Geograafia majandus I riigi arengutaseme näitajad: 1 kogutoodang: sisemine kogutoodang 2 rahvamajanduse kogutoodang 2 rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites 3 majanduse struktuur 4 energia tarbimine 5 sotsiaaldemograafilised näitajad II 1)kõrgelt arenenud põhja riigid: USA, Kanada,Austraalia,Jaapan,Iisrael,peaaegu kõik Euroopa riigid 2) arengumaad:Aafrika, riigid Aasias ja LõunaAmeerikas. III maailmamaj kujunemine agraarühiskonnast infoühiskonnani: üks tähtsamaid aluseid on olnud erinevate tootmisviiside vaheldumine *agraarühiskondpõllumaj on tähtsaim haru, algelised tootmisvahendid, üksikute kaupade vahetamine piirkonniti, elatusmajandus. Tootmisviisid: 1)korilus 2)taimekasvatus 3)põlispõllundus, loomakasvatus. *industriaalühiskondtehnoloogilised uuendused, masinate kasutusele võtt, tra...
on enne üles kirjutatud. White rõhutab, et iga ajalugu on eelkõige sõnateos, mingi kindla keelekasutuse saadus ning seega tuleks seda esmalt analüüsida kui keelelist ehitist. Ajaloodiskursust tuleks seega vaadata kui keelt, mis sarnaselt metafoorse kõne, sümbolikeele ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased kasutavad samu kujundiloome võtteid nagu ilukirjanikud. Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil. See võimaldab teha ka ajaloodiskursusele topoloogilise analüüsi. Troobid: metafoor, metonüüm, sünekdohh ja iroonia võimaldavad ajaloodiskursusi klassifitseerida täpsemalt ning selgemani mõista, kuidas need sarnanevad ja isegi kattuvad väljamõeldud narratiiviga. Narratiiv on olnud ajalooteooria üheks tähtsamaks vaidluse teemaks
oma loo saatanast Carmenist. ,,Carmenis" anti ka ülevaade Hispaania mustlaste kommetest, iseloomust ja keelest. Mulle meeldis raamatu sisu, see andis mulle väga palju uusi teadmisi mustlaste kohta. Kui ma enne arvasin, et nad tõesti ongi ainult vargad ja petturid, siis nüüd sain teada, et tegelikult võivad nad väga hoolivad olla oma lähedaste vastu. Näiteks siis, kui don Jose sai raskelt haavata ja Carmen ravis teda mitu nädalat ja oli kogu aeg tema juures. Mis teose natuke raskesti loetavaks tegi, oli see, et hästi palju oli kasutatud teiste keelte sõnu ja need jooksid tekstist teksti ja osad jäidki mulle arusaamatuks. Tegelastest meeldis mulle kõige rohkem don Jose. Ta oli valmis oma armastuse eest kõike tegema ka surema. Kuna aga Carmen teda vaid ära kasutas ning suunas teda halvale teele, sai temastki lõpuks kurjategija. Kokkuvõtteks jäin raamatuga väga rahule. Minu arvates oleks teos võinud olla natuke pikem, mingi osa sisust jäi nagu puudu
teavituskompani ülem „Missioon. Ühe missiooni päevikud“ • Kirjutas Maagiline Ruum • 2016 • Autobiograafiline • Võrno avab raamatuga enda kuuekuulist elu Afganistani missioonil 2013. aasta lõpust kuni 2014. aasta kevadeni „Poisi lugu“ • Kirjutas Petrone Print • 2009 • Võrno räägib teoses enda lapsepõlvest kasutades väljamõeldud tegelast („poiss“) • Jutte vürtsitab lisatud fantaasia ja raamatu teeb lihtsasti loetavaks Võrnole omane hea jutustamisoskus Ühiskondlik tegevus • Hannes Võrno on Tallinna Toomkooli Nõukogu liige ja Okupatsioonide muuseumi juhatuse liige • Ta kuulub Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Jahtklubisse ja Tallinna Piiskopliku Toomkogudusse • Ta on Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse Nõukogu liige ja kuulub asendusliikmena koguduse sinodi esindusse • 1999-2009 kuulus ta organisatsiooni Round Table Estonia ning oli selle president 2005-2006
Küll aga leidub tema luuletustes küllaga epiteete. Luulekogud • "Ohoh!" (1995) • "Tahaksin olla autobuss" (2008) • "Urvaplaaster" (2012) • "Contrarünnak" (2004) • "Okseoksjon" (2011) • "Kõik on Kõige targamad“ Luulekogu „Tuul kägistab ust“ • Kõik luuletused on täiesti erinevad ja jutustavad erinevatest teemadest. Minu arvates nendes luuletustes sügavat sisu pole ja luule räägib enamasti sotsiaalsetel teemadel. Loetavaks teevad selle luulekogu väga tabavad riimid. Sõnakasutus • Kõnekujundid: Contra kasutab nii personifikatsioone, epiteete, metafoore ja hüperboole. Neid kõiki kasutab ta aga mõõdukalt või isegi vähe. Mees paneb lihtsad sõnad riimi ja see on kõik. Lugedes luulekogu „ Tuul kägistab ust“, ei ole aru saada, et autor mõnda kõnekujundit eriti palavalt armastaks. Kõnekujundid • Epiteete kasutab autor oma luules palju: • -vana tibla • -väike klõps
Alles sellele järgnevad põhjendused, enda arvamus, analüüs ja näited. 4. STRUKTUREERIMINE. Struktureerimise käigus peab autor hoolega läbi võtma kogu mustandi. Kriitilise pilguga tuleb üle lugeda ka teemaarendus, tuleks jälgida, et see püsib teemas ning ei ole liiga laialivalguv. Samas peavad lõigud moodustama sisulise terviku ning lõikude järjestus peab olema loogilises järjestuses. 5. VIIMISTLEMINE. Viimistlemise roll on muuta tekst ladusalt loetavaks: parandada õigekirja- ja stiilivead. Vajadusel võib siinkohal kasutada ka sidelõike, kui tundub, et lõigud pole seotud ühtseks tervikuks. Viimistlemise käigus lisatakse tavaliselt veel näiteid, mis enne on esseest välja jäänud. 6. PUHTANDI KIRJUTAMINE. Kui kõik eelnevad sammud on tehtud, on paslik hakata kirjutama mustandit. See nõuab tähelepanelikkust, et hooletusest ei tekiks vead ning sõnad ei jääks kirjutamisel vahele.
Tähtis on jälgida konteksti. Kõnekeelsetest sõnadest tuleb hoiduda nagu prükkar või telekas. Selle asemel on mõtekas kasutada sünonüümi või üldse lausestust muuta. Kellegil asemel on parem kasutada kellelgi. Sõnakordus on üks sagedamini esinev viga minu kirjandites. Teatud sõnapaaride kooskasutamine on vale, nagu tegevusega tegeledes, sest kaks samalaadse sõna tüve on järjestikku lauses, mis muudab ta kohmakaks ja halvasti loetavaks. Sõna peale kasutatakse, kui tahetakse öelda midagi ruumilises tähenduses, kuid sõna pärast on mõeldud kasutamiseks ajalises määratluses. Kui kirjutatakse raamatust on parem kasutada sõnu novell või romaan kui raamat. Sama sõnapaari või sidesõnaga algavaid lauseid tuleks vältida terve kirjandi vältel. Sõna eksistentsiaalsus asemel võiks kasutada sõna eksistents. Nimesid ei poolitata. Vorm on parem, kuid ülesehitust tuleks muuta paremaks, kus lõigud on omavahel seoses ja
lause peaks olema reegel ehk ligu mte. Alles sellele jrgnevad phjendused, enda arvamus, anals ja nited. 4.STRUKTUREERIMINE. Struktureerimise kigus peab autor hoolega lbi vtma kogu mustandi. Kriitilise pilguga tuleb le lugeda ka teemaarendus, tuleks jlgida, et see psib teemas ning ei ole liiga laialivalguv. Samas peavad ligud moodustama sisulise terviku ning likude jrjestus peab olema loogilises jrjestuses 5.VIIMISTLEMINE. Viimistlemise roll on muuta tekst ladusalt loetavaks: parandada igekirja- ja stiilivead. Vajadusel vib siinkohal kasutada ka sidelike, kui tundub, et ligud pole seotud htseks tervikuks. Viimistlemise kigus lisatakse tavaliselt veel niteid, mis enne on esseest vlja jnud. 6.PUHTANDI KIRJUTAMINE. Kui kik eelnevad sammud on tehtud, on paslik hakata kirjutama mustandit. See nuab thelepanelikkust, et hooletusest ei tekiks vead ning snad ei jks kirjutamisel vahele.
Autor leiab, et inimesi võiks meelitada kirikusse õllega, sest neile meeldib see rohkem kui armuvein, mida kirikus praegu pakutakse. Suvel oli aset leidnud Tallinnas Õllesummer, millest suur osa eestlasi osa võttis, aga kirikus ei käinud kedagi, ja ta otsustas, et selline abinõu võiks kasuks tulla. Seda võib lugeda isegi tänapäevaseks piibliks, mida enne ja pärast sööki ette lugeda. Kivirähkile omane must huumor ja hea keelepruuk teevad teose kiiresti loetavaks ja nauditavaks ning nii mõngigi kord tuleb muie suule. Teksti ja legekülgi on küll vähe, aga lõbusat lugemist pakub teos küll. Kristiina Marga 11e
Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "marahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Nii muutuski Pärnu Postimees ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Tartu – aastad, rahvusliku liikumise tegelane 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus
Võib-olla ta mõtles rikkuse all midagi muud peale rahalise rikkuse? Eesti keel sisaldab palju rikkust, näiteks rahvaluule, regilaulue, vanasõnu, sünonüüme, häälikuid... Nendes asjades oleme me tõesti Euroopas esiviisikus. Mingi osa valimislubadusest on täidetud, kas me ikka ootasime keelelist rikkust? Tõenäoliselt mitte. Ajakirjandusega on sama asi. Ajakirjanik tõlgendab vastavalt vajadusele tekste ja intervjuusid, muutes neid kollast ajakirjandust nautivale persoonile loetavaks ning kirjutad juurde puuduvad kohad. Advokaatide ülesanne on sarnane, lugeda ridade vahelt seaduste kirjutamata tõlgendusi. Ja välja loetuga saata korda imesid, mis nii mõnelegi tundub üle kohtune. Seega võime järeldada, et poliitikud ja veel mõnede valdkondade esindajad kasutavad mitmetimõistetavust manipulatsioonina, mängides inimeste emotsioonidel nagu kassid lõngakeradega. Keele mitmetimõistetavus ei ole alati pahatahtlik manipulatsioon vaid osa meist, mis
vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Jannsen üritas seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Pärnu Postimees muutus ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. EESTI POSTIMEES 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1870. aastal 24.juunil Vanemuise Seltsi 5
· K on esitatud uusi väiteid. · K puudutab ainult ühte osa teemast. · K on nii lakooniline, et ei suuda oma funktsiooni täita(lühikene). · K on liiga tundeline, paatuslik. · K korratakse seda, mida on teema arenduses öeldud, samade sõnadega. · K lisatakse familiaarseid vabandusi. · K on liiga pikk. 20.Viimistlemine. Selle ülesanne. · Üleminek peab olema sujuv, mitte jäik. · Ülesanne-selle käigus muudetakse tekst ladusalt loetavaks. 21.Sisulõigu viimistlemine.Tingimused, millele peab vastama sisulõik. · Sisulõik esitab väite ja selle põhjendust. Koosneb tuum- ja tugilausetest. · Lõigu tuummõte peab olema selgelt väljendatud. · Kõik lõiku kuuluvad laused peavad haakuma tuummõttega. · Lõik peab sisaldama piisavalt infot tuummõtte mõistmiseks. 22.Sidelõik. Selle ülesanded. · Sidelõigu ülesanne ei ole arendada autori mõtet, vaid muuta kirjutis kui tervik paremini loetavaks.
tervishoiu kohta. Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Nii muutuski Pärnu Postimees ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Tartu aastad, rahvusliku liikumise tegelane 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine",
Essee Diplomitöö analüüs teemal ,,Hüdrograafiline mõõdistamine Raahe sadama näitel" Lõputöö annab ülevaate hüdrograafiliste mõõdistamistööde läbiviimisest Raahe sadama rekonstrueerimise käigus teostatud tööde osana, läbi praktikandi silmade ja arusaamade. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina. Töö ülesehitus on loogiline ja annab hea ülevaate praktikast. Autori teema valik on väga hästi põhjendatud, kuid ei sisaldada empiirilist informatsiooni. Diplomitöö teema on praegu väga aktuaalne, kuna käsitletu on hüdrograafias vajalik ja lahutamatu osa. Töö eesmärk on anda teistele üliõpilastele ülevaate mõõdistamistöödest. Uurimisprojekt on piiritletud Raahe sadama näitel pealkirjas, kuid sissejuhatuses pole seda mainitud. Lisaks, on puudu töö ülesehituse selgitus ja pole ära märgitud olulisemaid lähtematerjale ja allikaid sissejuhatus...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303IAPB Noorus – on veel lootust? Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Analüüsitava kirjatöö eesmärgiks on autori sõnul lugejat informeerida ja panna mõtisklema tänapäeva noorte eluolu üle. Põhisõnumini jõuab analüüsitava kirjatöö autor essee lõpus, kus ütleb, et tõsi, lootus sureb viimasena, aga surema peab lõpuks ikkagi. Selle selgituseks on ta kirjutanud, et noorus on hukale igal juhul määratud nin...
Kuna logo on esmatähtis toote või muu sellise graafilise disaini osa, tuleks logo muuta ainult äärmise vajaduse korral. Kui logo muudetakse, tuleks seda teha järkjärgult, eriti sellisel juhul kui vana toode alles jääb. Mõned logod on disainitud firma või toote nimest. Valitud kujund peaks tekitama seost toote või firmaga, olema meeldejääv, tähed logos peaks tekitama omaette kompositsiooni ja selgelt ülejäänud tekstist eralduma. Kogu kujund peab jääma kergelt loetavaks. Logo disain peab olema originaalne ja ei tohi tekitada seost ühegi teise olemasoleva logoga. Iga patenteeritud logo on seadusega kaitstud. Logo tegemine ei ole niisama lihtne. Kehtivad välja töötatud juhendid ja põhimõtted. Näiteks võiks tuua Euroopa Liidu logo, milleks on EL lipp. Koos graafilise logoga tuleb esitada ka logo kirjeldus: "See ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu sümbol, vaid Euroopa ühtsuse ja identiteedi sümbol laiemas mõttes. Kuldsetest
erakordse eduga. Kriitika võttis Lutsu esikraamatu vastu pinnaliste sõnavõttudega uudse ande ilmsikstulekust. Lugejaskonna siiras tunnustus tõi autorile üha kasvava populaarsuse ning esikteosega jäigi Luts rahva teadvusesse kustumatult püsima. Debüteeris luuletustega, enne "Kevade" ilmumist saavutas ajakirjanduses tuntuse oma huumorikate vestetega. Oma Palamuse koolipõlve kujutava romaaniga "Kevade" I-II (1912, 1913) sai rahva seas peaaegu üleöö kõige enam loetavaks autoriks. Lisandusid lühikomöödiad "Kapsapää" (1912), "Paunvere" ja "Ärimehed" (1913). Vähem tähelepanu leidsid Lutsu katsetused sümbolistlike draamadega: "Laul õnnest" (1913), "Mahajäetud maja" (1914) ja suvitusromaan "Kirjutatud on..." (1914, hilisem pealkiri "Soo"), samuti traagilise tonaalsusega pikemad novellid, näiteks "Kirjad Maarjale" (1919). Seevastu "Kevade" järjed, "Suvi" I-II (1918, 1919), "Tootsi pulm" (1921) ja "Äripäev" (1924)
Raamat infoühiskonnas – milleks? Maailmas on olemas miljardeid raamatuid, kõiki neid pole elu ajal võimalik lugeda, see on ilmselge. Need, mida loeme, jätavad siiski meisse oma jälje. See jälg võib olla positiivne või negatiivne ja kujuneb igaühes erinevalt välja. Lugemisse suhtumist kujundamaks peab seda ka tegema. Paljud aga ei loe, sest tänapäeva infoühiskonnas on huvitavamaidki aja viitmise võimalusi. Neist populaarseim on Internet. Miks eelistada raamatut teistele info saamise võimalustele? Raamatute lugemist tuleb propageerida, et mitte kaotada usku sajandeid eksisteerinud traditsiooni. Tähistamaks eestikeelse raamatu 475. sünnipäeva, nimetati ajavahemik 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001 Eesti raamatu aastaks. Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis, asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi, konverentse ja soodusmüüke ning tehti ...
materjale. · Mikroseente mõju inimesele on seega nii positiivne lagundavad meie jääkprodukte kui ka negatiivne kahjustavad materjale, mida inimene soovib säilitada. · Kahjustused võib üldjoontes jagada kaheks mehaanilised ja keemilised. Mikroseente mõju hoonete sisekeskkonnale ja esemetele. · Mehaaniliselt kahjustavad mikroseened materjali, kattes selle mütseeliga, määrides pinda ning muutes nähtamatuks või raskesti loetavaks seal oleva kujutise. · Mütseel ehk seeneniidistik on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. · Keemilised kahjustused tekivad keemilistest ainetest, mida mikroseened oma elutegevuses tarbivad ja eritavad. · Olulisemad on siin ensüümid, orgaanilised happed, pigmendid ja vesi. Mida mikroseened arenguks vajavad. · Seeni iseloomustab toitumisel nende vahetu kontakt toitaineallikaga ehk teisi öeldes
Selleni jõudis ta läbi kogu romaani kestnud meenutuste ja mälestuste, mis sidusid teda rannikurahvaga. Lisaks hakkas ta uskuma isa õpetust, et õnneks pole vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. Selleks oli aga tarvis läbida see nö. elukool. Raamatut hakkasin ma lugema tüüpilise eelaimdusega, et see on igav ja täielik jama jutt. Mida kaugemale ma aga jõudsin, seda enam see tekst pani mind mõtlema ja siis muutuski raamat juba täitsa loetavaks. Kõige enam meeldis mulle Turja isa karakter, tema suhtumine ellu, tema lõbusus ja mis kõige tähtsam- tema elutargad õpetussõnad.
naasmine oma kallisse kodutallu. Kindlasti üheks suureks sõnumiks autori poolt oli ka see, et oma juurte ja perekonna hoidmine ning elus õige koha leidmine on ka tänapäeval aktuaalne nagu raamatu ilmumise ajalgi. 6 Minu arvamus Raamatut hakkasin ma lugema arvamusega, et see on igav ja täielik jama jutt. Mida kaugemale ma aga jõudsin, seda enam see tekst pani mind mõtlema ja siis muutus raamat juba täitsa loetavaks. Kõige enam meeldis mulle Turja isa tegelaskuju, tema suhtumine ellu, tema lõbusus, kuid samas ka targad õpetussõnad elule. Raamat ei ole küll tänapäevane, aga siiski soovitaksin seda kõigil lugeda, et mõelda natukene kaugemalegi ja tulla vahelduseks enda roosist mullist välja, kes seal pidevalt hõljuvad. Teos „Õitsev meri“ oli algul küll veidi segane, kuid lõppkokkuvõttes väga huvitav raamat. 7
5.) Foolium- ja surutrükk 2.6.) Insertimine 3.) Pakendamine ja ladustamine 4.) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Trükinduse järetöötlus on pikk ja erinevatest protsessidest koosnev kett mis tagab toodangule kvaliteetse välimuse,iluidee ja inimesele mugavaks kasutamiseks. Tänu järeltöötlusele saame anda tootele ,,Näo" ja muuta toote terviklikuks. Järeltöötluse erinevad protsessid Järeltöötluses on palju erinevaid protsesse mis teevad toote loetavaks ja inimesele mugavaks,kvaliteetseks ja ostetavaks. Toon Teile mitu põhilist järeltöötluse protsessi mille pärast toodang on valmis. Traatimine On põhilisi ja levinumaid toodangi köitmis viise ,millel traat klambriga ühendatakse poognad omavahel toodangu keskelt. Traatimis meetoteid on erinevaid nt; Küljelt,murrult ja nurgalt traatimine ja traadiga õmblemine Küljelt traatimine on odav ja kiire meetod ja tänu sellele saab paljusi
Botnetiks ehk robotvõrguks (robot network) nimetatakse küberkurjategijate kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui arvutite omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, serveerib porno- või piraattarkvarakollektsiooni,nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Denial of Service ehk DoS-rünnakuga koormatakse ettevõtte internetiliiklust korraldav seade, kas server või ruuter, üle suure hulga päringutega, milleks tavaliselt on võrguliikluse standardne ping-päring. Eraldi brauseriaken (popup window), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks brauseri põhiakna all avanevat akent, mida kasutaja märkab alles siis, kui pealmise akna kinni paneb) ning teenida rohkem reklaamitulu. Klahvinuhk (keylogger) on nuhkvara, ...
mõistus. Ta elab 12. ringkonna võitjatekülas. Kirjeldatakse veidikene tüsedamana, hallikate silmadega, keskealise mehena. Seotus Katnissiga: Näljamängudel saab Haymitch'ist tema juhendaja (ja Peeta oma ka). Kirjaniku keelekasutus oli ladus ja sujuv. Raamat on küll paks, kuid iseenesest lugedes on pinge nii suur, et raamatut on raske käest panna ning lihtne ja sorav sõnastus teebki selle raamatu kergesti loetavaks. Põneviku peaossa on valitud Katniss Everdeen, tavaline 16 aastane neiu, mitte mingi superkangelane. Raamat rääkib Katnissi elust, kuidas ta peab oma pere üleval hoidma, kuidas ta Gale'iga metsas jahil käib jne. Tegemist on põnevikuga, kus justkui kübeke minevikku ja tulevik saavad kokku. Ühel päeval valitakse tema õde Näljamängude tribuudiks, kuid tema pakub ennast vabatahtlikuna oma õe eest. Poisstribuudiks valitaks noormees Peeta Mellark, kes vajalikul hetkel toetab
kiht:andmelüli kiht, valmistab andmed ette, et neid saaks füüsilisse kihti saata, 5. kiht:võrgu kiht, määrab ära, kuidas paketid võrgus liiguvad, 4. kiht:transpordi kiht, teeb ettevalmistusi, et saaks andmeid võrku saata, 3. kiht:seansi kiht, tarkavaline kiht, vastutab, et kaks suhtlevat partnerit oleksid tarkvaraga kontaktis, 2. kiht:esitlus kiht, tegeleb erinevate andmeformaatide vormindamistega, 1. kiht:rakendus kiht, veebibrauser muudab dokumendi meile loetavaks, näeme ja saame kasutada · Füüsiline kiht: vaskkaablid (LAN)-cat5 100Mb/s, cat5e 1000Mb/s-1Gb/s, cat6 10Gb/s, cat7 60Gb/s, koosnevad kaheksast traadist, kõik traadid erineva värvusega, erinev kokkukeerutus samm, maksimaalne lõigupikkus 100m, kasutavad pistikud RJ- 45(raadio pistik) läbipaistev pistik, kaheksa klemmi, klõpsuga lukusti T568-A-RV(pluss Rx),R(miinus Rx),OV(pluss Tx),S,SV,O(miinus Tx),PV.P saatja-
artiklid ja isegi tõlgete valik on äraütlemata sarnased oma loojaga: neis on nii lapsesuu- otseütlemisi, poisilikke vigureid, vaimukat sõna- ja kõlamängu kui ka elukogenud biitniku säravaid vaimuvälgatusi. Arderi luuletused on mõnikord mõtlikud, mõnikord vallatult vigurlikud, nendes on omapärast maailmanägemist ja -mõistmist. Ott Arderi looming jääb heale lugejale nii loetavaks kui ka kuulatavaks. Tema laulutekstid, mis on loodud Apelsinile, Rujale, Ultima Thulele ning paljudele teistele ansamblitele ning solistidele, jäävad eesti levimuusikasse püsima. Arder, kelle luulet lugedes ja lauldes on lustinud mitu põlvkonda eesti lapsi, vastas aastal 1997 ajakirja Hea Laps küsimusele, missugust päeva oma lapsepõlves peab ta ilusaimaks : ''Tagantjärgi tundub lapsepõlv õige päikseline, nagu ka see kaunis augustikuu päev,
kasutatavaid materjale. Mikroseente mõju on seega nii positiivne, lagundades inimeste loodud jääkprodukte, kui ka negatiivne, kahjustades materjale, mida inimene soovib säilitada. Sealhulgas kahjustavad mikroseened n.n. taastamatuid väärtusi kultuuripärandit. Kahjustused võib üldjoontes jagada kaheks: mehaanilised ja keemilised. Mehaanilised kahjustused. Mikroseened katavad materjali mütseeliga, määrivad pinna ning muudavad nähtamatuks või raskesti loetavaks seal asuva kujutise. Substraadi sees kasvav mütseel lõhub materjali mikro- ja makrostruktuuri. Keemilised kahjustused. Oma elutegevuses tarbivad ja eritavad mikroseened mitmeid keemilisi aineid. Olulisemad keemilise kahjustuse põhjustajad on ensüümid, orgaanilised happed, pigmendid ja vesi. Keemilised kahjustused on reeglina ulatuslikumad, kui mehaanilised. Mikroseente tekitatud pigmendi- ja happelaike on väga raske, kui mitte võimatu, puhastada.
Nimelt juhul, kui esimese ja viimase punkti vahel on mõni punkt, mis jääb alg ja lõpp-punkti vahelisest joonest epsiloniga määratud kaugusest välja, võetakse antud juhul uus lõpp-punkt nii kaua, kuni seda enam ei juhtu. Douglas-Peucker’i algoritmi puhul võetakse antud vahepealne punkt kohe viimaseks punktiks, misjärel liigutakse edasi. (About the Lang 2012) Kokkuvõte Generaliseerimine on kaardi lihtsustamine, mis muudab kaardi loetavaks ja eemaldab ebavajalikud andmed, kuid muudab kaardi andmed ebatäpseks. Generaliseerimise vajadust näitavad teatud kriteeriumid, milleks on tihedusnäitajad, jaotusnäitajad, kujunäitajad, gestalt näitajad, vahemaanäitajad, abstraktsed näitajad. Kaardi kriteeriumite aluselt lihtsustatakse, muudetakse või eemaldatakse kaardiandmeid. Näiteks sarnased ja kõrvuti olevad polügoonid muudetakse üheks polügooniks, seda nimetatakse agregeerimis meetodiks. Lihtsustamis
raskusest. Kõnnak muutub: sammud on tippivad, lühikesed, kõndimise alustamine on raske, kaasliigutused vähenevad või kaovad. Võivad tekkida tardumised liikumisseisakutena, mille tõttu võib vahel isegi kukkuda. Riietumine, söömine, kirjutamine ja teised igapäevased tegevused muutuvad raskemaks ning haiguse süvenemisel võivad mõned haiged vajada kõrvalabi. Käekirja muutumist väikseks ja raskesti loetavaks nimetatakse mikrograafiaks. Näo miimika väheneb, tekib hüpomiimia. Kõne- ja neelamisprobleemid võivad esineda haiguse hilisemas faasis: hüpokineetiliseks düsartriaks nimetatud kõnehäire korral muutub kõne monotoonseks ning hääl vaikseks ja kähedaks (hüpofoonia). Lisaks liikumishäirele võivad esineda ka nn mittemotoorsed sümptomid: psüühikaga seotud probleemid, autonoomse närvisüsteemi häired nagu seksuaal-, põie- ja soolehäired jm.
Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "marahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Nii muutuski Pärnu Postimees ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Tartu aastad, rahvusliku liikumise tegelane 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka
arhiivipüsivast materjalist arhiivikaante või mappide vahele. Säiliku algusesse (esileheks) ja lõppu pannakse puhas paberileht. Säilikus olevate eriti oluliste dokumentide kohta on otstarbekas koostada sisukord, mis paigutatakse säiliku algusesse. Arhiivipüsivate materjalide soovitusloetelu vaata Rahvusarhiivi veebilehelt www.ra.ee Dokumentide kinnitamisel mapis või kaante vahel tuleb jälgida, et tekst jääks loetavaks. Kui dokumendi äär on liiga kitsas, tuleb kleepida serva külge pabeririba, mille kaudu kinnitatakse dokument. Selliselt kinnitatakse näiteks suureformaadilised tabelid A3, mis säilitatakse kokkumurtult. Dokument tuleb kokku murda selliselt, et kasutamisel oleks dokumenti lihtne lahti keerata. Dokumendid, mis õmblemisele ei kuulu (fotod, aukirjad jms), paigutatakse ümbrikusse ja kinnitatakse ümbriku üht serva pidi.
Samas tunnen, et see ükskõikne keelekasutus – kui nii võib öelda – luuletuse esimeses osas läheb hästi kokku kõneleja olemuse ja tunnetega. Kaldmaa on oma loomingus sageli mänguline, nii ka siinses luuletuses. Kuigi luuletusel puudub kindel rütm, mängib luuletaja huvitavate kõlakujunditega – nt piiksus ja viiksus / ... / ei mingit nakitsust, pakitsust, tarvet –, mis teevad luuletuse lihtsalt ja nauditavalt loetavaks. Ühtlasi ilmestab Kaldmaa oma luulet mitmete epiteetidega: / ... / sellest igavesti närivast tundest / vääksuvast kohalolekust / rahuolematust häälest ja rõhutab korduste ja silbitamisega seda, mida peab väga oluliseks. Arvan, et seesugune luuletus on suunatud lugemiseks kõigile, kes seda lugema juhtuvad. Pärast mitmekordset lugemist ei tundu see luuletus olevat enam niivõrd negatiivne, nagu see alguses näis. Mida rohkem luuletust lugeda, seda kergemaks see muutub
End Sub Mida see programm küll teha võiks? ;-) Korraliku vormistamise eesmärgiks on keele enda vahenditega kirjutada hästi loetav programm. Kui on vaja selgitada kasutatava algoritmi sisulisi nüansse, siis selleks kasutatakse kommentaare. Paljusid lihtsaid algoritme võib protseduuriks või funktsiooniks vormida ilma sõnagi kommentaariks lisamata. Mis teeb ühe programmi hästi loetavaks? Selle kohta võib leida mitmeid soovitusi: 1) Kirjutage programm nii lihtsalt ja arusaadavalt kui võimalik, hoiduge kavalatest nippidest. Seda nimetatakse KISS-printsiibiks (inglise keelest 'Keep It Simple, Stupid'). 2) Kasutage iseennast selgitavaid identifikaatoreid. 3) Struktrueerige oma programmi, kasutades tühje ridu, taandeid ja tabulaatoreid. 4) Kasutage mõistlikult kommentaare.
esinemissageduse leidmist, koostatakse arvuti abil analüüsi läbi viies mugavuse ja analüüsi kompaktsuse tõttu üldjuhul vastava tunnuse kõiki väärtusi kokkuvõttev sagedustabel, mis võiks eelpool toodud näite 9 puhul välja näha selline: Tabel 3. Facebooki külastuste sagedus. Tabelite ja jooniste kasutamine tulemuste esitlemisel Tabelid ja joonised (s.h. diagrammid, skeemid, pildid) teevad õige kasutamise puhul uurimistöö kergemini loetavaks ja arusaadavaks. Kui lihtsama tabeli või skeemina teostatud joonise saab tekitada otse tekstitöötlusprogrammi (Google dokument, MS Word, LibreOffice Writer) sees leiduvaid tööriistu kasutades, siis diagrammid ja pildid tuleb üldjuhul mõne teise tarkvaralahenduse abil eelnevalt valmis teha ning alles seejärel tekstidokumenti importida. Tulemuste esitlemisel ... Tulemusi uurimistöö raportis kirjalikult esitledes tuleb arvestada, et igale
Mõnikord määrab valitud tuum ette, millisest vaatenurgast teemat arendada. Kui vaatenurk on valitud, mõelda läbi, millistele küsimustele peab leidma vastused, et uudis vaatenurgast lahti kirjutada. 2. Vajaliku info liigid. Teine vastamist ootav küsimus on, millist liiki infot on tuuma lahtirääkimiseks vaja. Sellest seisukohast saab info jagada nelja rühma: - uudise teema arendamiseks on alati vaja fakte ja arvamusi. - uudise elavaks ja loetavaks tegemiseks on vaja detaile ja tsitaate - uudise panemiseks konteksti on vaja taustainfot - uudise serveerimiseks võib lisaks tekstile minna tarvis ka visuaalset materjali. Kõige tähtsamad on faktid. Kehtib reegel: fakte pole kunagi liiga palju. Peab olema avatud ka ebatavalistele faktidele. 3. Info allikad. Uudis saab olla nii hea kui on tema allikad. See küsimus jaguneb mitmeks alaküsimuseks.
Küsitlusvead on näiteks vastaja mõjutamine kindla vastuse suunas, küsimuse vahelejätmine, küsimuse sõnastuse muutmine, saadud vastuse ebatäpne üleskirjutamine ja petmine ehk vastuse osaline või täielik võltsimine. 6.6. Küsitlusandmete töötlemine ja analüüsimine. See etapp ei tohi venida väga pikaajaliseks, kuna faktiline andmestik võib vananeda. Tulemused töödeldakse arvutis. Kõigepealt andmed kontrollitakse ja redigeeritakse. Järgmisena muudetakse need arvutiga loetavaks, mis tähendab, et küsitluslehed rühmitatakse mingi tunnuse alusel (nt vastaja soo järgi) ning andmed töödeldakse arvutis vastavalt varem koostatud analüütilistele tabelitele ja seoseskeemidele. Kõige lõpuks sisestatakse andmed arvutisse ning analüüsitakse neid. Kogutud informatsiooni kokkuvõtmiseks kasutatakse statistilisi meetodeid. Analüüsi eesmärk on info andmine uuringu alguses defineeritud probleemi kohta. 6.7. Tulemuste esitamine.
neid on linnapildis hõredalt pälvivad nad ka rohkem tähelepanu, ent maamärkide rohkus vähendab nende tähendust inimestele. Kuidas mõjuks uute kõrghoonete püstitamine linna visuaalsele struktuurile? Tartu muutuks inimeste jaoks visuaalselt keerukamaks, maamärgid kaotaksid oma tähtsust teejuhatajana ning inimesed ei saaks neid enam sellisel määral kasutada. Kõrghoonete visuaalne väärtus kaheneks, seega peaks linnaplaneerijad tagama Tartu jäämise ka edaspidi visuaalselt hästi loetavaks linnaks. Viimasel ajal on kasvanud reklaami hulk linnapildis. Reklaamplakatid hakkavad silma ning kohati võiks neid lausa domineerivaks pidada. Ühelt poolt aitavad nad kaasa maamärkide esiletoomisele, teisalt aga muudavad linnapildi veel kirjumaks ning raskesti mõistetavamaks. See aga tekitab küsimuse, kas linnas ei võiks olla piirkondi, kus reklaam on keelatud? Tartus liikudes ning ringi vaadates tuleks antud töö autori hinnangul tuleks reklaamist puhtana hoida Tartu vanalinn
24.märtsil 1966 tähistati kirjaniku sünnikoht mälestuskiviga, mille ümber istutati puud. 5. jaanuaril 1987 avati vanas koolimajas kihelkonna muuseum. 5 4. Loomingust üldiselt Oskar Luts debüteeris luuletustega ning enne "Kevade" ilmumist saavutas ta ajakirjanduses tuntuse oma huumorikate vestetega. Oma Palamuse koolipõlve kujutava romaaniga "Kevade" I-II (1912, 1913) sai ta rahva seas peaaegu üleöö kõige enam loetavaks autoriks. Lisandusid lühikomöödiad "Kapsapää" (1912), "Paunvere" ja "Ärimehed" (mõlemad 1913). Vahelduvat edu saatsid katsetused romantilis- sümbolistlikku laadi draamaga "Laul õnnest" (1913), dramaatiliste visanditega "Sinihallik" ja "Sootuluke" (1919). Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega ning sümbolistlike sugemetega proosa "Kirjutatud on ..." (1914), hilisemais trükkides "Soo". Samuti traagilise tonaalsusega pikemad novellid, näiteks "Kirjad Maarjale"
alahinnatud nimetuse "ma-rahvas" asemel tarvitama "Eesti" nime, millel oli ühendav mõju. Ajalehe esimeses numbris pöördubki J. V. Jannsen mitte enam maarahva, vaid juba eesti rahva poole. "H ä b e n e g e m , e t m e r u m a l a d o l e m e , a g a m i t t e e t e e s t l a s e d o l e m e ! " armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele kaasa ka F.W. Borm. Nii muutuski "Pernu Postimees" ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. Jannsenist, endisest Vändra karjapoisist, sai nüüd just "Perno Postimehe" tõttu peaaegu ülemaalise kuulsuse ja mõjuga rahvamees ja esimene eesti avalik tegelane. Samaaegselt "Perno Postimehega" ilmusid ka kirikuringkondade poolt toimetatud ajalehed- "Tallorahva postimees" ja "Missioni-Leht", mis aga toimetajate kesise keeletundmise ja kasutusega manitsevateks ja ajakaugeteks väljaanneteks kujunesid
Olenevalt tekstist ja eesmärgist võidakse lugemisstiile kasutada puhtal kujul või neid omavahel põimida. Rasked tekstid Lugedes puutume kokku eri raskusastmes tekstidega. Ühtesid on kerge lugeda, teiste puhul põrkame ikka ja jälle takistustele. Tekstide raskusastme määramine on keeruline suhtelisuse tõttu, mille põhjus on lugejate erinevad teadmised, oskused ja kogemused. Siiski võib nimetada nähtusi, mis üldjuhul muudavad teksti raskesti loetavaks. · Käsitletav aines on lugejale võõras. · Teksti funktsioon ei ole lugejale selge. · Tekstis liialdatakse abstraktsete sõnadega. · Kontekst on lugejale võõras. · Tekst on liiga informatiivne. · Tekstis on väga kõrge üldistustase. · Tekst on liiga fragmentaarne. · Teksti tähendussuhted (aja-, põhjus- ja tagajärjesuhted) on ebaselged. · Tekstis puudub keskne probleem. · Tekstis liialdatakse ebaoluliste detailidega
temperatuurimuutus ei tohi ületada 5 ºC. Vee temperatuuri mõõtmiseks kasutatava termomeetri laiendmääramatus peab olema väiksem või võrdne 1 ºC; c) sekundimõõtur (10…1800) s määramatusega 0,05s; d) impulsside loendur (10…100000) impulssi määramatusega 1 impulss; e) ülerõhu mõõturid/manomeetrid kuni 5 MPa määramatusega 0,25%; f) impulsside formeerija, mis formeerib mehaanilise kontaktiga veearvesti väljundi impulssloendurile loetavaks nelinurkimpulsiks. Taatlusel tuleb läbi veearvesti lasta selline veekogus, mis tagab vähemalt väikseima (esimese) näitava trumli või osuti kaks täispööret. Selle nõude täitmiseks on soovitatav vee läbilaskmise ajaline kestvus valida: - aksiaalsuunalise tiivikuga külmaveearvestitel kulul Qmax kuni 1 minutit, kulul Qt 2 kuni 2,5 minutit ja kulul Qmin vähemalt 6 minutit; - tangensiaalsuunalise tiivikuga külmaveearvestitel kulul Qmax vähemalt 2 minutit, kulul Qt
584 914 723 594 895 572 510 535 238 682 678 397 587 78 653 950 851 860 74 742 40 Harjutus 18.1 Joonista joondiagramm, mis näitab rahvaarvu, eestlaste ja muude rahvuste muutumist aastate jooksul. Kujunda diagramm võimalikult loetavaks.. Eestlaste Rahvaarv Eestis Eestlased Muud rahvused osatähtsus % 1989 1565662 963281 602381 61.53%
See tähendab, et kui sa räägid kolmest põrsast siis sa ei hakka vahepeal rääkima, mis Mowgli huntidega tegi. Väljaarendamine tähendab näitlikustamist, detailide esitamist ja analüüsi kõike nii pikalt kui vaja ja nii lühidalt kui võimalik. 16. Mis peab olema kirjatöö kokkuvõttes? Põhiseisukohtade kordamine, olulisemad tulemused ja järeldused, veidike uut mõtlemisainet, sujub ja selge lõpp. 17. Mis on viimistlemine? Viimistlemine on teksti ühtseks tervikuks ja ladusalt loetavaks muutmine. 18. Mis on sisulõigud? Sisulõigu esitavad väite ja selle põhjenduse. Koosneb tuumlausest ja tugilausetest. 19. Mis on sidelõigud? Sidelõigud seovad sisulõigud üheks loogiliseks tervikuks. Korrastavad mõttekäiku, ei sisalda tuumlauset ega selle põhjendust. 20. Mis on üleminekud? Üleminekud on sõnad ja fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks. Neid kas, et mõtete vahel liikuda või mõttekäigu osasi siduda. 21. Mis on toed
maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud maksukohustust muutvad asjaolud enne maksumenetluse algust; need võivad olla maksu suurendavad või vähendavad asjaolud; sellisel juhul vabaneb maksukohustuslane osaliselt või täielikult vastutusest, kui täidab antud nõuet. 2. maksukohustuslane peab pidama maksude arvestust vastavalt raamatupidamisseadusele ja vajadusel vastavalt maksuseadusele- Dokumentide parandamisel peab esialgne kirje jääma loetavaks. Paranduse juurde tuleb lisada paranduse alus, dokumendi asukoht, paranduse kuupäev ja selle tegija andmed (ametikoht, nimi) ja allkiri. 9 3. dokumente tuleb säilitada vähemalt 7 aastat, kui seadused teisiti ei nõua. Säilitusaja algust loetakse - kuupäeva järgi - dokumendi kättesaamise ajast või
skeemi. Ladina m-d kujunesid 4.saj m.a.j nende arenenumast kujust- Karolingide minusklitest-lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9.saj m.a.j 11.Palimpsest- kr.k „uuesti maha kraabitud“ codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasutati sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult esialgse tekstina, tehakse nüüdisajal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada nt Cicero „De re publica“ (riigist) kuigi sellele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate Dei“ (Jumala riigist) 12.Tegurid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Poliitilised: Rooma impeeriumi kriis 2.saj lõpus ja 3.saj pKr, sõdurkeisrite periood (235-285); Constantinus I (Suur)(306-337) Religioossed: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense)
saj m.a.j.; nende arenenumast kujust Karolingide minusklitest- lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9. Sajand m.a.j. 11. Mis on palimpsest? Vastus: (kr. K. ,,uuesti maha kraabitud" ), ka codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada näit Cicero ,,De re publica" (,,Riigist"), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"). 12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Vastus: Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr, · sõdurkeisrite periood (235285); Constantinus I (Suur) (valitses 306337)
Karolingide minusklitest- lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9. Sajand m.a.j. 11. Mis on palimpsest? (kr. K. ,,uuesti maha kraabitud" ), ka codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada näit Cicero ,,De re publica" (,,Riigist"), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"). 5 Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud. 12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni
laulupeole tulid esimest korda kokku eestlasi üle terve Eestimaa. Edasi tõusis rahvusliku liikummise etteotsa Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt kelle ülesandeks oli juhtida kõiki olulisi rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel, ta seisis samuti ka Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Teine tähtis tegelane rahvuslikus liikumises Hurda kõrval oli Carl Robert Jakobson, kes ka andis välja sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavaks eesti leheks, Jakobson sai tuntuks 1868. aastal peetud isamaa kõnega valguse, pimeduse, ja koidu ajast. 35. Eesti sajandivahetusel Esimene asi mis toimus oli venestamine mis pidurdas rahvuslikku ärkamist, ametlikud jutud olid vene keeles ja kiusati paljusid inimesi taga. Sajandi vahetusel valmis esimene raudtee eestis ehk 1870. aastal. Jaan Tõnisson hakkas kirjutama Postimeest mis põhines haritlaskonnale, rikastele taluomanikele ja linnakodanlusele
raamatupidamise arvestuse vastavalt raamatupidamise seadusele tekkepõhiselt ja kui maksuseadus näeb ette kassapõhise arvestuse, siis tuleb see ka vastavalt korraldada (antud juhul võib tekkida dubleeriv maksude arvestus, millega võib kaasneda pooleteise kuuline ajaline nihe). Lisaks on oluline arvestada raamatupidamisdokumentidesse tehtavate paranduste nõude järgimist – need peavad olema tehtud moel, mis jätab esialgse kirje loetavaks. Paranduste juurde tuleb märkida: a. selle tegemise alus b. paranduse alusdokumendi asukoht c. paranduse tegemise kuupäev. Isegi kui kõik parandused on korrektselt tehtud, kuid kuupäev on puudulik, siis ei ole võimalik kontrolli teostada. Samuti aitab korrektne parandamine vältida probleeme näiteks töötajate vahetumise korral. Lisatakse parandaja amet, nimi ja tema allkiri. 3) Dokumentide säilitamine (§58):
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
