Silmas tuleb pidada, et selliselt piiratud otsing ei anna ammendavat tulemust. Täpsem otsing > Koht täpsemalt - otsing võimaldab teha päringuid vabatekstina sisestatud valla-, mõisa- ja linnatasandist täpsemate kohamääratluste hulgast. Vabatekstina on sisestatud peamiselt küla-, talu-, linnaosade ja tänavate nimesid, ent ka jõe- ja järvenimesid ning muud mikrotoponüümikat. Talude ja linnakruntide puhul ka kinnistusnumbreid. Digiteerimine. 21. sajandil on varasemad arhivaalide kopeerimiseks kasutatud tehnoloogiad (mikrofilmile pildistamine ja fotokoopiate valmistamine) valdavas enamuses asendunud digitaalsega digitaalsena valmistatakse rahvusarhiivi arhivaalidele nii tagatis- kui kasutuskoopiaid. Erinevatel andmekandjatel arhivaalide digiteerimisega tegelevad filmi-, riigi- ja ajalooarhiivi säilitusosakonnad, kus on kasutusel mitmekülgne professionaalne tehnika. Kopeerimist teostatakse vastavuses
juhtkonna tegevusliinile. Tootmiskorraldus hõlmab ka tootmiseks vajalike füüsiliste ressursside juhtimist. Oluline on tootmisvõimsuse kasutamine vastavalt turu võimalustele ja kulupiirangutele. Uued tehnoloogiad ja teaduse saavutused annavad hulgaliselt võimalusi äritegevuse elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks ning võimaldavad tootmistegevuses minimeerida mõttetute jääkide teket. Tulevikus on tööstuse alustaladeks nutikas tootmine ja digiteerimine, mille mõju on väga suur - tänu automatiseerimisele väheneb palgakulu ning suurenevad efektiivsus, kiirus ja paindlikkus. Käesolev referaat annabgi ülevaate tootmis- ja teeninduskorralduse ajaloost ning tulevikutrendidest. 3 1. AJALUGU 1.1.Tootmise ajalugu Tootmine on sihipärane tegevus inimeste vajaduste rahuldamiseks, mille käigus luuakse tootmisvahendite abil ainelist vara
2 Sissejuhatus Eestis on 977 raamatukogu (2013. aasta raamatukogude statistika andmetel). Eesti on väike, kuid vaadates raamatukogude arvu riigis, tundub nagu oleks Eesti tohutult suur. Meie riigis on väga palju erinevaid raamatukogusid, seal hulgas ka näiteks Eesti Pimedate Raamatukogu Eestis on väga palju e-teenuseid, seal hulgas on need seotud ka e-raamatukogudega. Ajalehtede, ajakirjade raamatute ja paljude teiste teavikute Digiteerimine ei ole enam meie riigis uus, kuid seda täiendatakse igapäevaselt ja avastatakse uusi võimalusi digiteerimiseks. Samuti on meil väga palju e-teavikuid ja andmebaase, mida antud referaadis käsitletakse. 3 3 Raamatukoguvõrk Eestis on raamatukoguvõrk, mis tegutseb koordineeritult raamatukogu standardite ja juhiste alusel. Raamatukogunduse valdkond on pikaajaliste traditsioonidega süsteem, mille teenuseid
andmekandja sisulise info ülekandmine uuele või samale andmekandjale, uude vormingusse või uude süsteemipõlvkonda. · Uuendamise käigus valmistatakse infost koopiad, mis asendavad kasutamisel originaali. Info uuendamise eesmärgid Eesmärgid: · Säilituseesmärgiga · Kasutuseesmärgiga · Säilitus- ja kasutuseesmärgiga Info uuendamise meetodid Info uuendamise meetodid: · Elektrograafiline paljundamine · Fotograafiline paljundamine · Digiteerimine · Emuleerimine · Migreerimine Koopiate tegemine Koopiad tehakse: · Kasutuskoopiad et vähendada originaali kahjustusi sagedase kasutamise tõttu · Asenduskoopiad kui originaal on kasutuskõlbmatu või hävinud · Koopia tänapäevases vormingus et tagada info jätkuv kasutatavus · Koopia näituste tarbeks · Tagavarakoopiad väga väärtuslikest ja olulistest teavikutest · Koopia kaugkasutuse tarbeks RVL
Meie uurimissaalis on kõigil ajaloohuvilistel võimalus ise tutvuda meie kogudes säilitatavate arhivaalidega. 3. Publitseerimistalitus tegeleb allikmaterjalide publitseerimisega, koostab dokumendinäitusi ning osaleb ajalookultuuri ajakirja TUNA koostamisel, toimetamisel ja levitamisel. 3.4 Säilitusosakond Säilitusosakonna põhiülesandeks on arhivaalide säilitamine, sobiva keskkonna tagamine ning arhivaalide konserveerimine ja digiteerimine. Osakonna alla kuulub kaks talitust: 1. Konserveerimistalitus, mille eesmärk on Rahvusarhiivi kultuuripärandi hoidmine, arhivaalides sisalduva info kasutatavuse ning arhivaalide säilimise tagamine. Konserveerimise prioriteediks on suure kasutusintensiivsusega materjalid, mistõttu peamiselt tegeletakse mikrofilmimisele või digiteerimisele minevate arhivaalide ettevalmistustöödega. Konserveerimistalitus osaleb
rõõmuks. 19. Milliseks muudab kultuuriasutused koostöö ja partnerluse vallas digitaaltehnoloogia? Digitaaltehnoloogia muudab kultuuriasutused üha vähem isoleerituteks ja üha enam vastastikku sõltuvateks. Ühised sidusteenused, mille kasutuses on virtuaalühiskonna tehnoloogia ja võrdõigusvõrgud võimaldavad lõppkasutajale uuenduslikke rakendusi, lahendusi ja teenuseid. 20. Miks on info digiteerimine oluline? Et infole oleks parem ligipääs: laiem kasutajate ring, rohkem kasutusviise, infoedastus on kiirem. Tagada info parem säilimine väheneb originaali kasutamine; originaali hävimisel on digikoopia olemas 21. Mis on riskitegurid, mis ohustavad "digitaalsena sündinud" või konverteeritud digitaalmaterjali? Mis on vajalikud tegevused, et need riskid oleks madalad? Riskitegurid on: · tehnoloogia vananemine; · säilituskeskkonna füüsilise seisukorra halvenemine;
.). Info lugemine: põhineb plaadi pinnalt tagasipeegelduva -, . . laserkiire intensiivsuse muutustel. 10 ms; : Audioinfo digiteerimine: 16-bitised koodsõnad (töösagedus 5Hz - DFT , . - () 20kHZ; dünaamiline diapason ~100dB; signal/müra suhe 10 (N ); : ; ~100dB)
vahelehtede abil. Fotoalbumid. Kui fotosid ei ole võimalik albumist eemaldada, tuleb nad eraldada siidipaberist vahelehtede abil. Fotoalbumeid hoiustatakse horisontaalselt pealtavatava kaanega karpides. Laiatarbekaubana turustatavad fotoalbumid on fotode säilitamiseks kõlbmatud. (Filmiarhiiv, 2015) 15 8mm ja Super 8mm kinofilmi digiteerimine 8mm filmi digitaliseerimise käigus salvestatakse film üksikute kaadrike haaval MS DV AVI formaati ja kantakse siis kas DATA-DVD plaadile või kliendi välisele kõvakettale. Kuna salvestame filmi kaadrike haaval, jääb kvaliteet praktiliselt parim võimalikest alternatiivsetest lahendustest. Selline digitaalkoopia on filmi suurepäraseks säilitusvahendiks: ta on hõlpsasti paljundatav ja kasutatav kas otse filmi originaalkujul vaatamiseks või siis lähteallikana edasiseks montaaziks
· luua ühtne alus otsuste tegemisele · suurendada juhtkonna haaratust ja arusaamist säilitamisest, · suurendada kõigi töötajate säilitusalast teadlikkust · säilitamise efektiivsem organiseerimine, integreerimine institutsiooni Säilituskava koostamise olulise osa moodustab teabe kogumine, mille käigus vaadeldakse teavikute seisundit ja keskkonnatingimusi. Info digiteerimise eesmärgid raamatukogudele Informatsiooni digiteerimine võib olla: · säilituseesmärgiga, · kasutuseesmärgiga, · säilitus ja kasutuseesmärgiga Digiteerimise eesmärgiks on: - Informatsiooni laiemalt kättesaadavaks tegemine - kogude tutvustamine - mäluasutuste propageerimine - analoogobjektide kasutamise vähendamine - kasutaja teenindamise lihtsustamine - suuremahulise infohulga parem käsitlemine
koostamisest ning üksuse või ettevõtte jaoks vajalike teadmiste ja oskuste omandamisest huvitatud inimesed. Lisaks sellele kasutavad arhiive ka ajaloohuvilised amatöörid, giidid, kes soovivad ekskursioonikavade koostamiseks uudset materjali hankida ning kolmandatele isikutele tasulisi uurimistöid (suguvõsa- ja registriuuringuid) tegevad talitused. Arhiivide digiteerimispõhimõtted ja veeb Arhiivide arengustrateegiate väljatöötamine, veebirakenduste hooldus ja pärandi digiteerimine on tihedalt seotud. Vähemalt viimase kümne aasta jooksul on infotehnoloogia abil loodud otsingumootoreid, mille tähtsus ilmneb veebi pandud dokumentaalse pärandi infosüsteemide kaudu. Lisaks sellele peavad arhiivid seal, kus sidusjuurdepääs on ette nähtud, olema valmis vastu võtma, säilitama ja väärindama digitaalselt loodud dokumendiregistreid. Dokumentide digitaalne kopeerimine on kahtlemata asendanud mikrofilmimise. Selle