väljendada oma arvamust ja mõtteid. · Õigus haridusele. · Õigus kaitsele. · Õigus täisväärtuslikule elule. · Õigus isiklikule elule, suhtlus ja sõprusringile. · Õigus puhkusele. Laste kohustused: ·Austada oma vanemaid ja teisi inimesi. ·Aidata oma abivajavaid vanemaid ja sugulasi. · Suhtuda lugupidavalt riigikorda ja seadustesse. · Käituda lugupidavalt kaasinimestega. · Järgida elu, töö ja õpikoha reegleid. · Täita koolikohustust. · Hoolitsusega suhtuda ümbkitsevasse keskkonda.
Kohustused Laps peab abistama Nõrgemaid Laps peab kinni pidama riigikorrast ja Laps peab käituma seadustest kaasinimestega lugupidavalt Laps peab austama oma vanemaid ja Lapse kohustus kasvatajaid on hoida oma tervist Laps peab täitma koolikohustust Õigused Lapsel on õigus privaatsusele Laste Igal lapsel on Õigused õigus elule ja Igal lapsel on
SUHTLEMISRASKUSED. Inimene suhtleb kogu oma olemusega. Ta viib end tarbetul määral pingesse seal, kus tuleks olla vaba ja lõtv. Ta ei suuda oma pettumisi ja üleelamisi niisama lihtsalt unustada. Paljud probleemid tulenevadki sellest, et kaasinimestega suhtlemise äpardusi elatakse hiljem raskesti läbi, võimendades veelgi nende kahjulikku toimet. Suhtlemisraskuste hulka tuleb lugeda oskamatus end avada ja lähedasi kontakte luua, aga ka võõrandumine inimestest ning endasse tõmbumine. 1. Ärevus S. Freud kirjeldas seda emotsionaalse seisundina, mida iseloomustavad olulise sündmuse ootus, ebamäärase taju ning abitusetunne. Inimesed tunnevad suhtlemisel ärevust : füüsilise ohu korral, uues, ebatavalises või
Fjodor Dostojevski "Valged ööd". Kokkuvõte. "Valgete ööde" peategelaseks on noormees, kes tunneb ennast Peterburis väga üksikuna.Tema kinnine iseloom ei luba tal ilmselt tutvuda ja sõbruneda kaasinimestega. Tänaval hulkudes kohtab ta tütarlast,kelle sõbralik olek meeldib arglikule noormehele ja nad jutustavad teineteisele oma elust. Noormees elab nagu unenägudes ja tema elust saame me vähe teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele. Kontrollimiseks kinnitab vanaema Nastenka isegi nööpnõelaga oma kleidisaba külge. Olukord muutub Nastenkale veidi lõbusamaks, kui vanaema majja tuleb uus üüriline.
Tallinnas, aga ka Tartus ja Pärnus. Enamik neist hukati järgneva poole aasta jooksul. Paljud juutidest saadeti surmalaagritesse. Paljud arvasid, et see on pääsetee ja alles sinna jõudes avastasid, kuhu nad sattunud olid. Kõik, kes põgeneda üritasid tapeti. Mina arvan, et holokaust ei olnud tegelikult põhjendatud, sest juudid on samasugused inimesed kui kõik teised. Nad ei teinud kellelegi midagi halba. Kõik mis toimus on vastuvõetamatu, kellelgil ei ole õigust oma kaasinimestega niimoodi käituda. Eriti kui nad midagi halba teinud ei ole.
keskkond . Alguses tundub iga riik parem ja ahvatlevam. Kuid lähema tundmaõppimise käigus selgub, et rohi pole kuskil rohelisem ega taevas sinisem. Ükskõik kui kaua kuskil võõras riigis elatakse, ei asenda kodumaad mitte miski ja paratamult tekib igatsus ja soov tagasi tulla. Mulle meeldivad eesti keel ja eesti meel ning meie imekaunis Eestimaa loodus. Igapäevaellu tuleks sisse tuua palju rohkem inimlikkust, eetilisust ja kaasinimestega arvestamise. Kuigi elul Eestis on omad head ja halvad küljed, olen siiski õnnelik, et olen sündinud ja üles kasvanud just siin, Eestimaal .
Et kujuneda tõhusateks liidriteks, kes suudavad meeskonnaliikmeid inspireerida ja arendada, peab juht inimese vajadusi ja käitumisi tundma. Ei ole olemas juhtimises õigeid ja valeid meetodeid, kuid on olemas üldised tehnikad, mida kasutades, saab üles ehitada sobiva juhtimissüsteemi. Ennem kui ma saaksin edukaks juhiks, peaksin ma ennast põhjalikult tundma. Pean tundma oma käitumist ja seda, kuidas ma teistega suhtlen. Kindlati peaksin ka arendama endas välja oskuse tundlikult kaasinimestega suhelda ja õppima selle toel inimeste isiklikke raskusi ja konfliktiolukordi lahendama. Me teame, et ükski juht ei ole täiuslik.Kuid edu saavutamiseks peab tundma ära oma tugevaid külgi ja nägema vaeva oma nõrkustest jagusaamiseks. Juhina oleks minu esimeseks ülesandeks paika panna visioon. Ära määratleda kuhu organisatsioon on nüüdseks jõudnud ja millisena näevad teda organisatsiooniga seotud isikud( kliendid, töötajad, tarnijad jne
kesknärvisüsteemi mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine. · Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest. · Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva. · Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad või katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. · Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse
ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht. Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja narkomaania ennetustöös ning tervema seksuaalkäitumise propageerimises. Hariduses on läbi aja hinnatud selget piiritletavaid ülesandeid ja distsipliini. Kuid väärtuspõhise hariduse loomuses on ka midagi muud. Kaasinimestega arvestamine ning kõigile võimaluse andmine ei keela kedagi arendamast välja oma isiklike andeid. Eestis e-kooliga liitunud koole on umbes 400. Paljude inimeste arvates muudab see elu tunduvamalt lihtsamaks, kuid kahjuks esineb ka mõningaid probleeme. Kolmanda klassi tüdruku ema Regina ei jõua ära imestada, kui ta e-kooli jõudis ja see nii jahmatavalt kehv oli. Esiteks avastas, et kasutamise eelduseks on vaja mingi programmi allalaadimist, mis kestis lõputult
tütresse kutsus Vincentis esile sügava depressiooni. Ta siirdub Pariisi, kus tutvub Milleti ja Corotiga, kes jäid ta sõpradeks surmani. Ka siin ei leia kunstnik rahu ja siirdub Amsterdami teoloogia ettevalmistusosakonda, kuid loobub sellest peagi. Siin pettub ta taas armastuses ja naistes.Viibib Brüsselis misjonäride kursustel ja ta pühitsetakse vaimulikuks. Van Gogh saab jutlustaja koha Lõuna-Belgias vaeses kaevanduspiirkonnas. Kuna ta on tasakaalutu inimene, põikpäine ja suhtlemises kaasinimestega umbusaldav, siis tekivad peagi konfliktid. Kiriku juhtkond vallandab ta . Rida ebaõnnestumisi põhjustavad kunstnikul järjekordse vaimse kriisi, millest väljumiseks otsis ta abi joonistamisest. Enamasti tegi ta söejoonistusi, samuti akvarelli, kus kujutab söekaevurite rasket elu. Van Gogh alustab Brüsselis kunstiõpinguid. Teda toetab nii majanduslikult kui ka vaimselt tema vend Theo ja seda kuni kunstniku surmani. Viibib paar aastat vanemate juures, kus
Maakondlik tasand nende vahel toetab ja kontrollib kohalikku tasandit laste kaitse tagamisel ja täide viimisel ning aitab riiklikku tasandit lastekaitse ülesannete täitmisel. Lastekaitse alast tööd finantseeritakse riigieelarvest ja kohalike omavalitsuste eelarvetest. Lapse õiguste ja vabadusega kaasnevad kohustused. Lapse õigus ainumääratlusele, mis seab talle ka kohustuse vanemate ja perekonna ees. Lapse sotsiaalsed õigused annavad ka kohustuse ühiskonna ees ja kaasinimestega käitumisel. Lapse õigus elule ja arengule seab ka kohustuse hoida oma tervist. Täiskasvanute kohustused. Täiskasvanud on kohustatud täitma kõiki lastekaitse seadusega vastuvõetud laste õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kuna laps on seadusega alla 18 aastane inimene, siis vanemad peavad tagama elamiseks vastava keskkonna, arvestades lastekaitse seadust. Need lapsed, kel puudub üks vanem või mõlemad, peavad saama eluks seda kõike, mida seadus sätestab teistelt hooldajatelt
Võrdväärse perekonna liikmena on lapsel kohustused oma perekonna ja kasvatajate ees. Laps peab oma vanusele vastavalt: · austama oma vanemaid ja kasvatajaid nagu nemad peavad austama last; · abistama oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid ning osalema perekonna ühistes tegevustes ja igapäeva töödes; · laps peab hoidma puhtust ja korda. Laps peab kaasinimeste austamisel ja toetamisel: · abistama nõrgemaid; · käituma ja suhtlema kaasinimestega lugupidavalt; · oma õiguste teostamisel arvestama teiste laste ja täiskasvanute õigustega. Lapse kohustus hoida oma tervist: · laps peab hoidma oma tervist; · laps peab vastutama isikliku hügieeni eest; · laps peab toituma tervislikult; · laps peab arendama oma kehalist võimekust; · laps peab puhkama (magama) ja viibima värskes õhus. Lapse õppimise kohustus: · laps peab täitma koolikohustust;
sulgudesse asetades mööda minna. 5. Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid oma olemuselt aja ja ajalikkusega seotud. See on AJAS-OLEMINE. Aeg ja ajaprobleemid on selletõttu eksistentsialismis alati erilise vaatluse all. 6. Eksistentsialism suunab oma pilgu üksikule, kuid ta pole "individualistlik" selles mõttes, et ta üksiku isoleeriks kõigest muust. Vastupidi: leides inimese alati konkreetses situatsioonis, kus ta on maailma ja kaasinimestega seotud, ei ole inimene tema jaoks kunagi isoleeritud. Inimlik olemasolu on alati MAAILMAS-OLEMINE ja alati KOOS-TEISTEGA-OLEMINE. 7. Eksistentsialistlik filosoofia seisab alati väga lähedal konkreetsele elamusele. Nii võib täheldada, et eksistentsialistidel on filosofeerimise alguses mingi isiklik elamus. See elamus on seotud teatud "piirsituatsioonidega" nagu surm, kannatus, võitlus ja süü või üldine vastikustunne. Samuti võib selleks elamuseks olla religioosne põhikogemus.
Väga hea stressi vältimise ja vähendamise viis on pidada lemmiklooma. Looma silitamine aitab rahuneda ja lemmikloomaga saab alati oma muresid jagada nad on mõistvad ega vaidle vastu. Iga koerapidaja on sunnitud aeg-ajalt oma neljajalgse sõbraga tervistavaid jalutuskäike tegema, mis on tõhus stressi leevendaja. Koera- või kassipidamisest vestlemine on mõnus ja süütu teema, mida sobib üles võtta kellega iganes. Nii aitab lemmikloom häbelikul või suhtlemisaltil inimesel kaasinimestega paremini kohaneda. Lemmiklooma liikumise ja sirutuste jäljendamine võib võimlemise tahtmise tagasi tuua mõnele muidu spordis laisale või saamatule Stressi vastu aitavad ka puhkus ja uni, sport, loovtegevus, looduses viibimine ning õige toitumine. Ühe tohutu lõunasöögi asemel tuleks päeva jooksul süüa mitu väiksemat einet. Süüa tuleks mitmekesist toitu, liialdada ei tohiks soola, suhkru ja saiaga. ega näksida toidukordade vahepeal.
kuritarvitamine. · Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest. · Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva. · Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad või katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse uimastitega kuritegelikes ringkondades, siis suureneb oht, et tihenevad
§ 21. Laps ja töö. (1) Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast, osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes. (2) Riik ja kohalikud omavalitsused loovad laste tööks vajalikud tingimused. Sotsiaaltalitus jälgib lapse töötamise vastavust töö ohutuse ja tervisekaitse nõuetele ning käesoleva seaduse põhimõtetele. §20. Laps ja kaasinimesed. (1) Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. Täiskasvanute kohustused : seada igal pool ja alati esikohale lapse huvid, heaolu, areng ja tervis. Tuleb tagada võimalused ja tingimuse mänguks. Täiskasvanud peavad austama lapsi. Tagada eakohane ja vabatahtlik töö. Kohustus õppida last mõistma ja tundma, et tama arengut asjatundlikult toetada. Kasvatama last ja hoolitsema tema eest. Koheld last nagu isiksust, tema omapära, iga ja sugu arvestavalt
kaotas 1876. aasta aprillis töökoha. Lühikest aega töötas van Gogh inglise pansionaadis õpetajana, aga 1876.aasta juulist alates jutustaja abilisena. 1877. aastal astus Vincent Amsterdami ülikooli teoloogiafakulteedi ettevalmistusosakonda, kuid loobus peagi ja eelistas kuulata Brüsselis spetsiaalset kursust misjonäridele. Ta pühitseti vaimulikuks. Vincent van Gogh oli tasakaalutu inimene , kes ei osanud mõõtu pidada. Ta oli põikpäine, suhtlemises kaasinimestega umbusaldav ja lausa talumatu. Kuid samas oli tal kirglik natuur, ta oli erakordselt heasüdamlik ,siiras ja osavõtlik. Ta kannatas koos kõigi kannatajatega ja oli üks enda põlvkonna väheseid kunstnikke, kes ei unustanud sotsiaalseid vastuolusid ning meenutas Suurt Prantsuse revolutsiooni. Kaastundest kannatajate vastu lahkus noormees kodust, jagas abivajajatele kogu enda raha, riided, vara , tüüfuse puhkedes ei lahkunud haigevoodite juurest. Juba pole aasta pärast
n) Millised on lapse kohustused? Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. Laps peab: täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees, lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse, hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda, kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast, osaleb oma perekonna 3 ühistes toimetustes ja töödes. Lapsel on koolikohustus vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele. Lapse kohustus hoida oma tervist
jaotuses; b) sotsiaalselt (rahvuslikult, sooliselt, perekondlikult) tingitud erinev juurdepääs varalistele, kultuurilistele ja sotsiaalsetele ressurssidele; c) isikuti erinev kohanemisvõime ja osalussuutlikkus muutuvas majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses keskkonnas, mis v.o. seotud tervise, vanuse, hariduse või psühholoogiliste erisustega Usaldus kaasinimeste vastu Eestis · Kaasinimesed on täiesti või üldiselt usaldusväärsed (37%) · Kaasinimestega peaks pigem ettevaatlik olema (50%) · Kaasinimestega tasuks olla väga ettevaatlik (8%) · Avatumad ja usaldavamad on kõrgharidusega vastajad Kas me oleme õnnelikud? (1) Uuring: Happy Planet Index, 2006 · Võrreldakse inimeste eluga rahulolu ja keskmist eeldatavat eluiga sellega, kui palju ressursse nad oma elutegevuseks kasutavad · Eesti tagantpoolt 5-kohal (178 riigi seas 173-s), ühe koha võrra madalamal Venemaast; meist jäävad
(1.) Emotsionaalne ehk tundmusmälu Emotsionaalne mälu aitab meil hoida värskena meeles tugevaid tundeid põhjustanud elamusi. Tundmused annavad alatasa märku, kuidas meil on korda läinud oma vajadusi ja huve rahuldada ning kui edukalt laabuvad meie suhted ümbritseva keskkonnaga. Emotsionaalsest mälust saadavad elamuste mälestused innustavaid või masendavad meid, kujundavad meie valikuid, maitse-eelistusi, suhteid kaasinimestega. Tundmuste mälu on toeks empaatiale teiste inimeste suhtes ning hõlbustab filmi- või raamatukangelastele kaasa elamist. ( 1.) 5 Mehaaniline mälu Mehaanilise mälu kasutamisel jääb meeldejätmiseks valitav materjal lahti mõtestamata, vajalik püütakse pähe õppida selle mitmekordse masinliku kordamise teel. Masinlikul
mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine. · Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest. · Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva. · Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad või katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. · Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse uimastitega
Täiskasvanu märkused olgu ikka jaatavas vormis (näit. ,,Räägi vaiksemalt" jne.) Kasvatades lastes kultuurseid harjumusi, nagu tänamist, palumist, vabandamist, tervitamist, tuleb tähele panna, et see lapsel ei kujuneks väliseks kombetäiteks, vaid et nad seda teeksid siiralt, teesklemata. 4 Kultuurse käitumise kasvatamisel on olulise tähtsusega sisendada lapsesse tõelist teeskluseta viisakust suhtlemises kaasinimestega. Õpetades lapsi viisakalt käituma, ei saa tähelepanemata jätta laste kõnekultuursust. Mõnikord stimuleerib lastevanemate poolt avaldatud tunnustus last püüdma paremini käituma. Veenvalt tehtud märkus on sageli küllaldaseks vahendiks, et kutsuda last korrale halva käitumise puhul. Tehes märkusi, tuleb ka jälgida, et lapsed parandaksid oma eksimusi, mille puhul neile märkus tehti. Mõtlematu on karistada last iga eksimuse puhul.
kõrgenenud konfliktivalmidus ning agressiivsus. Kuna lastekodus kasvavate laste arengu spetsiifilised jooned ja isikuomadused ning kvaliteet, mis ilmnevad varases lapsepõlves, ei kao, vaid säilivad kogu arengu protsessi vältel, tugevnedes aastatega ja avaldudes ühes või teises vormis, võivad defektid nii intellektuaalse kui ka emostionaalse tahte arengus tekitada olukorra, mil lastekodulaps on elulisteks situatsioonideks, normaalseks suhtlemiseks kaasinimestega ning probleemolukordadeks vähem ette valmistatud. Üleelatud raskused ja elukogemused määravad paljuski isiksuse laadi. Otsustavad, kas selles võtavad maad kindlusetus ja ülemäärane tundlikkus, kas laps õpib oma arvamust mugandama lähikonldaste omaga või kaasinimestega ühist keelt leidmata tõmbub endasse ning otsib suhtlemist "elu hammasrataste" vahele jäänute seast, võttes kriitikata üle põhimõtted, millesse sealsed suhted rajanevad
asjadesse. Last tuleb õpetada korda pidama nii ruumis kui ka väljas. Täiskasvanu märkused olgu ikka jaatavas vormis (näit. „Räägi vaiksemalt“ jne.) Kasvatades lastes kultuurseid harjumusi, nagu tänamist, palumist, vabandamist, tervitamist, tuleb tähele panna, et see lapsel ei kujuneks väliseks kombetäiteks, vaid et nad seda teeksid siiralt, teesklemata. Kultuurse käitumise kasvatamisel on olulise tähtsusega sisendada lapsesse tõelist teeskluseta viisakust suhtlemises kaasinimestega. Õpetades lapsi viisakalt käituma, ei saa tähelepanemata jätta laste kõnekultuursust. Mõnikord stimuleerib lastevanemate poolt avaldatud tunnustus last püüdma paremini käituma. Veenvalt tehtud märkus on sageli küllaldaseks vahendiks, et kutsuda last korrale halva 5 käitumise puhul. Tehes märkusi, tuleb ka jälgida, et lapsed parandaksid oma eksimusi, mille puhul neile märkus tehti. Mõtlematu on karistada last iga eksimuse puhul.
Teadlaste arvamus · «Meile pole teada ainsatki juhtumit, mis oleks õigustanud sarimõrvarite resotsialiseerimist (ehk tagasipöördumist vägivallata ühiskonda),» ütles USA psühholoog Candice A. Skrapec. «Kes leiutab nende ravimiseks tõhusa meetodi, saab kindlasti Nobeli preemia.» · Nii mõnegi praegu rakendatava ravimeetodi tulemus on hoopis see, et psühhopaadid täiustavad oma kriminaalseid strateegiaid. «Nad omandavad üha paremaid võtteid, kuidas kaasinimestega manipuleerida, neid petta ja ära kasutada,» ütles Kanada teadlane Robert Hare, keda peetakse omal alal üheks parimaks eksperdiks maailmas. Sarikurjategijad erinevad teistest selle poolest, et nad ei õpi juurde midagi head ning neile ei avalda kord mõistetud karistus mingit mõju. Teadlaste arvamus · Teadlaste veendumuse kohaselt on sarimõrvareist psühhopaadid isiksusehäiretega inimesed, kes reageerivad teatud olukordadele äärmusliku vägivallaga
selgitada seaduste vajalikkust ja asjaolu, et seadused on riigikorra tagamiseks ja muutuvate ühiskonnasuhete reguleerimiseks. Laps peab andma endast kõik oleneva, et säiliks terve ja täisväärtuslik ühiskond. Lisaks peab laps väärtustama elukeskkonda ja kultuuripilti, kuhu ta on sündinud. 2.1.3 Laps ja kaasinimesed Laps peab kaasinimeste austamisel ja toetamisel: · abistama nõrgemaid; · käituma ja suhtlema kaasinimestega lugupidavalt; · oma õiguste teostamisel arvestama teiste laste ja täiskasvanute õigustega . Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma ja suhtuma. Lapsel on kohustus austada oma õpetajaid ja juhendajaid nagu nemad peavad austama last. Kuid kas me näeme ja kogeme lugupidavat käitumist ja suhtumist poodides, ühistranspordis, tänaval jalutades? Iga suvaline nolk saadab kohe ropendades erinevatesse kohtadesse, kui teda korrale kutsuda või abi paluda
[1] Igal lapsel on erinevad intelligentsuse näitajad ja seega ei saa otsustada, et kõik 7-12 lapsed on oma arengutasemelt just sellised. See on valdkond, kus iga laps areneb ise suunas ja ise kiirusega. 7 Kokkuvõte Esimestel kooliaastatel on kõige olulisem luua lapsele võimalus arengus saavutada hea vundament edaspidiseks elukestvaks, edukaks õppimiseks ja enesega ning kaasinimestega toimetulekuks. Eelkõige I kooliastmes on oluline lapse arengu, kui terviku jälgimine ning selle võimalikult paljudele aspektidele sagedase ja positiivse hinnangu andmine. I kooliaste on füüsilise arengu poolest suhteliselt aeglane, kuid eluliselt tähtis. Vaimne areng on sellel perioodil vastupidiselt suhteliselt kiire ja laps areneb märgatavalt. Oluline on lapselt nõuda seda, mida ta peaks oma vanuses teha oskama. Last ei tohiks liigselt sundida,
Egiptuses võib end turvaliselt tunda, sest siin olete jumala kätes. Mitte ainult jumala kätes, turiste turvatakse kuurortpiirkondades politseinike poolt. (www.scandianaviantours.ee) Ramadaani ajal peavad islamiusulised 30 päeva jooksul päikesetõusust kuni loojanguni söögist, joogist, suitsetamisest ja seksist hoiduma. Paastu ei pea haiged, reisil olijad, rasedad või rinnaga toitvad naised. Muslim leiab koraanist juhiseid, kuidas teenida Jumalat, käituda kaasinimestega, mida süüa, kuidas riietuda, samuti perekonnaelu puudutavaid üldreegleid. Mošeedes korjanduskarpe ei ole. Egiptlased hoolitsevad oma vaesemate sugulaste eest, annetades neile.(Self : 16) 11 6. VEIDRUSED Kõige kummalisem asi on Egiptuses see, et kõik kuurorditsoonide tänavad on nagu suur kaubanduskeskus või suur turg. Egiptlaste üks omadusi on küsida iga tühise teenuse eest tasu
protsessid. Millegi oskamine (lugemine, kirjutamine jmt) tähendab enamasti kommunikatiivse praktika valdamist ning selles praktikas esineb üldjuhul ka mingisugune füüsiline tegevus. Niisugugune areng on viinud meid õppimise ja sotsialiseerumise vormide eristamisele (Hannerz, 1992). Võime rääkida primaarsest ja sekundaarsest sotsialiseerumisest. Primaarne sotsialiseerumine leiab aset väiksemas kogukonnas, peres. Laps tegutseb ja õpib koostoimes kaasinimestega (lähedastega), mis on oma iseloomult emotsionaalsed ja eksistentsiaalsed. Sekundaarse õppimise korral, mis toimub koolis ja teistes institutsionaliseeritud keskkondades, on tingimused õppimiseks teistsugused. Lapsel pole institutsiooni ega selle esindajatega niisugust sidet, nagu perekonnaga. Kodus ja perekonnas on tegu nähtamatu pedagoogikaga, koolis on õppimine ja õpetamine eesmärgiks omaette. Õppimise dekontekstualiseerumine, mille tagajärjeks
· Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest (1). · Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva (1). · Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad või katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama (1). · Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse
nõrgenema võime kuulda kõrgemaid toone. Kord-korralt süvenedes võib kõrgete toonide kuulmine 50-60 aasta vanuses täiesti kaduda ja ka keskmiste toonide kuulmine tunduvalt nõrgeneda. Madalatooniliste helide kuulmine säilib reeglina kõige kauem, selle nõrgenemist täheldatakse tavaliselt alles kõrges eas. Häirivaks võib osutuda ka see, et kõrgemate toonide kuulmisvõime nõrgenemine halvendab arusaamist teise kõnest, esineb vääriti kuulmist jne. See aga raskendab kaasinimestega suhtlemist. Kuulmine alaneb kõrgemate helisageduste osas. Tihti võimetus eristada helisid foonimürast 2.2. Nägemine Nägemises algavad involutsiooninähud paiguti üsna varakult. Tekib lugemisel või töö juures mingi objekti pikaajalisel teraval jälgimisel aina kiiremini väsimus. Väheneb võime mingit eset kontsentreeritud tähelepanuga vaadelda. Ka teises meeleelundites on täheldatavad aastatega pikkamööda arenevad
See oli tolleaegse akadeemilise hariduse aluseks. Iisraeli tarkusekirjanduse eeskujuks oli Egiptuse tarkusekirjandus. Vt ideaalne tark inimene oli Egiptuses elanud Joosep. Tema tarkus väljendub mitmekesistes teadmistes, positiivsetes iseloomuomadustes ja usus Jumalasse. Tarkusõpetus oli praktilise suunitlusega. Eesmärgiks oli tunnetada inimese võimalusi maailmas ja otsida sel viisil konkreetseid käitumisjuhendeid. Kui inimene tunnetas õigesti oma vahekorda Jumala, ühiskonna ja kaasinimestega, võis ta eksitust kartmata oma tunnetuse põhjal tegutseda. Kes neid vahekordi õigesti tunnetas, oli tark, kes mitte rumal. 8
Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva. Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini. (Oiseth 1999: 46) 9.SOTSIAALNE KAHJU Uimastite kuritarvitamise tagajärjel kaotab inimene ühiskonnas pidepunkti. Tekib eetiline lõtvus, halvemal juhul hakkab narkomaan ühiskonnas kujunenud eetikanorme eirama. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad ja katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. Eriti murelikuks teeb see noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. (Oiseth 1999: 46) 10.JUHUSLIK VÕI PARATAMTU? Narkomaania kõige laiemas tähenduses kui enesestimulatsiooni fenomen on paratamatu, inimhingele iseloomulik. Kes on kogenud ülimat naudingut ekstaasi see igatseb seda
Iisraeli tarkusekirjanduse eeskujuks oli Egiptuse tarkusekirjandus. VT ideaalne tark inimene oli Egiptuses elav Joosep. Tema tarkus väljendub eelkõige mitmekesistes teadmistes, positiivsetes iseloomuomadustes ja usus Jumalasse. Tarkuseõpetus oli valdavalt praktilise suunitlusega. Eesmärgiks oli tunnetada inimese võimalusi maailmas ja otsida sel viisil konkreetseid käitumisjuhendeid. Kui inimene tunnetas õigesti oma vahekorda Jumala, ühiskonna ja kaasinimestega, võis ta eksitust kartmata oma tunetuse põhjal tegutseda. Kes neid vahekordi õigesti tunnetas, oli tark, kes mitte rumal. Seeeiolekonto 8
1) Hea reaalsustaju ja elu tegelikkusega kohanemise võime, 2) Võime end, kaasinimesi ja sotsiaalset keskkonda aktsepteerida selisena, nagu see on, 3) Vahenditus, lihtsus ja loomulikkus, 4) Herk probleemitaju ja probleemidele keskendumine, 5) Oskus olla omaette ja koos teistega, 6) Suhteline sõltumatus kultuurinormidest ja keskkonna ettekirjutustest, 7) Elutaju värskus, 8) Müstiliste ja tippelamuste teke, 9) Sotsiaalne soojus-ühtsustunde kogemine kaasinimestega, 10) Sügavad, samas valitud inimsuhted, 11) Demokraatlik meelelaad, 12) Oskus teha vahet eesmärkide ja vahendite, hea ja halva vahel, 13) Filosoofiline, heatahtlik huumor, 14) Loovus, 15) Vastuseis enda ,,ülekultuuristamisele,, sotsiaalse keskkonna poolt. Defitsitaarne ja olemisele pühendunud psühholoogia Humanistliku psühholoogia põhiideede lahtimõtestamiseks vastandas Maslow inimeste põhivajaduste
Teadmistel on tänapäeval üha lühem kestus. Kooli kõige tähtsam ülesanne on sisemise muutumis- ja arenguvõime väljakujundamine, mis peaks püsima jääma võimalikult kõrge eani. 3.9 Waldorfkool ja arvuti Noored inimesed ei kannata tänapäeval infopuuduse või vähese visuaalse meedia kasutamise võimaluse all. Arvuti õppeprogrammid ei kuulu algkooli. Nad pidurdavad õpilaste kaasasündinud keelelist ja sotsiaalset pädevust, mida saab arendada ainult kaasinimestega suheldes ja mitte tehnilise aseaine abil. Kesk- ja vanemas astmes seevastu pööratakse moodsa tehnikaga tegelemisele suurt tähelepanu. Tehnoloogia viidi omaette õppeainena sisse juba esimeses Rudolf Steineri rajatud waldorfkoolis, hiljem lisandus mõnedes waldorfkoolides ka arvutiõpetus, seda tunduvalt varem kui tavakoolides. Praegu kuulub arvutioskus tingimatu osana waldorfkooli programmi. 3.10 Elav õppevorm: tsükliõpe
o Kliinilised testid 2. Korrelatiivsed uurimused - ... võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost. o Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos o Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos o Näiteid negatiivsetest ja positiivsetest korrelatsioonidest: Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem tekkib tal konflikte kaasinimestega. Mida vähem hirme, seda vähem stressi. Negatiivne korrelatsioon: Mida väiksem õpimotivatsioon, seda rohkem on probleeme õppetöös. 3. Katse ehk eksperiment - Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) - Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID TEADVUS - ... -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja
Ta siirdub Pariisi, kus tutvub Milleti ja Corotiga, kes jäid ta sõpradeks surmani. Ka siin ei leia kunstnik rahu ja siirdub Amsterdami teoloogia ettevalmistusosakonda, kuid loobub sellest peagi. Siin pettub ta taas armastuses ja naistes. Viibib Brüsselis misjonäride kursustel ja ta pühitsetakse vaimulikuks. Van Gogh saab jutlustaja koha Lõuna-Belgias vaeses kaevanduspiirkonnas. Kuna ta on tasakaalutu inimene, põikpäine ja suhtlemises kaasinimestega umbusaldav, siis tekivad peagi konfliktid. Kiriku juhtkond vallandab ta . Rida ebaõnnestumisi põhjustavad kunstnikul järjekordse vaimse kriisi, millest väljumiseks otsis ta abi joonistamisest. Enamasti tegi ta söejoonistusi, samuti akvarelli, kus kujutab söekaevurite rasket elu. Van Gogh alustab Brüsselis kunstiõpinguid. Teda toetab nii majanduslikult kui ka vaimselt tema vend Theo ja seda kuni kunstniku surmani. Viibib paar aastat vanemate juures, kus
Afektiseisund kui vari ja 'teadlik mina' vahetavad koha ära, siis muutub instinktiivseks inimeseks. Mida rohkem on projektsioone, seda rohkem on inimene varju vang näeb maailma asemel iseennast. Ta peab oluliseks vastandipaari inimese ego ja alateadlik mina ehk vari, mis on omavahel kogu aeg võitluses. Tänu vastanditele saab inimene sellest energiat. Vari ilmub alati samast soost isikuna unenägudes. Selleks, et teda ära tunda, on hädavajalikud suhted kaasinimestega. Varju äratundmine algab projektsioonide mahavõtmises. Varju äratundmine on valulik protsess, sest alateadvus tõrgub vastu võtmast. Anima ja animus: Tulenevad ladinakeelsetest sõnadest. Tõlkes ,,hing" ja ,,vaim". Jungi tähendus on ,,anima = naiselik alge meheks, naiseideaal, naiselikud omadused/jooned" ja ,,animus = mehelik alge naisest, meesideaal, mehelikud omadused/jooned". Igas mehes/naises elab naine/mees. Anima projetseerub poisil emasse
Hea väljanägemine on sõnni jaoks väga oluline. Sõnnid võivad olla väga armukadedad, kuigi ise on kergemeelsed. Sõprus ja armastus mängivad nende inimeste elus suurt rolli. Sõnn on iseloomult tugev, kangekaelne ja kannatlik, ning kaitseb oma tugeva loomuga neid inimesi keda kõige rohkem armastab. Ilma armurõõmudeta oleks nende elu kurb ja tühi. Erootilised tunded väga elavad. Suhtlemises kaasinimestega on elegantsed ja tähelepanelikud, kuid võivad pisiasjadest teha suure tüli ainult oma jonnakuse ja kapriissuse tõttu. Sõnni abikaasaks on keegi, kes annab talle tugeva kindlustunde. Sõnni loomuses on tunda abikaasa tuge. Enamus sõnne abiellub kenade inimestega, tavaliselt veidi müstiliste ja võluvatega. Ta on väga pühendunud oma perekonnale ning peab väga tähtsaks oma suhteid teistega.Kuna neil on väga soe süda on nad alati õnnelikus abielus paljude lastega..
Neurotism–stabiilsus Ärevus, hüsteeria ning sundtegevused on sageli päritud – geneetilise taustaga. Kõrge neurotismiga isikud reaggerivad liiga tugevasti stiimuleile ja naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse. Nad on tundlikumad ebameeldivale. Psühhotism – tugevsuperego Kõrge psühhotismiga inimesed on egotsentrilised, külmad, vaidlushimulised, agressiivsed, impulsiivsed ja antisotsiaalsed. Tugeva super egoga inimesed on sama sotsiaalselt osavõtlikumad, hoolitsevad ja kohanevad kaasinimestega paremini. 13 Raymond Bernhard Cattelli isiksuslike joonte teooria Isiksuse omaduste kategooriad Isiksuse omadused väljendavad Gattelli järgi inimese kalduvust reageerida igal ajal ise kohas ja ise situatsioonis kindlal suhteliselt püsival viisil. Isikuomadused on hüpoteetilised psühholoogilised struktuurid, mis väljenduvad käitumises ja mille abil võib inimesele oma tegutsemist eri olukordadesette aimata
Kui lapsed rikuvad reegleid, tuleb sellele kohe tähelepanu pöörata. Reeglite rikkumine on märk sellest, et olemasolevaid piire on vaja varieerida ja laiendada, või et piiride ületamisele tuleb järjekindlalt lõpp teha ja uute rikkumiste tagajärjed kokku leppida. Järjekindel lapsevanem, kasvataja või õpetaja ei alanda lapsi (,, Sa oled ju rumal!" või ,,Sa ei saa seda nagunii selgeks!"), vaid suhtub neisse austuse ja tähelepanuga ning arvestab nende kui kaasinimestega. Kes lapsi üle hooldab ja kamandab rääkides: ,,Ma tahan, et sinul oleks parem kui minul oli!"), see vaatab sageli neist üle, räägib neist üle. ,,Igalühel on õigus lugupidamisele", kirjutas ameerika psüholoog Rudolf Dreikurs. Piiride seadmine ja järjekindlus põhinevad vastastikusel austusel. Kes lapsi austab, võib oodata austust ka nende poolt. Kes peab lugu lapse väärikusest, selle väärikust austavad ka lapsed.
PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID I Kirjeldavad uurimused 1. Vaatlus (abiks filmimine, pildistamine) 2. Küsitlused (vestlused, ankeedid) 3. Juhtumi analüüs 4. Testid II Korrelatiivsed uurimused ... võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost. Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos o Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem tekkib tal konflikte kaasinimestega. Mida vähem hirme, seda vähem stressi. o Negatiivne korrelatsioon: Mida väiksem õpimotivatsioon, seda rohkem on probleeme õppetöös. III Katse ehk eksperiment o Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist.
mõlemate jaoks on mõistuslik arusaam ainus õige tee õnnelikkusele. Kuid kui stoikute jaoks oli mõistus lõppkokkuvõttes maailma valitsev jõud, siis epikuurlaste jaoks on ta üksnes inimliku orienteerumise instrument iseendast irratsionaalses maailmas. Mõõdukus on vajalik vahend, et oma käitumises õigetest filosoofilistest arusaamadest tõesti ka juhinduda. Vaprus on vajalik vahend, et ületada hirmu kui kannatuste üht peamist põhjustajat. Õiglust vajatakse selleks, et kaasinimestega mitte konflikti sattuda. Õigluse parim vili on aga hingerahu. Kui inimene kõiki neid häid omadusi omab, siis ei saa ta epikuurlaste õpetuse kohaselt enam õnnetu olla, sest ta on ju siis õppinud vähesega leppima ja elu ebameeldivusi rõõmustavate mõtetega kompenseerima. Selline inimene on autarkne. Sellise hoiaku saavutamiseks aga ei piisa pelgalt filosoofiliste arutlustega tuttavolemisest – jutt on pigem teatud elustiili omandamisest, mis nõuab harjutamist
12.PEATÜKK PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad
3. tõuseb värvi ja ruumi taju 4. mälu on muutunud paremaks 5. aja taju muutub reaalsemaks 6. toimubüleminek mehhaniliselt mälult mõtlevale mälule 7. emotsioonid. Mäletab seda, mis on emotsionaalselt mõjutatud 8. areneb hulga ja arvu taju mõistetest: Harva kasutatakse üldmõistet. Sageli ebaselged ja labiilsed Muutus tuleb mõistete osas puberteedi eas On miks küsimuste aeg .´Laps leiutab oma küsimustele ise vastused Kainiku suhted kaasinimestega: täiskavanule hakkab eelistama oma eakaaslasi kambaea algus on 8-9 a.-st, moodustamine kindla valikuga, kambad on mängulised, salapärased, kambaiga on kuni 16-ne aastani, reeglina ei ole kambad suured, poiste omad on tüdrukutele suletud kõrgelt hinnatud AUSTUS KÕIGE SUUREM PATT ON KAMBAS-- R EETMINE TEISMEIGA Teismeea varajane etapp ehk inimsuhete kriis (13-16) tegelik murdeiga protest vanemate ja teiste autoriteetide vastu
seda ise märkamatagi. Kord on ta võimu subjekt, võimu valdaja, nagu või teatava võimu kehastaja töökollektiivis ning paljudes ühiskondlikes organisatsioonides, kord jälle kujutab ta endast mitmesuguste võimu- ja juhtimisorganite korralduste või ettekujutuste adressaati (4:5). Seepärast on loomulik, et inimene hakkab võimu olemuse ja sotsiaalsete funktsioonide üle järele mõtlema ning otsib võimuküsimustele vastust raamatutest ja suhtlemisest kaasinimestega (4:5). Ent vastust küsimusele, mis on võim, polegi nii lihtne ja kerge leida, nagu esimesel pilgul võib näida. Kummatigi on inimeste teadvuses, kui jätta kõrvale võimu põhimõtteliselt eitavad anarhistid, kaugetest aegadest peale juurdunud kujutlus võimu vajalikkusest. See seisukoht on täiel määral kooskõlas tegelikkuse ning ajaloolise kogemusega (4:5). Tõepoolest, võim inimeste üle on läbinud pika arengutee, selle esimesed ilmingud
Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest. Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva. Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad või katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine. Et tavaliselt kaubitsetakse
ühiskondliku arengu kõige olulisem tegur on sotsiaalne konflikt. Konfliktid aitavad ära hoida sotsiaalse süsteemi tardumust ja sotsiaalsete vahekordade stagneerumist püsivatesse vormidesse. Konflikt on vastupanuväljendus igasugustele ühsikonnas toimivatele alluvus- ja valitsemissuhetele. Massiühiskonna teooria Kaasaaegne tehnikaühiskond nivelleerib inimese isiksust, muudab ta sotsiaalse struktuuri mehhaaniliseks osaks, mis juhindub oma käitumises emotsioonidest ja soovist sarnaneda kaasinimestega. Tehniliselt arenenud ühiskonnas nõrgenevad traditsioonilised sotsiaalsed ja kohalikud sidemed inimeste vahel. Inimene kaotab kiiresti oma isikupära. Kergesti mõjutatavad on kodanikud. POLIITILISED HUVID Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond on inimeste kooslus, organiseeritud kogum, milles selles üksikliikmed on omavahel otseselt või kaudselt seotud ühise tegevusega ning moodustavad keeruka ja paljutasandilise sotsiaalsete suhete süsteemi
Selle vastu pole mõtet võidelda. Loomulik ja kasulik isiksuse ose. Seotud emotsioonidega. Tihti selle küljed v aspektid projektseeruvad. Inimene näeb maailma asemel iseend ja arvab, et see ongi maailm. Inimene on varju vang. Tüüpiline et inimene projektseerib oma hädad kaasinimestele. Vastandid ego ja vari. Vastandite võitlusest saab inimene energiat. Selleks et varju ära tunda- hädavajalikud on suhted teiste kaasinimestega. Selle tundmine algab paljuski projektsioonide maha võtmisest. Valuline protsess. Teadvus tõrgub varjupool vastu võtmast. Nt teraapias jõuab kriitilise hetkeni- peab teadvustama endast seda, mida vb ei tahaks. Anima ja Animus- anima – hing ja animus- vaim. Jungil – anima- naiselik alge mehes. Naiseideeal, naiselikud omadused. Animus- mehelik alge naise. ~ igas naises elab mees ja vastupidi.
annaabi.ee 
