Uurimistöö - Sotsiaalmeedias postituste mõjumine ja selle mõju (0)

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
Margit Orma
11. klass
SOTSIAALMEEDIAS POSTITUSTE LEVIMINE JA SELLE MÕJU
Uurimistöö
Juhendaja : Marjo Toomik
Palamuse 2017
SISUKORD

SISSEJUHATUS

Minu teemaks on sotsiaalmeedias postituste levimine ja selle mõju. Teema valimisel mängisid suurt rooli noormehed Taanist. Nende postitust nähes tulin ideele neid järgida (vt. Lisa 1). Teema valimisel sai määravaks see, et olen ise sotsiaalmeedia kasutaja ning soovisin teada saada, kuidas levivad ning mõjuvad postitused.
Uurimistöös kasutatud uurimismeetodiks on tegevusuurimus. Töös on kolm peatükki ja kolmteist alapeatükki. Töö teoreetilises osas uurisin sotsiaalmeedia liike ning kanaleid . Praktilise osa tarbeks postitasin sotsiaalmeediasse Facebook ühe pildi ja ühe video. Pildil ning videos palusin inimestel postitust jagada.
Töö eesmärgiks oli uurida postituste mõju ning levikut. Lisaks sellele selgitada välja, missuguses formaadis postitused inimestele rohkem huvi pakuvad. Töö teoreetilise osa informatsiooni sain ma internetist. Saadud informatsioon oli mahukas, mistõttu ei tekkinud vajadust haarata mõne raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta.
Suur aitäh läheb minu juhendaja Marjo Toomikule, kes andis mulle nõu ning suunas erinevate allikateni. Tänaksin Kreete-Elis Kaldat, kes aitas videot monteerida ning sobivat pilti postitamiseks teha. Veel tänaksin kõiki neid 6083 inimest, kes jagasid minu postitust.

1. SOTSIAALMEEDIA

Sotsiaalmeedia on meedia, kus inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes kogukondades ja võrgustikes. Sotsiaalmeediat võib liigitada mitmeks erinevaks sotsiaalmeediakanaliks: internetifoorum, blogi , mikroblogi, suhtlusportaal ning veebisait . (Sotsiaalmeedia)
Sotsiaalmeedial on roll ka turunduses, mis kasvab jõudsalt. Kommunikatsioon ei ole enam ühepoolne ehk siis enam ei räägita vaid ostetud reklaami abil oma toodetest ja teenustest, vaid suundub iga päevaga aina dialoogi poole. Edukad on brändid, kes pakuvad tarbijatele võimaluse suhtluseks ja arvestavad neilt tulevaid soovitusi. (Mediabrands Digital )

1.1. Internetifoorum

Internetifoorum on lehekülg, mis on loodud ühesuguse huviga inimeste omavahelise suhtluse kergemaks tegemiseks. Olemuselt on internetifoorum nagu meilinglist, kuid on erinevalt meilinglistist ülevaatlikum ja kasutajasõbralikum. Internetifoorumis on postitused üldiselt saadaval ja kõigile nähtaval. Sageli on võimalik oma kasutaja andmeid täpsuseni seadistada, alustades lehekülje taustavärvist ja lõpetades piltide lisamisega. Enamasti on foorumid jaotatud alamfoorumiteks eri alateemade kaupa. Alamfoorumid jagunevad omakorda kasutajate poolt lisatud teemadeks. Teemade järjestamine käib üldjuhul postitamise aja või postituste hulga järgi.
Paljud foorumid lubavad postitusi teha anonüümsetel kasutajatel, nii et isikuinformatsiooni üldse jagama ei pea. Kasutajaks registreerumisel on tavaliselt aga omad eelised: saab ligi paljudele varjatud alamfoorumitele, saab postitusi muuta, enda eelistusi muuta.
1925. aastal kirjutati alla lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokollile (ehk Genfi protokollile). See leping keelab küll bioloogiliste ja keemiliste relvade kasutuse sõja ajal, kuid see ei reguleeri mitte mingil moel nende relvade tootmist, hoiustamist ega transportimist.
1972. aastal toimus bioloogiliste relvade konverents , kus keelustati bioloogiliste relvade tootmine ning nõuti nende hävitamist. Eesti ühines 1993. aastal.[4]
Töö käiku kontrollivad administraatorid, supermoderaatorid ja moderaatorid. Administraatoritel on suuremad õigused kui tavakasutajatel. Näiteks võivad nad blokeerida ning avada kasutajaid ja kasutajate loodud teemasid , liigutada teemasid alamfoorumite vahel ning muuta foorumi struktuuri. Moderaatorite ülesandeks on üldjuhul neile määratud alamfoorumitel silma peal hoida ja seal teemasid korrastada, supermoderaatorid saavad teha sama foorumi üldtasandil. Tavapostitused on ajalises järjekorras, kuid “sticky” postitus püsib koguaeg nähtaval. (Internetifoorum)

1.2. Blogi

Blogi on kõige rohkem kasutatav võrgurefleksiooni vahend. Blogi on veebisait, mille sissekanded on kronoloogilises järjestuses nagu päevikuski. Paljud blogid sisaldavad uudiseid või arvamuslugusid konkreetse teema kohta. Mõned blogid seevastu toimivad rohkem isiklike võrgupäevikutena. Tüüpiline blogi sisaldab nii teksti, pilte, teiste blogide ja veebilehtede linke kui ka muid teemaga seotud meediume. Paljude blogide oluliseks osaks on võimalus lugejatel kommentaare jätta.
Blogid võivad sisaldada mitmesuguseid ressursse, mitte ainult tekstilist teavet. Lisaks võivad sisaldada ka videoid (videoblogid), fotosid (fotoblogid) ja heliressursse (netisaated). Levinud blogivahenditeks on Blogger, TypePad, Wordpress, Live Journal ja Edublogs. (Uued hindamismeetodid).

1.3. Mikroblogi ehk Twitter

Mikroblogiks on keskkond, kus ühe sõnumi edastamine on piiratud 140 tähemärgiga. Mikroblogis edastatavaid sõnumeid nimetatakse säutsudeks teisisõnu tweetiks. Antud postitusi saab jälgida organisatsiooni mikroblogi lehe või enda isikliku mikroblogi konto kaudu, registreerides end seejuures soovitud mikroblogi konto jälgijaks, teisisõnu followeriks..
Tarkvaraliselt on blogi oluliselt edasiarenenum kui foorum . Ühiste joontena võib välja tuua tehnoloogilised sarnasused vestluses ja kogukonnatunde tekitamises. Foorumite moderaatorid jälgivad, et arutelu püsiks teemas, ning et inimesed käituksid korralikult. Blogis on vaid üks vaatenurk ning selleks on blogija oma. Blogis pole vaja kirjutada etteantud teemal. Lisaks ei ole foorumite sissekannetel unikaalset aadressi, mille otsiugumootor tuvastada ning kuvada suudaks. ( Kirst 2007)
Twitteri kasutamisest rääkis lähemalt Kaupo Kalda, kes on uurinud twitteri arengut mitme aasta jooksul. “Siseturul on Twitteril Eestis marginaalne väärtus, kasutajaid on vähe. Rahvusvaheliselt aga on teine lugu, laias maailmas on Twitter vägagi tegija ning sealne awareness on pigem soovitatav. Siiski ei ole see lihtne, sest päeva lõpuks on suurem osa su "follower'e" robotid, mitte reaalsed inimesed, kes sinu ja su brändi vastu huvi tunnevad . Seega kui rahvusvahelist tähelepanu otsid – soovitatav. Kohalikult turul – pole väärt ajakulu.” (Kalda 2013)
Twitteris on olulisteks mõisteteks Hashtag, Retweet, Mention ja Direct Message .
Hashtag – #võtmesõna on hashtag. Aitab Twitteri postitusi kategoriseerida. Kui klikid hashtag sõnale, siis näidatakse sulle ka teisi säutse, mis on sildistatud sama võtmesõnaga.
Retweet - teise Twitteri kasutaja sõnumi taaspostitus ning lisamine enda säutsude hulka.
Mention - iga Twitteri postitus, mis sisaldab kellegi kasutajanime stiilis “@ username ” ükskõik millisel kohal säutsus.
Direct Message – Otsesõnum (DM) on privaatne sõnum, mida saad saata Twitteri kaudu oma jälgijale.

1.4. Veebisait

Veebisait ehk sait on veebilehtede kogum, mis sisaldab teksti, pilte, videoid, või helifaile. See asub vähemalt ühes veebiserveris, kuhu pääseb võrgu internetiaadressi abil. Veebi moodustavad kõik veebisaidid, millel on avalik ligipääs. Veebisait hõlmab tavaliselt veebilehti. Kõige olulisem veebisait, mis veebilehel olema peab, on esileht.
Veebileht on dokument, mis on enamasti kirjutatud tavalises kirjas ja mille vormistamisel on järgitud veebilehe reegleid. Veebileht võib sisaldada elemente teistelt veebisaitidelt. Veebilehtedele pääseb ligi hüperteksti edastusprotokolli kaudu, mille info võib olla salastatud, et tagada suuremat turvalisust ja privaatsust veebilehtede kuvamisel.
Veebisaidi lehtedele pääseb tavaliselt ligi lihtsa internetiaadressi kaudu. Internetiaadressid moodustavad veebilehtedest astmelise süsteemi ja hüperlingid abistavad kasutajal saidil liikuda . Mõndade veebisaitide sisule ligipääsuks peab kasutaja end eelnevalt registreerima. Selliste veebisaitide hulka kuuluvad paljud ärisaidid, failijagamissaidid ja suhtlusvõrgustikud. (Veebisait)

1.5. Suhtlusportaal

Euroopa noortest kasutab internetti kolm neljandikku. Enamkasutatavad online-võimalused, mida noored kasutavad, saab jagada neljaks: haridus , osalus, loovus ning identiteet ja sotsiaalsed sidemed. Tulenevalt uute võimaluste mitmekesisusest, veedavad noored internetikeskkonnas aega rohkem kui kunagi varem.
Suhtlusportaal on keskkond, kus inimesed on tihedaks külastajaks suhtlemise eesmärgil. Suhtlusportaalideks võib nimetada näiteks Facebooki, Rate .ee’d ja Orkutit.
Kui tuua paralleele Eesti esimeste veebipõhiste sotsiaalsete võrgustikega, siis ei saa mainimata jätta suhtlusportaali Rate.ee. Rate.ee domeen avati 2002. aastal - loojaks Andrei Korobeinik. Rate.ee võib nimetada täielikuks suhtlusportaaliks. Algselt võimaldas leht isikliku profiili loomist, piltide, informatsiooni lisamist ning teiste kasutajate piltide hindamist ja kommenteerimist, samuti portaalisisest kirjade vahetamist kasutajate vahel. Hiljem lisati tasulised teenused nagu mobiilsed sõnumiteenused.
Lisaks Rate.ee-le oli suhtlusportaaliks ka Orkut . Orkut sai alguse 2004. Aastal. Orkut suleti aastal 2014, kuna Facebooki hakati rohkem kasutama.
Facebook ning Rate.ee võimaldavad tasuta registreerumist ning osad neist lubavad registreerida vaid teatud vanuses kasutajaid. Näiteks Facebookis on vanuse alampiiriks 13 aastat. Rate.ee lubab programmiliselt registreeruda ka 6- aastastel . Rate.ee oli pikalt edukas, kuid Facebook suutis selle peamistest võrgustikest välja tõugata. (Sotsiaalvõrgustikud)

1.6. Sotsiaalmeedia turundus

Sotsiaalmeedia turundus hõlmab toodete või teenuste reklaamimist vastavates sotsiaalmeediakanalites, kus ettevõtted saavad kujundada oma mainet ja luua vahetuid suhteid teenuste või toodete tarbijatega. Sotsiaalmeedias turundamine on ettevõtetele üks võimalus edastada oma sõnumit erinevatele huvirühmadele, sh praegustele ja potentsiaalsetele klientidele, töötajatele, ajakirjanikele , blogijatele ja üldsusele.
Turunduskampaaniaid sotsiaalmeedia platvormidel võidakse juhtida, et soodustada ettevõttele vastavalt soovitud sotsiaalmeediamaine loomist. Enamikel sotsiaalmeedia platvormidel on võimalik jälgida ja analüüsida reklaamikampaaniate kulgu, meeldivust ja vaadatavust. Efektiivse tagasiside saamiseks sotsiaalmeedias peab tarbijatele andma võimaluse kommenteerida ettevõtte turunduskampaaniat. Sotsiaalmeedia turundust võivad kasutada nii ettevõtted, mittetulunduslikud organisatsioonid kui ka riiklikud institutsioonid oma sõnumite edastamiseks või maine kujundamiseks.
Sotsiaalmeedia turundust kirjeldatakse kui ühte peamist kommunikatsiooni vahendit, mis muudab ettevõtted kättesaadavamaks ja tema tooted või teenused tarbijale nähtavamaks. See on ainus turundusvorm, mis võib vahetult mõjutada tarbija otsust. Erinevalt traditsioonilisest meediast , mis on sageli väga kulukas paljudele ettevõtetele, ei nõua sotsiaalmeedia turundusstrateegia astronoomilist eelarvet . (Sotsiaalmeedia turundus)
Ettevõtted kasutavad sotsiaalmeedia platvorme nagu Facebook, Twitter, YouTube ja Instagram , et jõuda laiema tarbijaskonnani peaaegu tasuta või väikese raha eest. See pakub ettevõtetele võimalust lähemalt suhelda klientidega ja kliendid saavad koheselt postitada kommentaare toodete või teenuste kohta. Seega on sotsiaalmeedia turundus kujunenud oluliseks suhete ja usalduse loomisel tarbijatega. (Jusupov 2013)

2. SOTSIAALMEEDIA KANALID

Sotsiaalmeedia number üks kanaliks on Facebook (Joonis 1). Facebookil on ligi 1,5 miljardit kasutajat, kes logivad võrgustikku sisse vähemalt kord kuus. Ainus, mis mõnikord on Facebookist üle, on Youtube. Twitteri kasutamine väheneb iga päevaga ning Instagrami kasutamine suureneb.
Joonis 1. Sotsiaalmeedia kanalite kasutamise sagedus

2.1. Facebook

Facebook on 2004. aasta veebruaris alguse saanud veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc (vt. Lisa 2). Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid, jagada pilte ning elusündmusi ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest. Lisaks saavad kasutajad liituda gruppidega, mis on korraldatud asukohapõhiselt, näiteks linna, elukoha, töökoha ja kooli asukoha järgi, või ka huvide järgi. Veebilehel on üle miljardi aktiivse liikme. (Facebook)
Eestis on 590 000 Facebooki kasutajat, mis teeb ligi poole rahvastikust. Kõige populaarsem on Facebook 25-30 aastaste noorte hulgas, neile järgnevad vanuserühmad 19-24 ja 31-36. Facebooki kasutajaid, kes on 55+ aastased on Eestis vaatamata oma eale juba üle 64 tuhande.
„Pikemas perspektiivis Facebooki kasutajaskond pigem vananeb ja noored siirduvad rohkem keskkondadesse nagu Instagram, Twitter, Youtube ja Snapchat. Edukad brändid juba suudavad aga jagada oma sõnumeid kõigis neis kanalites.” (Kallasmaa 2015)

2.1.1. Postitused Facebookis

Facebook on suhtlusvõrgustik, kus on võimalik postitada postitusi. Postitusi postitatakse väga tihti. Postituse postitamise üldiseks ideeks on kirja panna enda mõtted ning seda oma sõprade ning tuttavatega jagamine. Lisaks on postituste nägijatel võimalik postitusele vastav emotsioon klikkida. Eelnevalt oli Facebookis võimalik postitusele panna vaid “meeldib” ning juhul kui postitus ei meeldinud, sai meeldimine panemata jätta.
Alates aastast 2016 on Facebookis meeldimise all mitu erinevat emotsiooni. Nendeks on Armastan , Haha, Vau, Kurb, Vihane. Selleks, et meeldib asemel muid tundeid edastada, tuleb hoida kursorit kohe postituse all oleva ülespidi pööratud pöidlaga nupu kohal ja pisut oodata. Peale ootamist avaneb hüpikmenüü, mille hulgast sobiva emotsiooni valida saab. (Mitte enam ainult “like”, 2016)
Facebooki postitusi on võimalik ka jagada. Facebookis saab postitusi jagada mitmele erinevale grupile. Postitusi saab jagada gruppi, milles oled liige, lehele, enda ajajoonele, sõbra ajajoonele ning privaatsõnumitesse. Postitusi saab kommenteerida, kuid postituse autoril on võimalik postituse kommenteerimine välja lülitada.

2.2. Instagram

Instagram oli esialgu keskkond, mille kasutaja ei saanud olla juhul, kui nutitelefon puudus (vt. Lisa 3). Nüüdseks saab Instagrami kasutajaks registreeruda ka veebilehel. Instagram on keskkond, kuhu jagatakse pilte ning videosid. Instagrami pilte ja videosid saab jagada läbi Facebooki ning teiste sotsiaalmeedia kanalite.
“Instagram on Twitteri-sarnane sotsiaalvõrgustik, aga ta on fotopõhine. See senine, peamiselt telefonirakendus on viimase kahe aasta edukaim ja suurim sotsiaalmeedia fenomen . Kasvas ligi 30 miljoni kasutajani kahe aastaga (seljatades kõik senised rekordid , kaasa arvatud Facebook ja Twitter), sinna laetakse sekundis rohkem pilte, kui palju aastaid tagasi asutatud populaarsesse Flickrisse ja tagatipuks, ostis Facebook selle 13 töötajaga pisiettevõtte 2012 aprillis miljardi (!) dollari eest ära. Mis on see fenomen ja kas turundajal on ka sinna asja? On ikka.” (Kalda 2013)

2.3. YouTube

YouTube on veebisait, kuhu kasutajad saavad videoid üles laadida , jagada ja vaadata. Sisuliselt on tegu veebis oleva multimeediumteenusega (vt. Lisa 4). Veebisaidi omanikuks on Alphabet Inc. – sama firma, kellele kuulub ka Google.
YouTube'i asutasid Steve Chen , Chad Hurley ja Jawed Karim 2005. aasta veebruaris. YouTube'i esimene peakontor asus pizzeria ja Jaapani restorani ülakorrusel Silicon Valley's San Mateos. Tööle hakkas veebisait 14. veebruaril 2005. YouTube'i esimene video oli 19 sekundit kestev video "Me at the zoo". Youtube on Google’i tütarfirma. 2016. aasta mais oli YouTube maailmas külastatavuselt teine veebisait ja Eestis kolmas. (YouTube)
Registreerimata kasutajad saavad videoid üksnes vaadata, registreeritud kasutajad võivad aga piiramatus koguses videoid üles laadida. Ohtliku sisuga videod on kättesaadavad üksnes vähemalt 18 aasta vanustele registreeritud kasutajatele.
Igakuiselt kasutab Youtube’i rohkem kui miljard unikaalset kasutajat. Igakuiselt vaadatakse Youtubes rohkem kui 6 miljardit tundi videosid. Peaaegu 40% vaatamistest tehakse mobiilse seadmega. Isikut, kes omab YouTube'is kanalit ning on teinud vähemalt ühe video, nimetatakse youtuber'iks.
Youtubes on võimalik videotele panna meeldib ning ei meeldi. Lisaks sellele on Youtubes võimalik panna Subscribe, mis eesti keeles tähendab tellimist. Klikkides Subscribe hakkavad Youtube kontole tulema teated uute videote üleslaadimise kohta.

3. PRAKTILINE OSA

3.1. Postituse levik ning mõju

Enda uurimistöö raames tegin sotsiaalmeedia kanalisse Facebook kaks postitust. Esimese postituse lisasin 14.09.2016. (vt. Lisa 5). Postituseks oli pilt, kus hoidsin käes plakatit, millel oli kiri: “Hey! I am an 11th grade student from Estonia. I am doing a school project. I would like to see how far this picture can get out in the world. Please share because sharing is caring.” Tõlge: “Tere! Olen 11. Klassi õpilane Eestist. Teen kooliprojekti. Mulle meeldiks näha, kui kaugele see pilt maailmas jõuab. Palun jaga, sest jagamine on hoolimine .”
Selleks, et postitusest täpsemat ülevaadet saada, jälgisin postituse levikut kolm korda päevas. Lisaks jälgisin ka jagamisi, et sealt välja lugeda postituse mõju inimestele. Postituste levikut jälgides panin kirja ka riigid, kuhu postitus jõudis. Postituse kommentaaridele ning sõnumitele, mis postkasti saadeti, üritasin alati vastuse leida.
Teise postituse lisasin 18.10. 2016. (vt. Lisa 6). Postituseks oli video, mis kestis 0:45 sekundit. Postituses rääkisin: “Tere kõigile! Ma ei tea, kas te olete minu postitust Facebookis näinud aga siin see on. Nagu ma seal juba mainisin siis on tegu minu kooli uurimistööga. Kahjuks eelmisest postitusest siiski minu uurimistöö täielikuks läbiviimiseks ei piisanud, kuid tänu sellele postitusele saan lõpuks tegelema hakata oma uurimistöö teoreetilise osaga. Seega ma palun teil, laikige, kommenteerige ning jagage seda postitust oma sõpradega. Ja sel korral esitan ma teile ka küsimuse: Kas te üldse pöörate tähelepanu sellistele postitustele? Ja nagu alati, jagamine on hoolimine.” Panin kirja postituse jagamised ning meeldimised.

3.2. Postituse mõju minule

Esimest postitust postitades oli minu peas väga suur segadus. Mul oli kohati raske hingata ja ma kartsin väga seda, mis juhtuma võib hakata. Veidi hirmutas mind seegi, et minu turvalisus virtuaalses maailmas polnud enam nii kaitstud kui eelnevalt. Jagamiste arvu kasvamine tekitas aga elevust. Jälgisin iga minuti tagant kui palju lisaks jagatud on. Vaatasin kõik kommentaarid ära ning vastasin neile samuti.
Inimeste tagasiside oli positiivne. Lisaks postituse kommentaaridele, kirjutati ka privaatsõnumitesse. Meeldis üldiselt kõigile see, et postitustes olin naeratav. Tänu uurimistööle hakkas mind Facebookis jälgima 151 inimest ning sõbrakutse saatsid 153 inimest. Jälgima ning sõbrakutseid saadeti seetõttu, et uurimistöö käiguga kursis olla.

3.3. Analüüs

Esialgu tahtsin teada saada, kuidas mõjuvad mu postitused inimestele. Facebooki postituse jagamine ning kommenteerimine toimus ajavahemikus 13.09.2016. - 01.12.2016. Postitust jagas kokku 5879 inimest, kommenteeris 281 inimest ning meeldivaks lisas umbes 1600 inimest.
Minu postitusele reageeris positiivselt 1972 inimest, nende juurde võib lisada ka postituse jagajad. Positiivselt reageerijad moodustasid 88% inimestest. Negatiivselt reageerijaid oli 113 ning nemad moodustasid 5% inimestest. Neutraalseid oli 158 ning nemad moodustasid 7% inimestest (Joonis 2).
Positiivselt reageerijateks pean inimesi, kes lisasid postituse meeldivaks, kes jagasid ning kes kirjutasid midagi positiivset privaatsõnumitesse või kommentaaridesse. Negatiivseteks reageerijateks pean inimesi, kes kommenteerisid postitust ebasobivalt ja halvustavalt. Neutraalseteks aga neid, kes riigi nime ütlesid, kuid midagi muud ei lisanud.
Joonis 2. Postituse mõju
Video koostamisel tõstatasin küsimuse, kas inimesed üldse pööravad tähelepanu postitustele sotsiaalmeedias, kus palutakse abi. Küsimusele vastamine toimus ajavahemikus 18.10.2016 - 28.10.2016. Küsimusele “Kas te üldse pöörate tähelepanu postitustele, milles soovitakse abi?” vastati sotsiaalportaalis Facebook. Küsimusele vastas kokku 96 inimest. Kõige rohkem vastajaid oli 17-21 aastaste hulgas, kes moodustasid 54,7% kõikidest vastajatest. Kõige vähem vastajaid oli 13-16 aastaste hulgas, kõigest 8 inimest. Küsimusele oli võimalik vastata privaatsõnumina, postitust kommenteerides või edasi jagamise infoks pannes. Tõstatatud küsimusele vastas 66% inimestest, et pööravad alati tähelepanu erinevatele postitustele, 34% ei pööra (Joonis 3).
Joonis 3. Kas te üldse pöörate tähelepanu postitustele, milles soovitakse abi?
Järgnevalt uurisin missugusel ajavahemikul postitust kõige rohkem jagati. Jagamisi jälgisin ajavahemikus 14.09.2016 - 14.10.2016. Jooniselt 4 on näha, et ajavahemikul 08:00-14:00 oli jagamine väiksem kui 14:00-22:00 ning see omakorda väiksem kellaaegadel 22:00-08:00. Jagamiste keskmine 08:00-14:00 oli 55, 14:00-22:00 oli jagamiste keskmine 93, 22:00-08:00 oli jagamiste keskmine 138.
Joonis 4. Pildi jagamine erinevatel kellaaegadel.
Uurisin ka missugusel ajavahemikul lisati postitus enim kordi meeldivaks (Joonis 5). Meeldimisi jälgisin ajavahemikus 14.09.2016 - 14.10.2016. Sain teada, et ajavahemikul 08:00-14:00 oli meeldimine väiksem kui 14:00-22:00 ning see omakorda väiksem kellaaegadel 22:00-08:00. 08:00-14:00 oli meeldimiste keskmine 13, 14:00-22:00 oli jagamiste keskmine 23, 22:00-08:00 oli jagamiste keskmine 36.
Joonis 5. Postitusele meeldib panemine erinevatel kellaaegadel.
Minu postituse mõju inimestele oli väga positiivne. Kõige rohkem pandi meeldib ning jagati mu pilti kellaaegadel 22:00-08:00. Kokkuvõtteks võib öelda, et postituste jälgimistega tegeletakse Ida-Euroopa aja järgi kellaaegadel 22:00-08:00.
Postitus plakatiga levis 57-sse riiki (vt. Lisa 7). Kõige enam jagati postitust Saksamaal, Inglismaal, Soomes, Lätis ja USAs. Kaugeimaks riigiks, kuhu postitus levis oli Uus- Meremaa . Esines ka riike, mis on vähemtuntud: Sileesia , Honduras , Kambodža.

KOKKUVÕTE

Sotsiaalmeedia on virtuaalne keskkond, kus inimesed saavad omavahel suhelda, luua ning jagada teavet ning ideid. Sotsiaalmeedia liigitub internetifoorumiks, blogiks, mikroblogiks, veebisaidiks ning suhtlusportaaliks. Internetifoorum on peamiselt mõeldud suhtlemise lihtsustamiseks. Blogi võimaldab pidada võrgupäevikut, mille sissekandeid saavad teised inimesed jälgida. Mikroblogi on blogile sarnane keskkond, kuid mikroblogis on kirjutatul piirang 140 tähemärki. Veebisait on veebilehtede kogum, mis sisaldab pilte, teksti, videoid ja helifaile. Suhtlusportaal on keskkond, mida inimesed külastavad korduvalt suhtlemise eesmärgil.
Käesolev uurimistöö käsitleb lühidalt sotsiaalmeediat, selle kanaleid, postituste levikut ning mõju. Suuremateks sotsiaalmeedia kanaliteks on Facebook, Instagram, Twitter ning YouTube. Facebookis on 1,5 miljardit kasutajat.
Postitamiste käigus sain teada, et postitusi jälgitakse Ida-Euroopa aja järgi 22:00-08:00 kõige rohkem. Nii pilt kui ka video kogusid sel ajavahemikul kõige rohkem meeldimisi ning jagamisi. Sain teada ka seda, et 66% inimestest pööravad tähelepanu postitustele, kus palutakse abi.

SUMMARY

Social media is a virtual environment where people can communicate with eachother and also create and share information and ideas . Social media contains of internet forums, blogs, microblogs, websites and communication -portals. An internet forum’s purpose is simplifying communicating. A blog is an online diary, which can be browsed by other people. A microblog is similar to a blog, but it’s characters are limited to a total of 140 characters. A website is a collection of web pages, which contains pictures, text, videos and audio files. A communication-portal is an environment that people visit on a regular basis to communicate with eachother.
This research disserts social media, it’s networks and the influence and spreading of the posting. The biggest social media channels are Facebook, Instagram, Twitter and YouTube. Facebook has 1.5 billion users.
During posting I learned that the posts were viewed the most from 10 p.m. to 8 a.m. according to the Eastern -European Timezone. My picture and video were shared the most during that time period . I also learned that 66% of people are always reacting to posts where someone is asking for help.

Kasutatud kirjandus

Eesti Facebooki kasutaja arv on jõudmas 600 000 piirile, URL: http://www.bestmarketing.ee/uudised/2015/11/27/eesti-facebooki-kasutajate-arv-on-joudmas-600-000-piirile (12.02.2017)
Facebook, Vikipeedia, URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Facebook (10.02.2017)
Foorum (internet), Vikipeedia, URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Foorum_(internet) (10.02.2017)
Internetifoorum, URL: http://courses.cs.ut.ee/2007/internet/Main/Foorumid (10.02.2017)
Kalda, Instagram, fenomen, turundusvahend, okia fotokonkurss, Okia, URL: https://www.okia.ee/blog/2012/04/instagram-fenomen-turundusvahend-okia-fotokonkurss/ (05.03.2017)
Kalda, Sotsiaalmeedia kanalite rollid Eestis, URL: https://www.okia.ee/blog/2013/03/sotsiaalmeediate-kanalite-rollid-eestis/ (05.03.2017)
KunstiMeistrid, URL: https://kunstimeistrid.ee/blogi/mis-on-instagram-pinterest-tumblr-linkedin/ (05.03.2017)
Mediabrands Digital, Sotsiaalmeedia, URL: http://www.mbd.ee/teenused/sotsiaalmeedia/ (10.02.2017)
Jusupov, Milleks sotsiaalmeedia turundus ettevõttes, URL: https://kodulehekoolitused.ee/milleks-sotsiaalmeedia-turundus-vaikeettevottes (07.03.2017)
Mitte enam ainult “like”:facebookis saab nüüd reageerida lausa kuue erineva emotikoniga, Forte , URL: http://forte.delfi.ee/news/digi/mitte-enam-ainult-like-facebookis-saab-nuud-reageerida-lausa-kuue-erineva-emotikoniga?id=73773975 (05.03.2017)
Sotsiaalmeedia, Vikipeedia, URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalmeedia (10.02.2017)
Sotsiaalmeedia kanalite rollid Eestis, Okia, URL: https://www.okia.ee/blog/2013/03/sotsiaalmeediate-kanalite-rollid-eestis/ (09.02.2017)
Sotsiaalmeedia turundus, Vikipeedia, URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalmeedia_turundus (12.03.2017)
Sotsiaalvõrgustik, Wikidot, URL: http://sotsiaalvorgustikud.wikidot.com/sotsiaalvorgustikud (10.03.2017)
Uued hindamismeetodid, Blogid, URL: http://hindamismeetodid.weebly.com/blogid.html (12.02.2017)
YouTube, Vikipeedia, URL: https://et.wikipedia.org/wiki/YouTube (10.02.2017)

LISAD

LISA 1
Taani noormeeste uurimuse kokkuvõte
“Meie generatsioon laeb internetti üles igapäevaselt palju pilte, kuid vähesed teavad, kuhu need pildid lõpuks jõuavad. Pildid lähevad üles pilve ehk küberruumi. Kui need on pilve üles laetud, ei saa neid sealt enam ära. Kuigi neid saab seal peita, jäävad need igaveseks sinna. Arvatakse, et see pilv saab kunagi täis, kuid on välja uuritud, et see on võimatu. Tehnoloogia kiire arengu tõttu saab andmeid ühes ruumis aina rohkem salvestada. Sellepärast tuleb olla eriti ettevaatlik, enne kui mõni pilt üles riputada, kuna see võib lihtsalt jõuda maailmas igale poole ning jõuda inimesteni, kes seda pilti tegelikult poleks pidanud nägema.
Igaüks saab internetist enda arvutisse pilte salvestada ning kasutada neid ükskõik millisel veebilehel. Piltide internetti panemine võib olla ka positiivne. Võib olla, et sul on sugulasi , kes elavad välismaal ja on huvitatud sellest, mida sa teed. Selles kontekstis võib internet olla hea asi. Kahjuks on aga palju lugusid sellest, kui oluline on olla internetis ettevaatlik ja mitte igasuguseid pilte postitada. Läbi selle töö olen kindlaks teinud, et peamine põhjus piltide riputamiseks internetti on soov enesereklaamile ja et sõbrad saaksid end meie tegemistega kursis hoida.
Me kõik tahame olla sellised, nagu teised keda me teame, sellepärast postitataksegi pilte.” (Samir Sofic & Tobias Weile 2016)
LISA 2

Lisa 2. Facebooki avaleht

LISA 3

Lisa 3. Instagrami avaleht

LISA 4
Lisa 4. YouTube avaleht
LISA 5

Lisa 5. Sotsiaalmeedias Facebook postitatud pilt. Pildil: Margit Orma. Fotograaf: Kreete-Elis Kalda 13.09.2016

LISA 6

Lisa 6. Sotsiaalmeedias Facebook postitatud video

LISA 7
Riigid, kuhu postitus jõudis
Soome
Filipiinid
Kreeka
Brasiilia
Jaapan
Uus-Meremaa
Kolumbia
Bahama
Jordaania
Austraalia
Honduras
Aafrika
Holland
Azerbaijan
Venemaa
Läti
USA
Inglismaa
Malaysia
Šveits
Mexico
Gruusia
US
UK
Rootsi
Itaalia
Saksamaa
Taani
Hispaania
Poola
Egiptus
Bulgaaria
Afganistaan
Vietnam
Ungari
Prantsusmaa
Küpros
Kanada
Garrett
Hiina
Serbia
India
Kambodža
Argentiina

Süüria
Iirimaa
Ukraina
Türgi
Sileesia
Uruguay
Tai
Tšiili
Indoneesia
Mehhiko
Suurbritannia
Uus-Mexico
Norra