Lõputöö veebileht treeningute broneerimiseks (0)

0
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL
Tarkvara arendus
VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE
LÕPUTÖÖ
Juhendaja :
Pärnu 2013

Sisukord

Lühendite  loetelu  ja  sõnastik 4
Sissejuhatus 6
1.Analüüs 7
1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa 7
1.3 Probleemi kirjeldus 7
1.4 Töös kasutatavad meetodid 8
1.5 Realiseeritava infosüsteemi analüüs 9
1.5.1 Nõuded 9
1.5.2 Süsteemi tegijad 10
1.6 Arendusvahendid ja tehnoloogiad 10
1.6.1 PHP 11
1.6.2 JavaScript 11
1.6.3 jQuery 11
1.6.4 MySQL 12
1.6.5 HTML 12
1.6.6 CSS 12
1.6.7 Veebilehitseja 13
1.6.8 Apache 2.2 veebiserver 13
1.6.9 Windows operatsioonisüsteem 13
1.6.10 Tekstieditorid. 13
2. Realisatsioon 14
2.1 Veebisaidi vaadete loomine 14
2.1.1 Läbivad elemendid 14
2.2 Avaleht „Meist“ 16
2.3 Veebileht „Huvitavat“ 17
2.3.1 Vasakpoolne menüüriba 18
2.4 Veebileht „Galerii“ 19
2.5 Veebileht „Trennid“ 19
2.5.1 Kalender 20
2.5.2 Kalendri failide näiteid 20
2.5.3 Keskkonnasõbralik printimine 21
2.5.4 Kasutaja autoriseerimine 21
2.5.5 Kalendri vaated Vt Lisa 3. 22
2.5.6 Sündmuse lisamine 23
2.5.7 Kalendri otsingud 23
2.5.8 Administraatori poolt sündmuste kinnitamine ( admini vaade) 25
2.6 Veebileht „Kontakt“ 25
2.7 Testimine 26
3. Hetkeolukord ja edasised tööd 28
Kokkuvõte 28
Kasutatud kirjandus 29

Lühendite loetelu ja sõnastik

avaleht - Home page –HTML dokument, millest algab veebisait , veebisaidi esimene leht. Sünonüümid : pealeht , koduleht , esileht.
Apache veebiserver - veebiserver on arvutiprogramm , mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna võib ka kasutada viitamiseks serverile, kus nimetatud tarkvara töötab.
Browser - Veebilehitseja - programm, mis võimaldab lugeda HTML dokumente ja veebis navigeerida ( liikuda ). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera , Mozilla Firefox , Google Chrome ,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer .
CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel.
Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis.
Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile.
Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient , mis toetab ka sFTP protokolli.
FTP- Failiedastusprotokoll (FTP) on protokoll , mida kasutatakse failide edastamiseks Internetis. Tavaliselt kasutavad inimesed FTP-d selleks, et teistel oleks võimalik faile alla laadida , aga FTP-d saabkasutada ka veebilehtede üles laadimiseks või digifotode laadimiseks piltide jagamise saidile.
GPL – GNU General Public License, vaba tarkvara litsents .
HTML – HyperText Markup Language , keel veebilehtede loomiseks. Hüperteksti üleskirjutamise keel.
HTTP - hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient- server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks.
HTTPS - HTTP millele on lisatud SSL
Internet - Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet.
Javascript - Programmeerimiskeel, mis on mõeldud veebilehtede interaktiivseks muutmiseks.
Metaandmed - (inglise keeles metadata ) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. Veebilehe kontekstis info veebilehe sisu kohta.
Metaandmete lisamiseks kasutatakse HTML dokumendi päises elementi. Sellel elemendil on kohustuslik atribuut content, milles on kirjas konkreetne metaandmete sisu ning valikulised atribuudid , mis on content atribuudiga seotud
PDF – Portable Document Format , dokumentide universaalne lõppformaat, mis on orienteeritud dokumendi väljastamisele ja säilitamisele.
PHP - Veebiserveri poolne skriptikeel
Sessioon - Talitluslikult terviklik töötsükkel dialoogsüsteemis või andmesides. Seanss kujutab endast kestvat ühendust kasutaja (või kasutaja agendi ) ning partneri vahel, kelleks on enamasti server. Seansi vältel toimub harilikult suure hulga pakettide vahetamine kasutaja arvuti ja serveri vahel. Seanss on harilikult üks võrguprotokolli kihtidest.
skript - Skript kujutab endast käsujada, mida täidetakse ilma kasutajapoolse vahelesegamiseta.
SQL – Structured Query Language, andmebaasi päringukeel.
STK – Pärnu Saksa Tehnoloogiakool
tag - Vorminduskäsk. Märgendeid kasutatakse kõigis tekstdokumentides dokumentide endi või nende osade märgistamiseks.
URL – Uniform Resource Locator, ressursilokaator ehk internetiaadress.
Veebileht - nimetatakse veebis (Internetis) asuvat dokumenti.
Web site (ingl k)- Veebisait kujutab endast avalehega (home page) algavat veebifailide (HTML-failide) kogumikku mingil teemal. Veebisait koosneb veebilehtedest.

Sissejuhatus

Käesoleva lõputöö eesmärgiks on analüüsida ning töötada välja informaatiline veebirakendus Pärnus tegutsevale Idamaisele tansutrupile Hessa: selle trupi treenerile ja selle grupi liikmetele vastavalt treeneri esitatud nõuetele ja soovidele. Töö teema on aktuaalne , kuna loodav rakendus käsitleb reaalset probleemi – tantsutrupil puudub veebirakendus, mille kaudu endast Interneti keskkonnas inimestele ning üksteisele teada anda. Loodud veebirakendus on tellimus Hessa treeneri poolt ja tehtud tellijale tasuta.
Veebisaiti on vaja:

• info jagamiseks. Siiani on Hessa liikmed suhelnud Facebooki kaudu, e- maili ja telefoniteel
  
• selleks, et treeneril ja klientidel oleks parem ülevaade treeningutest
  
• selleks et treeneril oleks parem ülevaade oma klientidest
  
• klientidel on siis samuti parem ülevaade saadavalolevatest treeningvõimalustest ning nad saavad postitada teateid või sündmusi kogu grupile või ainult treenerile, mis salvestatakse kalendrisse ja ka andmebaasi
  
• samuti oleks veebileht hea moodus Hessa tantsutrupi reklaamiks, kuna käiakse esinemas erinevatel üritustel (n:sünnipäevad, festivalid)
  
• uute tantsijate leidmiseks. Hessal on nii algajate kui ka edasijõudnute tasemel trupid , uued tantsijad on alati teretulnud
  

Veebirakenduse realiseerimisel kasutatakse kaasaegseid arendusvahendeid ja tehnoloogiaid .
Käesolev töö on jaotatud kaheks: analüüsi ja realisatsiooni osaks.
Esimeses osas analüüsitakse olemasolevaid tantsutrupi info jagamise lahendusi ning määratletakse rakenduse loomiseks vajalikud arendusvahendid kasutades neid tehnoloogiaid, mida õpetatakse Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis.
Realisatsiooni peatükis realiseeritakse idamaise tantsutrupi Hessa veebirakendus ning kirjeldatakse arendusvahendite kasutamist ja nende eripärasid. Lõputöö lisades on toodud olemasolevate lahenduste ekraanipildid, andmebaasi tabelid , printimise väljatrüki näide.

Analüüs

Käesolevas peatükis tuuakse välja töös käsitletava probleemi olemus, antakse ülevaade idamaisest tantsutrupist Hessa, sõnastatakse nõuded realiseeritavale infosüsteemile ning selgitatakse välja rakenduse realiseerimisel kasutatavad arendusvahendid ja tehnoloogiad.

1.2 Idamaine Tantsutrupp Hessa

Tegutseb alates 2005.aastast treener Egle Sild juhendamisel. Tegeletakse idamaise tantsu erinevate vormide harrastamisega. Tegutsemist alustati Sindi Seltsimajas. Nüüdseks on trennid kolinud Pärnusse. Koos käiakse Nooruse Majas (Roheline 1b), spordiklubis Klubi26 ( Hommiku 3) ja Gabriele Moe- ja tantsukoolis (Pargi 1). Koos käib u30 tantsuhuvilist naist, vanuserühm on lai - 18 kuni 60a. Keegi sellest trupist pole professionaalne tantsija st, et tegemist on asjaarmastajatega ning seda tehakse oma põhitöö kõrvalt.

1.3 Probleemi kirjeldus

Miks on seda veebisaiti vaja? Mis kasu sellest on?
*Hessa tantsutrupp võidab juurde usaldusväärsust.
Teenuste ja toodete kohta otsitakse tänapäeval informatsiooni eelkõige internetist. Kui mingil organisatsioonil kodulehte pole, siis on neid praktiliselt võimatu leida. Kogemused näitavad, et pigem valitakse see treener ja treeningpaik, kellel on korralik koduleht ning tutvustav informatsioon, kui täiesti tundmatu treener. Lihtne ning moodne koduleht näitab hoolivust klientidesse ning tõstab nende usaldusväärsust.
*Ei tohi lasta konkurentidel oma kliente üle võtta.
Kui Hessa kohta ei leia mingit infot, siis potentsiaalsed kliendid lähevad konkurentide juurde.
*Koduleht säästab treeneri aega.
Info jagamine klientidele võtab aega. Tavaliselt tehakse seda telefonitsi, näost näkku või e-postiga. Lihtsam oleks infot jagada kodulehel. Mida rohkem informatsiooni kodulehel on, seda vähem sa aega raiskad klientide küsimustele ja nende nõustamisele.
*Koduleht on 24/7 kättesaadav.
Koduleht koos teenust tutvustava infoga on alati kättesaadav nii püsiklientidele kui ka potensiaalsetele uutele klienditele.
*Kliendid on alati hästi informeeritud.
Kodulehe pidev uuendamine ja muutmine annab mitu eelist. Esiteks on kliendid alati hästi informeeritud ning teiseks otsingumootorid tõstavad kodulehe otsingutulemustes ettepoole . Kodulehte on palju lihtsam uuendada , kui paberist kataloogi või reklaamvoldikuid. Kui prinditud reklaamid muutuvad kiiresti vanaks , siis kodulehel olevat reklaami ning uudiseid saad uuendada igal ajal. Võidavad mõlemad pooled, nii klient kui ettevõtja .
*Võimalik haarata laiemat turgu.
Kodulehe saab teha mitmekeelse, et see aitaks kaasa oma teenuste tutvustamisel välismaa klientidele.
*Hessa tantsutrupi liikmed ja sõbrad saavad kaasa aidata ettevõtte tutvustamisel.
Märksõnadeks on Facebook ja suusõnaline levimine. Tuleb paigaldada lehele Facebook´i jagamise nupp - kui koduleht klientidele meeldib, siis oma rahulolu näitamiseks on vähim, mis nad teha saavad, "Meeldib" vajutamine. Tänu sellele saab jällegi uusi potentsiaalseid kliente juurde.

1.4 Töös kasutatavad meetodid

Käesolevas töös keskendutakse kõigepealt eesmärkide ja nõuete täpsele väljaselgitamisele, mis on käsitletava probleemi mõistmiseks ja lahendamiseks esmavajalikud. Eelnimetatud osa teostamiseks kaasatakse Hessa treener. Autor viib treeneriga läbi küsitluse vajaduste kohta, millist infot ja mis kujul soovib tellija veebisaidil näha.
Veebisaidil on 3 erinevat kasutajatüüpi:
• veebisaidi haldaja (rakenduse looja)
• treener(id) - hetkel on tantsutrupil vaid 1 treener, kuid peab arvestama võimalusega, et see muutub ja treenereid on mitu
• kliendid (aktiivseid kliente hetkel u 30)
Analüüsi puhul tuleb arvesse võtta ka tantsutrupi liikmete eripärasid. Sihtgrupp on Pärnu ja Pärnumaa naised vanuses 18 kuni 60a.

1.5 Realiseeritava infosüsteemi analüüs

Käesoleva alampeatüki eesmärk on koostada arendatava rakenduse analüüs kaardistamaks nõuded.

1.5.1 Nõuded

Järgnevalt tuuakse välja kliendi esitatud nõuded loodavale rakendusele.

• Arendatav veebirakendus peab sisaldama infot Pärnus tegutseva Idamaise Tantsutrupi Hessa kohta – liikmete info, kontaktandmed , pildid.
  
• Veebirakenduse põhifunktsioon: arendataval rakendusel peab olema kalendrivaade ning iga kalendripäeva kohta sündmuste väljad.
  
• Rakenduse kalender peab olema kõigile interneti külastajatele lihtsal viisil kättesaadav.
  
• Klikkides soovitud treeningul, saab täpsemat infot antud sündmuse kohta – avaneb eraldi aken sündmuse kirjeldusega.
  
• Kalendrisse sisestused on kaitstud kasutajanime ja parooliga, paroolid on kõigil tantsutrupi liikmetel.
  
• Treeneril on kalendris oma kasutajaliides , kus ta saab hallata kalendri kasutajaid ja kalendri sündmusi.
  
• Treener peab saama arusaadavalt ja lihtsalt kalendrisse märkida vajalikke sündmusi ja sündmuste kommentaare (trenne, esinemisi jne.) ja neid eemaldada.
  
• Kasutaja peab saama arusaadavalt ja lihtsalt kalendrisse märkida vajalikke sündmusi (mis iganes infot, mida on vaja jagada kõikide trennikaaslastega), samuti peab saama oma sündmusi eemaldada.
  
• Kasutajate sisestatud sündmused kinnitatakse enne avalikustamist treeneri poolt.
  
• Treeneri meilile tuleb vastav kiri, kui keegi on kalendrisse postituse teinud või oma postitust muutnud.
  
• Kõik sündmused: treeningud , esinemised ja muud üritused salvestatakse andmebaasi.
  
• Treeneril peab olema võimalik lisada kalendrisse uusi kasutajaid ning neid eemaldada.
  
• Treener peab saama vajadusel nii enda kui ka kasutaja parooli muuta, kui kasutajal on see ununenud.
  
• Kui treeneril ununeb oma parool , siis on rakenduse loojal samuti sissepääs olemas, kes saab paroolid uuesti aktiviseerida: annab uued paroolid.
  
• Peab olema võimalik määrata mitu isikut, kellel on admini (treeneri) õigused. Kuigi praegu on ainult üks treener, siis ei saa välistada võimalust, et tulevikus on neid rohkem.
  
• Andmebaasist saab välja lugeda andmeid klientide kohta.
  
• Andmebaasist peab saama teha päringuid – vastavalt kategooriale ja vastavalt kliendile.
  
• Kalendrit on võimalik trükisõbralikul kujul välja printida , sest inimesed unustavad kergesti treeningaegu.
  
• Loodaval veebilehel peab kalendri kasutajale abiks olema kasutusjuhend ja kasutajatoe kontaktandmed (telefon, e-post).
  

1.5.2 Süsteemi tegijad

Tegijaks nimetatakse kasutuslugudes osalejat, kes mõjutab süsteemi ja saab sealt infot. Mõistmaks paremini käesolevas töös kasutatud nimetusi realiseeritava rakenduse kasutajarollide kohta on alljärgnevalt nimetatud ning lahti seletatud infosüsteemi tegijad.

• Kasutaja;
  
• Treener;
  
• Administraator ;
  

Kasutaja - Süsteemi kasutaja ehk klient.
Treener - Süsteemi kasutaja, kes kinnitab kasutajate poolt lisatud sündmusi, sisestab ise sündmusi ja lisab süsteemi uusi kasutajaid.
Administraator ehk rakenduse looja – teeb parandusi ja uuendusi rakenduse koodis ja uuendab infot serveris. Veebirakenduse loojal on samuti kalendris administraatori õigused.

1.6 Arendusvahendid ja tehnoloogiad

Käesolevas peatükis selgitatakse välja arendusvahendid ja tehnoloogiad, mille abil realiseeritakse veebirakendus, lahendamaks töös käsitletavat probleemi. Valiku tegemisel lähtuti STK-s õpetatavatest arendusvahenditest ja tehnoloogiatest, valides neist välja sobivaimad veebirakenduse loomise jaoks.
Veebisaidi loomisel on kasutatud HTML-i ja PHP-d, Javascript-i ning MySQL andmebaasi.
PHP koodiga luuakse ühendus MySQL andmebaasiga, valitakse andmebaas , tehakse päringuid, ja väljastatkse. Apache veebiserver võimaldab ligipääsu PHP koodile , PHP jällegi annab juurdepääsu MySQL andmebaasile.

1.6.1 PHP

PHP: Hypertext Preprocessor on laialt levinud üldotstarbeline vaba tarkvaraline skriptimiskeel, mis on eriti sobilik just dünaamiliste veebilehtede loomiseks, kuna PHP programmikoodi saab HTML sisse põimida. PHP on tehnika, mis võimaldab lisada HTML koodi sisse PHP keele konstruktsioone. PHP süntaks põhineb C-tüüpi keeltel (C, C++, Java ) kuid erinevuseks on nõrk tüübikindlus ja dünaamilised andmetüübid. PHP ei ole objekt-orienteeritud keel, kuid siiski toetab seda lähenemist.
PHP programmikoodi interpreteeritakse veebiserveris ning kliendile saadetakse vaid programmi tulemusena genereeritud HTML kood.
Veebirakenduse lõin PHP 5.4.11 versiooniga.

1.6.2 JavaScript

JavaScript on nõrga tüübikindluse ja dünaamiliste andmetüüpidega objekt-orienteeritud skriptimiskeel, mida veebirakenduste puhul interpreteeritakse kliendi poolel ehk veebilehitsejas. Enamasti kasutatakse JavaScript-i dokumendiobjektide mudeli (DOM -Document Object Model) manipuleerimiseks.

1.6.3 jQuery

jQuery on üks populaarsematest JavaScript-i teekidest (nimetatakse ka raamistikuks). Arendajaks on The jQuery Project , mis asutati 2009. aastal. Arendajad iseloomustavad raamistiku kui kiiret, lakoonilist ja funktsiooniderohket teeki, mis lihtsustab HTML dokumentide manipuleerimist, sündmusetöötlust, animeerimist ning Ajax-i tehnoloogia kasutamist veebiarendusel. Tuumlahendust nimetatakse jQuery Core -ks, millele toetuvad kõrvalprojektid jQuery UI, QUnit ning Sizzle.
jQuery omab arendajate poolt väga põhjaliku dokumentatsiooni ning tänu suurele kasutajaskonnale leiab küsimustele ja probleemidele kiiresti vastused. Välja on antud ka mitmeid raamatuid. Raamistik ühildub kõigi populaarsemate veebilehitsejatega ning seda saab kasutada üheaegselt ka koos teiste JavaScript-i teekidega. Kasutamine on väga lihtne ning funktsioonide nimed on ennast selgitavad – üldjuhul piisab vaid jQuery-ga kaasatulevatest funktsioonidest, et rahuldada suurem osa soovidest.
Käesolevas töös realiseeritava rakenduse arendamisel on kasutatud jQuery teeki.

1.6.4 MySQL

MySQL näol on tegemist populaarse avatud lähtekoodiga andmebaasiga, mille GPL litsentsiga Community Edition versioon on saadaval tasuta. MySQL on väga põhjalikult dokumenteeritud ning tänu suurele kasutajaskonnale leidub internetis MySQL kohta palju materjali.
MySQL-iga tulevad vaikimisi kaasa mitmed andmebaasimootorid, mis käsitlevad andmeid üksteisest erinevalt ning igale andmebaasi tabelile saab määrata erineva andmebaasimootori. Vaikimisi on kasutusel MyISAM mootor. Käesoleva töö raames loodava infosüsteemi andmebaasi tabelid kasutavad eelnimetatud MyISAM andmebaasimootorit.
Minu arvutis on Server version : 5.5.28 MySQL Community Server (GPL)

1.6.5 HTML

HTML on keel, milles märgendatakse veebilehti. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest.
HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus.

1.6.6 CSS

CSS-i kombineerimine HTML-iga võimaldab veebilehe sisu ja kujunduse teineteisest eraldada. See annab parema ülevaate lehekülje ülesehitusest ja on abiks lehekülje hilisemal muutmisel. Lihtsamaks muutub kogu lehekülje haldamine ning eelkõige kujunduse muutmine.
CSS ei ole programmeerimiskeel - tegemist on koodiga, mille abil saame veebilehitsejale "öelda", kuidas HTML sisu kuvada.
Näide: lõik styles.css failist ('head')[0].appendChild(pf)})();

2.5.4 Kasutaja autoriseerimine

2.5.4.1 Registreerumine

Kasutajanime ja parooli saamiseks ei pea täitma registreerimisvormi. Kliendi soov oli, et ta ise loob kalendrisse ükshaaval kasutajad ja annab neile kasutajanimed ja paroolid
Treeneril on kasutajatunnused administraatori tasemel. Veebirakenduse loojal on eraldi selle kalendri kasutajatunnused administraatori tasemel.

2.5.4.2 Sisselogimine ja õigused

Kasutajale määratakse kasutajanimi ja parool, millega ta sisse logib. Seda määrab treener.
Joonis 20.
Kasutaja logib sisse parempoolselt lingilt: „ Logi “.
Joonis 21.
Administraator logib sisse vasakpoolselt lingilt: „Administreerimine“.
Joonis 22.
Treeneril ja kasutajatel on erinevad kasutajaõigused.
Kasutaja – saab lugeda ja lisada teateid. Saab muuta ja kustutada oma teateid. Saab postitada teate, kas osaleb treeningus või puudub mingil põhjusel .
Treener – saab lugeda, lisada teateid. Samuti kinnitada kasutajate teateid. Saab muuta või kustutada kõiki teateid. Saab kasutajaid lisada, muuta, kustutada.

2.5.4.3 Parool on ununenud ja paroolivahetus

Paroole ja kasutajanimesid saab muuta kui saata kontaktivormist kiri treenerile või siis suusõnaliselt info edastada .

2.5.5 Kalendri vaated Vt Lisa 3.

Joonis 23.

• Käesolev aasta (Joonis 54.)
  
• Käesolev kuu (Joonis 55.)
  
• Käesolev nädal (Joonis 56.)
  
• Täna (Joonis 57.)
  
• Eesolevad sündmused (Joonis 58.)
  
• Kategooria –kõik kategooriad (Joonis 59.)
  

2.5.6 Sündmuse lisamine

Kohustuslikud väljad on Sündmuse Pealkiri ja Sündmuse Kirjeldus, teiste väljade täitmine on valikuline.
Joonis 24.
Peale lisamist ilmub kasutajale selline kinnitus :
Joonis 25.
Administraatorile ei ilmu teadet, vaid sündmus lisandub kalendrisse automaatselt.

2.5.7 Kalendri otsingud

Joonis 26.
Otsida saab sündmusi kategooria järgi: kõik, treeningud, esinemised, üldine.
Joonis 27.
Otsida saab ka ühe fraasi abil (saab nii kasutaja kui ka admin ).
N: otsing “10€“
Joonis 28.
See otsing andis kätte sündmuse, mille puhul oli otsijal meeles, et kuskil pidi olema sündmus, kus on selline fraas mainitud ning vastava tulemuse ka kalender andis.
N:otsing „trenn“ annab:
Joonis 29.
Otsing kasutaja järgi: (saab ainult admin oma vaates).
Siin on näha, et admin otsib kasutaja „test“ sündmusi detsember 2013
Joonis 30.
Joonis 31.

2.5.8 Administraatori poolt sündmuste kinnitamine (admini vaade)

Siin on näha rohelisel taustal 1 kinnitamata sündmus, mille administraator peab kinnitama . Ta saab seda ka muuta või kustutada. Kui sündmus on heaks kiidetud , ilmub see ka avalikku kalendrisse.
Joonis 32.

2.6 Veebileht „Kontakt“

(Lisa 1. Joonis 41.)
Joonis 33.
Kontaktivormi saab sisestada teate, ükskõik mis teemal. Kohustuslikud on kõik väljad. Kui mõni väli jääb enne „ Submit “(„saada“ eesti k.) nupule vajutamist täitmata, siis annab programm sellest veateate näol teada.
N: alloleval näitel on kirja kirjutaja jätnud lisamata oma e-maili aadressi:
Joonis 34
Pärast vea parandamist on kuvatav info järgmine:
Joonis 35.
Samuti on lehele lisatud nõutud Facebooki jagamise nupp.
Facebooki jagamise-nupp. Joonis 36.

2.7 Testimine

Testimine ei tee kunagi täielikult kindlaks kõiki tarkvara vigu. Testimisega ei saa kindlaks teha, et toode toimib nõuetekohaselt kõikidel tingimustel, vaid ainult, et ta ei tööta korralikult kindlatel tingimustel.
Minu tarkvaratoote sihtgrupp on naised vanuses 18-60a, kes on huvitatud idamaisest tantsust. Tuleb hinnata, kas toode on vastuvõetav lõppkasutajatele - sihtgrupile. Tarkvara testimine ongi protsess, mis üritab anda seda hinnangut.
Testima hakkasin tarkvara loomise varases staadiumis, millega koos käis nõuete pidev täpsustamine. Testimine jätkus kogu arenduse jooksul. Testisin mina ise.
Käis pidev koostöö tellijaga nõudmiste osas.
* tegin listi eeldatavatest tulemustest, millistele nõuetele tarkvara vastama peab
*tegin screenshot´id oma testitavast objektist erinevates brauserites, igast html lehest eraldi. Iga screenshoti juurde lisasin märkuse, mida tuleks parandada. Veebisait peab olema kõikides brauserites (veebilehitsejates) „ilus“ ja töötav. Kasutasin brauserid : Internet Explorer, Safari, Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome.
*testisin teksti suurust. Teksti suurust võib kasutajate poolt brauseris muuta, tuleb kontrollida, kuidas veebileht erinevate tekstisuurustega välja näeb.
*veebilehe kiirus ja allalaadimisaeg on samuti olulised, kui need on aeglased, siis keegi ei soovi veebilehte külastada
Tasuta veebisaidi test, et parendada selle omadusi: http://www.websiteoptimization.com/services/analyze/
*kõik lingid testisin üle, veendumaks, et need töötavad korralikult: kas ta viib õigesse kohta ja avaneb õiges aknas .
*elektroonilise kirja saatmise aken tuleb ära täita, postitada ja kindlustada selle õigele adressaadile saatmine .
*veebilehe teksti tuleb vaadelda kui dokumentatsiooni. Tuleb kontrollida kasutajate taset, terminoloogiat, sisu ja teemat, täpsust (eriti potentsiaalselt iganeva informatsiooni korral) ja õigekirja. Kontaktinformatsioon peab olema korrektne . Veebisait peab kandma õiget pealkirja. Veebilehitsejad, mis ei näita graafilisi elemente, kasutavad ALTernate ehk ALT teksti.
*turvalisus - Testisin parooliga kaitstud treeningutesse broneerimise lehte, et poleks võimalik siseneda „vale“ parooliga. Süsteemi kasutamine peab olema võimalik ainult volitatud isikutele kindlaksmääratud osas.
*kontrollisin, kas lehtedel on korrektsed meta andmed, et otsingumootorid veebisaiti ettepoole tõstaks

3. Hetkeolukord ja edasised tööd

Käesolevaks hetkeks on antud töös arendatud Idamaise Tantsutrupi Hessa veebirakendusele realiseeritud põhifunktsionaalsus ning lahendus täidab ka mõningaid vähemtähtsamaid nõudeid. Töö raames realiseeritud infosüsteem pole veel antud üle tellijale, kuid toimub kohe, kui on täiendatud profiilide lehed ning tööle pandud blogi . On kokku lepitud, et mina kui töö autor saan pidevat tagasisidet rakenduse kohta nii kasutusmugavuse kui esitatud nõuetele vastavuse poolest. Tagasiside põhjal on plaanis veebisaiti pidevalt täiustada ning lisaks antud hetkeks mittetäidetud nõuete realiseerimisele lisada ka uut soovitud funktsionaalsust.

Kokkuvõte

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli realiseerida Idamaise Tantsutrupi Hessa veebirakendus, mis lihtsustaks ja kiirendaks info liikumist Interneti keskkonnas ning annaks võimaluse tantsutrupil vahetada olulist infot sellekohases kalendris. Töö käigus selgitas autor välja probleemi, võrdles olemasolevaid lahendusi, määratles rakenduse loomiseks vajalikud arendusvahendid ning realiseeris veebirakenduse.
Töö analüüsi peatükis antakse kõigepealt ülevaade Hessa tegevusvaldkonnast. Järgmiseks kirjeldatakse töö alustamise hetkel kasutatud meetodeid veebirakenduse koostamiseks ning sõnastatakse probleem: Hessal puudub kergesti kasutatav veebisait ning treeningute ja muu info avaldamise meetod ning rakendus . Samuti kirjeldatakse töös kasutatavaid meetodeid.
Seejärel teostatakse realiseeritava infosüsteemi analüüs: sõnastatakse treeneri poolt esitatud nõuded ja soovid, kirjeldatakse süsteemi .
Analüüsi peatüki viimases osas määratletakse rakenduse realiseerimisel kasutatavad arendusvahendid ja tehnoloogiad (PHP, MySQL, Javascript, jQuery,HTML, CSS).
Järgnevalt kirjeldatakse kasutajate autentimise ja autoriseerimise toimimist.
Edaspidi kirjeldatakse veebirakenduse põhifunktsionaalsuse realiseerimist: põhilisi kontrollereid ning vaateid.
Käesoleva töö raames realiseeritud veebirakendus antakse pärast viimast lihvi üle Hessa treenerile ning autor plaanib Hessa liikmetega koostöö jätkamist parandamaks kasutuse käigus ilmnevaid vigu ning realiseerimaks lisafunktsionaalsust. Sellele tuginedes võib öelda, et lõputöös seatud eesmärgid said täidetud.
Täna 12.12.2013 on veebisait kättesaadav aadressilt hessa.planet.ee ning sellelt aadressilt leiab selle kindlasti ka veel 1 aasta pärast.
Minu lõputöö on serverisse üles laetud Filezilla FTP Client`ga.

Kasutatud kirjandus

http://www.calendarix.com/index.php (01.11.2013)
http://www.printfriendly.com/button (04.11.2013)
http://blog.jquery.com/2009/02/20/jquery-1-3-2-released/ (17.11.2013)
http://www.bosrup.com/web/overlib/ (18.11.2013)
http://www.mysql.com/ (08.10.2013)
https://developers.facebook.com/docs/plugins/share-button/ (20.112013)
http://www.w3schools.com/php/ (01.10.2013)
http://www.dummies.com/how-to/computers-software/programming/php.html (10.11.2013)
http://notepad-plus-plus.org/ (18.11.2013)
http://www.geany.org/ (18.11.2013)
https://filezilla-project.org/ (02.12.2013)