Ubuntu Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur Unity, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ning nii tasuta kommuuni toetust kui ka tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab
· süsteemi arendus ja käideldavus; · töökorralduse haldamine; Riistvara · ID-kaart, ID-kaardilugeja, mobiiltelefon (Mobiil-ID); · arvuti: hääletajad, administraatorid, tarkvara arendaja, projektijuht; · server(id), kus süsteem või virtuaalserver töötab; Tarkvara · hääletamise graafiline kasutajaliides; · tarkvara arendajal: SDK+IDE, andmebaasi GUI, testimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; · serveri administraator: terminali klient, andmebaasi GUI, emaili klient; · serveris: virtuaalserveri tarkvara, operatrsioonissüsteem,veebiserver, andmebaasiserver jms. servertarkvara, emaili server; · serverite vahel andmete liigutamiseks vajalik üliturvalist pakkuv tarkvara/protokoll; · projektijuhil: protsessijuhtimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; Tehnikad (juhtimis- ja otsustustehnikad)
Triipkoodi lugeja – raamatukogu töötaja ei pea käsitsi sisse trükkima vastava teaviku koodi, vaid triipkoodi lugeja skaneerib selle ise sisse. See tähendab, et teavik lisatakse automaatselt kasutaja estrisse laenutatud teavikute nimistusse Tarkvara Andmebaas – vaja on tarkvara, mis suudab hallata süsteemi erinevaid andmebaase: estri kasutajate andmebaas töötajate andmebaas teavikute andmebaas Veebilehitseja - E-kataloogi kasutamiseks on vajalik veebilehitseja olemasolu (nt Internet Explorer, Google Chrome, Mozilla Firefox jne), sellega koos JavaScript Tugiressursid Abilink – peab leiduma estri leheküljel, kust kasutaja saab informatsiooni, kuidas kasutada antud lehekülge ja mida e-kataloog Ester võimaldab Keelevalik – eesti keelt mitte kõnelevad inimesed saavad samuti e-
C# keelekonstruktsioonid Viko Kõva 1 Web vs Win • Töötab veebiserveris • Üks protsess • Ligipääs läbi • Kasutatav kliendi veebilehitseja masinas • C/S arhitektuur • Igal käsk muudab • HTTP rakenduse omadusi 2 Veeb 3 Veeb 4 HTTP 5 HTTP 6 ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus
Selle asemel, et veeta aega internetiavarustes surfamisega, on mugavam endale vajalik informatsioon tellida otse enda arvutisse RSS feed'i ehk uudistevoo abil. Võib-olla olete mõnel veebilehel või uudisteportaalis märganud oranzi ikooni «RSS» või linki, millel on kirjas «RSS feed». Internet Exploreri veebilehitsejaga ikoonile klikkides avaneb arusaamatu segapuder. RSS ehk Really Simply Syndication tähendab lihtsustatult seda, et eraldi programmi või veebilehitseja abil tuuakse informatsioon otse arvutikasutajani, ilma et too peaks seda veebi otsima sukelduma. RSS feed, mille Eesti infotehnoloogiaala inimesed on otsustanud tõlkida sõnaga «uudistevoog», võimaldab kokku hoida aega ning muuta infoühiskonda veel kiiremini toimivaks. Tegelikult teeb RSS veebi kasutamise lihtsamaks kõigile, kes internetti informatsiooniga täidavad ning seda sealt ammutavad. Ükskõik, kas huvi pakub Lenna Kuurmaa fännilehel toimuv või Silver Meikari ajaveeb
12. mysql-server algkonfigureerimiseks tuleb käivitada spetsiaalne skript /usr/bin/mysql_secure_installation 13. MySQL andmebaasiga on võimalik teostada tööd mysql käsureal mysql -u root -p 14. apt-cache search php | grep `^php5 -' 15. Paigalda php apt-get install php5 libapache2-mod-php5 16. service apache2 restart Tööde kontrollimiseks tuleb luua fail nimega nt info.php. Faili asukohaks on veebiserveri kataloog (/var/www/html/). Kontrollimiseks veebilehitseja aadressireal pane kirja: sinu_masina_IP/info.php
süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist
süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language) võeti aluseks. 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist
programmide juhtimisega, jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Gaim) Arvutimängud (Helbreath, GTA, CounterStrike) Sarnase sisuga tarkvara võib olla koondatud nn. tarkvarapakettidesse äritrikk, lihtsam turustada. Erinevad operatsioonisüsteemid Windows: Windows 3.1;Windows 9x;Windows NT; Windows ME; Windows XP;Windows Vista Muud: MS-DOS, Linux, MacOS, Solaris, OS/2 jpt. Kasutajaliidesed:
siiski teatud reeglitele ehk algoritmile, mis võimaldab vastava sifri ehk võtme abil muuta krüpteeritud informatsiooni taas loetavaks ehk dekrüpteerida. Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude Sessiooniidentifikaator, suupärasemalt küpsis (cookie) kujutab endast väikest tekstikujulist andmeplokki, mille veebiserver saadab teie veebilehitsejale ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale. Küpsist hiljem serverile tagasi saates annab teie veebilehitseja serverile märku, et on sellega juba suhelnud ning edasi võib jätkata sealt, kust eelmine kord pooleli jäi. Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha. Pahavara, mis paigaldatakse arvutisse ilma selle kasutaja teadmata ning on mõeldud tema tegevuste ja isikuandmete
1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme . 14. URL - veebi dokumendi aadress . 15. domeen - lõik aadressis , millega määratletakse ära rühma serverite asukoht . ee -eesti ; venemaa - ru , su ; lt - leedu ; fin - soome ; poola -pl , prantslased - fr ; com - kommertslik ; org - organisatsioon , mil - sõjavägi , cov , edu , uk . 16.http - hyper tekst transfer protokol 17.ftp - file transfer protokol - failide transportimiseks mõeldud protokoll . 18.veebilehitseja - kohalikus arvutis töötav programm , millega saab lugeda veebi dokumente . firefox , opera , google chrome , internet explorer , safari , netscape . 19.Java - programeerimis keel , millega käsutatakse kohalikku arvutit . 20.Java script - programeerimiskeel , millega käsutatakse nii kohalikku arvuti , kui server arvutit . PYTHON Milleks Pythonit kasutatakse? Veebi loomiseks Servertarkvarana Vahel arvutitööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks
uut tüüpi aadress, klastriaadress, et tähistada võrgu mingit topoloogilist piirkonda. IPv6 korral saab iga klient enda käsutusse terve 64-bitise võrgu. Väiksemateks osadeks seda enam ei jagata. Kohalik host viitab alati tagasiside (ingl loopback) IP-aadressile, mis on määratud järgnevalt: IPv4-s on 127.0.0.1 IPv6-s on ::1 Aadressi "127.0.0.1" kasutavad arvutisse installeeritud interneti suunalised rakendused - näiteks serverid. Kui arvutisse on installeeritud veebiserver ja veebilehitseja aadressribale trükkida "127.0.0.1", siis veebilehitseja kuvab selle veebiserveri põhilehekülje. IPv6 aadressi ei pea seadmele andma käsitsi, vaid seda saab tuletada näiteks Etherneti MAC aadressist. Vahendid selliseks IP-aadresside seadmiseks on juba IPv6 protokolli sisse ehitatud. Mobiilsus on peamine põhjus, miks mobiilitootjad eesotsas Nokiaga toetavad IPv6 kiiret kasutuselevõttu. Mobiilsus oli ühtlasi üks peamisi nõudeid uue protokolli väljatöötamisel.
modifitseerida arvutiprogramme. FSF aitab kaasa vaba tarkvara – peamiselt GNU/Linuxi operatsioonisüsteemi – kasutamise levikule ja arendamisele. 4 4 http://www.fsf.org/ 6 Distributsioonid Populaarsemad GNU/Linux distributsioonid on: 1) Ubuntu - on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm –Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.5 2) Linux Mint- on Ubuntul baseeruv distributsioon, millele on kohe lisatud mitmed suletud lähtekoodiga tarkvarad. Samas on näiteks kasutatavad repositooriumid samad Ubuntuga..6 3)Debian-on vabatarkvaraline, avatud lähtekoodiga, Linuxi kernelil põhinev distributsioon,
nutitelefonides ja interneti tahvelarvutites. Põhineb avatud lähtekoodil. Telefonidest on Maemo OS peal Nokia N900l, mis on nüüdseks juba mõnda aega müügil olnud. Maemoga N900l on flash toega veebilehitseja olemas. Lisaks kõik need funktsioonid, mida oleme harjunud nutitelefonis kasutama. Tänaseni ei ole Maemo veel väga levinud ja raske on leida lisarakendusi, mida telefoni saaks ise lisada. Küllap tulevik näitab kui hästi sel OSil edaspidi läheb. Brew Mobile Brew OS jõudis meile esimesena HTC Smartis kasutatuna. HTC Smartil on kasutatud
Muidu viisaka OS-i üheks nõrkuseks on Brew jaoks väheste lisarakenduste olemasolu. Pika otsimise peale, ei leidnud hetkel ühtegi minule vabalt kätte saadavat rakendust. Maemo on Nokia ,,Maemo Devices" grupi poolt arendatav operatsioonisüsteem, mis on mõeldud kasutamiseks nutitelefonides ja interneti tahvelarvutites. Põhineb avatud lähtekoodil. Telefonidest on Maemo OS peal Nokia N900-l, mis on nüüdseks juba mõnda aega müügil olnud. Maemoga N900-l on flash toega veebilehitseja olemas. Lisaks kõik need funktsioonid, mida oleme harjunud nutitelefonis kasutama. Tänaseni ei ole Maemo veel väga levinud ja raske on leida lisarakendusi, mida telefoni saaks ise lisada. Küllap tulevik näitab kui hästi sel OS-il edaspidi läheb. 2010. aastal tõid Intel ja Nokia avalikkuse ette ühiselt arendatud uue mobiilse operatsioonisüsteemi nimega MeeGo. Tegemist taaskord avatud lähtekoodiga tarkvaraga. MeeGo takvaras on väidetavalt ära kasutatud
kaabliga? Algseadistuses on WiFi aktiveeritud ja kaitstud WEP-võtmega. WEP-võtme leiad seadme põhja alt tehase poolt paigaldatud kleebiselt. Seal on kirjade "THOMSON SpeedTouch..." all olemas tekstid SSID, WEP (HEX) võti. Kui avada arvutis WiFi-võrkude nimekiri ja üritada luua ühendus SSID-nimelise võrguga, peaks arvuti küsima "Network Key"-d, kuhu tuleb sisestada ruuteri põhja all olev WEP-võti. Kuidas ruuterisse ,,sisse saada"? Millised on ruuteri kasutajanimi ja salasõna? Ava veebilehitseja ja sisesta aadressireale 192.168.1.254. Ligipääs ruuteri seadistamisele (nii veebi- kui ka telneti põhisele) on kaitstud kasutajatunnuse ja parooliga. Vaikeseadistuses on kasutajatunnuseks ,,Administrator" ja paroolid on üldjuhul unikaalsed, seadmekohased. Juurdepääsuks vajaliku parooli leiad oma ruuteri alt nimetuse ,,Modem Access Code" kõrvalt, kui ruuteri all parooli pole, siis jäta parooli lahter tühjaks. Internetiühendus koduses wifi-võrgus on katkendlik?
mitmesõnalisest tekstist, on jutumärgid kohustuslikud. Mõningate elementide parameetrite vaikeväärtused võivad sõltuda brauserist. Hüperteksti edastusprotokoll (inglise keeles Hypertext Transfer Protocol ehk HTTP) on protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes. Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide edastamiseks. Selle protokolli kaudu laaditakse alla enamik dokumente, mis interneti kaudu liigub. Veebilehitseja saab faili HTTP vahendusel, kui selle aadress algab nii: http://. Kui aadressi alguses on selle asemel https://, edastatakse teave üle turvasoklite kihi (SSL). Sel juhul toimub andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel kõrvaliste jaoks loetamatul kujul. Rich Text Format (eesti keeles rikasteksti vorming) on alates 1987. aastast Microsofti poolt arendatav platvormist sõltumatu dokumendi failivorming. Vastavas vormingus failid on laiendiga .rtf ning neid avab ja salvestab enamik
konfliktide välistamise. Tüüpilise personaalarvuti OS'i funktsioonid on: Kasutajakeskkond seadmetega töötamisel 3 Automaatne sisend-väljund (edaspidi S/V)seadmetekonfimine Rakenduste liides seadmete poole pöördumiseks Keskkond rakenduste loomiseks Ressursi (CPU, RAM, failisüsteem, jne) jagaja Arvutivõrgu toetus (protokollid, veebilehitseja) Turvavahendid (autentimine, tulemüür, failisüsteemi ACL, krüpteerimine, installi- ja kasutuspiirangute konfimine tavakasutajatele). KaasaegseteOS'ide arendusel tehakse tööd, et toetada uuemat riistvara, uusi rakendusi ja kaitsta OS'i turvaohtude eest. Riistvarakomponentide osas on arengut suunanud multiprotsessorsüsteemide kiire areng, kõrged taktsagedused, massmäluseadmete suurenenud andmemahud
· http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele · jne. Java-programmide põhikategooriad: · Rakendusprogramm (Application) tavalise rakendusprogrammi analoog · Rakend, mõnes allikas aplett (Applet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebilehitseja juhtimisel veebidokumendi aknas. · Midlet (Midlet) -- piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab mobiilseadmel. · Servlet (Servlet) piiratud võiimalustega spetsialiseeritud programm, mis töötab veebirakenduse serveri poolel. · Serveripoolne rakendus (Enterprise Application) on määratud mitmekordsele kasuamisele serveri poolel. · Java klasside teek (Java Class Library) on ettenähtud mitmekordseks kasutamiseks Java
on. Selle põhjal on võimalik leida kui mitut lehekülge keskmiselt iga külastaja vaadanud on Uute külastuste osakaal Kui palju on leheküljel esmakordseid külastusi ning kui paljud varem veebilehte külastanud kasutajad uuesti tagasi tulevad Veebilehel viibitud aeg Kui pikka aega keskmiselt üks külastussessioon kestis Tagasipõrgete arv (bounce rate) Kui suur hulk kasutajaid piirdus vaid ühe lehekülje vaatamisega Tehnilised parameetrid Info külastaja veebilehitseja, ekraanisuuruse, brauseri keele-eelistuste ja operatsioonisüsteemi kohta Saabumistee (referer) Milliselt leheküljelt külastaja saabus Otsisõnad Kui saabuti otsimootori kaudu, siis milliseid märksõnu otsinguks kasutati Liikumistee analüüs Kui analüüsikeskkond võimaldab, on võimalik kokku panna ühe kasutaja liikumistee kodulehel (millises järjekorras milliseid lehti külastati) 16. Mis meetod on card-sorting, kuidas seda kodulehe loomisel kasutatakse ja mis
otsimismootorid kasutavad erinevaid otsimisalgoritme, siis parema tulemuse saavutamiseks on soovitav sama infot otsida mitmete otsimismootoritega. Mõned enamlevinud otsimismootorite aadressid: http://www.ee/www http://www.neti.ee http://www.google.com http://www.yahoo.com http://www.altavista.com http://www.lycos.com http://infoseek.go.com http://www.hotbot.com http://www.ftpsearch.com http://www.deja.com Brauser ehk veebilehitseja ehk võrgusirvik on arvutiprogramm, mille abil saab vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus või programmiga samas arvutis paiknevaid tekste, pilte ja teiste failide sisu, mis on enamasti paigutatud veebilehtedele. Brauseri kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Brauserid on näiteks: Dillo(UNIX/Linux), Galeon(UNIX/Linux), Google Chrome, Internet Explorer, Konqueror, Lynx, Mozilla Firefox, QtWeb, Safari(MAC OS X), WorldWideWeb (kõige esimenebrauser).
............................................... 11 1.6.3 jQuery......................................................................................... 11 1.6.4 MySQL........................................................................................ 12 1.6.5 HTML.......................................................................................... 12 1.6.6 CSS............................................................................................. 12 1.6.7 Veebilehitseja............................................................................. 13 1.6.8 Apache 2.2 veebiserver..............................................................13 1.6.9 Windows operatsioonisüsteem...................................................13 1.6.10 Tekstieditorid............................................................................13 2. Realisatsioon......................................................................................... 14 2
Troojalane vajab levikuks peremeesprogrammi, ussviirus levib iseseisvalt. Kõige tähtsam tegevus, et ära hoida lubamatu andmekadu on korraliku varunduse tegemine. Fiiberoptika kaabel on kõige häirekindlam elektronmagnetkiirgusele. LAN on sageli segmenteeritud ja ühendab tavaliselt palju, üksteise läheduses paiknevaid seadmeid. Voogedastus veaavastus ja veaparandus on võimalikud. UTP kaablitel kasutatakse RJ45 ühenduse tüüpi. Aplet on veebilehitseja laiendus E-posti rakendus kasutab mõnikord otse DNSi. Krüptograafia tähtsaim eesmärk on kindlustada kahe osapoole vahel info vahetamise konfidentsiaalsus. Petmise ehk spoofingu kõige paremaks kirjelduseks on indetiteedivargus. Parim lahendus dünaamilise sisuga veebilehele on salvestada andmed andmebaasi, mida kasutatakse veebilehtede loomisel vastavalt päringutele. SSL protokolli peamiseks eesmärgiks on info krüpteerimine.
pakub sulle saada olevad ühendused. Lihtne ja mugav ! 5.3 Uus Internet Explorer Kuigi Internet Explorer 8 on saadaval ka varasematele operatsioonisüsteemidele, otsustasin ta siiski siia ülevaatesse kaasata. Nii on näiteks Internet Exploreri 8 versioonis pandud rõhku standardite järgimisele, kasutusmugavust suurendavatele elementidele ning turvalisusele. Ning juhul kui mingi veebisait peaks kokku jooksutama Internet Explorer 8, siis ei jookse kokku mitte kogu veebilehitseja vaid konkreetne sakk ning see taastatakse koos andmetega. Seega kui sa esitad parajasti maksuametile andmeid, siis mitte ainult ei taastata kokkujooksnud sakk, vaid ka seal olevad andmed. Peale selle teatas Microsoft, et uutes Windowsites saab valida oma brauserit. See tähendab, et sa ei peagi Windowsi paigaldamise ajal endale paigaldama ka Internet Explorerit vaid saad valida brauserite vahel millist tahad. ( Alles hiljuti tulnud uuendus, allikas : Reporter ) 5
2. rakenduse arendaja asetab koodi lahtrisse “Validate by direct input”; 3. rakenduse arendaja vajutab nuppu “check”; 4. veebileht validator.w3.org kuvab valideerimise tulemuse MF03: Rakendus toimib erinevate veebilehitsejatega (kasutatavus) Tegutsejad: kõik kasutajad, veebilehitseja Eeltingimused: kasutajal on olemas järgmised veebibrauserid 1. Internet Explorer (11.0); 18 2. Mozilla Firefox (41.0); 3. Google Chrome (46.0) 4. Safari (8.0)
Steve Mägi A-08 13.03.2014 · systemLanguage - süsteemi kasutatav keel "en-us". · userAgent - veebibrauseri tunnusväärtus, näiteks "Mozilla/4.0 (compatible; MSIE 6.0; Windows NT 5.1; en)" · userLanguage - kasutaja poolt valitud keel "en-us". · userProfile - kasutaja profiil Veebilehitseja nime ja versiooni leidmine 1. Kõik detailid külastaja arvutist 1. 2
termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Oligi tagumine aeg asuda eestikeelse arvutiterminoloogia kallale. Arvutikasutaja sõnastiku esmaväljaandes on 5081 märksõna, 6437 mõistet esitatud 9463 inglise ja 8234 eesti terminiga, üle 15000 eesti- ja ingliskeelse arvutialaase sõna, väljendi ning lühendi. 1996. a sõnastiku peatükk „Saateks“ algab lausega, mis ütleb, mis see raamat ei ole: „See raamat ei ole eelmiste arvutisõnastike uus trükk
Semantilist andmebaasi saab intregeerida, kui nad kasutavad sama standard tüüpi. See tähendab seda, et üldiselt on neil laiem kohaldatavus kui relatsioonilisel või objektorienteeritud andmebaasil. Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Lae alla programm Xampp. (http://www.apachefriends.org/en/xampp.html) Kui valisin .zip faili, paki Xampp lahti või kui valisid .exe, siis installeeri Xampp. Käivita Xampp Control Panel ja sealt käivita Apache ja Mysql. Seejärel kirjuta veebilehitseja aadressiribale localhost. Kui leht on lahti, vali sealt phpMyadmin. Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs). Kirjuta veebilehitseja aadressiribale localhost, vali Tools alt phpMyadmin ja avaneb leht, kus on võimalik uut andmebaasi luua. Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. Olemasoleva andmebaasi kopeerimiseks tuleb vajutada "Ekspordi". Seejärel tuleb valida andmebaas, mida kopeerida, selle tüüp, ning kas see kopeeritakse pakituna (.zip failiks) või mitte
Paketi keskmine pikkus: 510B Kogu sessiooniks kulus 42.3 sekundit Keskmiselt võeti vastu 8.9 paketti / sec (kasutaja mõttepausid kaasa arvatud) Kasutajainfo vahetamine Kasutajainfo saadeti serverisse kasutades HTTP protokolli POST meetodit, krüpteerimata ning kasutades sisendvormis väga tavalisi identifikaatoreid (uname ja pass). Sisseloginuna identifitseeriti kasutaja POST meetodiga (võimalik, et ka IP aadressiga serveri poolt), kirjadega tehtavad operatsioonid saadeti veebilehitseja aadressireal (kättesaadavad HTTP protokolli GET meetodiga). Hinnang pealtkuulamiskindlusele Kuna tegemist on tasuta internetis pakutava meiliteenusega, mis orienteeritud inimeste igapäevasuhtluseks ning pigem meelelahutuse kui äri eesmärkide täitmiseks, on arusaadav, et andmete turvalisuse ning kättesaamatuse tagamiseks pole tehtud eriti palju. Pea igaüks, kel oleks võimalik arvutis toimuvat TCP sessiooni jälgida, saaks kasutajaandmetele järele. Võrreldes http://ois.va.ttu
(GoPro dokumendiregister 2011) GoPro liitus IBMi Advantage Initiative partnerlusprogrammiga, mille esimeseks käegakatsutavaks tulemuseks oli GoPro for Workplace - veebipõhine dokumendihalduse lahendus era- ja avalikule sektorile. See tarkvara sisaldab kogu GoPro dokumendi- ja protsessihalduse vahendite arsenali ning on tänu tihedale integratsioonile IBMi WebSphere vahevara ning Workplace grupitöö lahendustega kasutatav läbi standardse veebilehitseja. (GoPro ja IBMi ... 2011) GoPro-ga saab hallata ja kontrollida oma juhtumeid ja/või projekte. See võimaldab registreerida juhtumid, määratleda kohustuseid, tähtaegu ja juhiseid. Dokumendid, kirjad, faksid, e-kirjad ja kommentaarid saab tänu IBM Lotus Notes'le ühendada lihtsalt iga juhtumiga. Ülevaate saamiseks saab dokumente tellida ja panna struktureeritud vaatesse. Standard dokumente võib määratleda kui malle, mis on juba valmis ja mida saab redigeerida. (GoPro for ... 2011)
Network, eesti k. Salastamata Interneti Protokolli Ruutervõrk). See koosnes USA kaitseministeeriumi poolt hallatavatest serveritest ning selle looja oli DISA (Defense Information Systems Agency, eesti k. Infokaitse Süsteemide Agentuur). Joonis 5. Interneti kiiruse edetabel. Allikas: OOKLA Netindex (kiirused on piirkonna allalaadimise keskmised ning graafik tähistab kiiruse kõikumist ajavahemikus Nov 28, 2008 - Mai 30, 2011) Veebibrauser Mis on veebibrauser Veebibrauser ehk veebilehitseja on üks igapäevaselt enim kasutatud programme. Selle abil saame vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus paiknevaid andmeid: pilte, tekste ja muud informatsiooni. Selle kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Esimene veebilehitseja lõi 1990. Aastal Tim Berners-Lee ja see kandis nime WorldWideWeb. (vaata lisaks tabel 2) Veebilehitsejaid on mitmesuguseid ja nende tööpõhimõtted on samuti erinevad. Enimlevinud veebibrauserid: · Internet Explorer
Dokumentatsioon Süsteemi nõuete dokument on nõuete kogumise ja analüüsi tegevuse väljundiks, ning sisaldab kasutajate ning huvipoolte vajadustest lähtuvat süsteemi omaduste ja piirangute kogumit. Toome näiteid nõuetest: funktsionaalne nõue on, et kasutaja saab süsteemi abil hallata klientide andmeid ja arveid, turvanõude näide on, et süsteemist peab saama andmeid kätte ainult selleks volitatud isik. Tehnoloogiline piirang on, et kasutaja peab saama süsteemiga suhelda veebilehitseja abil. Süsteemi nõuete dokument peaks katma järgmised teemad: · sissejuhatus: dokumendi eesmärk, projekti ulatus, kasutatavate terminite ja lühendite seletused (nn süsteemi sõnastik), viited teistele dokumentidele, dokumendi struktuuri kirjeldus; · toote kirjeldus; · kasutajate ja huvipoolte profiilid, eesmärgid, vajadused, kogemused. Kasutajate
graafilist kasutajaliidest (Windows, Mac), utiliite, millede abil saab operatsioonisüsteemi seadistada ja faile hallata. Sageli on operatsioonisüsteemiga kaasas ka rakendustarkvara, mis ei ole otseselt seotud operatsioonisüsteemi tööga, aga os-i levitaja on pidanud vajalikuks. Vahe tegemine operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara vahel ei ole täpne ja seetõttu põhjustab vaidlusi. Näiteks on USA ja Microsofti vahelise kohtukäigu üks peaküsimusi, kas Microsofti veebilehitseja on operatsioonisüsteemi osa või rakendustarkvarana eraldatav osa. Sarnaselt operatsioonisüsteemi terminile on ka kerneli kohustused ebamäärased. Vaieldakse näiteks selle üle, kas kernel peaks hõlmama failisüsteemi. Erinevad leerid ongi loonud mikrokernelid, monoliitkernelid jne. Operatsioonisüsteeme kasutatakse enamusel, aga mitte kõigil arvutitel. Kõige lihtsamad arvutid ja paljud esimestest arvutitest ei kasutanud operatsioonisüsteemi. Selle asemel
graafilist kasutajaliidest (Windows, Mac), utiliite, millede abil saab operatsioonisüsteemi seadistada ja faile hallata. Sageli on operatsioonisüsteemiga kaasas ka rakendustarkvara, mis ei ole otseselt seotud operatsioonisüsteemi tööga, aga os-i levitaja on pidanud vajalikuks. Vahe tegemine operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara vahel ei ole täpne ja seetõttu põhjustab vaidlusi. Näiteks on USA ja Microsofti vahelise kohtukäigu üks peaküsimusi, kas Microsofti veebilehitseja on operatsioonisüsteemi osa või rakendustarkvarana eraldatav osa. Sarnaselt operatsioonisüsteemi terminile on ka kerneli kohustused ebamäärased. Vaieldakse näiteks selle üle, kas kernel peaks hõlmama failisüsteemi. Erinevad leerid ongi loonud mikrokernelid, monoliitkernelid jne. Operatsioonisüsteeme kasutatakse enamusel, aga mitte kõigil arvutitel. Kõige lihtsamad arvutid ja paljud esimestest arvutitest ei kasutanud operatsioonisüsteemi. Selle asemel
teostamisel ja vajalike vahetulemuste hoidmiseks. (heiki.tpt.edu.ee) 1.1.2 Vahemälu Vahemälu on vajalik sageli kasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks. Vahemälu suurus jääb 3 MB ja 12 MB vahele. Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast. (Vikipeedia) Vahemällu salvestatakse ka veebilehed, mida olete külastanud ning kui te soovite mõnda lehte uuesti vaadata, võtab veebilehitseja selle arvuti vahemälust ja nii ilmub vajalik veebileht kuvarile kiiremini. (crjg.vil.ee) Vahemälu jaguneb kolmeks tasemeks. Esimese taseme vahemälu on kiireim ning see asub protsessori kiibil. Teise taseme vahemälu asub tavaliselt emaplaadil või protsessoril asuval eraldi kiibil, mille pöördumine on kiirem kui 3 suure muutmälu poole, kuid aeglasem kui esimese taseme vahemälu poole. Kolmanda taseme
versioonile. Samuti on võimalik kasutada Avast!'i teise antiviirusprogramminna või iskliku tulemüürina, kuid sellisel juhul mõningad funktsioonid ei toimi. On ka uusi funktsioone nagu tarkvara tervisliku seisunde seire, mis kontrollib sinu arvuti üleüldist seisundit ja seda kas tarkvara vajab uuendusi. AccessAnywhere võimaldab arvuti kaugjuhtimist läbi teise seadme. Browser Cleanup puhastab brauseri tarbetud lisad ning muudab seega veebilehitseja kiiremaks [6]. 1.5 Programm ,,Windows Virtual PC" Windows Virtual PC on Windows 7'me valikuline komponent, mis võimaldab käivitada ühes arvutis mitut operatsioonsüsteemi. Üks peamisi eelisi on see, et sa saad kasutada Windows 7'me uuendusi, ka samaaegselt kasutada rakendusi, mis on mõeldud varasemate Windows'i operatsioonsüsteemide peal käivitamiseks. Muidugi on võimalik virtuaalkeskkonnas tegutseda ka muude operatsioonsüsteemidega. Üks
nupule. Avab arve ning vajutab kustutamise nupule. Järeltingimused: Olemasolev hooldustöö arve on süsteemist kustutatud ja töötajale kuvatakse tühi leht. 2.2 Mittefunktsionaalsed nõuded süsteemile Kasutusjuhu ID: MF1 Kasutusjuht: Erply programm on kasutatav veebilehitsejates Chrome 53.0.2785.143, Mozilla Firefox 49.0.1 ja Safari 10.0 Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Töötaja arvutisse on installeeritud Chrome, Mozilla Firefox ja Safari veebilehitseja. Põhistsenaarium: Töötaja saab avada kassasüsteemi erinevates veebilehitsejates. Järeltingimused: Chrome, Mozilla Firefox ja Safari veebilehitsejates kuvatakse süsteemi ühtemoodi ja seda saab kasutada. Kasutusjuhu ID: MF2 Kasutusjuht: 10 töötaja samaaegne süsteemi kasutamine Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Töötajad on autenditud süsteemi. Põhistsenaarium: Töötajad logivad sisse, süsteem autendib neid alla 5 sekundi ja avaneb avaleht.
74. Mis on pilveserver ja mis on pilveserveri plussid? Pilveserver eesmärgiks pole mitte terve hulga arvutite ühendamine ühe väga suurt arvutusvõimsust nõudva ülesande lahendamiseks, vaid see, et kasutajatel poleks vaja kulutada raha kalli tarkvara ja võimsa riistvara soetamiseks, millest nad vaid väikest osa tegelikult kasutaksid. Teenust pakub näit. Google Apps, kus saab veebilehitseja abil saata ja vastu võtta e-posti, kirjutada tekst-dokumente ja salvestada neid Google'i serverisse oma soovi kohaselt kas MS Word'i, OpenOffice'i või mõnes muus vormingus, kasutada Excel'ile sarnanevat tabelarvutusprogrammi jne. Oma arvutis peab olema ainult veebilehitseja, näit. MS Internet Explorer või Firefox vms. (http://vallaste.ee/). Plussid: *Vajadusepõhine ligipääs teenuse eest tasumine reaalse kasutuse alusel;
.. Konstruktoreid: 1. URL(String spec) 2. URL(String protocol, String host, int port, String file) 3. URL(String protocol, String host, String file) Meetodeid: 1. public String getProtocol() 2. public String getHost() 3. public int getPort() 4. public String getFile() Veebilehe näitmine: import java.awt.*; import java.awt.event.*; import java.net.*; import java.io.*; import javax.swing.*; import javax.swing.event.*; public class Veebilehitseja extends JFrame { private JTextField enter; private JEditorPane contents; public Veebilehitseja() { super("Lihtne veebilehitseja"); enter = new JTextField("Sisesta URL siia"); enter.addActionListener(new ActionListener() { public void actionPerformed(ActionEvent e ){ getPage(e.getActionCommand()); }}); add(enter, BorderLayout.NORTH); contents = new JEditorPane(); contents.setEditable(false);
PHP ajalugu PHP süntaks ja kommentaarid PHP plussid ja miinused Redaktorid Mis on veebiserver? Oma veebilehe kuvamiseks on sul vaja veebileht üles laadida veebiserverisse. Veebiserver on lihtsalt arvutitarkvara, mille ülesandeks on edastada sinna salvestatud HTML-dokumente, kasutades selleks HTTP edastusprotokolli. See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html. Faili olemasolul saadetakse see kasutajale ning veebilehitseja loob sellest "vaadatava" veebilehe. Juhul kui oled kodulehele lisanud kujundusfaili, pilte või javascripti, siis lisatakse see kõik kaasa. Hetkel kõige suurema osa veebiserveri tarkvarast on endale haaranud tasuta Apache HTTP Server (61,4%), millele saab kõige lähemale Microsoft IIS (14,6%). Seda nö. tavalist veebilehte, mille sisu ei muutu, nimetatakse staatiliseks veebileheks. Kindlasti on sellel oma koht, selles keerulises maailmas, kuid tavaliselt sellega asi ei piirdu
sooritajaid. Süsteemi nõuete dokument on nõuete kogumise ja analüüsi tegevuse väljundiks, ning sisaldab kasutajate ning huvipoolte vajadustest lähtuvat süsteemi omaduste ja piirangute kogumit. Toome näiteid nõuetest: funktsionaalne nõue on, et kasutaja saab süsteemi abil hallata klientide andmeid ja arveid, turvanõude näide on, et süsteemist peab saama andmeid kätte ainult selleks volitatud isik. Tehnoloogiline piirang on, et kasutaja peab saama süsteemiga suhelda veebilehitseja abil. Süsteemi nõuete dokument peaks katma järgmised teemad: 18 sissejuhatus: dokumendi eesmärk, projekti ulatus, kasutatavate terminite ja lühendite seletused (nn süsteemi sõnastik), viited teistele dokumentidele, dokumendi struktuuri kirjeldus; toote kirjeldus; kasutajate ja huvipoolte profiilid, eesmärgid, vajadused, kogemused. Kasutajate
Uute külastuste osakaal Kui palju on leheküljel esmakordseid külastusi ning kui paljud varem veebilehte külastanud kasutajad uuesti tagasi tulevad Veebilehel viibitud aeg 8 Kui pikka aega keskmiselt üks külastussessioon kestis Tagasipõrgete arv (bounce rate) Kui suur hulk kasutajaid piirdus vaid ühe lehekülje vaatamisega Tehnilised parameetrid Info külastaja veebilehitseja, ekraanisuuruse, brauseri keele-eelistuste ja operatsioonisüsteemi kohta Saabumistee (referer) Milliselt leheküljelt külastaja saabus Otsisõnad Kui saabuti otsimootori kaudu, siis milliseid märksõnu otsinguks kasutati Liikumistee analüüs Kui analüüsikeskkond võimaldab, on võimalik kokku panna ühe kasutaja liikumistee kodulehel (millises järjekorras milliseid lehti külastati) Milliste vahenditega on võimalik kodulehe külastatavust tõsta?
Ajul on töö suunamiseks ja keskendumise kontrolliks tarvis ka kiiremini saavutatavaid eesmärke. Seetõttu soovitataksegi keskenduda mitte tulemusele, vaid vahetule protsessile, mis võib väljenduda näiteks alaeesmärkides - kirjuta täna viis lauset, tee täna üks joonis, loe need kolm paragrahvi. Siis on ajul olemas eesmärk, mida on võimalik saavutada ehk 25 minutiga. 4. Keskenduge korraga ainult ühele ülesandele. See tähendab, et kinni tuleb keerata kõik muu (veebilehitseja, Facebook, e-post, nutitelefon, tüütu kolleeg), võtta maha kõik teavitused ja teated. Tööta rahus, tööta ühe asja kallal. 5. Tehke pause. Niipea kui tunnete, et keskendumine kaob, tõuske laua tagant püsti. Ehkki võite ju arvata, et teete tööd, langeb tõhusus tegelikult järsult. Tuntud soovitus on 12
lehekülge keskmiselt iga külastaja vaadanud on 3) Uute külastuste osakaal- Kui palju on leheküljel esmakordseid külastusi ning kui paljud varem veebilehte külastanud kasutajad uuesti tagasi tulevad 4) Veebilehel viibitud aeg- Kui pikka aega keskmiselt üks külastussessioon kestis 5) Tagasipõrgete arv (bounce rate)- Kui suur hulk kasutajaid piirdus vaid ühe lehekülje vaatamisega 6) Tehnilised parameetrid- Info külastaja veebilehitseja, ekraanisuuruse, brauseri keele-eelistuste ja operatsioonisüsteemi kohta 7) Saabumistee (referer)- Milliselt leheküljelt külastaja saabus 8) Otsisõnad- Kui saabuti otsimootori kaudu, siis milliseid märksõnu otsinguks kasutati 9) Liikumistee analüüs- Kui analüüsikeskkond võimaldab, on võimalik kokku panna ühe kasutaja liikumistee kodulehel (millises järjekorras milliseid lehti külastati) 22. Milliste vahenditega on võimalik kodulehe külastatavust tõsta?
· .bmp pildifail bittgraafika · .gif pildifail animatsioon (liikuv) · .tif pildifail rastergraafika · .wav helifail · .mp3 tihendatud helifail · mpeg audio-ja videofailid · .avi heli-ja videofailid · .mpg videofail Kodulehe tekkimine Internet Tekkis 1960-ndatel aastatel . 11 Esimene veebilehitseja oli Mosaic (1993) , praegu on tuntumad brauserid MS Internet Explorer -> meie kasutame ! · Netscape Communicator · Opera · Moxilla Firefox . HTML HyperText Markup Language Kodeerimissüsteem veebidokumentide loomiseks e. keel, milles teatatakse brauserile, kuidas seda lehte näitama peab. · Veebileht veebis asuv document · Veeb kogumik elektroonilisi dokumente, nendega seotud pilte, videolõike ja
SDK käsud Run - Aplikatsiooni käivitamine GAE emulaatoris (lokaalne veebiserver) Linuxis asendab käsklus dev_appserver.py aplikatsiooni_kaust Stop - Lokaalse veebiserveri töö lõpetamine Linuxis tuleb sulgeda programm dev_appserver.py (klahvikombinatsioon ctrl+z) 8 / 55 Google App Engine Andris Reinman Browse - Veebilehitseja avamine aplikatsiooni aadressiga lokaalses veebiserveris Linuxis tuleb avada veebilehitseja aadressil http://localhost:8080 Logs - Avab logiakna, mis näitab lokaalse veebiserveri tegevust ning üleslaadimise olekut Linuxis näeb samu asju kohe peale mõne käivituskäsu sisestamist SDK Console - Avab veebilehitsejas aplikatsiooni admin liidese lokaalses veebiserveris Linuxis tuleb veebilehitsejaga avada aadress http://localhost:8080/_ah/admin
00 sec) 7 Query OK, 0 rows affected (0.00 sec) 8 ... 9 Ja olemas! Ka phpMyAdmin kasutamisel pead enne anmebaasi looma ja siis saad antud faili sisselugeda. Seejärel kliki Impordi, vali õige fail ja seejärel Mine. Ülesanne 5 Tee oma muusikapoe andmebaasist koopia!!! 10 - PHP ja MySQL - Küpsised ja sessioonid Teemad setcookie $_COOKIE['nimi'] session_start() $_SESSIOM['nimi'] session_destroy() Sissejuhatus Iga kord, kui veebilehitseja külastab sinu veebilehte, siis on see iga kord nagu uuesti külastamine. Kui üritad kasutajat parooli abil tuvastada, siis näiteks pärast tagasi tulles sind ikkagi ei mäletata. Selleks, et veebileht kasutajat mäletaks, on meil kaks lihtsat võimalust - küpsised (cookies) või sessioonid(sessions). Küpsised küpsetamine Vaatame esimesena võimalust salvestada kasutaja parameetrid küpsistesse. Näiteks, kui kasutaja tuleb tagasi sinu kodukale, siis tervitame teda ja ütleme, mitmes
Staatus Aktiivne või mitte aktiivne. (Film või uudis) SeansiTüüp Näitab, kas seans on hommikune, päevane, õhtune või eri-seans TTÜ IS strateegiline analüüs 28 © TTÜ Informaatikainstituut 3. ARHITEKTUURIVAADE Tarkvara: veebilehitseja Andmesisest Tulemüür Klienditeenind aja töökoht aja töökoht Tarkvara: Andmebaasisüsteem: Andmebaas ja MySQL rakenduse server Rakenduse loomise vahend: PHP Süsteem on interneti-põhine, lihtsa ülesehitusega ja mugav kasutajatele, ühe
49 4.2.1 Versioon 1 Andmebaasi ja rakenduse server Operatsioonisüsteem: Windows Veebiserver: Apache Tomcat Andmebaasisüsteem: Oracle 11g Enterprise Edition Release 1. Rakenduse loomise vahendid: Eclipse, Oracle SQL Developer Kliendi töökoht Kliendi töökoht on realiseeritud Java abil loodud veebirakendusena. Selle kasutamiseks peab arvutis olema veebilehitseja. Järgmises arendus tsüklis on plaanis kõigile kasutajatele luua veebipõhised kasutajaliidesed. 4.2.2 Versioon 2 Andmebaasi ja rakenduse server (ver.2) Operatsioonisüsteem: Windows Veebiserver: Apache Tomcat Andmebaasisüsteem: Oracle 11g Enterprise Edition Release 1. Rakenduse loomise vahendid: Eclipse, Oracle SQL Developer Tellimuse vastuvõtja ja autojuhi töökoht Töökoht on realiseeritud Java abil loodud veebirakendusena. Selle
annaabi.ee 
