Edith Edovald Arhiiv Referaat Juhendaja: Helina Prints Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. MÕISTE..............................................................................................................................4 2. AVALIKUD ARHIIVID.........................................................................................................4 3. RAHVUSARHIIV...................................................................................................................5 4. RIIGIARHIIV........................................................................................................................6 5. ERAARHIIV..................................................................................................................
teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile. Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele kui ka välismaistele kultuuri huvilistele juurdepääsu kohalikele kultuurivaradele, kasutades täiel määral IKT (Information and Communications Technology) võimalusi. Erisugused näitused võimaldavad kultuuriliselt mitmekülgsele kohalikule kogukonnale ligipääsu teenustele ja ressurssidele, mis üldiselt ei ole kättesaadavad. Kultuurilise mitmekülgsuse toetamine
1) Riigi kantselei ja kohtud 2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus) 3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks. Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi: 1. Maahärra asjad (Causae domini) 2. Alamate asjad (Causae subditorum) 3. Välisküsimused (Causae extraneorum) Kõik kolm jagunesid veel 2 alaliiki: a) Realia (kogu reaalne elu ja olu, mis persoonide alla ei mahu), b) Personalia 17. sajandil riigid tugevnesid, ühes nendega ka riigiaparaat, sh arhiivid. Sel ajal eraldub üldisest asjaajamise ja kantselei teooriast arhiiviteooria. Kokkuleppeliselt on hakatud esimeseks arhiiviteoreetikuks nimetama Baldassare Bonifaciot, kes kirjutas 1631. a teose "De Archivis". Esimese teoreetikuna kasutab terminit arhiiv (seni kasutusel kas kantselei või registratuur). 1 Arhiivikorralduse alusena juurutati territoriaalset pertinentsiprintsiipi. Selle süsteemi kohaselt selekteeriti dokumente järjestatuna: 1. geograafilise koha 2. teema 3
................................................ JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD NSV LIIDUS JA VENEMAAL..................................................... KOKKUVÕTE.................................................................................................................................. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................. SISSEJUHATUS Umbes 460. aastal eKr asutati esimesed arhiivid. Arhiive hoiti antiikmaailmas põhiliselt templitesse. Vaid pühitsetud pääsesid ligi dokumentidele. Ristiusu levik tõi kaasa murrangu. Hakati tähtsustama ajalugu, uuriti religiooni ning tekkisid annaalid ehk kroonikad. Kirikute arhivaale hoiti kirikutes ja kloostrites. Seoses vastuvõetud arhiiviseadusega 1794. aastal algas uus ajastu arhiivide ajaloos. Riik pidi rahvuslike dokumentide juurdepääsu säilimise ja tagamise eest vastutama. Tekkis õigus uurida
jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis aset juba Eesti Vabariigi algusajal. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates ajalooarhiivi Tartus, riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiivi üle Eesti. 2012. aastast kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus.
Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Valgas (vaata arhiivide põhimääruseid ja asukohti kaardilt). Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad kõik Eesti avalikud arhiivid, v.a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv. Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega. Arhiivide majandustegevust ja tugifunktsioone katab haldusbüroo. Kuigi rahvusarhiiv on asutusena noor, ulatub Eesti rahvusliku arhiivisüsteemi rajamine Eesti Vabariigi algusaega. Esmakordselt 3. märtsil 1920.
................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv..........................................................................................................................................5 Filmiarhiivi infosüsteem....................................................................................................................7 Audiovisuaalsed arhiivid....................................................................................................................7 Filmikogu........................................................................................................................................7 Videofilmid.....................................................................................................................................8 Fotokogu.........................................................................
-arhiiviväärtusega arhivaalid eraldatakse üleandmiseks avalikku arhiivi. Ettevõtted võivad arhivaalid anda edasiseks säilitamiseks eraarhiivi. -pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse kuni säilitustähtaja lõpuni ja eraldatakse siis hävitamiseks hävitamisakti alusel. ARHIVAALIDE KOONDAMINE ARHIIVIHOIDLASSE Hiljemalt kolme aasta möödumisel arhivaali loomisest või lahendamisest koondatakse alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga (üle 10aasta) arhiivid arhiivihoidlasse. Lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid võivad jääda täitjate kätte tööruumides. Kui arhivaalide hoidmine tööruumides pole turvaline ja hoidlas ruumi jätkub, on õigem ka lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid anda hoidlasse. Oluline on tagada, et need arhivaalid säiliksid autentsetena, kasutatavatena ja juurdepääsetavana kogu säilitusaja jooksul. Organisatsiooni asjaajamiskorras kehtestatakse arhivaalide hoidlasse koondamise põhimõte, s.t
saavutamiseks). 14. Mida tähendab avatud juurdepääs ehk open access? - digitaalkujul, sidusreziimis, tasuta ja üldjuhul autoriõigustest ning litsentsilepingutest tulenevate piiranguteta. Selle teeb võimalikuks ühelt poolt interneti olemus ja teisalt autori või autoriõiguse omaja nõusolek. 15. Millised on kaks peamist viisi teaduskirjandusele avatud juurdepääsu võimaldamisel? on avatud juurdepääsu ajakirjad (open access journals) ja avatud juurdepääsu arhiivid ehk repositooriumid (open access archives or repositories). 16. Mis on avatud juurdepääsu kaudu avaldatud teaduskirjanduse põhierinevus võrreldes seni tavaks olnud, nn traditsioonilise viisiga? Põhierinevus on, et kulusid ei kanna lugejad ja nii ei eksisteeri juurdepääsu piiranguid. 17. Intellektuaalse vabaduse ja infole juurdepääsu õiguse toetamisega on kultuuripärandiasutused tõestanud oma tähtsat osa aktiivse kodanikkonna kujundamisel. Millisel kahel tasandil saavad nad
V: Kuna dekristianiseerimine oli poliitiliselt kahjulik ja ohtlik. Robespierre ründas ateismi väitega, et ateist ei vaimustu ka isamaast. 4) Millist kahju tõi prantsuse revolutsioon kultuurile? V: Hävitati monumente, kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ja säilmeid hävitati samuti. Löögi alla satusid ka katedraalid ja kirikud. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. 5) Kuidas muutus riietus ja soengumood? V: Naised: rahvusvärvides kokardiga müts, võeti eeskuju antiikajast, domineerima pääsesplebeiliste kihtide lihtne kleidimood. Mehed: suur mood oli rahvuskaardi vorm, hakati kandma saableid, punane früügia müts, karmanjool. 6) Võeti kasutusele meetermõõdustik, raskuse põhiühikuks võeti kilogramm, kristlik
Kirjeldamine jaotatakse kaheks: 1. Arhiiviainese (materjali) kirjeldus: · Arhiiv (6-7 elementi) 1) Pealkiri ( arhiivi pealkiri ja arh. moodustaja pealkiri ei pea ühtima) 2) Materjalide piirdaatumid 3) Kogus 4) Arhiivimoodustaja 5) Hoiustamise ajalugu 6) Sisu- ja teema ( arh. moodust funktsioonid, tegevus) 7) Korrastussüsteem ( millist printsiipi kasutades on arhiiv korrastatud. Kronoloogilises järjestuses, osakondade jne järgi. Kaasaegsed arhiivid on kõik funktsionaal-kronoloogilises järjestuses) · Sari 1) Pealkiri 2) Piirdaatumid 3) Sisu ja teema · Toimiku e. arhivaali 1) Pealkiri 2) Piirdaatumid 3) Viit e. viitekoodid, koosneb 4 osast. a) Arhiiviasutus EAA. ( Eesti ajalooarhiiv) b) Arhiivinumber (gener. Fondide raamatus) EAA.105. (Tallinna Ringkonnakohus) c) Sarjanumber (vanasti nimistu) EAA.105.1.(sarja tähis)
õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole. Informatsioonil on tähtis koht tänapäeva ühiskonnas. Võib öelda, et valitseb see, kes valdab informatsiooni. Vabal ajakirjandusel on suur mõju avalikule arvamusele, seepärast nim. teda neljandaks võimuks. Statistikaamet (ESA) on asutus, mis kogub informatsiooni riigi majandustegevuse ja rahvastiku kohta ja teeb nende põhjal üldistusi. Andmed kantakse riiklikesse registritesse: maa-, äri-, riigivara-, valijate-, hoone-, autoregister.... Arhiivid - asutused, kus säilitatakse dokumente 1)Eesti riigi arhiiv (Tallinnas) 2)Eesti ajalooarhiiv (Tartus), (juurdepääs on kõigile riigikodanikele vaba). Dokumendi võib kuulutada riigisaladuseks 50 aastaks, seejärel muutub ta üldkasutatavaks.
Kultuuris hävitati, kui ka võeti vastu uuendusi, sellel ajal. Revolutsiooni aeg hävitati mitmeid maale, skulptuure ja epitaafe. See juhtus tänu sellele, et toimus rüüstamisi üle riigi. Notre-Dame´i katedraalis visati alla 90 kuju. Paljudes kirikutes rüüstati kunginglikke sarkofaage. Et säilitada kunstiteoseid loodi kunstimuuseumeid. Kuulsaim neist Louvre, mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv. Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu härra, proua ja preili. Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus
eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning sellele, mis on ajalooallikad. AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Mis on ajalooallikas Ajaloo uurimine ja kirjutamine tugineb ajalooallikatele. Ajalooallikaks võib olla kõik inimese loodu, nii esemeline, kirjalik kui ka suuline allikas. Sõltuvalt ajastust on ajalooallikate paljusus erinev. Tänapäeval on allikate hulk plahvatuslikult kasvanud ning infoühiskonnast tingituna tekib suurel hulgal audiovisuaalseid ja digitaalseid allikaid. Kui keskajal jäädvustati väike osa ühiskondlikust elust ning paljud kirjalikud allikad on ka hävinud.
paljud skulptuurid hävinesid,hiljem kasutati nende tükke tänavasillutise parandamiseks. Samasugust hävitustööd tuli ette ka paljudes provintsilinnades. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega,sest paljud kuulsate meistrite tööd puudutasid usuteemat. Üks osa maale tõepoolest hävitati,mõned läksid müügile ja osad jõuti koondada Louvre'isse,kus avati 1793.aastal rahavale mõeldud kunastimuuseum. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid,mis olid jäänud kuninga lossidesse. Lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele juriidilised(pettuse tõttu), ajaloolised(valede tõttu), filosoofilised( unenäolisuse tõttu) ja mõningad veel. Revolutsiooni suureks saavutuseks oli 1794.aastal Kovendis vastu võetud dekreet avalike raamatukoguade võrgu loomise kohta. Aastal 1793 panti alus Rahvuslikule Arhiivile,et säilitada vana korra aegseid dokumente.
·Jumalaema kiriku koondati allesjäänud kunst skulptuuritükid läksid tänavasillutiseks. RAAMATUD Hävitamisele kuulusid · ·Igast raamatust säilitati 12 usuraamatud ja ajalooliselt eksemplari. "valed" teosed. ·Loodi avalikud raamatukogud (1794) ARHIIVID Losside ründamisega hävitati ·Loodi Rahvuslik Arhiiv · dokumente raskendamaks (1793), säilitamaks vanu koormiste sissenõudmist. dokumente. Pariisi NotreDame'i kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muudatused eluolus Teise poole sõnadega "sina" ja "kodanik
TA Ühiskonnateadusteseeria lõpetati ja ENSV Ajaloo Küsimusi pandi seisma. Kaks väljaannet likvideeriti üheaegselt, selle asemel Drames (võõrkeelne ajakiri). Hilisemal ajal ilmub üks väga oluline ajaloo-kultuuriajakiri Tuna (1998. aastast). Senisest suurem arhiiviallikate publitseerimine. Eestvedajaks tollane arhiivisüsteem, Riigiarhiiv. Asutatakse eraldi sari Adfontes. Avalikkuse ette tuuakse palju julgeolekuorganite arhiivimaterjale. Teisenes arhiivisüsteem, arhiivid avati, juurdepääsukeelud likvideeriti. Desovetiseerimine toimus kiiresti ja tulemuslikult. 1999. aastal ühendati kõik Eesti varasemasse riiklikku süsteemi kuuluvad ühtse Rahvusarhiivi alla. Olulisim tulemus oli süsteemi avatuks tegemine. Eesti on ainuke endine NSVL vabariik, kus ei ole säilinud enam ühtegi eriarhiivi. Lisaks hakkas Rahvusarhiiv jõuliselt tegelema teaduse ja publitseerimisega, tänaseks on see Rahvusarhiivi üheks elementaarsemaks ülesandeks.
· Võeti maha ja hävitati religioossed sümbolid, lõhuti reliikviaid, võõandati kirikute väärtasjad. · Aug. 1794 võõrandati kirik riigist. Muutus ilmalikuks, eemaldus ka riigieelarvest. Kultuuriväärtuste hävitamine ja kaitse · Notre Dame katedraal- lõhuti 78 suurt ja 12 väikest skulptuuri · St. Denis' katedraal- kuningaperede sarkofaagide ruineerumine · 1793- kunstimuuseum Louvre's · Ohus paljud raamatukogud ja arhiivid. · 1793- pandi alus Rahvuslikule arhiivile Uus Olme · Meeste riietus- sinine kuub, valged torupüksid, valge vest, punane kaelarätt, saabel, puukingad, lühike kuub, · Naiste riietus- pikad püksid, antiikajalik kleit, punane müs, puukingad. Kadusid parukad, lihtne ja sirge soeng · Meeter- veerandmeridiaani kümnemiljondlik osa. · Kilogramm- kuupdetsimeetri vee mass · Päevas 10 h->100 min/h · Revolutsioonikalender- 22.sept 1972
· Teoreetiline museoloogia-eelduste loomine kõikidele muuseumitele sarnaste praktiliste toimingute teostamiseks; valikuteooria, süstematiseerimis- ja säilitamisteooria, museaalse kommunikatsiooni teooria, muuseumi organistasioon · Praktiline museoloogia-kuidas teha igapäevast tööd muuseumites Objekt -> musaliseerimine -> museaal Museaalidega on tihedalt seotud mõisted AEG ja VÄÄRTUS. Pärandikatse institutsioonid: · Arhiivid dokumendid, fotod · Raamatukogud raamatud, käsikirjad, food · Konserveerimiskeskused · Looduskaitsealad looduslike keskkondade kaitse · Muinsuskaitse institutsioonid jälgivad ajaloolise väärtusega kinnis- ja vallasvara · Muuseumid eseme-, arhiivi- ja fotokogud Muuseum (ICOMi järgi) on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · ...
aadressil, sh ka Eesti aadressil. Seega peaks olema õiglase hinnangu andmine möödunud sajandi keskpaiga kurbadele sündmustele aktuaalne ka tänapäeval. Ühelt poolt oleks nagu kõik juba ammu selge: sõja lõpus ütlesid võitjad, et kaotajad olid kõigis süüdi häda võidetuile! Väga palju oli peale sõda lausvalet kaotajate kohta ja võitjate enesekiitust. Kuid aeg toob selgust, sest üha enam avanevad arhiivid ja dokumendid räägivad tihti risti vastupidist. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka N Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda . 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis
rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J.Hurda surma. Arhiiv O.Looritsa juhtimisel alustas ka ise aktiivset kogumist. v 1929. aastal asutati Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), Eesti Rahva Muuseumi (ERM), Akadeemilise Kirjandusühingu (AKÜ) ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS) kogude ühendamine. Sellele järgnes ulatuslik kogumistöö. Kõikide arhiivide tegevust juhtisid kolleegiumid. Kõik arhiivid kuulusid sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu. 1940. aasta novembris riigistati teiste muuseumide seas ka ERM ja jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks (asukohaga Raadil) ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks (asukohaga Vanemuise 42). Kirjandusmuuseumi esimeheks sai MART LEPIK. 1942. aastal likvideeriti Kirjandusmuuseum kui iseseisev asutus Saksa võimude poolt, selle kogud liideti Tartu Ülikooliga. 1944. aastal taastati Kirjandusmuuseum iseseisva asutusena ja toodi vahepeal
Kommunikatsioonivabadus- õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada informatsiooni 8. Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) (ÕPIK) Suulised allikad: · Esmaallikas (ajakirjanik ise) · Teine allikas (osaleja, tunnistaja, pealtnägija) · Kolmas allikas (teise allika info vahendaja) Kirjalikud allikad: · Mitteuudisena kirjutatud teksid (dokumendid, uurimusd, kõnede tekstid) · Teadmeteosed, arhiivid, andmebaasid · Uudisena kirjutatud tekstid (infoagentuuride lood, pressiteated, uudised) 9. Avalik ruum (ÕPIK) 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) (TERA, ÕPIK) Difarmatsioon- on mõne isiku, asutuse kohta häbistavate asjaolude avaldamine Eetikakoodeks- erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamus välistamine 11. MEEDIUMID kirjeldused ja näited (ÕPIK)
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova JUHTUMIPLAAN Iseseisev töö Juhendaja: Marju Medar, PhD Tallinn 2014 JUHTUM 84 aastane Maria. Elab üksinda 1-toalises korteris. Hiljuti põdes insuldi ja füüsiline tervis on nõrk, on probleem liikumisega. Oli mitu korda kukkunud korteris, ise ei saanud püsti. Lapsed ja lapselapsed käivad pidevalt vaatamas, oli pakutud kolida laste juurde, Maria keeldub. Kõik sugulased on töötavad inimesed ja ei saa olla Mariaga pidevalt. Maria on eluaeg olnud väga seltskondlik ja vaatamata haigusele soovib käia päevakeskuses, et suhelda eakaaslastega, külastada kirikut ja vajab taastusravi. Liikumiseks kodus vajab abivahendeid ja väljaspool kodu saab liikuda ainult kellegi abiga. Ise ei saa hakkama igapäevaste toimingutega. Sotsiaaltöötaja poole abipalvega pöördub Maria tütar, kes tegeleb temaga kõige rohkem ja teab Maria ...
majandustegevuses (ükskõik, kas toodete tootmisel, teenuste osutamisel või administratiivhoonena). Materiaalse põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses. Materiaalse põhivara mõiste alla kuuluvad ka raamatupidamiskohustuslase, kelle põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (näiteks arhiivid, muuseumid, raamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kapitaliseerita põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kapitaliseerida põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel.
Tallinna Sikupilli Keskkool Birgit Riimann 12b Uuskasutuskeskus Referaat Juhendaja : Taimi Oppar Tallinn 2009 Sissejuhatus Inimesed on alati hinnanud mammonat ja sellega kaasnevat rikkust. Tänapäeval on selline epideemia kaasanud maailmale ka ühtjagu koormust. Inimestel on vaja aina rohkem ja uhkemaid asju ning vanadest tuleb lihtsalt lahti saada, minnes pahatihti kergema vastu panu teed ja visates need lihtsalt metsa alla või prügikasti kõrvale. Me ei saa selles kedagi süüdistada, sest reklaam laused nagu ,, Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju!" ja ,,Uus on parem!" tekitavadki tänapäeva inimesele kitsa mõttemaailma ning mammona hullus on tähtsam kui loodus. Tänu kavalatele reklaami gurudele on aina rohkem hakatud rohelist mõtteviisi rek...
Ajakirjanik ja infoallikas (suulised, kirjalikud) Ajakirjanikku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust, esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. Suulised allikad: · esmaallikas ajakirjanik ise · teine allikas osaleja, tunnistaja, pealtnägija · kolmas allikas teise allika info vahendaja Kirjalikud allikad: · mitteuudisena kirjutatud tekstid · teatmeteosed, arhiivid, andmebaasid · uudisena kirjutatud tekstid 9. Avalik ruum Avalikus ruumis (nt tänav, park, supelrand, kaubanduskeskus jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. 10. Ajakirjanik ja eetika (Eetikakoodeks, difamatsioon) Eesti ajakirjanduseetika koodeks: ,,Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada."
Kättesaamatut veebi osa nimetatakse nähtamatuks veebiks ehk süvaveebiks (inglise k invisible web). Süvaveeb on kaitstud parooliga ja/või tulemüüriga ning pole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Süvaveebi hulka kuuluvad: · parooliga kaitstud materjalid · tulemüüriga kaitstud dokumendid ja interaktiivsed vahendid (nt sõnaraamatud, teatmeteosed) · intranettide materjalid · andmebaasid, kuhu pääseb dialoogiakna kaudu (nt mõned arhiivid, dokumentide andmebaasid, raamatukogude kataloogid). Teemaportaalid Teemaportaalid (erialaportaalid) on temaatiliselt liigendatud lingikogud ning on loodud tavaliselt kindlat kasutajat silmas pidades. NB! Just teemaportaalid sisaldavad linke andmebaasidele, mille sisu otsingumootorid leida ei suuda või mille olemasolu kohta puudub informatsioon (raamatukogude kataloogid, dokumentide andmebaasid, statistikaväljaanded, teatmeteosed jne).
Kultuuris hävitati, kui ka võeti vastu uuendusi, sellel ajal. Revolutsiooni aeg hävitati mitmeid maale, skulptuure ja epitaafe. See juhtus tänu sellele, et toimus rüüstamisi üle riigi. Notre-Dame´i katedraalis visati alla 90 kuju. Paljudes kirikutes rüüstati kunginglikke sarkofaage. Et säilitada kunstiteoseid loodi kunstimuuseumeid. Kuulsaim neist Louvre, mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv.Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu härra, proua ja preili. Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid
laimukampaania Sadati vastu. Kuna Egiptuse riigipea oli veel 1953. aastal avalikult tunnistanud, et ta on suur Adolf Hitleri austaja, ei olnud raske kuulutada teda endiseks natsiagendiks, kes oli edasi müüdud CIA-le. (kd 2, 161-62). Poliitikute diskrediteerimise eesmärgil neid neo-natsideks ja "kättemaksu- otsijateks" nimetamise meetodit kasutas KGB ka Lääne-Saksamaal. Ida-Berliinis oli nende käsutuses endised Wehrmachti, SSi ja muud arhiivid, mille Punaarmee oli saanud saagiks. Kombineerides seal esinevaid fakte väljamõeldistega oli kerge fabritseerida kompromiteerivaid materjale Lääne-Saksamaa poliitilise-, äri- ja militaarse eliidi kohta. See aga ei takistanud KGB-l oma agentideks värbamast endiseid SS-lasi (kd 1, 572-74). Praegune Venemaa kampaania Eesti poliitikute ja eestlaste "natsimeelsuse" kohta on otseselt analoogsed mainitutega, mille eesmärk on "karistada" endist liitlast ja avaldada survet teatud kontingendile.
Adolf Hitler (Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula.) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja ...
ja -kasutust. Nad on üks osa kogukondadest, milles inimesed ja inimrühmad suhtlevad ning üksteist mõjutavad, kasutades andmeid, informatsiooni ja teadmisressursse ning -süsteeme. Selles tähenduses on nad erinevate infoinstitutsioonide (kui kohtade, milles ressursse valitakse, kogutakse, organiseeritakse, hoitakse ja neile juurdepääs tagatakse kasutajaskonna kaasabil) laiendused. Neiks infoinstitutsioonideks on mh raamatukogud, muuseumid, arhiivid, koolid, kuid digitaalrkogud toetavad ja teenindavad ka muid kogukonna institutsioone/rühmi, nagu näit. klassiruume, kontoreid, laboreid, kodusid jm avalikku `ruumi'. · Seega, digitaalraamatukogu mitte ainult lihtsalt ei kogu kasutajaskonnast sõltuvalt ja nende jaoks sisu, vaid ta pakub ja seob omavahel paljude infoinstitutsioonide infoga seotud tegevusi. (Borgman 1999) Digitaalraamatukogu kui ... · kui organisatsioon · kui infokeskkond · kui tulevik
ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE arendamine ja haldamine, Eesti märksõnastiku arendamine ja haldamine, Liikmesraamatukogude nimel elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete korraldamine, Erinevate ühisprojektide algatamine ja koordineerimine. 31. Missuguseid teavikuid kogutakse, säilitatakse ja tehakse uurijatele kättesaadavaks Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus? EKM- i arhiivid koguvad, säilitavad ja teevad avalikult kättesaadavaks rahvuslikku kultuuripärandit. Eestikeelsed trükiseid, olenemata nende ilmumiskohast; Eesti ja Baltimaid käsitlevaid trükiseid; Soome- ugri rahvaid käsitlevaid trükitud materjale. 32. Missugune raamatukogu teenindab Eestis pimedaid ja vaegnägijaid? Eesti Pimedate raamatukogu 33. Nimeta muuseumiraamatukogusid Eestis. Eesti Ahritektuurimuuseumi raamatukogu Eesti Rahvamuuseumi raamatukogu
Prantsuse revolutsioon I revolutsiooni algus ( 1789-1791) *generaalstaatide kokku tulemine 05.05.1789 *Rahvuskogu loomine(kolmas seisus) à nimetati ümber Asutavaks koguks(kolmas seisus+ühinenud teiste seisuste esindajad) rõhutati soovi luua uus kord *12.juulil saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri à seda tõlgendati kui tagurlikku riigipööret. *13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart *Kuningavõimu tungipunktiks olnud Bastille vangla lammutati kuninga absolutism oli lõppenud II Konstitutsiooniline monarhia (1791-1792 ) *Talurahvaliikumine sundis Asutavat kogu tegelema agraarseadusandlusega paljud aadlikud loobusid oma eesõigustest( 4.august 1789 ) 11.augustil vormistati avaldus dekreetideks ( kaotasid ilma väljao...
poolakatest poliitvangid, aga varsti transformeerus laager juutide massihävituskeskuseks. See laienes kiirelt. Inimesi toodi Auschwitzi iga paari tunni tagant loomavagunites kogu Saksamaa okupeeritud aladelt. Enamus inimesi leidis oma lõpu gaasikambrites, paljud surid nälga, paljud mürgitati. 1945. aastal sai punaarmee linna üle kontrolli. Natsidel õnnestus evakueerida need vangid, kes suutsid omal jalal kõndida. Enne lahkumist hävitati paljud arhiivid, kambrid ja krematooriumid, mille tõttu on täpse ohvrite arvu leidmine võimatu, aga seda arvatakse olevat 1,5 2 miljonit. Peale juutide olid laagris veel poolakad, venelased, mustlased ja veel üle kahekümne eri rahvuse. Kasutatud kirjandus: "Eesti Nõukogude Entsüklopeediake", Kolmas köide. "Eesti Entsüklopeedia", Seitsmes köide. http://www.staypoland.com/about_oswiecim.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Poland http://en.wikipedia.org/wiki/Poland
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova SEKKUMISPLAAN Iseseisev töö Juhendajad: Airi Mitendorf, MSW Reeli Sirotkina, MSW Tallinn 2014 HINDAMINE Enne juhtumiga tegelemist kindlasti peab välja selgitama antud valla omavalitsuse asjaajamise korda, teenuste olemasolu ja abi andmise võimalusi. Enne Alicega kohtumist ja hindama asumist peab mõtlema läbi oma tegevust. Läbi viima dokumentide analüüsi juhul, kui on olemas varasemad dokumendid antud klienti kohta. Vajaduse korral peab esitama päringud vastavatele asutustele (perearst, muud andmebaasid (arhiivid)). Hindamise eesmärk on välja selgitada, missugused muutused on kliendi jaoks vajalikud ja mis võib olukorda mõjutada või muuta. Antud juhtumi selgitamiseks esmalt peab tegema sotsiaalvõrgustiku uuringu, ehk tausta uuringu. Selgitama välja Alice sugulaste olemasolu ja sugulusastet, vajadu...
· 1930. a Riigiarhiivi kogumistegevus soikus ruumipuudumise tõttu · 1937. a - Valmis Toompea lossis uus viiekorruseline arhiivihoone · 1944. a Hävis Maneezi tänava hoone · 1945. a Loodi Riigi Keskarhiivis kino- foto- fonoosakond · 1948. a - ENSV Ministrite Nõukogu määrus, mis kohustas arhiividesse üle andma kõik tsaari- ja Eesti iseseisvuse aegsed dokumendid · 1958. a Hakati ehitama Maneezi tänavale uut arhiivihoonet · 1960. a Viidi arhiivid Siseministeeriumi alluvusest Ministrite Nõukogu alluvusse · 1965. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone tööruumid · 1970. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone hoidlad · 1989. a Taastati nimetus Eesti Riigiarhiiv · 1993. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku I osa · 1. Jaanuar 1999 Moodustati riiklikest arhiividest Rahvusarhiiv, mille üheks struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond · 2000
3. seadusandlik kogu → kuninga võimu kukutamine → parempoolsed pooldasid kuningavõimu → vasakpoolsed pooldasid revolutsiooni jätku 4. rahvuskonvent → vabariigi väljakuulutamine → kuninga hukkamõistmine Revolutsiooniaegne eluolu kaotati pöörudmisvormid “härra”, “proua” ja “preili” tavarahvast kutsuti kodanikeks moodi tulilihtrahva riietus kirikuroll vähenes kalendrireform raamatukogud ja arhiivid ja muuseumid ajateenistus früügia müts (revolutsiooni sümbol)
Audiovisuaalsel ( edaspidi a/v) ainesel on eelkõige informatiivne väärtus ja andmetõestusväärtus. Peab rõhutama, et oma olemuselt on audiovisuaalsed salvestised veel ka kellegi looming, teos, mille puhul tuleb silmas pidada autoriõigust. Kogude korrastamise põhimõtted: Korrastamine sõltub kogude omaniku olemusest ja vajadusest kogusid kasutada. Sellest tulenevalt on juhendi sihtgrupiks: Kogumisel orienteeritud institutsioonid nagu muuseumid, raamatukogud, arhiivid, kus üldised sisemised korrastamisprintsiibid juba kehtivad Ühingud ja eraisikud, kelle tegevuse tulemusena on kogud tekkinud ja kes soovivad algteadmisi nende korrastamiseks Hindamine pikaajaliseks säilitamiseks Üldkehtivad seisukohad a/v aineses sisalduva informatsiooni hindamisel: Sündmuste kroonika, ühiskonna arengut jäädvustav info ( ajalugu, teadus, kultuur, majandus, haridus, etnograafia jne) ; Inimesed (teadlased, kirjanikud,
Seda ei jäetud mitte ainult tõlkijate pärusmaaks, vaid teatud probleemseid kohti arutati EKP büroo istungitel. PAI ülesandeks oli ka partei ajaloo uurimine ehk siis just Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloo uurimine, ühenduses ka revolutsioonilise liikumise uurimisega ning selle PAI juures on äärmiselt oluline see, et selle juurde pandi ka parteid arhiiv, see asutus, mis talletas partei tegevusega seotud dokumendid. Esialgu selle arhiivi kogud ju väga suured ei olnud. Need arhiivid oli ajaloolastele suletud kuni 1980. teise pooleni välja. Sõjajärgse partei ajaloo uurimine oli üsna komplitseeritud valdkond, sest ei saanud allikmaterjali kasutada. Alates 61. aastast sai Partei Ajaloo Instituut omale õiguse läbi viia väitekirjade kaitsmist. Esialgu oli PAI alla kümne inimese, kuid mida aeg edasi, seda rohkem sinna inimesi võeti ning 1970. lõpus oli PAI tööl üle 60 inimese - päris suur arv. Ka PAI oli teatud mõttes oma väljaanne 1960
vähendada. Toomas Kõrvits Kunstiülikooli üliõpilaste moodustatud folkansambli esimene avalik esinemine oli 01.aprillil 1972.aastal Eesti Reklaamfilmi telesaates. Sellest ajast on esinetud nii Eesti kui muu maailma lavadel nii üksi kui eesti tuntud lauljate ja tantsurühmadega, esitatud rahvalaule, kantrimuusikat (eriti bluegrass- ja Cajun-stiili), rockabilly't ja omaloomingut, võidetud auhindu festivalidel, uuritud läbi rahvamuusika arhiivid ja lindistatud laulikute laule kõikjal Eestis. Salvestatud on mitusada laulu ja pillilugu, välja antud 8 LP plaati ja CD-d, osa neist topeltalbumid, palju kassette ja ühisplaate teiste artistidega. Ansambli liikmed momendil: Toomas Kõrvits laul, kitarr Ike Volkov laul, bass Arne Haasma laul, akordion Heiki Vahar viiul Toomas Kõrvits (sündinud 24.Novembril 1945 Tallinnas) on eestimööblikunstnik ja laulja. Kõrvits lõpetas 1956. aastal Tallinna 22
Arhiivindus 20.02.2013 Tiina Randalu Üks vanemaid arhiive on : · Ajaloo arhiiv ( Liivi tn Tartu) · Eesti riigiarhiiv · Eesti filmiarhiiv · Partei arhiiv · Linna ja maakonna arhiivid · Vallaarhiivid · Asutusearhiivid Arhiiv- asutus, kus säilitatakse arhivaale. Arhivaal- ameti või isikupäritoluga infokandja, mida säilitatakse tema tähtsuse tõttu ühiskonnale ( salvestised, dokumendid jne,) Arhivaar- on teadusliku ettevalmistust omav arhiivitöötaja. Arhiivindus- riikliku tegevuse haru, mis hõlmab teaduslikke ja õiguslikke arhiivasutuse töö organiseerimise küsimusi.
asutustes kujunes kindlamaks ja laialdasemaks. Antiikmaailmas käsitleti raamatukogusid ja arhiive identiteedi osana ning need tekkisid valdavalt mõne asutuse tegevusest ja asjaajamisest. Seetõttu ka soovisid vallutajad hävitada alistatud ühiskonna identiteeti. Alles alates 16. sajandist pühendusid paljud õpetlased üle Euroopa süsteemsele ja rahvusliku ja religioosse ajaloo allikate kogumisele. Moodne ajastu arhiivide ajaloos algas Prantsuse revolutsiooni 1794 aasta arhiiviseadusega ning arhiivid muutusid ,,ajaloo arsenaliks". Ajapikku kujunes välja ka arhivaari identiteet. Enne Teist maailmasõda pidasid arhivaarid ennast siiski ajaloolasteks-arhivaarideks ning seejuures oli ajaloolase külg väga tugev.3 18.-19. sajandil täiustus arhiivides ajaloo-uurimises kasutatav tehnoloogia ning kasvas hüppeliselt loodavate dokumentide maht. See omakorda oli põhjuseks arhiivinduse olulisemate ideede ümberkorralduseks. Autorid on teoses kronoloogilises järjekorras toonud
Keeleteaduse meetodid • Lingvisti • Andmete kogumine:- • Andmete töötlemine: keelepädevus salvestus, - kvalitatiivsed - litereerimine,- meetodid, korpused, - kvantitatiivsed - sõnaraamatud, meetodid. arhiivid jms. - katsed ja küsitlused Keeleteaduse naaberteadusi • Psühholoogia • Sotsioloogia • Ajalugu • Semiootika • Filosoofia • Etnoloogia • Kirjandusteadus Keeleteaduse meetodid • Lingvisti • Andmete kogumine: • Andmete töötlemine: keelepädevus - salvestus, - kvalitatiivsed - litereerimine, meetodid,
_ REALICA _ Reaalkooli ajalooallikad Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad: · Kirjalikud ajalooallikad · Mälestused · Esemed · Arhiivid · Filmid · Raamatud · Internet? Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus. ,,Mehed Vabaduse puiesteelt" on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu .
xxxxxxx VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: xxx Juhendaja: xxxxx Esitamiskuupäev: xxxxxxxxx Allkiri:.................................... Tallinn 20xx SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VEE KOORMUSKLASS......................................................................................................4 1.1Pinnase niiskus....................................................................................................... 4 1.2 Mittesurveline vesi................................................................................................ 5 1.3 Surveline vesi..........................................................................................
Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres. Samuti kuuluvad Rahvusarhiivi alla ka kõik Eesti avalikud arhiivid, välja arvatud Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiivi peamisteks ülesanneteks on: · koguda sellist dokumenteeritud teavet, mis on ühiskonnale oluline; · pakkuda kogude kasutamist; · säilitada kogusid heades tingimustes; · osaleda elektroonilise dokumendihalduse arendamisel; · aksepteerida digitaalarhivaale (Rahvusarhiiv2, 2015). Rahvusarhiivi kogudesse kuulub: · 8,8 miljonit arhivaali; · üle 14
o Psühholoogia psühholingvistika o Sotsioloogia sotsiolingvistika o Ajalugu diakrooniline lingvistika o Semiootika semantika o Filosoofia semantika ja pragmaatika o Etnoloogia kõneetnograafia o Kirjandusteadus stilistika Keeleteaduse meetodid: o Lingvisti keelepädevus (iseensa keel) o Andmete kogumine o Salvestus o Litereerimine (üleskirjutamine) o Korpused o Sõnaraamatud, arhiivid jms. o Katsed, küsitlused o Andmete töötlemine: o Kvalitatiivsed meetodid (üksik juhtum) o Kvantitatiivsed meetodid (statistika) 3 Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine b antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini) India o Panini (umbes 400 eKr): sanskriti keele värssgrammatika (eelkõige fonoloogia ja morfoloogia) Kõige parem grammatika kuni 19. saj. Kreeka nn "filosoofiline periood"
kasutamine võimaldab tekkinud raskusi kiiremini ületada. 11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks. Asutused ja organisatsioonid, kus tegeldakse info kogumisega, säilitamisega, töötlemisega, edastamisega raamatukogud, arhiivid, muuseumid, spetsiaalsed infotöötluskeskused, arvandmeid koguvad ja töötlevad asutused (statistika), majandusinfot koguvad ja töötlevad keskused, rahvastikuandmete kogujad; keskkonna, maavarade, kinnisvara jt kohta info Ühesõnaga kõik asutused, mis tegelevad mistahes informatsiooniga. 12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab? Infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud
infoturbeosakond Vastutav elluviimise eest: tehnikaosakond Valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni süsteem koosneb paljudest lokaalsetest anduritest, mis on ühenduses valvekeskusega, mille kaudu ka häiresignalisatsioon käivitub. Kui valvesignalisatsioon sissemurdmise, tulekahju, vee- või gaasiavarii jaoks on olemas ning kui seda on võimalik jõukohaste kulutustega täiendada, tuleks vähemalt IT peamised tsoonid (serveriruumid, andmekandjate arhiivid, tehnilise infrastruktuuri ruumid jms) valvesüsteemi kaasata. Sel viisil on võimalik tule, sissemurdmise, varguse tõttu tekkida võivaid ohtusid õigeaegselt ära tunda ning vastuabinõud tarvitusele võtta. Selle tagamiseks on hädavajalik ohusignaalide edasisuunamine alalise valvega kohta (portjee, valve- ja turvateenistus, tuletõrje jne). Seejuures peab olema kindlaks tehtud, et nimetatud koht on ka tehniliselt ja isikuliselt võimeline häiresignaalile reageerima. Siinkohal tuleb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
