Digikogud ja digitaalraamatukogud (0)

Digikogud ja
digitaalraamatukogud
Mõisted, tähendused ja tüübid
Kaasaja raamatukogu
• Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste 
teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. 
Inforessursside uute vormide arenguga ja 
infovahenduse uute võimaluste tekkega on 
raamatukogude  kogud  ja teenused põhjalikult 
muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste 
(eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud.
• Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa 
raamatukogud jääda ootama protsessi 
stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust 
selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda.  Kogude  
kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline 
statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu 
jooksvast tegevusest.
Kaasaja raamatukogu
• Kui enamiku traditsioonilist statistikat saab 
raamatukogu koguda iseseisvalt, si s elektroonilisi 
teenuseid ja eelkõige nende kasutamist 
puudutavaid statistilisi andmeid tuleb teatud määral 
koguda erinevatest allikatest, mis kõik ei ole 
raamatukogude otsese kontrolli all: tootjatelt ja 
tarnijatelt, arvutuskeskustelt ja 
raamatukogukonsortsiumitelt.
• Raamatukogud peaksid jõudma kokkuleppele oma 
teenuste hindamiseks vajalike statistiliste andmete 
osas. 
Elektrooniliste teavikute kogu
• Erinevalt traditsioonilistest ressurssidest ei 
ole elektroonilistel ressurssidel sageli 
füüsilist vormi ega  piire , ning see mõjutab 
nii kogu kui ka selle kasutamise mõõtmist.
Elektrooniliste teavikute kogu
Elektrooniliste teavikute kogusid puudutavad 
kaks võtmeteemat on määratleda kogu (ulatus) 
ja tegeliku e-sisuüksuse (enamasti  teavik  e. 
dokument) piirid. Põhimõtteliselt koosneb 
raamatukogu elektrooniliste teavikute kogu 
kahest laiast kategooriast:
• üksused, mida raamatukogu haldab otse (nt 
digiteeritud sisu,  veebilehed , pildid)
• üksused, mille kasutamiseks raamatukogul on 
litsents  ja millele võimaldatakse kaugpöördust 
(remote  access ) (nt andmebaasid , e- ajakirjad , e-
raamatud).
Elektrooniliste teavikute kogu
• Need erinevused ei ole üksteist välistavad. 
Mõned raamatukogud litsentsivad ressursse (nt 
e-raamatuid) ja teised raamatukogud ostavad 
sama ressurssi. Seega võib sama ressurss olla 
litsentsitud ressurss, mida raamatukogu 
otseselt ei  halda , samal ajal kui teise 
raamatukogu jaoks on see ressurss tegelikult 
raamatukogu halduses.
Elektrooniliste teavikute kogu
•  Olulise tähtsusega on, kuidas raamatukogu 
võimaldab juurdepääsu sellistele 
ressurssidele, kui raamatukogu halduses 
olevate ressursside puhul on raamatukogul 
otsene juurdepääs selle ressursi 
kasutamisandmetele. Litsentsi saanud 
raamatukogud peavad omandama 
kasutamisandmed ressurssi haldavast 
üksusest (st müüjalt).
Lokaal - ja kaugressursid
• raamatukogu  kogud  on kas
– raamatukogust kättesaadavad (library-
provided) või
– linkide kaudu kättesaadavad (library- linked ) 
ressursid . 
• Raamatukogu võib teha oma kasutajatele 
kättesaadavaks palju vabasid ressursse, 
ühendades need raamatukogu 
veebilehega või elektronkataloogiga.
E-sisuüksus:
• - (content unit) arvutitöödeldud üheselt 
identifitseeritav tekstiline  või audiovisuaalne 
üksikosa avaldatud tööst, mis võib olla 
originaal või kokkuvõte teisest avaldatud 
tööst.
• Kohandus termini “arvestusüksus” määratlusest (väljaandest 
COUNTER  code  of practice,  Release  2:2004)
• Ei hõlma kirjeid
• Sama e-sisuüksuse erinevad vormingud (PDF,  Postscript , 
HTML jne) arvestatakse eraldi üksustena.
E-sisuüksus
• Elektroonilise ressursi e-sisuüksus on 
põhiline infoüksus, mil e poole kasutaja 
pöördub.
• E-sisuüksus on elektroonilise kogu puhul 
keskne , kuna mõned ressursid võimaldavad 
juurdepääsu täistekstiartiklile, pildile 
pildiandmebaasis, helifailile helifailide 
andmebaasis  või paljude erinevate 
failitüüpide kombinatsioonidele (nt tekst, pilt, 
heli,  animatsioon ).
E-sisuüksus
• Keerukas asjaolu on see, et e-sisuüksused ei 
ole konkreetse ressursi sees ette määratud. 
Andmebaasi võib konfigureerida liitma ja 
sortima informatsiooni, nii et iga otsinguga võib 
saada uue objekti ( teaviku ). Näiteks aktiivse 
serverilehe (active  server  page, ASP) 
tehnoloogia  võimaldab iga päringuga esile 
kutsuda veebilehe suure hulga andmebaasi 
kirjete seast. Enne esilekutsumist ei saa neid 
arvestada sisuüksustena ja nende kasutamist 
on raske mõõta.
E-sisuüksused
• Elektrooniliste ressursside sisude erinevad vormingud 
(nt täistekstid, annotatsioonid, pildid jm) võivad 
aegade jooksul läbi teha mitmeid muutusi. 
Universaalsed ressursi dentifikaatorid (URI) või teised 
sisu identifitseerivad metaandmete vormid levivad üha 
enam ja toetavad teavikute selget identifitseerimist.
• Raamatukogud peavad iga elektroonilise ressursi 
jaoks kindlaks määrama sobiva e-sisuüksuse, et 
saaks pidada  arvestust  selle ressursi kasutamise 
kohta.
• Läbi aegade jätkub raamatukogudes elektrooniliste 
ressursside ja nende pakutavate e-sisuüksuste 
muutumine ja areng.
E-sisuüksused
• Kuna bibliograafia-, täisteksti- ja muud andemebaasid 
hakkavad  muutuma  keerukateks 
andmebaasitoodeteks, siis muutub nende eristamine 
üha raskemaks.
• Tulevikus võivad tõenäoliselt paljud erinevused 
elektrooniliste ajakirjade ja täistekstiandmebaaside 
vahel väheneda. Seetõttu muutub raskeks määrata 
täpset arvu või täpset määratlust, mil  ised  üksused 
lähevad arvesse e-sisuüksustena. Raamatukogud 
peavad üle vaatama oma elektrooniliste  kogude  
ressursid ja leppima kokku, mida arvestatakse 
kasutamise mõõtmisel sisuüksusena.
elektrooniline  teenus, e-teenus 
(electronic  service ):
• See on elektrooniline raamatukoguteenus, 
mida osutatakse kohaliku serveri baasil või 
mis on kättesaadav võrgu kaudu.
e-teenused:
Elektroonilised raamatukoguteenused 
hõlmavad:
• elektronkataloogi,
• raamatukogu veebisaiti,
• e-teavikute kogu,
• elektroonilist dokumendivahendust,
• elektroonilist teatmeteenindust,
• elektrooniliste teenuste kasutajakoolitust ja
• raamatukogu kaudu pakutavat pääsu Internetti.
Elektroonilised teenused
Elektrooni-
Raamatu-
Elektrooniline 
Elektrooniline 
Elektron-
Elektrooniline 
liste teenuste 
Pääs 
kogu 
dokumendi-
teatme-
kataloog
kogu
kasutaja-
Internetti
veebisait
vahendus
teenindus
koolitus
Elektroonilised 
Tarkvara -
Andmebaasid
Digitaalteavikud
jadaväljaanded
üksused
Elektrooni-
Arvutivõrgus 
Täisteksti-
Bibliograafia-
Muud 
e-raamatud
lised patendi-
olevad 
Muud
andmebaasid
andmebaasid
andmebaasid
kirjeldused
auvised
 
Raamatukogu veebisait (library 
website )
•  ainuomane   domeen  Internetis, mis koosneb 
raamatukogu poolt avaldatud veebilehtedest, et 
pakkuda juurdepääsu raamatukogu teenustele 
ja ressurssidele
• (Ei hõlma teavikuid, mis vastavad elektrooniliste 
teavikute kogu määratlusele, ega tasuta 
juurdepääsuga Interneti- allikaid , mis on lingitud 
raamatukogu veebisaidilt.)
Elektrooniliste teavikute kogu, e-teavikute 
kogu (electronic  collection )
• - kõik raamatukogu kogus olevad elektroonilised 
teavikud
• Elektrooniliste teavikute kogu hõlmab 
andmebaase, elektroonilisi jadaväljaandeid, 
digitaalteavikuid ja tarkvaraüksusi. Eraldi 
arvestust tuleb pidada vaba juurdepääsuga 
Interneti-allikate kohta, mil e raamatukogu on 
oma elektronkataloogi või andmebaasi 
katalooginud.
Elektrooniliste teavikute kogu
On kolm põhilist ressurssi, mis moodustavad 
raamatukogu elektrooniliste teavikute kogu:
• raamatukogu elektronkataloog, mis aitab 
kasutajaid erineva sisu leidmisel
• raamatukogu veebisait, kus võib olla palju 
erinevaid ressursse (nt digiteeritud sisu, 
e-raamatud, tekst) või  lingid  pakutavatele 
materjalidele, mis ei kuulu raamatukogudele
• raamatukogu litsentsitud ressursid, mil eks võivad 
olla e-ajakirjad, andmebaasid, e-raamatud ja muu 
sisu.
Elektrooniliste teavikute kogu
• Iga sellise ressursi sees võib raamatukogudel olla 
erinevaid rakendusi, mis samuti pakuvad kasutajatele 
lisateenuseid ja -ressursse. Näiteks kasutab  digitaalne  
teatmeteenindus sageli spetsiaalset tarkvara, et 
pakkuda kasutajatele digitaalset teatmeteenindust. 
Üha enam on raamatukogu veebisait portaaliks 
raamatukogu elektroonilistele kogudele ja tihti alustab 
enamus kasutajaid oma suhtlemist raamatukogu 
elektroonilise koguga veebisaidi või portaali kaudu.
Logifailid
• Kõigi nende ressursside kasutamine on 
kokkuleppeline ja seega kantud logifaili, mis 
võib olla süsteemispetsiifiline (nt ainuomane 
elektronkataloogile, müüjale või digitaalsele 
teatmetarkvarale), või standardne nagu 
veebiserverite genereeritud  “üldine 
logivorming” (common log  format , CLF) või 
“laiendatud logivorming” ( extended  log format, 
ELF).
Logifailid
Raamatukogud, mis kasutavad hoiustavaid süsteeme 
osana  oma elektroonilisest kogust, peavad:
• – mõistma logifaili struktuuri ja rakendamist 
vastavasse süsteemi;
• – teadma kuidas otsida logifaile, mida võib sageli 
leida hoiustavate skripti/analüüsi süsteemide kaudu;
• – teadma ja mõistma andmeelementide 
kasutamisviiside määratlusi, mida hoiustav süsteem 
teatab.
Logifailid
• Veebiserverid kasutavad kas üldist või laiendatud 
logivormingut, mis asetab veebisaidi kasutusandmed 
standardsesse  ASCII - vormingus  logifaili. Kõik 
suuremad veebiserverid kasutavad sama logifaili 
vormingut, võimaldades  niimoodi  levinud 
analüüsimeetoditel leida veebist veebiservereid 
analüüsitarkvara logimiseks. Tavaliselt salvestavad 
veebi logifailid seitset põhielementi. Nende hulgas on: 
päringu  esitanud  seadme IP-aadress (ainuomane IP-
number, mis on kinnistatud igale Interneti-ühendusega 
arvutile ), autentimisandmed, ajatempel, andmed 
edastuse staatuse kohta ja  edastatud  andmemaht.
Logifailide analüüs raamatukogus
• Veebilogi analüüsitarkvara kasutamine võimaldab 
raamatukogudel analüüsida veebisaidi kasutamist 
mitmel vi sil, nt virtuaalkülastused (veebisaidi seanss), 
pöördus lehele (kasutaja poolt külastatud veebilehed) 
ja e-sisuüksused (teavik, pilt või muus vormingus 
üksus). Kuigi iga tarkvaraprogramm analüüsib logifaile 
erinevalt ja kasutab erinevat analüüsitüüpide 
terminoloogiat, siis on raamatukogude jaoks oluline 
teada, kuidas nende analüüsitarkvara  programmid  
töötavad ja määratlusi kasutatakse.
Otsisüsteemid
• Raamatukogudes on uueks kasvavaks trendiks 
saanud ühendatud otsingut toetavate süsteemide 
või portaalide kasutuselevõtt. Need programmid 
võimaldavad kasutajatel ühe otsiliidesega otsida 
kogu raamatukogu elektroonilise kogu hulgast. 
Ühendatud otsingut võimaldavad süsteemid on 
oluliseks edasiminekuks, lihtsustades kasutajate 
juurdepääsu raamatukogu elektroonilistele 
kogudele. (vt Eesti  Rahvusraamatukogu )
Vaieldavusi elektrooniliste kogude 
kasutamise mõõtmisel
• Mitmed lisategurid mõjutavad raamatukogude 
suutlikkust mõõta oma elektrooniliste kogude 
kasutamist. Võtmeteguriteks on autentimine, 
puhverdamine ja puhverserverid. Isiku autentimist 
kasutavad raamatukogud harva, et mitte mõjutada 
elektrooniliste kogude kasutatavust. Ent nende 
kasutamist teenindatavate poolt saab kindlaks 
määrata vaid juhul, kui kinnistatakse kasutaja 
tuvastust võimaldav  identifikaator . 
Päringud
• Mõõtmise eesmärgil loetakse päring esitatuks 
teenindatava poolt juhul, kui päringu esitanud 
arvuti IP-aadress näitab arvuti asumist 
raamatukogu või asutuse ametlikus 
teeninduspiirkonnas. Juurdepääs tasulistele 
elektroonilistele raamatukoguteenustele 
(nt omandatud või litsentsiandmebaasid, 
jadaväljaanded jne) autenditakse tavaliselt 
IP- aadresside  plokkidele. 
Päringud
• Tuleb eeldada, et kõik kordaläinud päringud on 
esitanud teenindatavad. Päringuid tasuta teenustele 
(nt elektronkataloog ja raamatukogu veebisait) on 
võimatu täielikult kontrollida. Kui asutusesisene 
juurdepääs (tuvastatav IP-aadresside järgi) pärineb 
eeldatavasti teenindatavatelt, si s kaugkasutamine 
(nt koduarvutitest) on tavaliselt anonüümne. Ka pole 
sama puhverserverit kasutavad individuaalsed IP-
aadressid tuvastatavad, kuna logifailis 
registreeritakse ainult puhverserveri IP-aadress.
E-kogu kasutamise mõõtmise raskused
• Raamatukogu elektroonilise kogu kasutamise 
mõõtmist mõjutavad paljud  asjaolud . Olulisimaks 
nende seast on  infotehnoloogia  arhitektuur, mil e 
raamatukogu on kasutusele võtnud ja rakendanud 
oma paljude elektrooniliste kogude teenuste ja 
ressursside jaoks. Raamatukogud peavad mõistma, et 
see, kuidas raamatukogud on ellu rakendanud oma 
elektronkataloogi, veebisaidi ja litsenseeritud 
ressursside juurdepääsu, mõjutab otseselt 
raamatukogude kogutavat kasutusstatistikat, selle 
väljanägemist ja tähendust.
Digitaalteavik ( digital   document )
• - piiritletud sisuga informatsiooniüksus, 
mis on digiteeritud raamatukogus või 
komplekteeritud raamatukogu kogusse 
digitaalkujul
• Digitaalteavik võib koosneda ühest või enamast 
failist .
• Digitaalteavik koosneb ühest või mitmest e-
sisuüksusest.
Digitaalteavikud on:
• elektroonilised raamatud
• elektroonilised patendikirjeldused
• võrgu kaudu kättesaadavad auvised
• muud digitaalteavikud (nt aruandeid, kaardi- ja 
nooditeavikuid, eeltrükke).
• Digitaalteavikute hulka ei kuulu andmebaasid ja 
elektroonilised jadaväljaanded. 
Elektrooniline raamat, e-raamat 
(electronic book, eBook )
• - litsentsi alusel kasutatav või vaba 
juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus 
otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud 
raamatu (monograafia) analoog
E-raamatud on mh ka:
• elektroonilised doktoriväitekirjad
• raamatukogus digiteeritud  dokumendid
E-raamat
• Elektrooniliste raamatute kasutamine 
sõltub sageli eriseadmetest ja/või 
lugemiseks või visuaalseks  esitamiseks  
mõeldud tarkvarast.
• E-raamatuid saab laenutada kas 
kaasaskantavail seadmeil 
(e-raamatu luger) või kantakse nende sisu 
piiratud ajaks kasutaja personaalarvutisse.
Elektrooniline jadaväljaanne 
(electronic serial)
• - jadaväljaanne, mis on avaldatud ainult 
elektrooniliselt  või nii elektrooniliselt kui ka mõnes 
teises vormis
Hõlmab:
• kohapeal hoitavaid jadaväljaandeid ja kaugressursse, mil ele 
on omandatud kasutusõigus vähemalt teatud 
ajavahemikuks;
• raamatukogus digiteeritud jadaväljaandeid.
NB! Vabakasutusajakirju vaadeldakse kui vaba juurdepääsuga 
Interneti-al ikaid.
Vaba juurdepääsuga Interneti-
allikad (free  Internet  resources)
• - Interneti-allikad, millele on piiramata 
juurdepääs 
Digiraamatukogust rääkides...
• Elektrooniline raamatukogu (e-raamatukogu)
• Virtuaalraamatukogu
•  Digitaalraamatukogu
____________
• Seinteta raamatukogu 
• ... jms.
Definitsioon 1
• Digitaalraamatukogud on kogum elektroonilisi 
ressursse ja ühendatud tehnilisi suutlikkusi (oskusi-
võimalusi) informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja 
kasutamiseks. Sel es tähenduses on nad info 
säilitamise ja otsisüsteemid, mis manipuleerivad 
(opereerivad) digitaalsete andmetega ükskõik millist 
tüüpi infovahendaja (tekst, pildid, heli; liikuvad või 
staatilised pildid) kaudu ning eksisteerivad võrgus. 
Digitaalraamatukogude sisu koosneb andmetest, 
metaandmetest (mis  kirjeldavad  loojat,  omanikku , 
õigusi) ja metaandmetest, mis koosneb linkidest või 
sidemetest  muude andmete või metaandmetega - mis 
loodud kas siis digitaalrkogus või väljaspool seda.
Definitsioon 2
• Digitaalraamatukogud on loodud - kogutud ja organiseeritud - 
kasutajate kogukonna poolt ja jaoks ning nende 
funktsionaalsed  võimed toetavad sel e kogukonna infovajadusi 
ja - kasutust . Nad on üks osa kogukondadest, mil es inimesed ja 
inimrühmad suhtlevad ning üksteist mõjutavad, kasutades 
andmeid, informatsiooni ja teadmisressursse ning -süsteeme. 
Sel es tähenduses on nad erinevate infoinstitutsioonide (kui 
kohtade , mil es ressursse valitakse, kogutakse, 
organiseeritakse, hoitakse ja neile juurdepääs tagatakse 
kasutajaskonna kaasabil)  laiendused .
    Neiks infoinstitutsioonideks on mh raamatukogud,  muuseumid , 
arhi vid, koolid, kuid digitaalrkogud toetavad ja teenindavad ka 
muid kogukonna institutsioone/rühmi, nagu näit. klassiruume, 
kontoreid, laboreid, kodusid jm avalikku ‘ruumi’.
 
• Seega, digitaalraamatukogu mitte ainult lihtsalt 
ei kogu kasutajaskonnast sõltuvalt ja nende 
jaoks sisu, vaid ta pakub ja seob omavahel 
paljude infoinstitutsioonide  infoga  seotud 
tegevusi.
 (Borgman 1999)
Digitaalraamatukogu kui ...
• kui organisatsioon
• kui  infokeskkond
• kui tulevik
Virtuaal/digiraamatukogude 
dimensioonid:
•  kogukondlik mõõde
•  tehnoloogiline mõõde
•  teenuste mõõde
•  sisu mõõde
Digiraamatukogude 
põhivaldkonnad ( Carol  Tenopir):
•  Uurimis - ja arendustegevus (Research & 
development )
• Säilitamine ja arhiivindus
•  Haridus
• Teaduskommunikatsioon
Digitaalraamatukogude tüübid :
(G. G. Chowdhury & S. Chowdhury 2003)
Varajased digitaalraamatukogud
• - ELINOR
• -  Mercury  Electronic Library
• - CORE
• - TULIP
• -  eLib  ( http://www.ukoln.ac.uk/services/elib/  )
• - Project  Gutenberg  ( http://www.gutenberg.org/  )
• - ...
Digitaalraamatukogude tüübid :
Digitaalraamatukogude  projektid  
rahvusraamatukogudes
•
- THOMAS (  http://thomas.loc.gov  )
•
- American  Memory    http://www.loc.gov   > 
American memory
•
-  British  Library  (  http://www.bl.uk  )
•
-  DIGAR  (  http://digar.nlib.ee  )
•
- ...
Digitaalraamatukogude tüübid :
Institutsionaalsete kirjastajate 
(valdkondlike institutsioonide, 
erialaühingute) digitaalraamatukogud
• IEEE Electronic Library 
http://www.ieee.org/products/onlinepubs/iel/iel.html
 
• ACM  Portal  (  http://www.portal.acm.org  )
• ...
Digitaalraamatukogude tüübid :
Digitaalraamatukogude projektid 
ülikoolide (uurimiskeskuste) juures
• California Digital Library (CDL) 
http://www.cdlib.org
•  Berkeley  Digital Library
• …
• jpt.
Digitaalraamatukogude tüübid :
Spetsiaalsed  (spetsiaalkogude või -projektide) 
digitaalraamatukogud
• Alexandria Digital Library   http://www.alexandria.ucsb.edu 
•  University  of Minnesota dig.library for videos 
http://www.lib.umn.edu/site/videos.phtml
• Informedia Digital Video Library 
http://www.informedia.cs.cmu.edu
• Google  Local  (
http://www.google.com/lochp?hl=en&tab=wl&q=  )
•
- ...
Digitaalraamatukogude tüübid :
Digitaalraamatukogud kui 
uurimisprojektid
• Digital Library Initiative (DLI 1, DLI 2) 
http://www.dli2.nsf.gov 
• Greenstone Digital Library  
http://www.nzdl.org/cgi-bin/library 
• jpt.
Lisaks tüüpe:
Universaalsed võrgu-digiraamatukogud
• Linkkikirjasto   http://www.kirjastot.fi/linkkikirjasto 
• ibiblio - the public's library and digital  archive  
http://www.ibiblio.org/
• Internet Public Library  www.ipl.org
Temaatilised, (teadus)valdkonna 
-põhised digitaalraamatukogud
        1. Temaatilised (C.Tenopir: fokusseeritud 
spetsiaalkogud)
•
- Digital Archive for  Chinese  Studies (DACHS) - 
http://www.sino.uni-heidelberg.de/dachs/
•
-  Medieval  Il uminated Manuscripts - 
http://www.kb.nl/kb/manuscripts/
•
- Agricola
•
- Kotkan Merikirjasto: Virtuaalikirjasto Majakka 
http://www2.kotka.fi/merikirjasto/
•
- Central and  Eastern  European Online Library (CEEOL) – 
http://www.ceeol.co m
•
- Ethnomathematics Digital Library –  
http://www.ethnomath.org 
Temaatilised, (teadus)valdkonna 
-põhised digitaalraamatukogud
2. Tekstiarhiivid, teadusartiklite  arhiivid
• www.arXiv.org
• Networked Digital Library of Theses and Dissertations 
(NDLTD) -  http://www.theses.org/
• Google Scholar  http://scholar.google.com/ 
•  Alex  Catalogue of Electronic Texts 
• E-LIS -  Welcome  to Eprints for LIS 
• ...
  2.1. Listiarhiivid
• SHARP       http://www.sharpweb.org/
Lisaks veel:
Piirkondlikud
• Lapin virtuaalikirjasto
• Kentucky  Virtual  Library –   http://www.kyvl.org/
• Washington State Digital Library Resources – 
http://digitalwa.statelib.wa.gov/
Piirkondlik-rahvusvahelised
• Põhjamaade ühised
• - ...
Lisaks veel:
Rahvusvahelised projektid
1. raamatukogunduslikud
• The European Library  http://www.theeuropeanlibrary.org
•  ...
2. Erilaadsed koostööprojektid
• The  Open  Library   http://www.openlibrary.org/ 
• …
Lisaks veel:
Laste virtuaal/digitaalraamatukogud
• The International Children's Digital Library 
(ICDL) –  http://www.icdlbooks.org/
•  Kids  World 2000  
http://now2000.com/kids/
• …
Lisaks veel:
Digitaalraamatukogud ja - keskkonnad  kui 
äriprojektid
• - Google  http://www.google.com 
• - DELFI   http://www.delfi.ee 
•  ...
Lisaks veel:
Huvialased, ka isiklikud  erialased  
digitaalkogud
• Family Genealogy and History Internet Education Directory
http://www.academic-genealogy.com/
• ACADEMIC EDUCATION  LEARNING  RESOURCES
http://www.academic-genealogy.com/academiceducationlearningresources.ht m
•  Rafael  Capurro:  http://www.capurro.de/db.ht m
•  ... jpt.
Virtuaalteenindus (Virtual 
reference )
• Virtual reference [OCLC - Topics and  trends ] 
• Bernie Sloan’s Digital Reference Pages 
• Virtual Reference  Desk  
• Virtual Reference Shelf - Selected Web 
Resources (Library of  Congress ) 
• VRD conference 2005 artiklid täistekst 
(WebJunction)

Document Outline

• Digikogud ja digitaalraamatukogud
• Kaasaja raamatukogu
• Slide 3
• Elektrooniliste teavikute kogu
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Lokaal- ja kaugressursid
• E-sisuüksus:
• E-sisuüksus
• Slide 11
• E-sisuüksused
• Slide 13
• elektrooniline teenus, e-teenus (electronic service):
• e-teenused:
•  
• Raamatukogu veebisait (library website)
• Elektrooniliste teavikute kogu, e-teavikute kogu (electronic collection)
• Slide 19
• Slide 20
• Logifailid
• Slide 22
• Slide 23
• Logifailide analüüs raamatukogus
• Otsisüsteemid
• Vaieldavusi elektrooniliste kogude kasutamise mõõtmisel
• Päringud
• Slide 28
• E-kogu kasutamise mõõtmise raskused
• Digitaalteavik (digital document)
• Digitaalteavikud on:
• Elektrooniline raamat, e-raamat (electronic book, eBook)
• E-raamat
• Elektrooniline jadaväljaanne (electronic serial)
• Vaba juurdepääsuga Interneti-allikad (free Internet resources)
• Slide 36
• Digiraamatukogust rääkides...
• Definitsioon 1
• Definitsioon 2
• Slide 40
• Digitaalraamatukogu kui ...
• Virtuaal/digiraamatukogude dimensioonid:
• Digiraamatukogude põhivaldkonnad (Carol Tenopir):
• Digitaalraamatukogude tüübid : (G. G. Chowdhury & S. Chowdhury 2003)
• Digitaalraamatukogude tüübid :
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Lisaks tüüpe:
• Temaatilised, (teadus)valdkonna -põhised digitaalraamatukogud
• Slide 52
• Lisaks veel:
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• Slide 57
• Virtuaalteenindus (Virtual reference)