paremaks näiteks siinkohal on ilmselt pseudouudised ja nende mõju inimese kuvandi tekkimisele. Pseudouudised ja üleüldine kõmuajakirjandus kajastab eelkõige kuulsuste eraelu. Kuulsus on ajakirjaniku jaoks kui kaup või produkt, mida saab turustada ja lugejale ette serveerida. Tänapäeva kuulsus pärineb üldiselt spordi-, poliitika- või meelelahutusmaailmast. Staari eraelu tõmbab rohkem tähelepanu, kui tema professionaalsed ja erialased saavutused. See toob kaasa omakorda efekti, kus lugeja tõlgendab meedias esitatut kui tõde ning see hakkab mõjutama meediatarbija arusaama inimesest. Meediatarbijaid huvitab, kas kuulsa inimese taga peitub ka nn. tavaline inimene, ja just seda kollane meedia lugejatele pakubki. Telemaastikul jooksvates reklaamides on hakatud kasutama stereotüüpset lähenemist. Näiteks õllereklaami kavandades eeldatakse, et reklaami sihtgrupp on täisealised mehed, mistõttu
Töö leidmine on tänapäeval meie üks olulisemaid ülesandeid. See annab eesmärgi ja loob võimalused. Kuid kahjuks on tööpuudus liiga aktuaalne teema, et sellest mitte välja teha. Eriti suureks probleemiks on iga aastaga suurenev tööpuudus noorte seas. Kas selle põhjuseks on liiga suur haridusehimu, mille kõrvalt töötada ei jõua, või on süüdi hoopis riik? Suur haridusehimu on mõjutanud üliõpilasi väga palju. Loodetakse kõrge hariduse nimele, kuid tihtipeale ei pruugi see olla piisav. Omandades Kehakultuuri bakalaureuse kraadi arvame, et oleme nüüd kõrgharitud ja nõutud spetsialistid, kuid tegelikult ei saa me selle haridusega isegi mitte kehalise kasvatuse õpetajaks. Et saavutada soovitud eesmärk kehakultuuri alal, oleme sunnitud õppima lisaks bakalaureusele veel ka magistriõppel. Spetsialistide koolitamine nõuabki aega ja kannatlikkust, kuid me ei tohiks jääda liiga kauaks sõltuma oma vanematest. See mõjub halvasti nii kogu riigile, kui ...
saavad aga maksustatud tasu oma töö eest). Treener ei saa teha oma tööd hingega ja täieliku pühendumisega, kuna suur koormus langeb teise töö peale. Positiivne samm, mis eesti spordis läbi viidud, on see, et kõikidel spordiklubide treeneritel peab olema ette näidata kutsejvalifikatsiooni tunnistus, et omavalitsuselt pearaha kätte saada. See näitab seda, et treeningud peaksid laias laastus olema kvaliteetsed, sest treenerid on omandanud erialased algteadmised. See on positiivne nii sportlastele, kui treeneritele endilegi. Mina leian, et spordialade alaliidud ja ülikool peaksid omavahel rohkem koostööd tegema. Seda just koolituste pakkumises ja kutsetunnistuste saamisel. Treenerite töö efektiivsemaks muutmiseks tuleks näiteks tulemuslikule treenerile maksta lisatasu. Ehk mida kõrgem kvalifikatsiooniaste on treeneril, seda paremini saab ta tasustatud pearahadelt. Selle mudeli pealt võidaksid kõik:
Rein Veidemann on töötanud mitmetel ametitel. Tema esimesed ametid on pea kõik olnud seotud tema erialase haridusega. Ta on töötanud Tartu Riikliku ülikooli toimetajana, Kirjandusmuuseumi teadussekretärina, Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadurina, Ajakirja Looming peatoimetaja asetäitjana, ajakirja Vikerkaar peatoimetajana, Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja. Vahepeal tuli ette ka teistlaadi amet -kultuuriministeeriumi nõunik - kus erialased teadmised ilmselt ei olnudki põhilised. Edasised ametid aga olid jälle erialasel haridusel põhinevad, töötades Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidjana, dotsendina, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhatajana, korralise professorina. Peale seda hakkasid ta amet aina enam kultuurliste küsmustega tegelema näiteks töötades Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korralise professorina, õppetooli juhatajana. Alates 2005
"Knowledge development in a practice discipline consists of extending practical knowledge (know- · California ülikool- how) through theory based scientific investigations and through the clinical experience in the practice of psühholoogilise that discipline" (Benner, 1984) õenduse osakonna professor · bakalaurus õenduses · Magister kirurgiaõena · erialased õpped filosoofiadoktorina · http://www.udea.edu.co/portal/page/portal/bibliotecaSedesDependenci as/unidadesAcademicas/FacultadEnfermeria/Diseno/Imagenes/Noticias /patriciaBenner.jpg Dr. Benneri Teooria · 5 oskuslevelit · kogemused kliinilises tegevuses võtmeks õendusesse · Kas on olulised erinevused algaja ja eksperdi kirjeldustes sama juhtumi puhul? http://cjni
Meedia kontrollt�� kordamisk�simused 1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet * K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. ) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsi...
· Igale uuele töötajale personaalne koolitus,kuidas töö välja näeb jne 3. Analüüs Töötajate motiveerimise põhimõtteid selles firmas sobib kirjeldama C.Alderferi ERG teooria · Eksistentsi vajadusi rahuldab hea töötasu ja lisatasud ületundide eest · Soetusvajadust rahuldab firma suvepäevad ja puhkepausid kolleegidega · Arenguvajadust rahuldab võimalus ettevõtte siseselt saada educated,samuti erialased täindkoolitused 4.Hinnang ettevõttele Positiivne : · Töötasud on selles firmas konfidentsiaalsed. · Algul puudus kindel ja ühtne palgasüsteem ja kõik töötajad ei mõistnud töö tasustamise põhimõtteid,nüüdseks on see viga parandatud ning kõik töötajad saavad töötasu ühtse palgasüsteemi alusel. · Töötajatele makstakse pühade aeg ja töötatud ületundide eest topelttasu. Negatiivne :
Mereväekoolis. MBK raames omandatakse põhilised teadmised kaitseväe- ning mereväeteenistusest. Peale MBK-d jätkab suurem osa ajateenijaid teenistust Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mõned ajateenijad jätkavad siiski teenistust ka Mereväebaasi kaldateenistustes, kus kutseaja pikkuseks on peamiselt 8 kuud (va. Autojuhid). Allohvitserid-Allohvitseride koolitamisega tegeleb Mereväebaasi Mereväekoolis. Allohvitseride kursustel omandatakse vajalikud sõjalised teadmised. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt. Ohvitserid-Mereväebaasi riviohvitserid on enamuses saanud mereväeohvitserikoolituse Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides ning teeninud enne Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mereväebaasi erialaohvitserid on erialase hariduse omandanud reeglina tsiviilkoolitusasutustes. Ajalugu: 29.juunil 1912 toimus Peeter Suure Merekindluse Sõjasadama nurgakivi asetamise pidulik
a) Linn kui omavalitsuslik kogukond: linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed b) Kodanikkond: tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti kodanikustaatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu c) Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid 3. Linn ja senjöör
SISSEJUHATUS Laohoidja 3. kursuse praktika, mis toimus 12.11.12-01.02.13 sooritasin AS Kaupmees & KO Aardla hulgilaos Tartus. Praktika kestvus oli kokku 10 õppenädalat ehk 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõtte organisatsioonist ja harjuda reaalse töökeskkonnaga ning arendada laotöötajatele vajalikke isikuomadusi kui ka kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse u...
KIIRJOOKS Kiirjooks/sprint – distantsi pikkus: 60, 100, 200, 400 m. Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus, kiirusvastupidavus. Stardikäsklused: Kohtadele, valmis, start! On olemas püstilähe ja madallähe. Madallähet kasutatakse spordivõistlustel koos stardipakkudega. Finišis tuleb alati joosta üle finišijoone. Kindlasti ei tohi enne joont pidurdada. Jooksu võidab võistleja, kes ületab esimesena finišijoone. Kõikidel kiirjooksu distantsidel on sportastel oma kindel rada, kust ei tohi kõrvale kalduda (ka mitte joonele astuda). Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma sisse stardiasendi oma radadel stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Ees olev jalg on joonest 1,5–2 pöida ja taga olev jalg veel 1–1,5 pöida tagapool. Käskluse valmis peale peavad võist...
Tippastmejuhid STRATEEGILINE strateegia, eesmärgid, üldised küsimused Keskastmejuhid TAKTIKALINE kooskõlastamine, evitamine Esmaastmejuhid OPERATIIVNE täideviimine, ülevaatamine 3. Juhi peamised oskused ja omadused. Oskused suhtlusoskus, konteptuaalsed oskused (visoon, strateegiline mõtlemine, laia pildi haaramise võime), spetsiifilised oskused (delegeerimine, kontrollimine, õpiku tarkus), erialased oskused (koosolekud, esinemine, läbirääkimised, arvuti kasutamine, am. Kirja kirj.), tingimislikud (org. olenevad), kuuuulamis oskus 4. Juhi funktsioonid. Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade kavandamises ja otsustamisõiguse andmises. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur.
kätte ning nendele võiksid lisanduda protsendid. Paljud pensionieale lähenevad ja pensioniealised on valmis töötamist jätkama. Selleks on vaja luua sobiv tööturupoliitika. Vanemaealistele tuleb võimaldada enam osaajalist ja ajutist tööhõivet. Oluline on elukestev õpe, mis suurendab vanemaealiste konkurentsivõimet ja toetab neid oskuste ja teadmiste säilitamisel ning arendamisel. Vanemate töötajate plussideks on sageli: tarkus, mõistmise sügavus ja avarus, erialased teadmised ja kogemused, sotsiaalne kogemus, täpsus, hea töödistsipliin, väike tööõnnetuste arv. Neid positiivseid aspekte tuleb kasutada. Vanuse suurenedes aga tööga hõivatus paratamatult väheneb. Pensionieale üleminek peaks toimuma järk-järgult, oluline on jääda aktiivseks ja säilitada väärikus ning iseseisvus. Ma arvan, et oluline meie ühiskonnas on tõsta inimeste teadlikkust aktiivse vananemise olemusest ja võimalustest
Eestis leidub nii mõnigi koht kus saab disaini õppida. Väike Disainikool pakub kursuseid mis õpetavad kujundamist alates planeerimisest kuni dekoreerimiseni. Saab võtta kursuseid aia-, ruumi- ja lastetoakujunduse kohta. Mainori Kõrgkoolist saab tulevane disainer laialdased interdistsiplinaarsed ja erialased teadmised ja oskused, mis vastavad kutsestandardis esitatud nõuetele, samuti praktilised oskused töötamiseks õpitud valdkonnas. Lõpetajad on valmis nii iseseisvaks kui meeskonnatööks, oskavad sobitada teadmisi ja oskusi uutes olukordades, jälgida oma eriala kodumaist ning rahvusvahelist arengut ja trende ning kohandada neid turu nõuetega. Valida on kolme eriala vahel võimalik valida kolme eriala vahel: rõivadisain, sisekujundus ja graafiline disain
Milline on edukas juht ja juhtimine. Nagu ütles Henry Mintzberg: ,,Juhtimine on tegevuste mõjutamine ja kujundamine", ,,Erinevad juhid teevad erinevaid asju erineval viisil, kuid juhtimises kui praktikas on teatavad ühised tegevused". Peeter Drucker nimetab organisatsiooni juhti dirigendina. Kuid saamas mida, peab tegema juht, et organisatsioon kus ta juhib oleks edukas, et meie saaksime öelda, et ta on tõesti edukas juht? Edukal juhil on erialased, sotsiaalsed ja liidri kompetentsused. Erialane kompetentsus see on strateegiline mõtlemine, otsustavus, põhjalikkus, initsiatiivikus, info mõtestamise oskus, tulemusele orienteeritus, valdkondlik asjatundlikkus ja erialane autoriteet. Sotsiaalne kompetents see on koostöövõime, suhtlemine, konfliktisituatsioonide juhtimine, emotsionaalne intelligentsus, avatus, enesekehtestamise võime ja normide tunnetamine. Liidri
keskkonna alaste ning eetiliste probleemide, ülesannete ja lahendusviisidega ning säilitavad kutsealast kompetentsi pideva erialase täiendusõppe kaudu. Nad on läbinud kutsekvalifikatsiooni omistamiseks nõutava koolituse ja omavad tööalast kogemust. Lennundusinseneride põhilised tegevusalad on: 1) Õhusõidukite, nende mootorite ja komponentide hooldus ning remont. 2) Õhusõidukite hooldustööde juhtimine, planeerimine ja teised erialased inseneri tööd. 3) Õhusõidukite, nende süsteemide projekteerimine ja projektide ekspertiis, juurutamine ning käitamine 4) Lennuliikluse teenindamisega seotud seadmete ja süsteemide projekteerimine ja projektide ekspertiis, juurutamine ning käitamine. 5) Lennuliikluse teenindamisega seotud seadmete ja süsteemide hooldamine, remont ja käitamine. 6) Õhusõidukite juhtimine, standardsete käitamisprotseduuride väljatöötamine.
õppestipendiumile Indoneesias pärast Tartu Ülikooli semiootika magistrantuuri ja entoloogia õppekava läbimist. Autor sai stipendiumi ning suunati Solo linna Java saarel Sebelas Mareti ülikooli. Algselt plaanis autor olla Indoneesias aasta, kuid jäi kaheks aastaks. Ta käis Indoneesias mitmes linnas eri saartel ja reisis pikemalt mööda Indoneesiat ringi. 3. Millele keskendub autor oma teoses (riigi/rahvuse eripära, loodus, erialased kogemused vm)? Miks ta just nendele teemadele rohkem tähelepanu pöörab? Too näiteid (ühest ei piisa). Berit Renser iseloomustas Indoneesiat mitmel korral kui ’’ühtsust mitmekesisuses’’. See tähendab, et igas Indoneesia nurgas on erinev kultuur, kuid samas on kõigis indoneeslastes midagi ühtset. Samuti ei rääkinud Berit Renser oma raamatus Indoneesiast pehmendatuna, ta kirjutas täpselt nii nagu tema seda nägi, ilma ilustamata otsese aususega, mis on
Samuti on Eesti puhul probleemiks ka regionaalne töötus, kus äärealadel (n: Ida-Virumaa) on töö kaotanud inimestel tööturule naasmine raskendatud. Selle põhjusi on palju, aga ennekõike võib välja tuua kaks põhilist. Esiteks, olukord kus ühes regioonis on töö kaotanud konkreetse eriala ja majandusharu töötajad. Teiseks keelebarjäär, mis on kindlasti takistuseks uue töö leidmisel. Inimene, kes on olnud pikka aega töötu, kaotab usu töö leidmiseks. Ajaga vähenevad erialased oskused, süveneb ebakindlus tööintervjuudel ja kaob harjumus tööl käia. Vanematel inimestel (üle50.aastaste), kes on olnud tööturult eemal pikemalt, neil on raske leida uut tööd, kuna nõuded uuenevad alati. Tööturu stabiliseerimise ettepanekud: 2 Euroopa Liit ning ka muu maailm peab hakkama saama demograafilise protsessiga, kus 20 aasta pärast on tööealiste inimeste keskmine vanus kasvanud ja tööealiste inimeste arv vähenenud.
hooldavast tegurist, kui ka motivatsioonitegurist. Ta tunneb peale pereheidet puudust inimestevahelistest suhetest ja lähedusest, mis on temas tekitanud rahulolematuse. Ülejäänud hügieenifaktorid peaks Ullal olema täidetud. Lisaks ei ole teda 12 aasta jooksul korralike töötulemuste eest tunnustatud, seega pole tal ka rahulolu. Ulla rahulolu suurendamiseks tuleks talle pakkuda enesearengu võimalust ja tunnustada heade töötulemuste eest. Enesearengu võimalusteks sobiksid erinevad erialased täiendkoolitused, lisaks osaleda võimalikel sobivatel info- või teabepäevadel, kus oleks võimalik enda teadmistepagasit täiendada. Tunnustamiseks võiks ettevõttel olla loodud erinevad motivatsioonipaketid, mis võivad olla nii emotsionaalsed kui ka materiaalsed - preemia, tänukiri, avalik isikliku pühendusega tänuavaldus või kinkekaart lõõgastuspuhkuseks. Iga inimene vajab tähelepanu. Personaalne tunnustus tehtud
1. Milline on personalijuhtimise suhe 4 põhilise juhtimise funktsiooniga? Juhtimise põhifunktsioonid: Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Personalijuhtimise põhitegevused: töö analüüs, personali planeerimine, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali hüvitamine, personali arendamine, tööandjate ja töövõtjate vaheline suhe. Personalijuht aitab juhil planeerida personali, organiseerida seda, aitab motiveerida töötajaid, mis on eestvedamise üks osa, töötab koos personaliga välja ametijuhendid, mille alusel saab kontrollida personali tööd jne. Personali juhtimine on seotud kõikide juhtimise põhiliste funktsioonidega. 2. Millised kolm peamist kompetentsi on inimressursi juhtimiseks vajalikud? HRM juhtimiseks on vajalikud 3 kompetentsi (võimupädevust, asjatundlikkust): · Ärivaldkonna tundmine · HRM funktsionaalne ekspertiis · M...
Võttes jutuks insenerieetika ja selle koodeksid, teame, et inseneerias on eetika olemus väga suur kuna Insener on erialases tegevuses kohustatud arvestama teaduse ja tehnika mõju inimkonnale ja looduskeskkonnale ega tohi tööülesannete täitmisel unustada vastutust ühiskonna ees. Insener töötab ja suhtleb vastavalt Euroopa maade käitumisnormidele ja pöörab erilist tähelepanu endaga koos töötavate inimeste kutsealaste õiguste ning väärikuse austamisele. Insener hoiab oma erialased oskused tasemel, mis võimaldab tal oma erialal osutada rahvusvahelisel tasemel tööalaseid teenuseid. Ta austab oma töökohamaa seadusi. Tema professionaalsed omadused ja ausus peavad tagama erapooletu suhtumise tööalastesse analüüsidesse, hinnangutesse ja otsustustesse .Ta peab kinni kõigist lubadustest ja teabe mittelevitamise kokkulepetest, millega ta on vabatahtlikult nõustunud. Ta kasutab ainult tiitleid ja nimetusi, milledele tal on õigus.
Asutati esimesed rahvusmuuseumid (Ungari Rahvusmuuseum 1802, Tsehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid (Kopenhaageni Etnograafiamuuseum, 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis vabaõhumuuseum, milles esitatakse eksponaate loomulikus miljöös. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1919. aastal Eesti Muuseum, millest kasvas välja Kunstimuuseum. 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon muuseumite näol tekkis ühiskonda teeniv institutsioon. 1980ndatel uute ja moodsate muuseumihoonete ehitamine maailmas.
Esimesed 10 nädalat ajateenistusest moodustab sõduri baaskursus (SBK). Selle aja jooksul antakse äsja aega teenima tulnud noormeestele ettekujutus sellest, mida kujutab endast Kaitsevägi ja mida tähendab olla kaitseväelane - oma kodumaa kaitsja. Peale kahte ja poolt kuud teenistust valitakse välja parimad ja sobivamad kandidaadid sideeriala nooremallohvitseride kursusele (NAK). Peale NAK`i edukat lõpetamist saavad nad nooremseersandi auastme ja jätkavad teenistust jaoülemana. Kui erialased teadmised on omandatud, rakendatakse neid allüksuste kursustel, kus ka värsked jaoülemad saavad oma juhioskused proovile panna. Kursused kulmineeruvad suurõppusega "Kevadtorm". 6 Sportimine ja vaba aeg Teenistusest vaba aega võib veeta sõdurikodus, kus on võimalik vaadata televiisorit ning videofilme. Sõdurikodus on ka puhvet. Staabi- ja sidepataljonil on väga hea tasemega raamatukogu. Samuti on olemas
Ainult kolmel uuralikeelsel rahval on tänapäeval olemas oma iseseisev riik, kus vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks: Ungari, Soome ja ka Eesti. Kõik teised uurali keeled on väiksemad ja vähemuskeelteks eri riikides, enamasti Vene Föderatsioonis. Praegu tehakse nii Vene Föderatsiooni enda uurali keelte kõnelejate poolt kui ka Ungari, Soome ja Eesti poolt jõupingutusi seal kõneldavate uurali keelte tulevikuväljavaadete parandamiseks. Teatmeteosed ja erialased allikad kogu maailmas on kaua esitanud ja esitavad edasi asja nii, nagu pärineksid uurali/soome-ugri keeled kuskilt ida poolt Eestit - vähemalt Volga jõe kandist või siis Uurali mägede lõunapoolsest ümbrusest, ehk koguni Siberist Aasias.. Soomeugrikeelsete naiste osas pole selliseid levikusuunda määrata lubavaid geneetilisi markereid paraku seni teada. Seetõttu ei näita miski, kas küllalt arvukalt esinevad europiidsed emaliinid Siberi uuralikeelsel
tundus ka veel krohvimine. Ma ei tahtnud üksi ka päris minna kuhugi õppima tahtsin, et oleks vähemalt keegi keda ma tunneks varasemast ja huvi ehitusesest saidki otsustavaks minu valiku puhul. Katsetele tulles juhtus selline asi, et muil jäi ID-kaart maha ja pidin teine päev uuesti tulema ja siis ei sobin veel tervisetõend mille sain eelmisest koolist ja pidin tooma perearsti käest uue ehk siis tuli ka tulla kolmandat korda ka veel. Siia kooli tulin ma selleks, et omandada erialased oskused ja minna edasi tööle kuhugi. Asusin sellele alale õppima selle pärast, et mu vanaisa oli ka kunagi ehitaja ja väiksena tahtsin ka saada ehitajaks. Esimene päev on alati uues koolis kõige olulisem ja lubavam päev. Esimene koolipäev uues koolis oli nagu ikka esimesed koolipäevad on. Ühest käest huvitav ja põnev, teisest käest uimane ja väsinud, kuna see oli siiski esimene koolipäev peale pikka suve. Nagu uue koolimajaga ikka, tulime
...................25 2 Sissejuhatus Läbisin praktika A-Selver AS, minu praktika juhendajaks oli kaupluse endine juhataja . Praktika toimumise koht ja aadress: Tartu mnt. Bussijaamaplats, Põltsamaa . Praktika kestis 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks kinnistada ja rakendada koolis õpituid teadmisi ja oskusi. Ülesanneteks oli arendada praktilisi kutse- ja erialaseid oskusi ning kujundada välja õiged kutse- ja erialased hoiakud ja väärtused. Praktika vältel puutusin kokku mitmete töödega: kassapidamine, kaubavastuvõtt (vastuvõetud kauba kontrollimine ja sisestamine müügiprogrammi), hinnakontroll, saaliteenindamine, letiteenindamine ja kaupluse ümberkorraldamine plaani alusel. 1 Kaupluse üldine iseloomustus 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega
kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921. aastal vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu(1921 aastal)ja Eesti Talispordi Liidu(1921. aastal). Kuna ESL jäi tegelema üksnes kergejõustikuga tekkis vajadus uue keskorganisatsiooni järele, mis suudaks koordineerida kogu sporti. 1922. aasta detsembris asutatigi Eesti Spordi Keskliit(ESK). Esimeheks valiti Gustav Laanekõrb. Ta sai ametis olla 3 kuud, märtsis 1923 valiti esimeheks L. Tõnson
Juhti, kes kasutab struktuurset võimu vähe, võidakse pidada nõrgaks juhiks, kuid üldreeglina viib selle liigne kasutamine töötajate motivatsiooni ja töötulemuste langusele. Pidades meeles, et struktuurne võim ei kuulu mitte talle isiklikult, vaid on seotud ametipositsiooniga, kasutab hea juht seda minimaalselt. Võimu sünonüümiks võib olla ka "mõju". Iga juht mõjutab oma kaastöötajaid erinevalt. Tal on erialased ja üldised teadmised ning kogemused, kompetentsid ja andekus. Nendest tuleneb tarkuse võim. Tarkuse võim annab inimestele kindluse, et nende juht on pädev. Suurema hulga inimeste juhtimisel kaldub tarkuse võim olema rohkem juhtimisalane kui tehniline kompetentsus. Samuti kui tarkuse võim, tuleb ära teenida moraalne võim. Selle eelduseks on, et inimesed usaldavad ja respekteerivad juhti kui isikut. Olulised on isiklikud väärtushinnangud.
regulatiivne funktsioon, mis ilmneb üksikute teistega interaktsioonis. Suhtlemine on mehhanism, mis reguleerib sotsiaalse ja psühholoogilise inimeste käitumist nendes ühistegevuses. 5. Loetle vähemalt kaks positiivset ja kaks negatiivset tagajärge/ omadust stereotüüpse mõtlemise puhul. 1.Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2.Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. (naiste...) 3.Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna. On positiivne ja negatiivne halo. Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. (prillid) 4.Projektsioon- omistame teisele samu jooni ja tundeid, mis enesel. Ütleme-ta vihkab mind, kuid tegelikult vihkame ise. 5
Arhiivimaterjalide andmebaas on kättesaadav ka Rahvusarhiivi andmebaasist AIS. Muinsuskaitseameti raamatukogu ülesandeks on toetada vajaliku teabe saamisel Muinsuskaitseameti töötajaid nende igapäevases töös ning kõiki inimesi, kes puutuvad kokku muinsuskaitsealaste küsimustega. Raamatukogu komplekteerimise peasuunad: kultuurimälestiste kaitse, arheoloogia, eesti arhitektuuri- ja kunstiajalugu, eesti ajalugu ja kodu-uurimine, üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud, leksikonid. Eelpool nimetatule lisaks on meie kogus raamatuid erinevate riikide arhitektuurist, kunstist, ajaloost. Muinsuskaitseameti Raamatukogu elektronkataloog. Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt. Valla- ja linnavalitsus võivad muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamise
Luua tähelepanuväärse äripartneri imago · Sponsorluse valdkonnad · Sport Kultuur - kontsert, kunstinäitus, etendus, film, tele- ja raadiosaade Haridus Võimalus leida ja koolitada professionaalset tööjõudu Luua suhteid ühiskonna liidritega Stipendium, auhind, uurimisprojekt, haridusasutuste olme Raamatud, trükised Erialased auhinnad Konverents, seminar, mess Kohalikud üritused Ekspeditsioonid Televisioon · Sponsorluse planeerimine Toetub turu-uuringutele, sihtrühmadele, missioonile ja eesmärkidele Vale planeering rahaline kahju/ ev maine ja kaubamärgi kahju Leping aeg, õigused, kohustused, lõpetamise tingimused Spondeeritava kohustused: kaubamärgi või logo eksponeerimine kaubamärgi reklaam
Praktika aruanne Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2014 Kristi Tamm SISSEJUHATUS Läbisin praktika Krooni Selvers AS, minu praktika juhendajaks oli müügijuhataja Marit Kalinkin Praktika toimus F. G. Adoffi 11, Rakvere. Praktika kestis 200 akadeemilist tundi . Praktika eesmärgiks oli kinnitada ja rakendada koolis õpitud oskusi ja teadmisi.Ülesanneteks oli arenada praktilisi kutse-ja erialasi oskusi ning kujundada välja õiged kutse-ja erialased hoiakud ja väärtused.Pratikal puutusin kokku mitmete töödega:letiteenindamine,kassapidamine ja kubaväljapanek. Kristi Tamm 1 SELVERI ISELOOMUSTUS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
