Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1064" - 67 õppematerjali

1064 - st järglasest 787 olid kõrgekasvulised ja 277 kääbused, lahknemissuhe oli ligikaudu 3:1. Mendel märkas, et kääbuskasv võib hübriidides esineda latentsena, olla varjutatud faktori poolt, mis määrab taimede kõrge kasvu. Latentne faktor oli retsessiivne ja avalduv faktor dominantne.
thumbnail
20
txt

Arvutid I - Labor nr. 2

152 1080 64 1096 64 1 4 0 150 1040 16 1056 16 1 2 0 150 1040 48 1056 48 1 2 0 150 1040 80 1056 80 1 2 0 150 1040 112 1056 112 1 2 0 150 1040 496 1056 496 1 2 0 150 1040 464 1056 464 1 2 0 150 1040 432 1056 432 1 2 0 150 1040 400 1056 400 1 2 0 150 1040 368 1056 368 1 2 0 150 1040 336 1056 336 1 2 0 150 1040 304 1056 304 1 2 0 150 1040 272 1056 272 1 2 0 150 1040 240 1056 240 1 2 0 150 1040 208 1056 208 1 2 0 150 1040 176 1056 176 1 2 0 150 1040 144 1056 144 1 2 0 w 1080 80 1072 80 0 w 1080 72 1064 72 0 w 1064 72 1064 80 0 w 1064 80 1056 80 0 w 1072 80 1072 112 0 w 1072 112 1056 112 0 w 1080 56 1064 56 0 w 1064 56 1064 48 0 w 1064 48 1056 48 0 w 1080 48 1072 48 0 w 1072 48 1072 16 0 w 1072 16 1056 16 0 w 1072 144 1056 144 0 w 1072 176 1072 144 0 w 1080 176 1072 176 0 w 1064 176 1056 176 0 w 1064 184 1064 176 0 w 1080 184 1064 184 0 w 1072 240 1056 240 0 w 1072 208 1072 240 0 w 1064 208 1056 208 0 w 1064 200 1064 208 0 w 1080 200 1064 200 0 w 1080 208 1072 208 0 152 1080 192 1096 192 1 4 0

Informaatika → Informaatika
29 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Informaatika II praktikum

152 1080 64 1096 64 1 4 0 150 1040 16 1056 16 1 2 0 150 1040 48 1056 48 1 2 0 150 1040 80 1056 80 1 2 0 150 1040 112 1056 112 1 2 0 150 1040 496 1056 496 1 2 0 150 1040 464 1056 464 1 2 0 150 1040 432 1056 432 1 2 0 150 1040 400 1056 400 1 2 0 150 1040 368 1056 368 1 2 0 150 1040 336 1056 336 1 2 0 150 1040 304 1056 304 1 2 0 150 1040 272 1056 272 1 2 0 150 1040 240 1056 240 1 2 0 150 1040 208 1056 208 1 2 0 150 1040 176 1056 176 1 2 0 150 1040 144 1056 144 1 2 0 w 1080 80 1072 80 0 w 1080 72 1064 72 0 w 1064 72 1064 80 0 w 1064 80 1056 80 0 w 1072 80 1072 112 0 w 1072 112 1056 112 0 w 1080 56 1064 56 0 w 1064 56 1064 48 0 w 1064 48 1056 48 0 w 1080 48 1072 48 0 w 1072 48 1072 16 0 w 1072 16 1056 16 0 w 1072 144 1056 144 0 w 1072 176 1072 144 0 w 1080 176 1072 176 0 w 1064 176 1056 176 0 w 1064 184 1064 176 0 w 1080 184 1064 184 0 w 1072 240 1056 240 0 w 1072 208 1072 240 0 w 1064 208 1056 208 0 w 1064 200 1064 208 0 w 1080 200 1064 200 0 w 1080 208 1072 208 0 152 1080 192 1096 192 1 4 0

Informaatika → Arvutid
8 allalaadimist
thumbnail
16
txt

Arvutid II labor

w 1160 496 1168 496 0 M 1176 72 1208 72 0 2.5 M 1176 208 1208 208 0 2.5 M 1176 344 1208 344 0 2.5 M 1176 480 1208 480 0 2.5 w 960 512 960 504 0 w 928 512 928 496 0 w 896 512 896 488 0 w 864 512 864 480 0 w 864 480 976 480 0 w 992 504 992 544 0 w 992 544 1072 544 0 w 1072 544 1072 424 0 w 1072 424 1128 424 0 w 1072 424 1072 288 0 w 1072 288 1128 288 0 w 1072 288 1072 152 0 w 1072 152 1128 152 0 w 1072 152 1072 16 0 w 1072 16 1128 16 0 w 1000 536 1064 536 0 w 1064 536 1064 456 0 w 1064 456 1128 456 0 w 1064 456 1064 320 0 w 1064 320 1128 320 0 w 1064 320 1064 184 0 w 1064 184 1128 184 0 w 1064 184 1064 48 0 w 1064 48 1128 48 0 w 1056 528 1056 488 0 w 1056 488 1128 488 0 w 1056 488 1056 352 0 w 1056 352 1128 352 0 w 1056 352 1056 216 0 w 1056 216 1128 216 0 w 1056 216 1056 80 0 w 1056 80 1128 80 0 w 1016 520 1048 520 0 w 1048 520 1128 520 0 w 1048 520 1048 384 0 w 1048 384 1128 384 0

Informaatika → Arvutid
27 allalaadimist
thumbnail
10
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU

w 544 536 544 256 0 w 664 432 536 432 0 w 536 304 536 432 0 w 536 432 536 712 0 w 888 600 792 600 0 w 792 600 760 600 0 w 760 648 760 600 0 w 760 600 760 248 0 w 888 592 768 592 0 w 768 640 768 592 0 w 888 528 768 528 0 w 768 528 768 280 0 w 768 528 768 592 0 152 976 584 1032 584 1 4 0 w 976 568 976 440 0 w 976 440 936 440 0 w 976 576 968 576 0 w 968 576 968 536 0 w 968 536 936 536 0 w 976 600 976 680 0 w 976 680 936 680 0 w 976 592 968 592 0 w 968 592 968 608 0 w 968 608 936 608 0 w 1032 584 1064 584 0 w 1064 584 1248 584 0 w 1016 232 1016 360 0 w 1032 584 1032 400 0 152 1064 392 1112 392 1 2 0 w 1064 384 1016 384 0 w 1016 360 1016 384 0 w 1064 400 1032 400 0 I 1112 392 1168 392 0 0.5 w 1176 232 1248 232 0 w 1168 392 1248 392 0 x 1221 365 1267 368 0 24 AB x 1497 -10 1563 -7 0 24 AnorB x 1506 28 1596 31 0 24 AcompB w 1248 232 1288 232 0 w 1288 232 1288 168 0 w 1536 168 1288 168 0 w 1248 392 1288 392 0 w 1536 312 1288 312 0 w 1288 312 1288 392 0

Informaatika → Sissejuhatus...
59 allalaadimist
thumbnail
8
sxi

Kuld, aurum

Kuld (Au) Kuld Keemiline element järjenumbriga 79 Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197 Kulla keemilised omadused Väheaktiivne metall Ei reageeri veega Ei reageeri hapetega Kuld metallina Kuld on väärismetall ning kuulub B rühma metallide hulka Kuld normaaltingimustel Pehme kollane metall Tihedus on 19,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina On isotroopne kuubilise süngoonia mineraal Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu Lõhenevus ja magentilisus puuduvad On metalliläige Kulla leiukohad Põhilised kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis Kulla kasutusalad Ehted Finantsvahend raha väärtuse tagamiseks Kuldmündid Tarbeesemed Kunst

Keemia → Keemia
42 allalaadimist
thumbnail
6
xlsx

Koeru Rahvastikupüramiid

0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 Mehed 45 75 60 63 72 74 73 Naised -56 -68 -60 -55 -51 -60 -53 Koeru Valla Rahvastikupüramiid -100 -80 -60 -40 -20 0 20 Mehed Naised 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 81 75 65 68 83 63 52 44 -63 -62 -48 -70 -75 -59 -64 -63 Rahvastikupüramiid 2016 85+ ...

Geograafia → Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
2
odt

"Surm progressi nimel" - Kõne

Saarte asukad on ülimalt tundlikud. Ühelt poolt on isoleerituse tulemusena enamik sealseid olevusi imepäraseks muutunud. Seesuguseid liike ei kohta mitte kusagil mujal ilmas. Teiselt poolt on iga liik vaid väheste eksemplaridena esindatud. Kuigi palju koopiaid tillukesele saarele lihtsalt ei mahu. Suurepäraseks näiteks on Hawaii saarestik. Eestist neli korda väiksemal põhisaarel kasvab ühtekokku 2000 eri taime, sibab ringi 3750 liiki putukaid, roomab 1064 liiki tigusid ja lendab 71 liiki sulelisi. 98-99% neist on sedavõrd unikaalsed, et elutsevad üksnes seal ega kusagil mujal maailmas. Võib kujutada ette, mis juhtub, kui sellisesse ainulaadsesse ühendatud botaanika- ja loomaaeda satub tulnukaid mujalt. 270 taimeliiki ehk 12% ongi juba igaveseks kadunud. Kolmandik ehk 650 ootab oma järge. 1064 erinevast teoliigist on 600 juba välja surnud. Allesjäänud 400 ootab kohe-kohe oma järge. Suurimad tapjariigid

Sotsioloogia → Kõneõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Küüditamine

 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. Märtsiküüditamine  25.03.1949  Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.  Märtsiküüditamisel kaotati 2,5% elanikkonnast.  26.märtsil saadeti Tapa Raudteejaamast teele 992 inimest ning 29.märts Võru Raudteejaamast 1064 inimest.  Küüditamisopratsiooni käigus viidi Eestist Siberisse üle 20000 inimese.  Suurem osa küüditatutes saadeti Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse.  Valdava osa küüditatutest moodustasid naised ja lapsed, sest reeglina olid perekonnapead juba varem arreteeritud.  Operatsioon "Priboi" käigus veeti Balti riikidest tervikuna 1949.aasta märtsis välja üle 92 000 inimese.  Operatsioon Priboi on välksõda Baltikumi rahvaste vastu.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keemia referaat - KULD

Rahumäe Põhikool. Kelly Värva 8b 22.02.2012 Sisukord: *Kuld *Kulla ajalugu *Kulla kasutusalad KULD Kulla keemilise elemendi järjenumbriks on 79 ning nimetuseks on Au. Tema massiarvuks on ümardatult 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vähenegatiivne väärismetall ning ei reageeri vee ja hapetega. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille sulamistemperatuur on 1064 kraadi. KULLA AJALUGU Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele.Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikel-asteekidele.Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks,mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kultuuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viidi selleni, et hakati ostma meetodeid kulla võltsimiseks.Mõned nendest meetodeist olid teada

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Harjutusülesanne 2: Infootsing raamatukogu andmebaasidest

- laiemad (broader) märksõnad: Environment - kitsamad (narrower) märksõnad: Aquatic ecosystems, arid zones, coastal plains, coral reefs, deserts, forests, grasslands, oceans, prairies, rainforests, taiga & tundra, terrestrial ecosystems, wetlands b) vali kitsamatest märksõnadest Rainforests, kliki ADD to Search, märksõna ilmub Avanced Search otsiaknasse, piira otsingut Full text only ja Scholary journals (tee kastikesse linnuke) ja soorita otsing. Mitu täistekstartiklit leidsid? 1064 Kasutades otsivõimalust "Sort results by" leia kõige vanema artikli autorid ? Mark Plotkin 2.3. a) Esita parima tulemuse andnud otsingu otsiprofiil: märksõnad, otsiväljad, otsingu täpsustamised. Esitada otsiprofiil ekraanipildina või vabas vormis. Analüüsi saadud tulemuste vastavust teemale. Parima tulemuse andis otsiprofiil märksõnadega biocatalytic OR stereochemical AND synthesis, märksõnad in All Text ja täpsustuseks panin, et ainult Full Textid.

Keemia → Keemiainformaatika
28 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Metallid argielus

Metallid argielus IPK 9.klass Kert Randla 2011 Sissejuhatus · Inimesed kasutavad igapäevaselt erinevaid metalle. Järgnevas esitluses teeme väikse ülevaate neist. · Tuntumad metallid mida inimesed igapäevaselt kasutavad on: raud, aluminium, vask, hõbe, elavhõbe, kuld. 2 Metallilised omadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Sepistatavus · Metalne läige · Enamasti hallikas värvus 3 Raud(Ferrum) · Fe: +26|2)8)14)2) · VIII B rühm, 4.periood · Normaaltingimustel on raud tahke. · Sulamis temperatuur 1535°C. · Rauda kasutatakse: nõudes, ehitusmaterjalina, tööriistades. 4 Alumiinium(alumiinium) · Al: +13|2)8)3) · III A rühm, 3.periood · looduses liht ainena ei esine. · Tava tingimustes tahke · Sulamis temperatuur ...

Keemia → Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
11
txt

Arvutid 2 labor

w 1504 288 1448 288 0 w 1448 288 1448 344 0 w 1448 344 1424 344 0 w 1504 296 1464 296 0 w 1464 296 1464 376 0 w 1464 376 1424 376 0 w 1504 328 1472 328 0 w 1472 328 1472 416 0 w 1472 416 1424 416 0 w 1504 336 1480 336 0 w 1480 336 1480 448 0 w 1480 448 1424 448 0 w 1504 352 1488 352 0 w 1488 352 1488 480 0 w 1488 480 1424 480 0 w 1504 360 1504 512 0 w 1096 672 1064 672 0 w 1176 672 1112 672 0 w 1112 672 1112 664 0 w 1112 664 1080 664 0 w 1080 664 1080 632 0 w 1112 664 1112 656 0 w 1112 656 1104 656 0 w 1104 656 1104 632 0 w 1120 632 1120 648 0 w 1120 648 1120 712 0 w 1120 648 1184 648 0 w 1184 648 1184 632 0 w 1144 632 1144 656 0 w 1144 656 1200 656 0 w 1200 656 1200 632 0 w 1144 656 1144 712 0 w 1144 712 1152 712 0

Informaatika → Arvutid ii
24 allalaadimist
thumbnail
7
txt

Paralleelülekandega loendur mooduliga 10, -1

w 968 200 1104 200 0 w 1104 88 968 88 0 w 968 112 968 88 0 w 1104 0 1104 56 0 w 1104 112 1088 112 0 w 1040 112 1088 112 0 w 1088 112 1088 32 0 w 1088 32 1104 32 0 w 968 112 968 200 0 w 968 0 968 32 0 w 968 32 1056 32 0 w 1056 32 1056 144 0 w 1056 144 1104 144 0 w 1056 144 1056 168 0 w 1056 168 1104 168 0 152 1072 664 1072 728 1 4 0.0 150 1024 600 1024 648 1 2 0.0 150 1056 600 1056 648 1 2 0.0 150 1088 600 1088 648 1 2 0.0 150 1120 600 1120 648 1 2 0.0 w 1024 648 1056 664 0 w 1056 648 1064 664 0 w 1088 648 1080 664 0 w 1120 648 1088 664 0 w 1264 648 1232 664 0 w 1232 648 1224 664 0 w 1200 648 1208 664 0 w 1168 648 1200 664 0 150 1264 600 1264 648 1 2 0.0 150 1232 600 1232 648 1 2 0.0 150 1200 600 1200 648 1 2 0.0 150 1168 600 1168 648 1 2 0.0 152 1216 664 1216 728 1 4 0.0 w 832 648 800 664 0 w 800 648 792 664 0 w 768 648 776 664 0 w 736 648 768 664 0 150 832 600 832 648 1 2 0.0 150 800 600 800 648 1 2 0.0 150 768 600 768 648 1 2 0.0 150 736 600 736 648 1 2 0.0

Informaatika → Informaatika
149 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

w 1624 96 1624 432 0 w 1136 504 1136 432 0 w 1616 128 1616 440 0 w 1104 504 1104 440 0 w 1608 160 1608 448 0 L 240 80 240 16 0 1 false 5 0 L 256 80 256 16 0 1 false 5 0 L 336 80 336 16 0 1 false 5 0 L 320 80 320 16 0 0 false 5 0 L 400 80 400 16 0 0 false 5 0 L 416 80 416 16 0 1 false 5 0 L 480 80 480 16 0 1 false 5 0 L 496 80 496 16 0 1 false 5 0 w 480 88 480 80 0 w 400 96 400 80 0 w 320 104 320 80 0 w 240 112 240 80 0 w 1072 88 1072 184 0 w 1152 408 1152 504 0 w 1064 96 1064 192 0 w 1632 64 1520 64 0 w 1608 160 1520 160 0 w 1520 128 1616 128 0 w 1520 96 1624 96 0 w 1208 504 1208 448 0 w 1240 504 1240 440 0 w 1272 504 1272 432 0 w 1304 504 1304 424 0 w 1344 504 1344 448 0 w 1376 504 1376 440 0 w 1408 504 1408 432 0 w 1440 504 1440 424 0 w 1480 504 1480 448 0 w 1512 504 1512 440 0 w 1544 504 1544 432 0 w 1576 504 1576 424 0 w 1632 424 1576 424 0 w 1576 424 1440 424 0 w 1440 424 1304 424 0 w 1304 424 1168 424 0 w 1136 432 1272 432 0 w 1272 432 1408 432 0

Informaatika → Arvutid
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Sulamistemperatuur,Soojuspaisumine,Soojusjuhtivus,Elektrijuhtivus.

Plaatina 21 400 Tabel 1.3. Metallide sulamistemperatuur Metall Ts, °C Elavhõbe -39 Kergsulavad Tina 232 Plii 327 Kesksulavad Tsink 419 Antimon 631 Magneesium 649 Alumiinium 660 Hõbe 960 Kuld 1064 Vask 1083 Nikkel 1455 Raud 1539 Rasksulavad Titaan 1660 Plaatina 1773 Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410

Varia → Kategoriseerimata
51 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Metallide füüsikalised omadused

Ühest grammist kullast saab valmistada kuni ühe ruutmeetri suuruse lehe. Metallidel on samuti mitmeid erinevusi. Metallid on toatemperatuuril enamasti tahked: v.a elavhõbe, mille sulamistemperatuur on -39 kraadi ja keemistemperatuus on 356,6 kraadi. Aga sulamis ja keemistemperatuurid on metallidel väga erinevad, nt kõige kõrgem sulamistemperatuuriga metalle on Volfram 3422 kraadi ning mille keemistemperatuur on 5555 kraadi. Kulla sulamistemperatuur on 1064 kraadi, aurustumistemperatuur 2856 kraadi, Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ja keemistemperatuur on 2519 kraadi. Metallidel on erinevad tihedused. Kõige väiksema tihedusega on Liitium ~0,5 g/cm3. Kõige suurema tihedusega on Osmium ~22,5 g/cm3. Raua tihedus on 7,87 g/cm3. Elavhõbeda tihedus on 13,6g /cm³. Metallid jaotatakse tiheduse järgi kahte rühma: kergemetallid ja raskemetallid. Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on

Keemia → rekursiooni- ja...
4 allalaadimist
thumbnail
10
xls

Funktsioonid 2

(valige diagrammi tüüp X-Y Scatter). Funktsiooni graafik salvestage tabeli mmuga 0,1 kõrvale. Y=x2/2-ln(x) 5 1 1,5 2 2,5 x y=x3-250x2 + 1250x 0 0 0,5 562,625 1 1001 1,5 1315,875 2 1508 2,5 1578,125 3 1527 3,5 1355,375 4 1064 4,5 653,625 5 125 5,5 -521,125 6 -1284 y=x3-250x2 + 1 6,5 -2162,875 4000 7 -3157 2000 7,5 -4265,625 0 8 -5488 0 2 4 6 8,5 -6823,375 -2000 9 -8271 -4000 9,5 -9830,125 -6000 10 -11500

Matemaatika → Matemaatika
3 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Kuld

KULD AU & AURUM Keemiline element Kuld on keemiline element, järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga197. Keemilistest omadustest on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustes on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika vabariigis Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au)kristallstruktuur ­ tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht Keemiliselt inertne ­ viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga v...

Keemia → Keemia
34 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Pooljuhtlaserid ja ultraviolettvalguse laserid

reaalsede laseride on ultraviolettkiirguse laserallikat mis põhineb laseri pikema lainepikkusega ja ühe või mitme mittelineaarne kristallid mittelineaarne sagedusmuundamise. Näiteks lainepikkus 355 nm võib genereerida sageduse kolmekordistada väljund 1064 nm ja 266 nm valgus saadakse kahe järgneva sagedusega doublerse, mille tulemusena neljakordistavad laseri sagedust. Sest äärmuslik ultraviolettkiirguse piirkonnas on allikaid, mis põhineb kõrge harmooniline põlvkonda. UV laserid sobivad väga teaduseks ja tööstuse kasutamiseks, samuti OEM rakendusi ja muud projektid, mis nõuavad micro-täppistöötlemist. Ultraviolet laserid kasutatakse ka kosmeetikas,

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Väärismetallide sulamid

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Refraat keemias Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on...

Keemia → Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
9
txt

Aritmeetika-loogika seade(ALU), F0 = A pluss B, F1 = shr A, F2 = inv B, F3 = A nor B

150 992 600 992 592 1 2 0.0 150 1024 600 1024 592 1 2 5.0 150 1056 600 1056 592 1 2 0.0 w 992 656 992 640 0 w 992 640 952 640 0 w 952 640 952 600 0 w 992 640 1032 640 0 w 1032 640 1032 600 0 w 976 688 976 632 0 w 976 632 984 632 0 w 984 632 984 600 0 w 984 632 1048 632 0 w 1048 632 1048 600 0 w 1056 656 1056 624 0 w 1000 624 968 624 0 w 968 624 968 600 0 w 1000 624 1056 624 0 w 1000 624 1000 600 0 w 1032 688 1032 656 0 w 1032 656 1016 656 0 w 1016 656 1016 600 0 w 1032 656 1032 648 0 w 1032 648 1064 648 0 w 1064 648 1064 600 0 150 1224 104 1232 104 1 2 0.0 150 1224 136 1232 136 1 2 5.0 150 1224 168 1232 168 1 2 0.0 150 1224 200 1232 200 1 2 0.0 150 1224 336 1232 336 1 2 0.0 150 1224 304 1232 304 1 2 0.0 150 1224 272 1232 272 1 2 0.0 150 1224 240 1232 240 1 2 0.0 150 1224 512 1232 512 1 2 0.0 150 1224 544 1232 544 1 2 0.0 150 1224 576 1232 576 1 2 0.0 150 1224 608 1232 608 1 2 0.0 150 1224 472 1232 472 1 2 0.0

Informaatika → Arvutid i
97 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Referaat

Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne ­ viimane väide ...

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus

Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust...

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
32 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tehiskivide katsetamine - Laboratoorne töö 3

Survetugevus, ristlõike Survepind, Purustav Prk nr. (N/mm²) mõõtmed, mm cm2 jõud, kN a b Üksik Keskm. 4.0 118 247.67 292.3 956 32.7 5.0 118.33 249.67 295.4 994 33.6 34.1 6.0 118.17 250.17 295.6 1064 36.0 6. JÄRELDUSED Silikaattooted on valmistatud lubjast ja kvartsliivast ning kivistunud kõrge rõhu all oleva auru keskkonnas (allutatakse autoklaavimisele: kokkupuude veeauruga temperatuuril 170-200 ° C ja rõhul 8-12 atm.). Ehitajate poolt hinnatud, kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Projekteerijatele annab telliskivi piiramatuid võimalusi isikupäraste nägemuste teostamisel

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
7 allalaadimist
thumbnail
24
docx

AU KULD

   KULD (AU)  Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79.  Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu  sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt  on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d­ bloki element. Normaaltingimustes on kuld  üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti  puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla  veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka  ühendites, näiteks telluuriga.  KEEMILISED OMADUSED   Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele  toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja  õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks.  Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja  ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Armeenia

Pärsia impeeriumi ja muutsid Armeenia vasalliriigiks, kus valitsesid araablastest asevalitsejad. Keskaeg Seoses araabia riigi nõrgenemisega tekkis Armeenias mitu kohalikku kuningriiki ( 9.-11.saj.) Neist kõige võimsam oli Bagratid (Bagratuny), mille pealinn oli Ani (884-1045.a.), kuid peagi see lagunes ja samadele maadele tekkis veel kaks kuningriiki: üks Ararati mäe lääneküljele keskusega Karsas (962 ­ 1064. a.) ja teine Armeenia põhjaossa keskusega Loris (982-1090.a.) Samal ajal tekkis sõltumatu Vaspurakani kuningriik Vani järve orus. Synikid asutasid kuningriigi Syniikias (tänapäeva Zangezury) Sevani järvest lõunapool (970-1166.a.) Samaaegselt tekkis mitmeid vürstiriike. Vaatamata arvukatele sõdadele toimusid just sel perioodil suur majanduse areng ja kultuuri õitseng. Kuid seejärel tungisid maale bütsantisid, kellele järgnesid türgi-seldzukid

Eesti keel → Eesti keel
23 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Referaat KULD

sellele värvile. Kullal on kollase läikega värvus, mille määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis. Tal puudub lõhn ja maitse ning on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld, kuhu ei ole lisatud juurde muid metalle on väga pehme ja plastne ning seda saab kergesti töödelda. Moshi skaala järgi on kulla tiheduse aste 2,5. Hetkel on teada ainult üks kulla isotoop ehk Aurum , mida leidub looduses ainukesena. Kulla tiheduseks on 19,282 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 1064 °C, keemistemperatuuriks 2856 °C ja aatommassiks 196,967. [1] Tänapäeval on väga popp „rose gold“ värv, mis tähendab eesti keeles roosat kulda. Seda saadakse sellisel viisil, et kui lisada kulla sisse ka veidi vaske ning see annabki sellise roosaka kuldse värvi. Vask on ka üks vähestest metallides, millel puudub hõbevalge läige. 1.2. Keemilised omadused Keemiliselt on kuld vähe aktiivne metall ehk passiivne. Õhus jääb kuld muutumatuks, isegi kui teda

Keemia → Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kuld, kulla omadused, kulla saamine

Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur ­ tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne ­ viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemis...

Kategooriata → Tööõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Metallide kuningas: KULD

Kuld on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld on väga pehme, Mohsi skaalal kõvadusega 2,5 (küünega kriimustatav), suure tihedusega, helekollase värvusega väärismetall. Kuld on kergesti töödeldav. Ühest grammist kullast on võimalik tõmmata 3,5 km traati või katta 6 10 m2 pinna. Väga õhuke kullaplaat muutub läbipaistvaks, lastes läbi sinakas-rohelist valgust, Kullal on väga suur tihedus: 19,282 g/cm3. Kulla sulamistemperatuur on 1064 °C, aurustumistemperatuur 2856 °C. Keemilised omadused Kulla sära ei tuhmu ning korrosioonile ja keemilisele toimele on kuld püsiv. Keemiliselt on kuld passiivne metall. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna. Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3

Keemia → Keemia
39 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II

Tootja vastutus tekib, kui toode on puudusega - toode ei ole ohutu määral, mida isik on õigustatud ootama, arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige: 1) toote avalikkusele esitlemise viisi ja tingimusi; 2) toote kasutusviisi, mida kannatanu võis mõistlikult eeldada; 3) sellise toote turule laskmise aega. 83. Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud? 31 Vastavalt VÕS § 1064 lg 1 ei vastuta tootja tootest tuleneva kahju eest, kui ta tõendab, et: 1) ta ei ole toodet turule lasknud; 2) esinevad asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et tootja poolt toote turule laskmise ajal ei olnud tootel kahju põhjustanud puudust; 3) ta ei valmistanud toodet müügiks ega muul viisil turustamiseks ega valmistanud ega turustanud seda oma majandus- või kutsetegevuses; 4) puudus on tingitud sellest, et toode vastas turule laskmise ajal kehtinud kohustuslikele nõuetele;

Õigus → Õigus
508 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kuld

KULD Tartu 2011 Sisukord 1. Kuld Huvitavaid fakte 3 2. Füüsikalised omadused 5 3. Keemilised omadused 6 4. Kuld ajaloos 7 Kuld ja inimese loomine 5. Peruu ­ kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus". Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu. ...

Keemia → Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Laserid

tahkislaseriks ei loeta, sest neid pumbatakse elektrivoolu abil. [2] Dielektriklaseritele on iseloomulik impulsside ülilühike kestus (1­10 ps), nende väike kordumissagedus ja ülisuur võimsus (maksimaalselt 1­10 TW). Selliste laserite kasutegur on väga pisike, umbes 1, aga impulsi erienergia võib olla mõni J/cm³. [2] Neodüüm on levinud lisand mitmes laserkristallis, need laserid annavad võimsat infrapunakiirgust lainepikkusega 1064 nm. Seetõttu kasutatakse neid laserkeevituses ja -lõikamises, spektroskoopias ja värvlaserite pumpamiseks. [2] Tahkislaserites kasutatakse tihti sageduse kordistamist. Teise, kolmanda või neljanda harmooniku tekitamisega on võimalik saada 532 nm (rohelist), 355 nm või 266 nm (ultravioletset) valgust. Eredates laserosutusseadmetes kasutataksegi seda tüüpi rohelist tahkislaserit. [2] 4.3 Kiudlaserid

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ristisõjad

RISTISÕJAD Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Järgnev referaat püüabki vastata eelkõige kahele küsimusele - mis olid ristisõdade põhjused ja kas need saavutati. Samuti vaatleb see kirjutis erinevaid ristisõdu ja toob välja tagajärjed, mis on eelneva küsimuse vastamiseks vajalik. RISTISÕDADE PÕHJUSED Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki). Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normanni...

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Romaani kunst

Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pe...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

Metall Ts, °C Elavhõbe -39 Kergsulavad Tina 232 Plii 327 Kesksulavad Tsink 419 Antimon 631 Magneesium 649 Alumiinium 660 Hõbe 960 Kuld 1064 Vask 1083 Nikkel 1455 Raud 1539 Rasksulavad Titaan 1660 Plaatina 1773 Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist

Varia → Kategoriseerimata
171 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskaeg ajalugu - Inglismaa

Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Inglismaa Keskajal

Inglismaa Anglosakside riigid Sisserändajate kujundatud uus poliitiline struktuur ei olnud ühtne. Britannias tekkis mitu poliitilist tuumikala. Piirid muutusid pidevalt vastavalt sellele, kuidas võideti brittidelt maad juurde ning millise tulemuse andis omavaheline võimuvõitlus. Seda riikliku struktuuri nimetatakse ajalookirjanduses heptarhiaks ehk seitsmikriigiks. Paljuski on riikide tekkelood segunenud müütidega, aga üldjoontes võib leppida järgnevate arengulugudega. ·Kent ( Kagu- Inglismaa )- selle hõivasid jüüdid, pealinnaks Canterbury. Sealne rahvas pidas riigile alusepanijaks Hengestit, kelle aujärje päris tema poeg Oisc. ·Sussex- poolmüütiline traditsioon kõneleb, et 477. a saabus väepealik Aelle, kelle juhtimisel kujuneski eelnimetatud ajalooline piirkond. Alles 7. saj keskpaigast hakkavad tulema andmed, mille alusel saame täpsemat teavet Sussexi kohta. ·Essex- hakkas kujunema 500. a p...

Ajalugu → Keskaeg
22 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Informaatika äriplaan

Tulevaste per.tulud 4474 3579 2684 1789 894 Maksuvõlad 703 1231 1539 1572 1574 Lühiajalised nõuded 7666 8305 8306 8306 8306 Pikaajaline laen 38350 57204 58483 48896 45745 Kohustused kokku 46016 65509 66789 57202 54051 Omakapital 2556 2556 2556 2556 2556 Kohustuslik resevkapital 0 256 256 256 256 Eelm.per kasum 0 1064 8914 23474 38052 Aruand aasta kasum 1320 7850 14560 14578 18909 Omakapital kokku 3876 11726 26286 40864 59773 PASSIVA KOKKU 49892 77235 93075 98066 113824

Õigus → Äriõigus
69 allalaadimist
thumbnail
44
xls

MOOLAARMASSI_KRÜOSKOOPILINE_MÄÄRAMINE

MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...

Keemia → Füüsikaline keemia
33 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Metallurgia-kõrgahju tehnoloogia

Metall Ts, °C Elavhõbe -39 Kergsulavad Tina 232 Plii 327 Kesksulavad Tsink 419 Antimon 631 Magneesium 649 Alumiinium 660 Hõbe 960 Kuld 1064 Vask 1083 Nikkel 1455 Raud 1539 Rasksulavad Titaan 1660 Plaatina 1773 Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist

Tehnoloogia → Tehnoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Äriplaan

Palgad 1344 13440 13440 13440 1344 1344 1344 1344 1344 1344 1344 13440 0 0 0 0 0 0 0 0 Kulud 1644 16440 16440 16440 1644 1644 1644 1644 1644 1644 1644 16440 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0 Kuukasum 1008 987 1178 1203 897 1182 1220 1064 1501 1183 1315 1241 Kogukasum 1155 12539 13717 14920 1581 1699 1821 1928 2078 2196 2328 24523 2 7 9 9 3 4 7 2 20

Majandus → Ärijuhtimine
1361 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Maailma usundid

Montserrat kloostri lähistel asuvad ka matkarajad, mida mööda jalutades avanevad suurepärased vaated all olevatele tasandikele. Igal aastal külastab kloostrikompleksi 60 000 palverändurit. PISA kampaniil Itaalias. Pisa linna katedraali kampaniil (kellatorn) on osa kompleksist, kuhu kuuluvad veel ristimiskabel ja Camposanto surnuaed. Tornil kõrgust 55 m. Ehituse algus 1173. 294 astet. Nüüdesks on kallet juba ligi 5 m. Katedraali alustati 1064. Arhitektuuris islami mõju tunda. Kuppel lisatud hiljem. Toomkiriku Baptisteerium ­ ümar marmorehitis, alustati 12 saj. romaani stiilis, hiljem jätk gooti stiilis. Kantsel pärit 13 saj. ja selle skulptuuridel on kujutatud Kristuse elu. Kampaniil on ehituse käigus aluspinna ebakindluse pärast viltu vajunud. SAGRADA FAMILIA (Püha Perekond) Barcelonas. Kirik on kavandatud, et pöörata inimesi tagasi katoliku kiriku ortodokssete õpetuste poole.

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
102
xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
49 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Vormistamise juhend

Tabel 3. Katsete andmetele vastavad teoreetilise max väärtused; kui kiirgusallikaks oleks absoluutselt must keha U (V) I (A) T (K) max teoreet. (nm) 5 0,65 2112 1371 6 0,72 2282 1269 7 0,78 2451 1181 8 0,84 2597 1115 9 0,90 2723 1064 10 0,95 2862 1012 15 valemite kasutamine k (1.7) &x& + x = 0. m Tehes asenduse

Kirjandus → Tööde vormistamine
100 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Lepinguvälised võlasuhted 2

? 3 liiki puudused: tootmisviga (hoolika tootmisnõude rikkumine), konstruktsiooniviga (kogu partii tooteid on ühesuguse puudusega, nt toodetud autopartii mudelid võivad põlema süttida), turustamisviga (tarbijat tuleb tootel või koos tootega informeerida sellest, kuidas toodet ohutult kasutada ja mille poolest toode ohtlik on, nt kui ravimeid müüdaks ilma vastava infoleheta). 69. Missugused on tootjat vastutusest vabastavad asjaolud? § 1064 lg 1: (5) 1) ta ei ole toodet turule lasknud; 2) tootja poolt toote turule laskmise ajal ei olnud tootel kahju põhjustanud puudust; 3) ta ei valmistanud toodet müügiks ega muul viisil turustamiseks; 4) puudus on tingitud sellest, et toode vastas turule laskmise ajal kehtinud kohustuslikele nõuetele; 5) puudust ei saanud avastada toote turule laskmise ajal tollaste teaduslike ja tehniliste teadmiste taseme järgi.

Õigus → Lepinguvälised võlasuhted
38 allalaadimist
thumbnail
18
doc

GENEETIKA - Geenide klassifikatsioon

Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, valku...

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Geenide klassifikatsioon

Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen  1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid  1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene  1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, va...

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Sinuhe Mika Waltari

Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) ­ sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõik...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Tee-ehitus ökonoomika

>12 <6 6...12 >12 arv arv arv Hukkunud 537 2801,6 1371,7 536,6 0,17 3,11 2,41 92,30 545 2599,7 1260,5 490,7 0,18 3,19 2,47 85,47 550 2412,3 1158,3 446,5 0,18 3,28 2,54 79,15 556 2238,5 1064,4 406,3 0,19 3,37 2,61 73,30 561 2077,1 978,1 369,7 0,19 3,47 2,69 67,89 587 1989,5 931,2 348,5 0,20 3,56 2,76 62,87 593 1846,1 855,7 317,1 0,20 3,66 2,84 58,23 599 1713,1 786,4 288,5 0,21 3,77 2,92 53,93

Ehitus → Betooni puurimine
12 allalaadimist
thumbnail
126
pdf

Lepinguvälised võlasuhted

 asi ei ole sellist liiki, mida kasutatakse tavaliselt tarbimiseks väljaspool majandus- või kutsetegevust (Ÿ 1061 lg 2 p 1)  kannatanu ei kasutanud asja põhiliselt väljaspool majandus- või kutsetegevust (Ÿ 1061 lg 2 p 2) ˆ Tõendamiskoormis:  1-3 : kannatanu  4 : tootja ˆ Oma olemuselt mittesüüline vastutus. Samas ei ole ka päris riskivastutus (jääb pigem riskivastutuse poole).  Põhjus Ÿ 1064 vastutust välistavad asjaolud iseloomustavadki sageli süü puudumist tootja poolt.  Võiks ka öelda, et tootjavastutus sarnane DÜK-ga, aga süü puudumise tõendamine on märkimisväärselt piiratum. 82. Mis on toode ja kes on tootja võlaõigusseaduse järgi? ˆ Ÿ 1063 lg 1: Tooteks loetakse iga vallasasja, isegi kui see on osaks teisest vallasasjast või on saanud kinnisasja osaks, samuti elektrit ja arvutitarkvara.

Õigus → Õigus
126 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun