"brauser" - 66 õppematerjali

Inimese suhtlemine arvutiga

turvalisusega seotud probleemide kerkimise ja lahendamise. 1987. aastal oli Internetti ühendatud arvutite arv üle 10000. 1989. aastaks oli see arv 100000. ”Ülemaailmse ämblikuvõrgu” loomine 1990. aasta novembris lõi Tim Berners-Li Euroopa Tuumauuringute Keskusest CERN esimese WWW-serveri prototüübi. Kuid 1992. aastani ”ülemaailmne ämblikuvõrk” aktiivse süsteemina ei tegutsenud. 1990. aastal loodi NeXT platvormil (APPLE) esimene brauser. Selle loojaks oli Tim Berners-Li, World Wide Web’i isa. Esimene esitlus toimus CERNis 1991.aastal. Brauseri nimeks oli lihtsalt WorldWideWeb. Hiljem oli brauser kodeeritud ümber C-keelde ja sai nimeks libwww. 1992. aasta on tuntud sellepoolest, et Internetti ühendatud arvutite arv ületas miljoni. Kuid kõige tõsisemaks, mõnede arvates Võrgu eksisteerimise seisukohalt kriitiliseks, arengu etapiks peetakse

Brauserite seadistused

Brauserite seadistused (tuleb näidata kuidas toimid, kasutades vastavat brauserit) Vali brauser, mida tavaliselt kasutad. 1. Nõuded arvuti riist- ja tarkvarale, millele installeeritakse IE, Firefox, Opera, Chrome. Chrome eripära installeerimisel. Firefox OS: · Windows 2000 · Windows XP · Windows Server 2003 · Windows Vista · Windows 7 Recommended Hardware · Pentium 4 or newer processor that supports SSE2 · 512MB of RAM · 200MB of hard drive space · 2

Internet

Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist

Arvuti küsimused kontrolltööks

Küsimused : 1. Mis on URL ? 2. Def . mõiste ISP. 3. Otsingmootori ning veebibrauseri kasutamine. 4. Mida tähendab termin RSS-materjalid? 5. Nimeta turvalise veebisaidi tunnuseid 6. Kuidas kasutada digitaalsertifikaati 7. Mida tähendab termin trükkimine 8. Nimeta 5 turvaohtu veebisaitidel 9. Mille poolest erinevad üksteisest järgmised asjad : trooja hobune ; arvuti viirus, uss, nuhkvara ja õelvara 10. Mis on tulemüüri ülesanne ? 11. Kui kellegi arvutist leitaks temapoolt sinna mitte paigaldatud tarkvara siis millised 2 turva sammu on ta jätnud tegemata? 12. Nimetage 5 võrgu tegevusega seotud ohtu (aktiivne võrgu tegevus) 13. Veebilehe kuvamine vahekaardil 14. Veebilehe värskendamine ja allalaadimesi peatamine 15. Peate oskama kasutada kõiki spikri funktsioone mida pakub veebibrauser või otsingmootor ( neti.ee ; google.ee ) 16. Brauseri avalehe seadmine ...

Google Chrome slideesitlus

 Seadete kohandamine -> Options -> Basic Alustades: Avada koduleht Avada viimati lahti olnud lehed Avada konkreetsed lehed Koduleht: Kasutada uue vahekaardi akent Avada konkreetne leht Näita Kodulehe nuppu Määra vaikimisi otsingumootor Määra vaikimisi brauser  Seadete kohandamine -> Options -> Personal Stuff Võimalus sünkroniseerida oma järjehoidjaid teiste arvutitega Paku salasõnade salvestamist Ära kunagi salvesta salasõnu Näita salvestatud paroole Paku lünkade automaatse täitmise võimalust

Võrdlus Google Chrome, Mozilla Firefox'i ja Opera vahel

Võrdlus Google Chrome'i , Mozilla Firefox'i ja Opera vahel Ma nüüd ei teagi , et kuidas neid võrrelda, aga eks ma proovin :) , Kui me vaataksime brausereid keelte järgi, siis oleks parim brauser Mozilla, sest seda on võimalik 86s keeles kasutada. Aga tegelikult pole halvad ka Google Chrome ja Opera, kus kummagil on 50 keelt. Chrome on neist brauseritest minu arvates sellepärast natukene parem, et seal ei pea kasutama "küpsiseid" nagu on Mozillal. Chrome pakub variante, et kas käivitada seekord soovitud lehekülg või laadida alla sobiv vidin. Opera plusse ja miinuseid ma ei oskagi nimetada, sest ma ei ole ise kordagi seda brauserit kasutanud. Mozilla miinusteks on minu arvates need

Domain Name System (esitlus)

kooskõlaliselt toimiva andmebaasi Lisaks andmete säilitamisele saab sellesse andmebaasi teha päringuid Reeglina ei tegele rakendusprogrammid nimede lahendamisega vahetult ise, vaid kasutavad selleks spetsiaalset operatsioonisüsteemi koosseisu kuuluvat nimelahendajat ehk RESOLVERIT  Resolver Iseseisev programm või selle osa, mis esitab nimeserverile päringu Mõistab saadud vastusega midagi peale hakata (näiteks tagada, et brauser seda vastust kasutada saaks) Kõige levinumad päringud Resolver  Näide Sisestades brauseri aadressireale Rate veebikoha aadressi http://www.rate.ee/ Pöördub brauser resolveri poole domeeninime www.rate.ee lahendamiseks, Mille IP-aadressi on tal andmevahetuseks tarvis Resolver hakkab suhtlema kliendi arvuti konfiguratsioonis näidatud nimeserveriga Ning vastab brauserile nõutud IP-aadressiga  Video

Brauserite lühitutvustus, funktsioonid

Brauserid Google Chrome 2008 Mitu protsessi Automaatsed uuendused Omnikast PDF-lugeja Mozilla Firefox 2004 Avatud lähtekood Laiendused RSS’i tugi Do Not Track Internet Explorer 1995 OSiga kaasas Hüpikakende blokeerija Apple Safari 2003 Privaatne veebilehitsemine Opera 1996 Vahekaardid Speed Dial Opera Mini Opera Link Allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Goo gle_Chrome http://en.wikipedia.org/wiki/Firefo x http://en.wikipedia.org/wiki/Inter net_Explorer http://en.wikipedia.org/wiki/Safa ri_(web_browser) http://en.wikipedia.org/wiki/Ope ra_(web_browser) http://www.google.com/googlebo Tänan tähelepanu eest! 

Võrgurakendused I kontrolltöö

kus, mida ja mismoodi hoitakse - mitte üldist juttu. Lehelt sisestatud name Jaan ja password kala saadetakse päringuparameetrina serverirakendusse, kes vastab lehega, mille päises on lisatud cookie, näiteks name=Jaan ja password=kala, ning iga järgmine sisestus brauseris paneb name ja password cookied alati automaatselt serverirakendusele kaasa. (Ülesanne teisest KT variandist) Selgita paari lausega, mismoodi saadab server cookie brauserisse ja mida brauser selle cookiega edasi peale hakkab, eeldusel, et brauseri pool mingit eritöötlust cookiedega ei tehta(ei kasutata JS jne)? Selgituses ootan konkreetse tehnika seletamis -kus, mismoodi ja millal info liigub - mitte üldist juttu. Server paneb cookie väljasaadetava html lehe päisesse (täpsemalt, http päisesse) eraldi cookie: reale, kus väärtuses kodeeritakse cookie nimi, väärtus ja vajadusel lisatingimusi, a la set-cookie: name=value või umbes nii.

Internet

Pärast punkti on firma või kliendi poolt valitud märksõna. Sellele järgeb punkt. Lõpus on maa lühend kus on see interneti aadress registreeritud. Näiteks: www.neti.ee või teise maa lühendiga näiteks www.google.com 10. Mis on URL? Ühtsustatud asukohanäitaja. 11. Mis on WWW? World Wide Web 12. Mis on brauser? Tooge näited Brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Näiteks Internet Explorer. 13. Mis on hüperlink? Hüperlink on nupp mille abil saab lihtsalt liigelda erinevate lehekülgede vahel. 14. Kuidas toimub lehekülje lisamine järjehoidjasse (Favorites/Bookmarks)? Võtad lahti interneti akna, valid lingi Favorites. Edasi valid lingi Add to favorites ,sealt saad kirjutada leheküljele nime ning siis vajuta Add ning see lisab lehekülje järjehoidjasse

Google Chrome

.......................................................................................................20 1.Sissejuhatus Mina valisin oma Uurimustöö teemaks,vabavara programmi ja interneti brauseri: Google Chrome.Põhjus miks ma just selle programmi valisin oli see, et seda kasutan ma ka ise igapäevaselt. Ja ta on minu arvates kindlalt kiirem kui Internet Explorer ja Mozilla Firefox. 2.Google Chrome-i Ajalugu 6.aastat, oli Google tegevdirektor Eric Schmidt vastu, ideele luua uus interneti brauser. Kuna sellel ajal oli Google väike firma ja polnud vajatust astuda brauserite sõtta.Kuid pärast asutajaliikmete Sergey Brin ja Larry Page palkas Mozilla Firefoks mitu uut arendajat. Kelle käe läbi loodi uus veebi brauser Chrome. Schmidt tunnistas, et ´´see oli hea idee ja nüüd ma muudan meelt´´. 2.1 Teade Esimene välja lase toimus 3. septembril aastal 2008. Koomik Scott McCloudi poolt saadeti ajakirjanikud ja blogijad seletama uue brauseri funktsioone. 2.2 Avalik Vabastamine

Eksami spikker

1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks ­ Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken)­ IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 ­ I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...

The Onion Router

.....................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Ajalugu............................................................................................................................6 2Mis on The Onion Router?..............................................................................................7 2.1TOR brauser..............................................................................................................9 2.2TOR võrk................................................................................................................10 2.2.1Entry guard......................................................................................................10 2.2.2Middle relee.....................................................................................................11

Võrgurakendused I 4. loengu konspekt

null == 0 on näiteks tõene. TypeOf() true ja false väikeste tähtedega. JS converdib true 1-ks ja false'i 0-ks, juhul kui == kasutada. NaN - kui arvutustel tekib mingi viga, st "not available number" Javascripti dictionary vastab java objektidele. Dicte saab panna ka üksteise sisse. Array-sid saab ka sinna sisse panna. Tegelikult array sisse saab ka teisi arraysid panna. Kui panna var ette, siis tekib lokaalne muutuja, kui var-i ei pane, siis globaalne. Kui JS-s on mingi viga, siis brauser ei näita mingit viga. Dict on põhiline alternatiiv XML-ile. K6ige populaarsem andmete saatmise viis. Kuna see on native Javas sees. Ei pea midagi konvertima. Seda süntaksit nimetatakse JSON-iks.

Internet

Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist

Sissejuhatus infotehnoloogiasse

1991 ­ Linux 1960 ­ COBOL, LISP 1992 ­ Windows 3.11, TCP/IP internetiotsad Eestis, wolfenstein 3d 1961 ­ Space War, esimene arvutimäng, PDP1 1993 ­ Mosaic 1.0 ­ esimene avalikult saadaval brauser 1963 ­ Douglas Engelbart leiutab hiire, ASCII 1994 ­ Netscape 1964 ­ Moore'i seadus, BASIC 1995 ­ EPL.ee, win95 1965 ­ PDP-8 1967 ­ LOGO

Internet ja selle mõju ühiskonnale, inimestele ja majandusele

INTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962­1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hos...

Uurimistöö/uurimustöö "Digitahvel õpetaja abivahendina", Promethean digitahvel, Paide Gümnaasium

Undo Tagasi võtma Redo Uuesti tegema Connector Ühendaja Equation Võrrand Rubber Stamp Kummist tempel Page Zoom Lehe suurendamine Switch Profile Profiili vahetamine Resource Browser Ressursi brauser Pilt Töönupu nimi inglise keeles Töönupu nimi eesti keeles Object Browser Objekti brauser Notes Browser Märkmete brauser  Property Browser Omandi brauser Action Browser Tegevuse brauser Voting Browser Hääletamise brauser About Teave Delete Kustutama

HTML

HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata.

Võõrsõnade ortograafia

1. Adapter ­ Nn. vahelüli, mis aitab kokku viia kaks seadet oma vahel 2. Arvuti ­ on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. 3. Arvutigraafika ­ kaks põhiliiki rastergraafika ja vektorgraafika 4. Audio ­ kõige lihtsam selgitus oleks ilmselt heli. 5. Avi ­ on tavaliselt filmi formaat. DivX filmi formaat 6. Bitt ­ informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0. 7. Brauser- lihtsamalt õeldes veebibrauser 8. CD-lugeja ­ seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid 9. Desktop ­ on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole 10. DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll 11. Domeen ­ on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon mis vastab arvuti aadressile internetis 12. Draiver ­ See on olemas kõikidel seadmetel. Ta viib kokku seadme operatsioonisüsteemiga. 13. e- mail ­ on elektrooniline kiri, mis saab saata üle interneti 14. Emaplaat ­ sellest saab kõi...

Kontroll töö viimane spikker

server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk andme- vahetusprotokoll,mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. HTTPS-hüperteksti edastusprotokoll üle turvasoklite kihi Sidepro- tokoll firmalt Netscape, mis on sisse ehitatud brauseritesse ning võimal- dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab http:// asemel https.See tähendab, et nii kogu andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel toimub krüpteeritult ning brauser dekrüpteerib ser- verist saabuvad veebilehed enne kuvamist.FTP-failiedastusprotokoll. FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti.See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida ning üles laadida.Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti. Digisertifikaat.Tõend,mis kinnitab usaldusprintsiipi SSL-krüpteeritud tehingute puhul.Sertifikaadis on informatsioon selle väljastaja,omaniku,

Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt

Kliendipoolne JavaScript ja serveripoolne JavaScript kasutavad samu tuum- JavaScript'i programmeerimiskeele põhielemente. Joonisel 1 on näha millistest JavaScript'i keele osadest koosneb kliendipoolne ja serveripoolne JavaScript. Joonis 1. JavaScript'i keele osad. Kliendipoolne JavaScript'i programm kirjutatakse HTML dokumeti (kuidas programmi HTML dokumenti kirjutada vaatleme hiljem). Interpretaator, mis kliendipoolset skripti tõlgendab e. interpreteerib asub veebibrauseris. Kui brauser (või klient) nõuab lehekülje avamist, mille HTML dokument sisaldab kliendipoolset JavaScript'i programmi, saadab server nõutava lehekülje sisu. Kliendile edastatakse HTML'i tulemus, mille kuvamist brauseriaknasse alustakse dokumendi algusest ning dokumendis sisalduvad JavaScript'i programmid interpreteeritakse selles järjekorras nagu nad HTML dokumendis esinevad. Kliendipoolne JavaScript täiendab põhi JavaScript'i lisades objekte, et kontrollida brauserit ja tema dokumendi objekti

Arvuti õpetuse test 2

Võrk (Network) Minu võrgukohad (My Network Places) Minu Arvuti (My Computer) Microsoft Outlook 35. Kas Internetti võivad olla üheaegselt lülitatud kaks ühesuguse nimega arvutit? jah ei jah, kui nad asuvad erinevates domeenides 36. Mis võib olla põhjuseks, kui sisestatud veebiaadressi brauseri aadressiribale, aga veebilehte ekraanile ei tule? internetiühendus puudub või on katkenud oled eksinud aadressi sisestamisel arvuti või brauser on valesti seadistatud oled unustanud lõpuks vajutada klahvi (Enter) server, kus lehekülg paikneb, ei tööta 37. Mille poolest võivad erineda Internetis olev ja samalt aadressilt arvutisse salvestatud veebilehekülg? Internetis olevat lehekülge võib olla vahepeal uuendatud arvutisse salvestatud leheküljel ei pruugi olla kõiki pilte, mis on Internetis arvutisse salvestatud lehekülge ei saa printida 38

Interneti Areng Eestis ja mujal maailmas

Esimene veebilehitseja lõi 1990. Aastal Tim Berners-Lee ja see kandis nime WorldWideWeb. (vaata lisaks tabel 2) Veebilehitsejaid on mitmesuguseid ja nende tööpõhimõtted on samuti erinevad. Enimlevinud veebibrauserid: · Internet Explorer · Google Chrome · Mozilla Firefox · Safari · Opera Tabel 2. Brauserite andmed (praeguste versioonide juures ainult stabiilsed versioonid) Brauser Esmane väljalase Praegune versioon Operatsioonisüsteem Internet Explorer 16.08.1995 10.0 Microsoft Windows Microsoft Windows (XP SP2 ja Google Chrome 02.12.2008 11.0.696

Arvutivõrgud eksamiks

Pakutavad turvalisuse teenused: serveri autentimine, alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat liideste kaudu saab. Nt: C saadab frame'i D-le ja D vastab C-le frame'ga. > Sild saab frame'i C-lt. Sild näeb, et C on liideses üks. > andmete krüpteerimine, kliendi autentimine (valikuline). Serveri autentimine: SSL-i lubav brauser omab usaldusväärsete CA-de konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski Kuna D-d tabelis ei ole saadab sild frame'i teise ja kolmandasse liidesesse. > D saab frame'i kätte > D koostab frame'i C-le saadab teele (certification authoroty) avalikke võtmeid, brauser küsib serverilt CA poolt väljastatud tunnistust, brauser kasutab CA avalikku võtit, et

Skriptikeeled

KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeele miinused 1.Piiratud funktsionaalsus 2.kood avalikult nähtav 3. Vähe töövahendeid Skriptikeeli on palju , kuid enimlevinud on : · JavaScript

logiti. Git config –global user.email [email protected] Git config –global user.kasutaja “Geir Tagapere” 7) Laadige tehtud muudatused ühiselt kasutatavasse git salve, milleks antud juhul on /home/kasutaja/projekt1_salv. Seda saab teha käsuga "git push origin master". Git push origin master 8) Installeeriga jenkins vastavalt loenguslaididel olevatele juhistele. Installeerimise õnnestumise kontrolliks avage labori arvutis brauser ja navigeerige aadressile http://localhost:8080 Wget –q –O – https://jenkins-ci.org/debian/jenkins-ci.org.key | sudo apt-key add – Sudo sh –c ’echo deb http://pkg.jenkins-ci.org/debian binary/ > /etc/apt/sources.list.d/jenkins.list’ Sudo apt-get update Sudo apt-get install jenkins Localhost:8080 9) Seadistage Jenkinsi ligipääsuõigused vastavalt loenguslaididele. Seejärel looge linki "Sign

Scriptikeeled

SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid ­ Kiire loomistsükkel ­ Lihtne õppida ­ Platvormist sõltumatu ­ Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused ­ Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid)

Programmeerimine PHP

949% 2 C 15.565% 3 C++ 10.954% 4 (Visual) Basic 9.811% 5 PHP 8.612% 6 Python 4.565% 7 Perl 4.419% TIOBE Programming Community Index. Oktoober 2008 PHP tööprintsiip Kõigepealt moodustab kliendi brauser html päringu ja saadab selle vastavale aadressile (näiteks http://www.site.ee/index.php). Sellel aadressil asuv server võtab vastu html päringu, vaatab, et temalt nõutakse .php laiendiga faili (antud juhul index.php) ja veebiserver käivitab PHP parseri, mis loob sellest .php failist baitkoodi. Seejärel interpreteerib Zend Engine baitkoodi ja tagastab veebiserverile html koodi, mis saadetakse veebiserveri poolt omakorda kliendi brauserile http vastusena. PHP's tehtud

Sissejuhatus infotehnoloogiasse itv0010 (eksami spikker)

1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 ­ NNTP ­ uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin ­ kaudu...

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksamimaterjal 2015

1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...

Arvuti ABC

esinedes pääseda serveris ligi rünnatava salajastele andmetele. Isegi kui teie arvutil on parim võimalik viirustõrje, tulemüür ja muud turvalahendused, võib ikkagi juhtuda, et arvutis olevad andmed lähevad kaotsi või saavad kahjustatud ­ kas siis ütleb kõvaketas üles või tassib varas arvuti lihtsalt minema. Sel puhul on kasulik omada andmete või failide koopiat kas siis CD-ketastel, võrgukettal või mõnel muul viisil. Veebilehitseja ehk brauser on selline tarkvararakendus, mille abil saab lokaalses arvutis vaadata/kuulata internetis (või ka kohtvõrgus) paiknevatel veebilehtedel olevat teksti, pilte, videot, heli- ja teisi faile ning muud informatsiooni. Need on pahavara kuulsaimad esindajad. Esimene viirus, The Creeper, liikus interneti eelkäijas ARPANET-is juba 1970. aastatel. Esimene laia maailma lahtilastud viirus Elk Corner kirjutati 1982.aastal. Arvutiviiruste kuldaeg oli kümmekond aastat

Otsingumootorid

oli kirjutadud C++ ja Pythoniga. · PolyBot on jagatud ämblik kirjutatud C++ ja Pythoniga, mis koosneb "ämbliku haldurist", ühest või rohkemast "tõmbajast" ja ühest või rohkemast "DNSi lahendajast". · RBSE oli esimene avaldatud veebiämblik. See põhines kahel programmil: esimene programm, "spider" haldas järjekorda suhtelises andmebaasis ja teine programm "mite", oli modifitseeritud www ASCII brauser, mis laadis veebist lehti. · WebCrawlerit kasutati, et luua esimene veebi alamhulga avalikult kasutatav täis- teksti indeks. · World Wide Web Worm oli esimene ämblik, mida kasutati lihtsa dokumendi nimede ja URL-ide nimekirja loomiseks. · WebRACE on Javas teostatud roomav ja salvestav moodul, mida kasutatakse osana üldisemast süsteemist eRACE Tavalise veebiämbliku kõrge-taseme arhitektuur.

Internet ja interneti ajalugu

Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvuti...

Responsive Web Design - Kohanduv veebidisain

Veebidisainerid võivad arutleda, et kumb on parem või eelistatum kas Adaptive design või Responsive. Põhimõte ja eesmärk on praktiliselt sama – teha veebileht iga ekraanisuuruse seadmega kohanevaks. Ainult, et kasutatakse natuke teist metoodikat. Kui responsive web design’i puhul luuakse kood, mis on iga seadmega sobiv, siis adaptive’i puhul luuakse iga ekraanisuuruse jaoks sobiv veebileht. See tähendab, et kui kasutaja läheb kodulehel nutiseadmest, siis brauser automaatselt tuvastab ära ekraani suuruse ja avab sobiva suurusega veebilehe ehk tulemus on sama, mis responsive’i puhul. Miinusteks võib pidadada adaptive’i puhul just seda, et tuleb luua mitu veebilehte, et need oleksid sobivad suuruses, mis omakorda nõuab rohkem tööd. Adaptive design’i jaoks kasutatakse 6 erinevat laiust: 320, 480, 760, 960, 1200, 1600 (px). Plussideks on kindlasti see, et on võimalik rohkem kontrolli saada kodulehe üle (sisu ja disain), mida

Arvutivõrgud. Väga põhjalik eksamimaterjal

andmeedastuskiirusest kui võimalik. 3)Ajalised viited ­ rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb

Risttabelid

SEB pank 0.5 Telefon 34 google maps 0.5 Keep 0.1 2  brauser 0.5 1 Google Maps 2 0 google chrome 3 0 0 Mail 0.2 Gmail 1 Delfi 1 Gmail 2 1 Google 2 0 Delfi 0 1 Messenger 2 1 Messenger 1 investing 0.5 Facebook Messenger 12 Maps 0.5

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

(( EHK Küpsised eristatakse IDga, mis on serveri pool genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu, et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxyst. Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust. )) ==>PILT: Kasutaja sisestab URL-i. => 1a) VASAK: Brauser saadab serverile TCP ühenduse soovi porti 80; 1b) PAREM: server nõustub ühenduseg ja teatab kliendile; 2) VASAK: saadeb URLi loodud TCP ühendusse; 3) PAREM: saab päringu, formuleerib vastuse, mis sisaldab oblekti ja saadab vastuse TCP kanalisse; 4) PAREM: sulgeb ühenduse; 5) VASAK: saab vastuse ja näitab seda; 6) VASAK: järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. (NOOLED: 1a > 1b > 2 > 3 & 4 >5) 14. FTP File transfer protocol. Transpordikiht, port nr 21.

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

informatsiooni kliendi kohta. (( EHK Küpsised eristatakse IDga, mis on serveri pool genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu, et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxyst. Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust. )) ==>PILT: Kasutaja sisestab URL-i. => 1a) VASAK: Brauser saadab serverile TCP ühenduse soovi porti 80; 1b) PAREM: server nõustub ühenduseg ja teatab kliendile; 2) VASAK: saadeb URLi loodud TCP ühendusse; 3) PAREM: saab päringu, formuleerib vastuse, mis sisaldab oblekti ja saadab vastuse TCP kanalisse; 4) PAREM: sulgeb ühenduse; 5) VASAK: saab vastuse ja näitab seda; 6) VASAK: järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. (NOOLED: 1a > 1b > 2 > 3 & 4 >5) 14. FTP File transfer protocol. Transpordikiht, port nr 21.

Astmelised laadilehed

w3.org). Praegusel hetkel on kasutusel W3C soovitused CSS1 (1996) ja CSS2 (1998) ning käib töö CSS3 kallal. Lisaks sellele on eraldi CSS soovitus mobiilseadmete jaoks. Cascading Style Sheets, http://www.w3.org/Style/CSS/ CSS1, http://www.w3.org/TR/REC-CSS1 CSS2, http://www.w3.org/TR/REC-CSS2/ Laadilehtede kasutamisel on peamiseks probleemiks see, et enamiku brauserite toetus CSS'le on hetkel ainult osaline ­ peamised CSS käsud töötavad, kuid vähemkasutatavaid käske brauser ei toeta või tõlgendab W3C soovitustest erinevalt. Üldiselt toetavad levinumad brauserid CSS'i alates järgmistest versioonidest: · Netscape Navigator 4.0 ja uuemad; · Internet Explorer 3.0 ja uuemad; · Opera 3.5 ja uuemad. Ainsaks brauseriks, mis CSS'i täies ulatuses toetab on Internet Explorer 5 for the Macintosh. ülejäänud brauserid toetavad vaid osa CSS käske. Täpsema ülevaate, milliseid CSS käske levinumad brauserid toetavad, leiab aadressil http://www.webreview

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

saatmist tuleb luua ühendus kaheotspunkti vahel ja reserveerida „läbitav teekond“.  See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid.  HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga.  Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb.  Serveri ja kliendi vahel on võimalik moodustada kahte tüüpi ühendusi: Püsiv (persistent) ja mittepüsiv ühendus. o Mittepüsiva ühenduse korral luuakse uus ühendus iga objekti saatmiseks (mis nõuab

Eesti keele grammatika

mille OMA?) taipliku alati 2 kk-ga) Osastav (keda? mida?NÄEN) taiplikut Sisseütlev (kellesse? millesse?) taiplikusse taiplikkusesse KÕIK KÄÄNETE LÕPUD LIITUVAD OMASTAVALE KÄÄNDELE. Kui moodustada omastava õigesti, liida ainult käändelõpp! Tsitaatsõnade õigekiri Tsitaatsõnad on mõnest teisest keelest meie keelde täht-tähelt üle võetud sõnad: action, browser, pub, manager jmt. Enamasti need mugandatakse aja jooksul: märul, brauser, pubi, müügijuht. Kui ei mugandata, tuleb jälgida õigekirja: 1. tsitaatsõnad pannakse muust tekstist erinevasse kirja, nt kursiivi (show). 2. tsitaatsõnu käänatakse ülakoma abil (show'st). 3. tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu (tee-show). Sellest huvitavast tee-show'st võiks veelgi rääkida. Muukeelsed nimed on ka mõnes mõttes nagu tsitaadid ning kirjutatakse eesti keeles nagu lähtekeeles, säilitades lähtekeele diakriitikud e tähe lisamärgid: Cesis

Javascript objektid,näited

kodeerimissüsteemil põhinev MIME tüüp on muutunud Internetis edastatavate andmete kodeerimisel de facto standardiks. Näit. e-posti lisandi (e-mail attachment) tüübi identifitseerimiseks manustatakse selle MIME tüüp sõnumi päisesse. Veebiserverid saadavad MIME tüübi päringu esitanud brauserile nii, et viimane oskab käivitada sobiva abirakenduse või plugina.) · onLine - tuvastab, kas brauser on offline või online · platform - kirjeldab op-süsteemi, näiteks "Win32" · plugins - toetatavad pluginid ja loend nendest mis on installidud brauserile 18  Steve Mägi A-08 13.03.2014 · systemLanguage - süsteemi kasutatav keel "en-us".

Tarkvara kvaliteet ja standardid projekt

Viide testitavale nõudele ja riskile: MF3, RISK-1, RISK-2 Testi ID: TEST- MF4 Test: Ühtne vormide täitmise loogika Kirjeldus: Vormide täitmise loogika on ühtne- „Salvesta“ ja „Kinnita“ nupp on alati üleval paremal Sisend: Töötaja avab hooldustöö arve. Oodatav väljund: Hooldustöö arve blanketil on „Salvesta“ ja „Kinnita“ nupp üleval paremal. Viide testitavale nõudele ja riskile: MF4, RISK-1, RISK-2 Testi ID: TEST- MF5 Test: Turvaline ühendus Kirjeldus: Brauser ja server on omavahel turvaliselt ühenduses. Sisend: Kassasüsteem on avatud internetibrauseris. Oodatav väljund: Andmete saatmine on toimub brauseri ja serveri vahel üle turvalise HTTPS ühenduse. Viide testitavale nõudele ja riskile: MF5, RISK-1, RISK-2 5. Testimine ja esmane hinnang 5.1 Testide salvestamine ja täitmine Esmase hinnangu andmisel lähtutakse Selenium IDEi abil ja käsitsi tehtud testidest. Raamistik

Algandmed

0.5 Youtube 1 Facebook gmail 0.5 Messenger 0.2 MS Office 0.25 gmail 4 Gmail 1 Google Chrome 0.5 Onfleet 6 brauser mechtabs 0.1 facebook messenger 0.2 electrodroid 0.1 swedbank 0 google chrome 2 swedbank gps 0.5 Google Maps 3 Facebook

Operatsioonisüsteemid läbi aja

Ometi ei saa seda võrrelda 1995. aastal ilmunud Windows 95 populaarsusega. Esmakordselt ilma MS-DOSi installimiseta töötav Windows 95 loetakse tolle aja kontekstis kõige kasutajasõbralikumaks operatsioonisüsteemiks. (Bellis) 1998. aastal ilmunud Windowsi järgmine versioon, Windows 98, oli viimane MS-DOSi kernelil põhinev Windowsi operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemiga oli kaasas Internet Explorer 4 brauser ning ühtlasi võimaldas Windows 98 USB sisendseadmeid. 2000. Aastal ilmunud Microsoft NT tehnoloogial põhinev Windows 2000 võimaldas esmakordselt internetikaudset automaatset tarkvara uuendust. (Bellis) 2001. aastal välja antud Windows XP, tänaseni kõige populaarsem operatsioonisüsteem, paistab silma oma kasutajasõbralikkuse ning paranenud multimeedia toega (Bellis). 2007. aastal ilmunud kõrgete süsteeminõuetega Windows Vista jääb seevastu ajalukku kui kõige

Pihuarvuti

Touch Flo hakkas siiski tööle, asendades WMi koduekraani (mis on Xperial lihtsalt üks paneel). Muidugi ei anna selle 100%se toimivuse kohta Xperias keegi garantiid, aga võimalus on olemas. Nutitelefoniga peab kindlasti saama mõnusalt netti sirvida ja siinkohal aitab WMi hädast välja Opera ­ uskumatu, et Microsoft ei suuda enda mobiilse IEga ses osas mitte mingit konkurentsi pakkuda. Opera brauser on väga sarnane iPhone'i Safariga (õigemini vastupidi, sest Opera oli olemas juba enne ,,minisafarit"), kuid funktsionaalsuselt asub Opera klassi võrra kõrgemal. Topelt-puudutus suumib sisse-välja, lehti saab salvestada, teksti kopeerida- otsida ­ ühesõnaga kõik vajalik on väga ilusas ja kasutatavas vormis olemas. Aga millegipärast käitub Opera Xperias oluliselt paremini kui Omnias. Samsungi puhul on kogu

Kommunikatsioonimudel

cookie’d. Autoriseerimise korral saadab klient kõigepealt tühja sõnumi ilma erilise pealkirjata, server vastab talle sõnumiga: authorization required ja lisab WWW- Authenticate: päise, mis näitab, kuidas autoriseerimine toimub (tavaliselt kasutajanime ja parooliga). Seejärel saadab klient sõnumi kasutajanime ja parooliga, lisades päisesse rea Authorization: , kus on ka kasutajanimi ja parool. Klient jätkab kasutajanime ja parooli saatmist kuniks brauser suletakse (ilma autoriseerimispäiseta keeldub server vastamast, kui autoriseerimist siiski veel vaja oleks). Cookie’de tehnoloogial on neli komponenti: cookie päis HTTP response sõnumis, cookie päis HTTP request sõnumis, cookie fail kasutaja süsteemis, mida haldab kasutaja brauser, ja andmebaas veebilehel. Kui serverisse tuleb request sõnum, siis luuakse unikaalne idendifitseerimisnumber ja andmebaasi tehakse sissepääs, mis on selle numbriga indekseeritud

Uurmiustöö Windows Xp

kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui