"Setukeste laulud" IIII kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen". Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad", "Kõned ja kirjad" ja "Mida rahvamälestustest pidada". Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 anti Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.
Ühiskond Kodanikuühiskond LAIAS TÄHENDUSES RIIK Ühiskonna valitsemise süsteem Valitsemisasutuste kogum TUNNUSED Territoorium Rahvas Suveräänne võim Etnograafiline jaotus Jaotus kodakondsuse vahel 1) Põhirahvus 1) Kodanikud 2) Rahvusvähemus. 2) Välismaalased 3) Kodakondsuseta Riiklikud sümbolid Riigi funktsioonid 1) Lipp 1) Kujundada ühtekuuluvustunnet
Intervjuu on suuline küsitlus, kus kogutakse andmeid vestluse abil. Intervjuu abiga võib saada teavet uurimisprobleemi seisukohast. Siin on ka päris palju eeliseid: Paindlikkus võimalus kohe reageerida, täpsustada, seletada juurde, saab põhjalikku teavet, sobib kasutamiseks, kui teemat on vähe uuritud, inimese vastused saab asetada laiemasse konteksti. Intervjuu on liigid: struktureerimata intervjuu, struktureeritud intervjuu, poolstruktureeritud intervjuu, etnograafiline intervjuu, fenomenoloogiline intervjuu, narratiivintervjuu ja väga palju veel. Dokumentide analüüs Teiseks meetodiks, mida valiksin on dokumentide analüüs. Dokumendid on usaldusväärsed, neid on kergem aru saada ja ümber töötada. Dokumendid on vaja analüüsida ja kirjeldada kuidas mina nendest aru sain ja mis info antud allikatest on kõige olulisem. Selle meetodi puudused on: vähe info teema kohta, erinevaid
Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (1991)
UURIMUSTÖÖ MEETODID AP2 Heidi Jakobson Rakvere Kolledz Etnograafiline meetod Tuleb sõnadest etnos-rahvas ja graphia-kirjeldama. Olulisimad andmekogumismeetodid on osalusvaatlused, vestlused ja etnograafilised intervjuud. Uurija osaleb kas avalikult või varjatult inimeste igapäevases elus pika perioodi vältel ning kogub kõikvõimalikku kättesaadavat materjali uuritava teema käsitlemiseks, mis analüüsimiseks on tavaliselt muundatud tekstiks (vaatluspäevik, intervjuude transkriptsioonid, muu teemakohane kirjalik materjal)
kogemuse. poolt, nähtuse struktuuri ja tekkimine, tõlkimin mitmepalgelisuse välja tähendusvõrgustikud toomine. moodustumine. Etnograafiline Uuritavaks objektiks on pikemat aega Vaadeldavate inimeste Intervjuu, vaatlus, d jälgitav kultuuriline rühm. loomuliku iseloomu jälgimine, kogumine uurimus stiimulite tõlgendamine, Andmete analüüs: a nähtuse olemuse avastamine. iseloomustavate üld
Pole ammu nii head teenindust näinud. Leidsin ka selle poe kohta ühe miinuse. Nimelt oli seal poes väga kitsas. Kui ma seal käisinu oli seal palju rahvast ja eriti liikumisruumi ei olnud. 3. Eesti Vabaõhumuuseumi poe SWOT analüüs Tugevused - Töötajate kõrge motivatsioon olla rannarahva pärandkultuuri hoidja ja sisuka vaba aja eestvedajaks. -Arhitektuuriliselt atraktiivsed ajaloolised hooned miljööväärtuslikus kohas, oma kinnistud. - Väärtuslik ajaloolis-etnograafiline kogu. - Muuseumi eri osade eripalgelisus. - Vabaõhumuuseumi hea asukoht, kiire ligipääs Tallinnast ja vallast. Nõrkused - Vähe personali. - Parkimiskohtade vähesus vabaõhumuuseumi külastajatele. - Ühistransport kesklinnast ja valla keskusest. -Poe ruum on kitsas. Võimalused - Euroopa Liidu meetmed kohaliku elukeskkonna arendamise kaasfinantseerimiseks. - Eesti ja Euroopa Liidu kultuuripoliitika, mis tähtsustab ainulaadseid
· Tegevus tuleb korraldada mõlemas grupis · Mõõda ja fikseeri lõpptase Kvalitatiivsed uurimismeetodid on intervjuu, vaatlus, eksperiment, sisuanalüüs, eksperthinnang jne. Nendes osaleb uurija ise, toimub üks protsess, on raskesti kontrollitav. Eluloo-uuring on... Kvantitatiivne meetod sobib siis, kui saab esitada küsimused mida ja kui palju. Siis kui piisab valikvastustest, kui jah/ei küsimused on sobivad. Või kui on vaja faktiandmeid või koostada pingerida. Etnograafiline uurimismeetod on universaalne, sobib igas valdkonnas, suhteliselt odav, kuid töömahukas, raske analüüsida, vaevaline, kuid rikastav meetod. Individualistile on tähtsad edu, raha, haridus, saavutus, kasum, õiglus, sõltumatus.Kardab läbi kukkuda. Modernismi tunnusjooned... Intervjuu kuldreeglid: · Ära karda vaikust · Üks küsimus korraga · Väldi võõrsõnu ja pikki lauseid · Kerged ja rasked küsimused läbisegi
1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet.
Kvantitatiivse uuringu liigid. a. küsitlus b. eksperiment c. struktureeritud vaatlus d. ametliku statistika analüüs e. kontentanalüüs 10.Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivse uuringu liigid. a. lähtekohaks tegeliku elu kirjeldamine b. uuritakse objekti tervikuna c. tuuakse avalikkuse ette tõsiasju, ei tõestata olemasolevaid väiteid d. liigid: i. juhtumi analüüs ii. etnograafiline uurimus iii. intervjuu iv. fookusgrupi intervjuu v. kvalitatiivne tekstianalüüs 11.Mis on uuringu sihtgrupp ja mis on valim? a. Sihtgrupp (bookmarks) b. Valim i. liht juhuvalim ii. stratifitseeritud juhuvalim – jagab elanikkonna gruppideks(sugu, vanus...) ja juhuvalim igas grupis iii. kvoodi valim iv. juhuslik valim v. lumepalli valim 12
Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt
filmida. Keskendus ühiskonnale kui tervikule. Robert Flaherty oli Ameerika filmitegija ja ühtlasi ka dokumentaalzanri alusepanija. 1922. esilinastus tema esimene film "Nanook", mis oli ka üldse esimene täispikk dokumentaalfilm. Ennem filmimist elas filmitavatega pikalt koos. "Nanooki" kritiseeriti kuna ta ei näidanud päris reaalset elu, nt ei olnud filmis vintpüsse, mida eskimod tegelikkuses kasutasid. Flaherty eesmärk oli näidata eskimosid ilma lääne mõjuta. Etnograafiline mängufilm Varsti hakkas tuntust koguma zanr etnograafiline mängufilmi. Etnograafilises mängufilmis oli käsikiri, stsenaarium ja näitlejad. Tegevuspaikadeks olid eksootilised kohad koos eksootiliste rahvastega. Eesmärk oli põlisrahvaste eluviisi ja ühiskonna tutvustamine läbi tegelaste vaheliste suhete. Tegevustik oli filmis küll välja mõeldud, aga püüdis sarnaneda reaalse olukorraga antud paigas. Flaherty sattus tegema ühte etnograafilist mängufilmi koos filmitegija W.S
Vadjalaste enesenimetuseks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvas, vadjakko ja maavätsi. Asuala Keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui lõunasuunas: 13. sajandi alguses küündis vadjalaste leviala tõenäoliselt Ida- ja Kirde-Eestist läänes Inkere (Izora) jõeni idas ning Soome lahest põhjas Oudova (Gdovi) linna jooneni lõunas. Kõige ulatuslikum dokumenteeritud vadjalaste nn. etnograafiline asuala hõlmas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat (joonis 1), kus kokku elas üle viie tuhande vadjalase. Praegu kõneldakse vadja keelt veel Lauga jõe suudme ääres: Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski) ja Luudits (Luzitsõ) külades (joonis 2). Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus ja loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa
aprill 1815. Kui Kreutzwald oli 30. Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi kogupindala on 5066 m² kuhu kuulub elumaja, hoovmaja, ait, tall, etnograafiline muinasjututuba, saun, kelder, lillerikas aed, ja lehtla. Kreutzwaldi sõna ja mõttemaailma elavana hoidmisel aitavad kaasa muinasjututunnid, luuleõhtud, raamatut tutvustused. Ka on võimalik külastajatel istuda ja lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. (1. Aimi Hollo 2002.) (LISA 1 Foto 1) Kreutzwald oli isiksus, kes sednud kord sihi siis visalt pürgis selle poole, hoolimata ,,elu paratamatusest" ja ta saavutas oma sihi. Oma parima mehe ea 30.-74. eluaastani elas Kreutzwald Võrus
Ankeet Intervjuu Test Vaatlus Numbrid Eksperiment ~ 5- 7% Sisuanalüüs Makro- tõeliselt Kultuuritoodete ülevaatlikud, analüüs esinduslikud, suured Etnograafiline numbrid, palju objekte. uuring Erinevad etapid: Mittenumbric - koostamine Sõnades - väljastamine Helilindi kujul - tagasi Foto tulemine - andmete Mikro- uurida
• Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus • Teooria v klassifikatsioonide loomine (sh matemaatiliste (loogiliste) mudelite loomine) • etc. etc. (vt allpool) Strateegia sõltuvus eesmärgist • Avastav (exploratory) – mõistmine, teada saamine, tundma õppimine; ideede ja mustrite leidmine (esialgne informatsioon ning hüpoteeside loomine, esialgsete taksonoomiate loomine)
kogum või terviklik kultuurilt väärtust. valdaja vastutab ehitiste rühm, millel on Samuti on ka olemas mälestise säilimise eest. ajalooline, ajutise kaitse all olevaid Mälestise omanik või arheoloogiline, asulaid. Muinsuskaitse valdaja on kohustatud: etnograafiline, alla saadavaid alasid, - mälestist hooldama; linnaehituslik, saavad nad lugeda kui - mälestist remontima, arhitektuuriline, teatud ala on otsustatud kui see on vajalik kunstiline, teaduslik, Vabariigi Valitsuse mälestise säilimise usundilooline või muu vastutava ministri tagamiseks;
· Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain, millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on reaalsed ning seotud aja ja tegevuse kaudu (ajaloolised, organisatsioonilised, võrdlevad juhtumid) Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogiline uurimus, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumiuurimus. · Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt.
ning vaadetega vanalinnast. Huvitavamad on juba vendade Kristinite tööd, kes kasutavad mitmeid nippe kuulsad on nende aprillinaljana müüdud fotod üleujutatud vanalinnast ning viltusest Pika Hermanni tornist (foto nimeks "Maavärisemine Tallinnas"). Heinrich Tiidemann Sajandivahetuse kuulsaimaks fotograafiks Eestis oli Heinrich Tiidemann (avas ateljee 1890. aastal). Temalt on ilmunud postkaardiseeria "Terviseid Eestimaalt", samuti etnograafiline kollektsioon "Estonica". Säilinud on ka Tiidemanni reklaamlehed, kus ta inimesi enda juurde "päevapildi õppimisele" kutsub. Ateljeest loodusesse Kui esialgu fotograafid vaid inimeste ja linnavaadete pildistamisele keskendusid, siis 20 sajandi alguses tekkisid juba külapiltnikud, kes lisaks inimestele ka loodusvaateid tegema hakkasid. Fotograaf Aadu Treufeldt (avas ateljee 1904.aastal Pilistveres) on
eurooplased, vaid nüüd peame olema juba ehtsad eestlased ja just eestlasena eluvõitluses läbi lööma. See on meie kohustus, millest ei tohi olla taganemist". Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli kindlasti eesti(ilmselt ka liivi) rahvuse kujunemisele raske hoop. Sellegipoolest säilis eestlastel ajalooline mälu ja kokkukuuluvustunne, mis avaldus ka hilisemates vastuhakkudes. Ju sealt tulebki oma rahvusluse juuri otsida, sest rahvusluseta rahvahulk on vaid etnograafiline materjal, mida on lihtne näiteks saksastada või venestada. Sugulasrahvaste saatused on olnud vägagi erinevad. Muistse vabadusvõitluse lõpul, kaheksa sajandi eest oli eestlasi umbes 150 000 ning liivlasi ligi kaks korda vähem. Hiljem, Põhjasõja ja katkude aegu on eestlaste arv olnud ajuti veelgi väiksem. Nüüdisajal on eestlasi ligikaudu 1,1 miljonit ja meil on oma riik; liivlasi on passirahvusena järel
autoetnograafia. Andmeid kogutakse välitöö käigus, kui teostatakse osalusvaatlus, mille käigus tehakse märkmeid või kasutatakse tehnilisi vahendeid vaatluse fikseerimiseks, kasutatakse ka teisi andmekogumismeetodeid ning andmeid töödeldakse ja esitatakse. Lisaks välitööle kogub uurija ka muid uurimisobjektispetsiifilisi andmeid (verbaalsed ja visuaalsed tekstid, artefaktid, statistilised andmed jne). Põhiline analüüsimeetod on etnograafiline tõlgendus, mida võib kombineerida teiste analüüsimeetoditega. Etnograafia põhineb peamiselt sümbolilise interaktsionismi, fenomenoloogia külgneva etnometodoloogiaga ja poststrukturalismi külgneva sotsiaalkonstruktsionismiga teooriatel. Juhtumiuurimus – Juhtumiuurimus on uurimisstrateegia, mis sai alguse Prantsusmaal, Suurbritannias ja USA-s. Juhtumiuurimus mõistetakse peamisel kolmes tähenduses – ühe
ja Räpina laulud) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi). Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. CARL ROBERT JAKOBSON
· Regionalistika vastu nõudluse vähenemine Humanistlik geograafia ja selle meetodid (5) Humanistid alustasid väitest, et looduse ja inimtegevuste uurimisel on oluline vahe. Loodus allub seaduspäradele pimesi ja automaatselt, inimene aga tõrgub allumast, kui see pole talle kasulik või prestiizikas. Eesmärk peab olema ruumilise käitumise mõistmine · Osaluseksperiment ehk etnograafiline meetod · Intervjuumeetod · Ankeet-küsitluse meetod Marksistlik geograafia pole olemas üldkehtivat tõde, tõde on alati parteiline, selle või teiste inimrühma huvide väljendus. Inimgeograafia teadused on ideoloogiad, oluline on see kelle huve niisugune vale teenib. Panus inimgeograafiasse avasid mitmeid uusi uurimisvaldkondi poliitgeograafias. Eesti inimgeograafias: Johann Gabriel Granö esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis. Eesti maastikuline liigestus
Eesti ajalooline aeg, mis kajastub kirjapandud kujul, on suhteliselt lühike. Selle alguseks on peetud kas mõne · Rooma autori, · Skandinaavia saaga · Vene letopissi fragmenti mis arvatakse olevat kirja pandud kas siis Eesti või eestlaste kohta, kuid ei ole siiski üheselt tõlgendatavad. Otsesed kirjalikud mälestised algavad aga XIII sajandist, mil Eestis seoses võõrvallutuse ja kristianiseerimisega levis kirja kasutamine. 1. Geograafilis-etnograafiline uurimus "Germania" Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast, keda ajaloolane mainis juba aasta varem ja keda on peetud nii soomlaste kui ka eestlaste esivanemateks. Tänapäeval arvatakse üldiselt, et aestideks nimetati balti hõimusid, kuid pole siiski võimatu, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid või teisi läänemeresoome hõime, kelle asuala ulatus sel
• Neurootilisus/Neuroticism - a tendency to experience unpleasant emotions easily, such as anger, anxiety, depression, or vulnerability; sometimes called emotional instability. PROJEKTRIIVSED TESTID • Hermann Rorschach (20 saj algus) – värviplekitest • Henry Murray (1930dad) – TAT • Projektiivsete testide interpreteerimine ja kasutusalad UURMISSTRATEEGIAD • Erinevate meetodite kombineerimine uurimiseesmärgi saavutamiseks: juhtumianalüüs, etnograafiline uuring, turu-uuringud; • Kvalitatiivne lähenemine vs positivistlik uurimistraditsioon JUHTUMIANALÜÜS • Konkreetse/piiritletud nähtuse või juhtumi (süva)uurimine erinevate meetoditega • Juhtum: piiritletud, holistlik, mitmeplaaniline • Meetodid: intervjuu, küsitlus, dokumentide analüüs … • Näited: 2011 valimiskampaania, vabadussammas, devalvatsioonipaanika … • Juhtumi üldistatavus ETNOGRAAFILINE ANALÜÜS
HOONED · TV torn 388 m (1989) · Peetri kirik 123m · Swedbank 123m ÜHISTRANSPO · Tramm 9 liini RT · Troll 20 liini · Buss 50 liini 10 TURISTIDE · Vabaduse monument LEMMIKUT LÄTI MAATUNDMINE · Alberta iela ,,Art Nouveau" · Keskturg · Püha Peetri kirik · Rahvusooper · Etnograafiline vabaõhumuuseum · Toomkirik · Läti okupatsioonide muuseum · Mustpeade hoone · Riia loss RAJOONID · Centra o 3,732 km2 o 23 890 elanikku o Linnakanal3,2 km 2m o Välisministeerium (1914) o Saeima (1867) o Ministritekabinet o Raekoda o Püssirohutorn ja Rootsi värav
Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I ja II. "Setukeste laulud" IIII kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi). Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.
(188486). "Setukeste laulud" IIII (190407) kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. 1 6. Rahvuslik liikumine Juba üliõpilasena hakkas Hurt aktiivselt osalema rahvuslikus liikumises. Ta võttis aktiivselt osa Õpetatud Eesti Seltsi ja ,,Vanemuise,, seltsi tegevusest. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne
; kirjutatud ja kirjutamata seaduste muutmine kumb on lihtsam? - Sotsiaalsete normide hierarhia - Sotsiaalsed normid ja väärtused Eesti ühiskonnas 2. Riigi mõiste ja funktsioonid 1) Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid (õpik lk 29-34; TV ül 18.-21.) - mõisted: riik, riigi tunnused, riigi sümbolid, territoorium, rahvastik, kodakondsus, avalik võim - riigi rahvastiku jagunemine: etnograafiline jaotus, jaotus kodakondsuse alusel - riigi ainuõigused ja valitsemisülesanded 2) Eesti riiklik korraldus (Eesti Vabariigi põhiseadus, õpik lk 41-45; TV ül 26-34) - Eesti kui demokraatlik, ühtse keskvõimuga parlamentaarne vabariik - Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja korrast: I ptk §-d 1-4. 3) Rahvas, elanikud, kodanikud (õpik lk 50-56, TV ül 38-45) - Põhiseaduse III ptk §-d 56-58
ld de facto - mitte reaalselt Sageli kasutatakse riigi mõistet ka valitsusasutuste kogumi iseloomustamiseks. Riigi sünonüümina kasutatakse ka sõna "võim" Riik Kolm põhitunnust: 1. rahvastik, 2. territoorium 3. avalik võim Vaatame lähemalt joonist, õpik lk 32. Territoorium Eesti territoorium maismaa ja saared Rahvastik 1. Rahvastiku etnograafiline tõlgendus a. põhirahvas b. rahvusvähemused 2. Rahvastiku poliitiline tõlgendus (NB! aluseks on kodakondsus) a. kodanikud b. mittekodanikud c. välismaalased Avalik võim 1. Riigiorganite süsteem, mis on suuteline teostama võimu oma territooriumil - parlament, valitsus ja kohus 2. Riik vajab ametnikke ehk avalikke teenistujaid ja korrakaitseorganid vanglad, politsei, sõjavägi 3
detaile; 2. uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid nagu osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüsi, dokumentide analüüsi, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi; 3. saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata. Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogia, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumi uuring. Uurijana kasutatakse kvalitatiivsete meetodite kasutamise puhul järgmist praktikat: · enda seisukoha määratlemine; · osalejate tähenduste kogumine; · keskendumine ühele mõistele või fenomenile; · isiklike väärtuste kaasatoomine uurimusse; · osalejate konteksti või elutingimuste uurimine; · tulemuste kehtivuse põhjendamine; · andmete tõlgendamine;
lähtekohtadele, ja neid, mis viitavad meetodile. Kvalitatiivseid uuringuid on püütud erinevalt liigitada. Remes ja Sajavaara toovad oma õpikus (2005: 155-157) ära 26 eri liiki, kuid täpsustavad samas, et see on vaid üks võimalik käsitlusviis. Loetlen kvalitatiivsete uuringute tüüpidena kuut erinevat uuringudisaini, mida võib kirjanduses kõige sagedamini eriliigiliste tähenduses kohata. Need on juhtumiuuring, fenomenoloogiline uuring, etnograafiline uurimus, narratiivne uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring ja fenomenograafiline uurimus. Nende tüüpide puhul pole välistatud kattumised. (Laherand 2008: 74) 3 KVANTITATIIVNE UURIMISVIIS Olles üks kõige laiemalt levinud meetod uurimuses eeldab kvantitatiivne uurimismeetod kindlate objektide analüüsi läbi numbrilise esituse ja statistilise analüüsi. Peamiseks eesmärgiks on mõõta, määratleda ja teha aruandeid seoste kohta teatud elementide vahel
vahetuskaubandus kaubanduse liik, kus vahetati kaupa kauba vastu (nt Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, relvi; välja viidi teravilja, karusnahku ja vaha) vahenduskaubandus kaubanduse liik, kus kaupu osteti edasi müügiks (nt müüdi venelastele vilja, selle eest saadi karusnahku, mis müüdi vaheltkasuga Euroopasse) linnus muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. kihelkond ajalooline kiriklik ja etnograafiline piirkond. maakond esimese järgu haldusüksus Eestis. vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti. ruunikivi ülestõstetud kivi ruunides pealiskirjaga, kuid seda mõistet võib kasutada ka rahnudele ja kaljudele raiutud kirjade kohta. Idatee ehk tee variaagide juurest kreeklasteni tee, mis viis Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seal sõitsid 800-1050 viikingite laevad.
Nt päästeantropoloogia ja fotograafia-film sobisid hästi selle materiaalse kultuuri päästmiseks. Mineviku kultuurilise mitmekesisuse mõistmine ja füüsiline säilitamine. Johannes Pääsuke kogus Eestimaal etnograafilist informatsiooni, pilte jms, Eesti päästeantropoloog. Pildid ei olnud võimsad ja kõrgel tasemel. Eksootika huvi selle vastu oli suur, pärismaalased toodi näitustele kaugelt maalt kohale, toodi nende tööriistad jm stuff (taasloodi etnograafiline situatsioon), eksootilised fotod muutusid populaarseks. Fotograafia entusiasm levis massides ja huvi eksootika vastu kasvas. 3 Antropomeetria, antropomeetrilised postkaardid mõõtkava ja siis pildistatud, selline teaduslik mõõtkava ja siis sellega mõõdeti füüsilist osa inimesest. Piltide taga oli eksootiliselt põnev sõnum, eriti postkaartidel.
aastaringid mööduvad sellel Riia lahte eksinud maalapil. Kuigi filmis „Ruhnu“ tegutseb hulganisti inimesi, keda sageli näidatakse ka lähivõttes, ei teki filmi vaadates vahetu eelvoolu muljet, mille Luts saavutas siis, kui suunas oma kaamera Pärnus villarõdul sundimatult tantsivaile inimestele („Kas tunned maad...“) või sama vabalt Haapsalu rannapromenaadil saalivaile suvitajaile („Haapsalu“, 1931). „Ruhnu“ on etnograafiline film, mis tutvustab vaatajaile saart, kus „alalhoidunud ligi 300 aastat vanad traditsioonid ja rahvariided“, nagu ütleb üks filmi algustiitreid. 1931. aasta detsembrikuus tuli Tallinnas ekraanile Theodor Lutsu õppefilm „Gaas! Gaas! Gaas!“. Filmi loomise tingis tollal maailmas levinud seisukoht tulevikusõjast kui tugeva lennuväe osavõtul peetavast keemilisest sõjast. Film algab loenguga
- Muinsuskaitseseadus reguleerib riigi ja kohaliku omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohstusi kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamise. - Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis-või vallasasi või selle osa asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundiline või muu kultuuriväärtus. Ehitismälestiste kriteeriumid - Vanus - alates teatavast vanusest on ehitisi säilinud sedavõrd vähe, et kõik säilinu on väärtuslik. Siin on muinsuskaitseajal vähe otsustusõigust: aeg on teinud valiku. - Võtmeobjekt Mingi stiili või tehnilise lahenduse esmane näide, millest hiljem on eeskuju võetud.
on toimunud Eesti ala vabanemine jää alt ja pinnavormide moodustamine, Läänemere erinevad staadiumid jne)) arheoloogiline uurimissuund (klassikaline käsitlus kuidas Eestimaa on olnud asustatud muinasaja erinevatel perioodidel, põllumajandusmaastike kujunemine jne) Arheoloogia kui teadus on viimastel aastatel olnud just dateerimiskeskne dateerida aga mitte tõlgendada, ei anna leidudele laiemat tausta. *Lisaks olemas ajaloolis-etnograafiline käsitlus (lähtutud tugevalt materjalipõhiselt, mitte kohapõhiselt tööd põhinevad allikatel (tuntumad nimed: Troska, Tarvel, Ligi)), kohapõhised kaardianalüüsid, integreeritud käsitlused. Andmete kogumine loodusest Setteproovid. Setete õietolmuanalüüsid säilib väga hästi hapnikuvaeguses (näiteks soosetetest, järve põhjasetetes), kihilisusega saab määrata vanuse ja olnud taimestiku
Kuidas põhjendame intervjueerimist kui andmekogumise/genereerimise meetodit? Intervjuude vormid osalejate arvust ja läbiviimise viisist lähtuvalt Individuaalintervjuu Paariintervjuu või väikerühma (3 in. koos küsijaga) 19 Rühmaintervjuu (6-12 in.) Näost-näkku, telefoni-, internetiintervjuu Suuline või kirjalik Kvalitatiivsete intervjuude tüübid intervjuu kava struktureeritusest lähtuvalt Struktureerimata süvaintervjuu Etnograafiline intervjuu Narratiivi-intervjuu Eluloointervjuu Poolstruktureeritud Struktureeritud kvalitatiivne intervjuu Struktureeritud kvantitatiivne intervjuu Intervjuu tüübid Etnograafiline – uurib kultuuri, institutsionaalsed, grupilisi iseärasusi Fenomenoloogiline – uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid Narratiivne – uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist Erinevate sihtgruppide intervjueerimise spetsiifika: Laste ja teismeliste intervjueerimine
institutsiooni seestpoolt tundma õppimine. Oma kultuuri etnograafilise uurimuse käigus pööratakse tähelepanu argielu asjadele ehk "kaevatakse" üles sotsiaalseid suhteid ning analüüsitakse nende sümbolilisi tähendusi. Osalusvaatlus konkreetne empiiriline andmekogumine Näost-näkku interaktsioonide dokumenteerimine Muude materjalide (dokumendid, fotod, kirjad, toimikud jne) kogumine ja analüüsimine Etnograafiline uuring on kui suhtlemine. Saadud andmed tuleb fikseerida vaatluspäevikus see sisaldab kõiki materjale, mida uurija välitöö käigus kogus. Päeviku tekst hiljem kodeeritakse ja seda analüüsitakse. Interpretatsioon inimesed tõlgendavad oma tegevusi, etnograaf uurib inimeste tegevusi nende elukeskkonnas ja nende tõlgendusi. Tihe kirjeldus Geertz! Pärast analüüsi ja enne andmete avaldamist tuleks anda subjektidele tagasisidet, arvestada ka
Kõiki neid oskusi peeti veel 10 aastat tagasi väga spetsiifilisteks, kuid tänapäeval on see noorte meelest juba enesestmõistetav. Uuring, mida rahastas MacArthuri Sihtasutus, on osa rohkem kui 630 miljonit krooni maksvast digimeedia ja õppe uuringust. Kolm aastat väldanud uuringu "Digitaalse noorsoo projekt" kestel jälgisid teadlased arvutikasutajaid rohkem kui viie tuhande tunni vältel. Ettevõtmise eesmärk oli anda etnograafiline ülevaade, kuidas noored kasutavad sotsiaalset meediat suhtlemiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Internet annab noortele võimaluse avastada oma loovus ning seda arendada, pakkudes suurepäraseid võimalusi mingit teemat või probleemi põhjalikult uurida ja sellesse süveneda. Ühtlasi selgus uuringust, et internetiühendusega noorte ja sellest võimalusest ilma jäänute vahel haigutab digitaalne lõhe. Mõnele lapsele on oluline just veebiühenduse kättesaadavus
või asjaolude üldtuntud käsitlusi.. Vandenõuteooriad seonduvad eri teemadega ja väljenduvad eri vromides (keskkonnakaitse, tervishoid, popkultuur). Vandenõukultuuri iseloomustab abstraktne usaldamatus võimuolijate (sh teaduse kui domineeriva autoriteedi) suhtes. Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse III Folkloristika kui teadusharu lähtekohti Valgustusajastu vaimsed otsingud alates 17. sajandist (rahvapärast ja etnograafiline esindamine) - Nt muinsushuvi Rootsis ja huvi kuriosse vastu venemaal 18. sajandi ajaloofilosoofia - Vico, Herder - Rahvusromantism kasvab välja Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II algatatud kogmusaktsioon 1630. aastatel (koguda vanemat pärimust kogu toonase Rootsi impeeriumi alalt, teda käivitas huvi, näidata teistele kuningakodadele pärimuse iidsust ja põlisust), 1666
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad olemus · Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema · Juhtumiuuring (case study) loomulikus keskkonnas · Etnograafiline uuring (etnography) · Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib · Tegevusuuring (action research) keskenduda ühele juhtumile (single case (Tepp) study) või mitmele juhtumile (multiple case study) (Tepp)
Siit on kirja pandud rohkem lauluviise kui ülejäänud Ida-Virumaa kihelkondadest kokku. Ida-Virumaa regiviisid esindavad Põhja-Eesti laulutraditsiooni, mille tsentrum ulatub vanemate nähtuste osas Ida-Virumaalt Kodavereni, lääne pool Jõelähtmeni haarates ka Järvamaa ja jätkudes Lääne-Eesti lõunapoolsemail aladel ning saartel. 13 KASUTATUD KIRJANDUS G. Ränk, Vana eesti rahvas ja kultuur. I. Manninen, Etnograafiline sõnastik, Tallinn, 1993. K. Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, 1993. J. Kahk jt., Rahvas ja kultuur, 1973. Ida-Virumaa rahvakultuurist, 1992 Vähemusrahvaste kultuurielu Eesti Vabariigis 1918-1940. 14
"Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi).Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda
langus), Livius (tuntuim ajalookirjanik, kes polnud ise tegevpoliitik, seetõttu ka faktilisi ebatäpsusi), Caesar (omaenda tegudest ja sõjakäikudest kolmandas isikus), Sallustius (Catilina vandenõu) 131. Nimeta Rooma ajalookirjanduse vorme. Monumentaalajalugu, monograafiad (üks sündmus/sõda vm lühem periood), kommentaarivorm (esialgu allikmaterjalina mõeldud, aga Caesaril iseseisev zanr), etnograafiline ajalookirjandus 132. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid, kuid ise ühtki ranges mõttes ajalooproosa alla liigituvat teost ei kirjutanud? Quintus Fabius Pictor kirjutas esimesed annaalid, mis ei olnud otseselt ajalooproosa stiilis, vaid lihtsalt sündmuste ülestähendus (oma arvamust, tõlgendusi, seletusi pakkumata). 133. Iseloomusta lühidalt Liviuse ajalookirjutuse põhimõtteid.
autonoomia toel (Soome, Norra), kolmandad (Läti, Eesti) ajaloolise mälu ja kultuurilise eripära alusel, millele olid omal ajal aluse pannud eelärkamisaja tegelased. Ea Jansen on esitanud H. Kohni teooria, mille järgi eristuvad Euroopa rahvuslustes lääne ja ida tüüp. Esimene tekkis "valmis" riikides ja seda võib käsitada poliitilise rahvusena, teine on rõhutud või omariikluseta rahvuste puhul tekkinud kultuurilis - keeleline ehk etnograafiline rahvus. Eestis suutsid eksisteerida Ea Janseni sõnul mõlemad tüübid (Jansen. E Akadeemia 12/6 1184). Kolmanda etapi, ehk massilise rahvusliku liikumise alguseks oli olukord mõnevõrra siiski muutunud, kuna 1930. aastate teisel poolel hakkas kultuurilise rahvusluse hoog vaibuma. Sealt edasi aga ei läinud enam kaua, kui saabus totalitaarne riigikord. Totalitaarse süsteemi surve alla sattudes, muutus ühtse kultuurivälja hoidmine hoovaks,
SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz. Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism. Sümboolne antropoloogia sisaldab sügavalt universalismi. Noam Chomsley generatiivne grammatika püüdis leida sarnasusi keelte vahel. 3 VÄLIVAATLUS JA SELLE TÕLGENDAMINE VÄLIVAATLUS Etnograafiline välitöö on kõige olulisem allikas, mille kaudu uuritakse ühiskondi ja kultuure. Paljud antropoloogid teevad seda ise. Välitöölisi koheldakse erinevalt. VÄLIVAATLUSEL Välivaatluse eesmärgiks on kohalikust elust osa saamine nii palju kui vähegi võimalik. Materjali kogumiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid. Enamus antropolooge sõltub formaalsest tehnikast ja uuritavate vaatlusest. Selle meetodi eesmärgiks on siseneda ühiskonna sotsisaalsesse ja kultuurilisse
arvestamisega toime tulla. Kvalitatiivsed uuringustrateegiad • Juhtumiuuring (case study) - uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas; võib keskenduda ühele juhtumile (single case study) või mitmele juhtumile (multiple case study) – On eesmärgiks mõista, kuidas uuritav nähtus sõltub kontekstist ja kujundab konteksti: antud strateegiaga sobivad uurimisküsimused “kuidas” ja “miks” vormis. • Etnograafiline uuring (etnography) • Tegevusuuring (action research) Mis on Case Study? • Uurimine reaalses olukorras. Ebaselged piirid fenomeni ja konteksti vahel • Ajas muutuvad/dünaamilised olukorrad. • Sügav, avastuslik, detailne Ühe juhtumi uuring (single case study) • Juhtumiuuringu kavandamisel tuleb otsustada, kas kasutada ühe juhtumi uuringut (single case study) või mitmest juhtumi uuringut (multiple case study)
Mütoloogilised VS. olmelis-ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid Muinasjutt kui müüdi "satelliit" (Claude Lévi-Strauss) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel Muin maailm on väljamõeldud, fiktsionaalne, inimlik- olmeline, stiihia + fantastika; kangelane sageline kultuurikangelane, tootemkangelase jäljed, müüdi jäljed- kangelane lahkub kodust, ajutine viibimine eemal; umbmäärane aeg; pearõhk kandub kangelase saatusele, ta on individualist, Müüt- etnograafiline, tugineb kosmoloogiale; tootem; kangelane teeb kõik kogukonna nimel) Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Tegelaste rohkus; laiaulatuslik, palju sündmusi, kujutatud isikust väljaspool asuat maailma objektiivselt;ajavahe kehastab objektiivsust, sündmused alati minevikus, jutustamise aeg on olevik Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Subjektiivne- põhil asesõnad sina-mina; süzee on kommunikats nende 2 vahel, monoloogiline
annaabi.ee 
