Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"snyders" - 5 õppematerjali

snyders – vaikelud Van Dyck – paraadportree rajaja
thumbnail
2
docx

Baroki jagunemine

BAROKK Jaguneb 1. Äärmusil ­ itaalia, hispaania, flandria 2. Realistlik ­ holland, põhja-saksamaa, skandinaavia (eesti) 3. Klassitsistlik ­ prantsusmaa, inglismaa Arhitektuur Egituse põhiplaan tihti lõikuvatest ovaalidest, petikaknad (kinniehitatud), murtud viilud, ovaalne aken, voluudid 1. Kirikud ­ Itaalias Kolonnaad (sammastik) Püha Peetri kiriku ees Roomas 2. Lossid ­ Saksamaal Zwinger Dresdenis Prantsusmaal ­ Francois Mansart'I järgi mansardkorrus: Versailles'I , Louvere'I Skulptuur Hoonete kaunistamiseks. Hoogsad liikuvad poosid. Itaalias: Giovanni Lorenzo Bernini Maal Teemad ­ relogioon, mütoloogia, kaasaeg. Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: C...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
62
txt

Kunst raekojas

filosoofilis-allegoorilist s�gavust, mis on seotud pahede ja vooruste s�mboolikaga ning hollandi kunstis eriti populaarse kaduviku teemaga. Karikas veiniga s�mboliseerib traditsiooniliselt Kristust ja tema lunastusohvrit ristil, purustatud kreeka ja sarapuup�hklid r��givad lunastaja kahetisest olemusest: jumalikust ja inimlikust. Sidrun kui v�ltslik s�ber ehk amicus fictus t�hendas aga v�lise ilu petlikkust, mille taha varjata kibedust ja m�rudust. ****** Frans Snyders oli kuulus Flaami maalikunstnik, �ks suurtest meistritest, kes on avaldanud m�rkimisv��rset m�ju vaikelu �anri kujunemisele Euroopa kunstis. Aastail 1592 � 1593 �ppis ta Antwerpenis Pieter Brueghel noorema k�e all ning van Dycki �petaja Hendrik van Baleni juures. 1602. aastal astus Snyders P�ha Luuka gildi. P�rast 1609. aasta reisi Itaaliasse hakkas ta t��le Pieter Paul Rubensi ateljees. Tol ajal levinud traditsioonide kohaselt, kus iga kunstnik oli kindlalt

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Barokk-kunst

Lõuna-Madalmaade juhtiva kunstnikuna hakkas Rubensist kujunema see oma kunstikreedo ja maali¬mislaadiga titaanlik isiksus, kellena maa¬ilm teda tunneb. Asekuningannalt saadud ülesannete kõrval saabus Rubensile hulganisti telli¬musi ilmalikelt ja katoliiklikelt võimu¬kandjatelt. Tema töökojas töötas õpilaste kõrval nimekaid meistreid: Samet- ehk Lillede Bruegheliks nimetatud Jan Brueghel vanem, maastikumaalijad Jan Wildens ja Lucas van der Uden, natüürmortide meister Frans Snyders ja portretist Anthonis van Dyck. Nii olid sinna koondunud kõik oma ala meistrid, kelle töö tulemus¬tes võis alati kindel olla. Üksteise järel valmisid meistri töökojas suured maalid, mille teemadering haaras kõike, mida vajas tolleaegne vürstlik tarbija — reli¬gioossed pildid, elu küllust ja lõbusid ülis¬tavad mütoloogilised maalid, allegoorilised teosed ja portreed. Tavaliselt maalis Rubens ise valmis

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Tööd oli kohe vähem Töötas hollandis Amsterdami uue raekoja seinamaalid Kuningalossina tänapäeval A. Brower Oluline sellepärast, et ta on õppinud hollandis kunstiakadeemias Koloriit erinev tunduvalt teistest kunstnikest Maalid on peamiselt pruunide ja hallide värvidega Hollandi maalikunsti tõi ta kõrtsitemaatika Meditsiinilised operatsioonid Sageli kasutanud iseennast autoportreedena Franz Snyders Loomapildid Surnud kala (kalakauplus) Puureljeefidega kaunistatud altarid, neid oli ka Eestis 29.11.2007 Prantsuse kunst 17. Sajandil 147-156 Prantsusmaa kujuneb 17.sajandi keskpaigas Euroopa juhtivaks suurriigiks. Seal algavad ka suured ehitustööd. Berninile esitati konkursikutse, kuid seda ta ei võitnud.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Belgia); Borje Justrell (Riigiarhiiv, Stockholm, Rootsi); Sofia Karagiorgoudi (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Emmanouil Karatzas (Arvutipõhise Inseneritehnika ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Cary Karp (Roots)i; Minna Kaukonen (Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Soome); Malbert Daniel (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Teresa Rodriguez Gonzalez (Rahvusraamatukogu, Madrid, Hispaania); Marius Snyders (Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium, Madalmaad); Gert Van Tittelboom (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia). Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Kavandi versioon 1.2 ­ 6. november 2003 Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. Töörühm Üldkoordineerimine Rossella Caffo, projektijuht

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun