ÜLESANNE NR.2 Varjant Nr.12 Kirjeldus: Määra järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja tempili eskiisid. Kasutatud valemid: d m=d det +δ det + z (1) d t =d det −δ det−z (2) z=c∗s∗√ σ 1 (3) Kus dm - matriitsi mõõde, mm; dt - templi mõõde, mm; s - materjali paksus, mm; σ1 - materjali lõiketakistus, kgf/cm2. ddet - kontuuri mõõtmed, mm; δdet - kontuuri toleransid, mm; z - pilu templi ja matriitsi vahel, mm; c - tegur, mis arvestab stansitava detaili täpsust ja lõikepinna pinna karedust Arvutamine 1. Materjal:ГОСТ1050...
Ülesanne nr 2 Variant 4. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1.Lähteandmed: Sele 1. s =5mm + 430 d=12 H14( )mm 0 0 D1 = 40h14 ( )mm −620 Materjal teras 08КП , ГОСТ 1050-74 Katketugevus Rm =300=30 kgf/m m 2 Lõiketakistus σ l = (0,65 – 0,75) Rm =0,70*30= 21 kgf/ m m 2
lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted . Kasutatakse neid, et vähendada valguse tagasi peegeldumist pindadelt. Fotoaparaadid, teleskoobid, optilised süsteemid. Newtoni rõngad. Valgus peegeldub klaasplaadi ja läätse vahelt. Difraktsioonvõre. Klaasplaadil olevate paralleelsete pilude süsteem. Holograafia, Esemetest ruumilise kujutise fotografeerimine. Valguse polarisatsioonElektrivälja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis. See tekitab teatud kristallid, mis lasevad läbi kindlas tasandis. Need on POLAROIDID. Rakendused:Polaroid päikeseprillid.3D kino Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 1902. Osakestena ehk footonitena käitub valguskiirgamisel ja neeldmisel. Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja
difraktsiooniks. Difraktsiooni tõttu satub valgus geomeetrilise varju piirkonda. Difrageerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiivsuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus, samuti vaatluskoha kaugus avast või tõkkest. Antud töös tekitatakse difraktsioonipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonvõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral. Lihtsamaks optiliseks difraktsioonivõreks on klaasplaat, millele on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvad vaokesed – kriimustused laiusega b (joon. 19.1), mis on praktiliselt läbipaistmatud. Joonis 19.1 Kahjustamata kohti laiusega a läbib aga valgus ja nad moodustavad perioodilise pilude süsteemi
SOOJUSNÄHTUSED KASVUHOONES Andra Tooming Kasvuhoone • Kasvuhoonet kasutatakse erinevate taimede ja viljade kasvatamiseks. Sellepärast on kasvuhoonel läbipaistvad seinad ja katus, et taim saaks valgust ja saaks toimuda fotosüntees. Kust saab soojust? Et taim kasvada saaks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on palju mooduseid. Levinumad on: • Sooja veega • Elektri (radiaatoriga) • Päikese soojusega Millal neid mooduseid kasutatakse? • Sooja vee ja elektriga soojendatakse tavaliselt kui on külm, kuid peamiseks soojusallikaks on Päike. Eesti alal see ongi põhiline soojusallikas, sest kasvatatakse suvel. Kuidas soojendamine toimub? • Päikese kiired läbivad läbipaistva katuse, soojendavad kasvuhoone maapinna, mis omakorda soojendab õhku. Katus ja seinad ei lase soojal õhul lahkuda. Sellepärast isegi kui kasvuhoones puudub kütmine on seal palju soojem kui väljas. Kuidas kand...
üksteist liitumisel Difraktsiooni jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed. Koherentsed lained- lained, mis ei muuda aja jooksul oma kuju(laserivalgus) Suurte avade korral on difraktsioon peaaegu märkamatu, sest ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ning suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks. Difraktsioonivõre- seade, mis kujutab endast paljude paralleelsete pilude süsteemi. Valmistatakse tavaliselt klaasplaadile teemantnoaga kriipse tõmmates. Kriimustatud kohtadest valgus läbi ei lähe, küll aga kriimude vahelt. Piludeks ongi vahekohad. Ühe millimeetri kohta peab olema sadu või tuhandeid kriipse. Võrdekonstant d: d=a+b, kus a on pilu laius ja b piludevaheline kaugus. Elementaarlainete allikad A ja B. Neist levivad keralained kõikidesse suundadesse. Liituvad punktis C. Mõlemad jõuavad ühes faasis(lained tugevdatud, näeme
päästeamet saabub kauem. · Küttesüsteemi lahendaksin ma ahjuga, sest minu jaoks on se kõige odavam ja annab piisavalt soojust. Ventilatsioon Minu unistuste kodu ventilatsiooni ( joonis 1 ) puhul põhineb õhuvahetus temperatuurierinevustest tuleneval välis- ja siseõhu erikaalul ning tuule mõjul. Ilmastikutingumuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Selle ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidessesissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Lisaks on piirete läbivoolukohad ebaühtlaselt jaotunud, mistõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu juhtida läbi kogu elamu puhastest ruumidest saastunud ruumide poole. Joonis 1: Väikemaja loomuliku ventilatsiooni põhimõte Veevarustus ja kanalisatsioon
Valguslainete levimist (paindumist) tõkke taha, nn geomeetrilisi varju priikonda, nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difragreerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiisvuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus. Antud töös tekitatakse difraktsiionipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonivõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral. Lihtsamaks optiliseks difraktsioonivõreks on klaaspalaat, millele on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvaid vaokesi kriimustusi laiusega b (vaata skeemi), mis on prkatiliselt läbipaistmatud. Kahjustamata kohti laiusega a läbib aga valgus ja nad moodustavad perioodilise pilude süsteemi.
emasloom. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Sinivaal on hävimisohus. Keskkond: Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest.Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt.Emane sünnitab 23 aasta tagant 68 meetri pikkuse järglase, keda imetab 78 kuud. Emase vaala piimanäärmetest erituv piim on väga toitev,
Kui ruudud olid välja lõigatud, siis voltisin need kaks korda pooleks, nii et nad jääksid kolmnurga kujuliseks. Järgmiseks lõikasin kolmnurga sisse kolm pilu, nii et üks serv jääks murdejoontest kinni. Lõikasin selle serva pealt, kus peale voltimist on kaks murdejoont teineteise sees, moodustades ühe murdejoone. See serv kus kaks murdejoont on eraldi, jääb "ülemiseks" servaks ja sealt tuleb jätta veidikene kinni. Pilud lõikasin kolmnurga pikima servaga paralleelselt. Peale pilude lõikamist voltisin paber lahti ja sain jälle selle nelinurga kujuliskes. Ja avaneb pilt, kus lõigatud pilud moodustavad nelinurga, olles ühest servast kinni. Nüüd liimisin lahtised nelinurga tipud kinni. Esimest rulli on väga hea liimida pliiatsi abiga rulliks. Liimisin nii, et üks rull ühele poole ja teine teisele poole. Kui kõik neli rulli on liimitud. Nii teha kõigi kuue detailiga. Kui detailid kõik rulliks liimisin , siis tuli nad omavahel ühendada lumehelbeks. Selleks on vaja
Vedel heelium on värvuseta, väga kerge (~8 korda veest kergem) vedelik. Heeliumi puhul puudub kolmikpunkt (tahke ja gaasiline heelium ei saa koos eksisteerida) nagu veel. Vedela heeliumi jahutamisel temperatuurini -271 0C muutuvad vedeliku tihedus ja muudki omadused hüppeliselt. Sellisel temperatuuril juhib heelium ~200 korda paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub heelium teistes gaasides halvemini. (1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja
Sinivaal Sinivaal on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Keskkond: Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit.
· Miinimumid tekivad ,kui lained liiguvad vastas faasis. 8) Lainete interferentsi mõiste ja tekkimise tingimus. · Mõiste- Interferents on kahe laine liitumne keskonnas mille tagajärjel kujunevad välja maksimumid ja miinimumid. · Tekkimise tingimus- Laine allikate võnke sagadused peavad olema võrdsed. Laine allikate faaside vahel ei tohi laine levimisel muutuda. 9) Lainete difraktsiooni mõiste ja tekkimise tingimus. · Mõiste- On lainete paindumine pilude või tõkete taha.- lained ei levi enam sirgjooneliselt. · Tingimus- Difraktsiooni korral väga väike pilu. Ei teki igasuguse pilu korral. Pilu või tõkke läbimõõt peab olema võrreldav laine pikkusega. Mool kaitseb selle eest ,et lained ei jõuaks randa.
55. -interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. -õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. -selgendav kate on kile, mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastasfaasis. -Newtoni rõngad on läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. -holograafia on eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. -difraktsioonivõre on paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem. Difraktsioonivõres tekkivate maksimumide asukohad on määratud seosega d sin = k -difraktsiooni piirab optiliste riistade lahutusvõimet. 65 -üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidiselt levikul suureneb. -kahe keskkonna jaoks on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumisnäitajaks ehk teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes sin/sin=ns
mõõtepiirkonnas, et nähtust saaks jälgida. Üks mooduseid seda jälgitavaks muuta on kasutada difraktsioonivõret. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Lihtsaim optiline difraktsioonivõre on klaasplaat, millesse on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvad vaokesed, mis on praktiliselt läbipaistmatud. Vagude vaheline kahjustamata klaasipind moodustab aga perioodilise pilude süsteemi, mis lahutab liitvalguse spektriks. Sellist difraktsioonivõrega saadud spektrit nimetatakse difraktsioonispektriks ehk normaalspektriks.
juutide salajaste plaanide kohta maailma valitsemiseks. Rassism Rassismile on iseloomulik püüd määratleda inimeste õigusi ja rolli ühiskonnas eelkõige rassiliste tunnuste järgi, sh nahavärvi ja päritolu alusel. Eestis ja ka mujal maailmas on laialdaselt levinud ebatolerantsus tumedanahaliste suhtes. Paljudes kohtades on isegi keelatud sõna neeger kasutamine. Eesti keeles on selle asemel pruunlane. Rassismi all kannatavad ka näiteks jaapanlased ja hiinlased oma pilude silmade pärast. Puuetega inimesed Puuetega inimestesse suhtutakse ikka nö nagu "imelikesse" inimestesse. See tuleneb tavaliselt sellest, et inimesed pelgavad endast erineva välimuse, hääle ja vajadustega inimest. Mõned tööandjad ei taha midagi kuulda puuetega inimestest, kuigi paljud erivajadustega inimesed saaksid tööga sama hästi hakkama kui tavainimene ja kes teab, võibolla pareminigi. Kardetakse puuetega inimesega kaasnevaid vajadusi ja eriolukordi.
elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu "varutud" paksule rasvakihile. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. PALJUNEMINE Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu.
1. Milles seisneb valguse difraktsiooni nähtus? Difraktsiooni nähtust on võimalik kasutada valguse lainepikkuse määramisel. Kui valguse teele asetatavasse plaati lõigata pikad omavahel paralleelsed ja üksteisest võrdsetel kaugustel asuvad pilud (umbes 100 või enam pilu ühel millimeetril) moodustub seade mida nimetatakse difraktsioonivõreks. 2. Kas diraktsioon kuulub valguse laine- või korpuskliteooriasse? Difraktsioon on hästi jälgitav tõkete korral, mille laius on samas suurusjärgus valguse lainepikkuseg 3. Kas difraktsioon eeldab valguse koherentsust? Mis see üldse on? Kuna vaadeldavad valguskiired pärinevad koherentsetest valgusallikatest, siis nende kohtumisel leiab aset valguse interferents, mille tulemuseks võib olla kas valguse intensiivsuse kasv või kahane-mine. Kui mõnelt eemal asuvalt monokromaatselt valgusallikalt jõuab valgus difraktsioonivõrele, siis muutub i...
Akna ja uksepoltide paigaldamine Hoone fassaadi soojapidavus sõltub olulisel määral akendest, kuid ka akende paigaldamise tehnilisest lahendusest ning kasutatavatest paigaldusmaterjalidest. Uue maja ehitamisel, kui ka renoveeritava hoone fassaadi soojustamisel on soovitatav akende paigalduse lahendus põhjalikult läbi mõelda ja projekteerida juba enne akende tellimist. Aknad tasub tellida mõõtudega, mis võimaldaks fassaadi soojus- isolatsiooni paigaldamise aknapaledele ning kataks ka aknalengid. Soovitatavalt võiks olla soojusisolatsiooniga kaetud vähemalt 2/3 aknalengi laiusest. Akende ümbruse soojusisolatsiooni paigaldamata jätmisel tekivad nn külmasillad, mis muudavad uute soojapidavate akendega saavutatava säästu olematuks. Külmasild on koht ehitises, mis juhib väliskülma hoonesse. Eriti hea soojusjuhtivusega ehk halva soojusisolatsiooniga on ehitusmaterjalina kivi, seetõttu soojustatakse kiviseina välj...
ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) sin = b 1 max = 2k min = (2k + 1) dsin min = k + 2 2 a dsin max = k 2 käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. k- interferentsijärk d- difraktsioonivõre. (paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem) Lainejada- aatomist väljuv valguslaine, ebapidev Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. Selgendavad katted- peegeldamisvõimet vähendavad katted. Kiledes- Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Newtoni rõngad- läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. 6.Valguse murdumine:
Kaaslastele saadavad nad teateid ka saba või loibadega vastu vett lüües või mõnikord veest välja hüpates ja võimsa plartsatusega tagasi langedes. Sinivaal Sinivaal on maailma suurim loom. Nad kasvavad üle 32 meetri pikaks ja kaaluvad kuni 200 tonni. On imetlusväärne, et nii hiiglaslik loom toitub kõige pisemast ookeanis elutsevatest olenditest. Kõige sügavates vetes saaki jahtides ujub vaal mingil ajal veepinnale õhku hingama. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu nii tugeva survega välja, et tekkinud purskkaev ulatub kuue meetrini. Keskkond Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav.
liikuvate osadeks. 3.2 Keraamilised moodulid Keraamilised moodulid valmistatud pressitud plokki vormis keraamilise mattidest. Moodulid kindlalt pakitud kahe puidu plaadi vahel ja embatud mitme plastmassi rihmadega. Mooduli alusel on puksid kinnitamise süsteemi kinnitamisele.Pärast moodulite kinitamise seinal või võlvkelderil rihmade on vaja lõigata ja tõmba puit plaadi. See soodustab moodulite laiendamisele ja vahemiku, pilude taandamisele. Füüsilised ja keemilised mooduli omadused samasugused matti omadusega, mis tarbitud nende toodangul. Moodulid on iseloomustatud ühtlase struktuuriga ja ühesuguse tihedusega, , . , , . , , , , , , . - . , , . 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjaalid on valmis kudunud või pununud lõngast, mis koosneb
Difraktsiooni maksimum- lained liituvad samas faasis Difraktsiooni miinimum- lained liituvad vastupidistes faasides 9. Mida kujutab endast difraktsioonivõre? Selgita sõnaliselt, difraktsioonivõre valemi alusel ja joonise abil difraktsioonivõre omadust lahutada valge valgus värviliseks spektriks. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Kui läbipaistvate pilude (või peegelduvate ribade) laius on a, läbipaistmatute vahemike (või valgust hajutavate ribade) laius aga b, siis nimetatakse suurust c=a+b difraktsioonivõre konstandiks. Naaberpilude servadelt lähtuvate lainete käiguvahe võrdub lõigu AC pikkusega. Kui sellele lõigule mahub täisarv lainepikkusi, siis kõikidest piludest lähtuvad lained liitudes tugevdavad üksteist. Kolmnurgast ABC saab leida kaateti AC pikkuse: |AC| = |AB|sin f=c sin f. Maksimumid
Separeerimine on: 1. vedela või tahke aine osakeste eraldamine gaasist; 2. tahke aine osakeste eraldamine vedelikust; 3. vedelike segu eraldamine koostisosadeks. Separeerimiseks kasutatakse spetsiaalset seadet separaatorit, mille kiire pöörlemisega tekitatud tsentrifugaaljõud paiskab raskema vedeliku osakesed või sademe seadme välisossa, kust nad eraldatakse. Materjalide paremaks eraldumiseks on seadme sisse paigaldatud pöörlevate taldrikute pakk, mille vahel olevate pilude kaudu liigub kergem materjaliosa seadme keskpaiga suunas. Separeerimisega eraldatakse näiteks piimast koor ja lõss. Tsentrifuugimine on tahke aine ja vedeliku segu eraldamine koostisosadeks tsentrifugaaljõu abil. Kasutatakse setitavaid ja filtreerivaid tsentrifuuge. Esimesel juhul töödeldav aine lastakse pöörlevasse trumlisse kus tsentrifugaaljõu mõjul raskemad osakesed heidetakse vastu trumli siseseinu, kergem vedelik jääb keskele
Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi eskiisid. Ülesanne 2.1 Läheandmed: Materjal: teras 40, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 490, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 6, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 1). O 24 H14 s= 6 O 60 h14 Joonis 1 Lahendus:
Defektide avastamiseks (Newtoni rõngad) nt läätsedes Ruumilistes fotodes (holograafia) Valguse lainepikkuse määramiseks (difraktsioonivõre) Täppismõõteriistades (interferomeeter- aitab määrata valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi) ? käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. k- interferentsijärk d- difraktsioonivõre. (paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem) Lainejada- aatomist väljuv valguslaine, ebapidev Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. Selgendavad katted- peegeldamisvõimet vähendavad katted. Kiledes- Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Newtoni rõngad- läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. 6.Valguse murdumine:
maksimumid või miinimumid. Koherentsus- st lainepikkused peavad olema võrdsed ja käiguvahe ning faaside vahe ei tohi ruumis levimisel muutuda. Max tekkimine kui lained liituvad nii, et nende harjad ja nullpunktid on kohakuti, siis lained tugevdavad teineteist. Min tekkimine kui kohakuti satuvad ühe laine hari ja teise põhi, siis lained kustutavad teineteist. Valguse difraktsioon- on valguse paindumine kitsaste pilude või tõkete taha, need peavad olema suurusjärgus 1mikromeeter. Pilu muutub uueks valgusallikaks. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir- on mõtteline joon, millega kujutatakse valguse energia levimise suuda sirgjooneliselt. Valguse sirgjoonelise levimise seadus- homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Murdumine- tekib kahe läbipaistva pinna kihil, kus valguse suund ja kiirus muutub. Murumisnurk- on pinnaristsirge ja murdunud kiire vaheline nurk.
Kodune ülesanne nr. 2 Määrata detailide stantsimiseks lõikestantsil maatritsi ja templi mõõdud, pilude suurused maatritsi ja templi vahel ning teha maatritsi ja templi eskiisid. Variant 1 1)Sisekontuuri stantsimine Sisemise ava stantsimiseks kasutan kiiret stantsi seega l= (0,8...0,86)Rm, seega l= 0,86x500 = 430N/mm2 Materjal- teras 30 1050-74 järgi, standard EN 10250-2:2000 Katketugevus Rm- 500 MPa Lõiketakistus l-430N/mm2 = 43kgf/mm2 Materjali paksus s-4,0 mm Ava läbimõõt d- 90H14(+0,87) mm Detaili läbimõõt D1-160h14(-1) mm Arvutused: Sisemise ava d=90H14(+0,87) stantsimine
Kui ava mõõtmed on valguse lainepikkusest palju suuremad, levib valgus sirgjooneliselt. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida, kui valguslained on koherentsed st neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. (j8) Difraktsiooni tõttu väljuvad aukudest B ja C kaks teineteist osaliselt katvat valguskoonust. Ekraanil tekib interferentsipilt. Difraktsioonivõre. Optikas laialdaselt kasutatav seade; difraktsioonivõre kujutab endast paljude paralleelsete pilude süsteemi. (j9). Difraktsioonivõres on ühel millimeetril sadu või tuhandeid triipe. Difraktsioonivõret iseloomustab võrekonstant d: d=a+b, a- piludevaheline kaugus, b-pilu laius. Valguse tugevnemist võib märgata kõikides suundades, kus on täidetud tingimus: dsin=k (k=0, +-1, +-2...)Öeldakse, et neis suundades on jälgitavad k-ndat järku difraktsioonimaksimumid. (j10). Valguse peegeldumine ja murdumine. (j11) Peegeldumisseadused. I Langev kiir, peegeldunud kiir ja
põhieesmärk. Tema keha töödeldi ümber rasvaks ja kiusplaatidest tehti korsette. 1930-´31 aastal tapsid vaala - püüdjad Antarktikas ära u. 30 000 sinivaala. Praegu nende arvukus kasvab, kuid sinivaalu on alles siiski u. 10 000. Sinivaalade kaitsele pühenduvad paljud looduskaitse organisatsioonid. Sinivaalad elavad kuni 80-aastaseks. Keskkond: Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus. See sundis neid kohanema uute elutingimustega. Vaalalised saavad meres vabalt ringi liikuda. Nad esinevad kõigis ookeanides, kuid kõige rohkem esineb neid Arktika ja Antarktika lähistel. Seal on vaalade jaoks palju planktonit. Kui planktonit ei
Kasutatakse ahjupõrande sillutamiseks, talades ja muudeks liikuvateks osadeks. 3.2 Keraamilised moodulid Keraamilised moodulid valmistamisel pressitakse plokki. Moodulid kindlalt pannakse kahe puit plaadi vahele ja kinnitatakse mitme plastmassist rihmaga. Mooduli alusel on puksid süsteemi kinnitamiseks. Pärast moodulite kinnitamist seinale või võlvidele rihmadega, on vaja nihutada puit plaati. See soodustab moodulite laienemist pilude vahele. 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjalid on valmis kootud või punutud lõngast, mis koosneb tulekindlast keraaamika kiudutest lisaks orgaanilistest kuidudest ( mitte rohkem kui 20% ), see tagab toode painduvuse tõusmist. Metallisulamist lõngade väljaarvamine taastuva suurima stabiilsusega kõrgel temperatuuril. Klaaskiu lõngade kasutamisega saab neid kasutada sellistes kohtades kus on vaja elektrilist stabiilsust. Tekstiil materjale on kasutatud kuni 1250
Laineid, mis on võrdse sagedusega ja ajas muutumatu faaside vahega lained. Millistel tingimustel on võimalik näha valguse interferentsi? Ainult koherentsete valguslainete korral. Mida nimetatakse kiirte käiguvaheks? Kahe naaberkiire teepikkuste erinevust. Kuidas saab seletada valguse difraktsiooni? Valguslaine paindumine tõkete taha (varju piirkonda). Jälgitav väikeste avade ja tokete korral. Mida kujutab endast difraktsioonivõre? Kujutab endast paljude paralleelsete pilude susteemi. Seda isel vorekonstant d=a+b, kus a=pilu laius ja b= piludevahelise ala laius. Kui vorele langeb valgus, mis sisaldab erineva komponente, siis tekkivad maksimumid on jalgitavad erinevates suundades. d*sin=k*, kus k= 0, }1,}2 jne. Millised on valguse peegeldumisseadused? Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. Milline on valguse murdumisseadus? Kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav
toiteväärtus, hästi omastatavad, sisaldavad palju asendamatuid rasvhappeid, rasvlahustuvaid vitamiine. Puudused: kõrge toiteväärtus, sisaldavad liiga vähe toitaineid peale rasva, oksüdeeruvad kergesti (hapnik, päikesevalgus), võivad sisaldada transrasvu. Kodus: tutvuda Scanola Baltic-u kodulehega. Ekspeller – õlipress (pidevtoimeline tigupress/kruvipress): saadakse õli ja õlikook – õli väljub seina perforatsiooni või pilude kaudu. Ekspander – juhitakse pressitavasse materjali sisse vett ja kuuma auru, mis tõstab materjali veesisaldust ja parandab õlieraldumist. Hüdrotermiline töötlemine. Ekstraktor – õlieraldaja (heksaaniga). Ekstraheerimine – õlikoogis leiduv õli lahustatakse lahustiga. Tekib mistsell e. heksaani ja õli mass, millest eraldatakse šrott e tahke osa. Mistsell destilleeritakse, eralduvad õli ja lahusti.
• võtme profiil tavaline kuuskant (laius mm) Pilupea • Üks vanemaid viise momendi edastamiseks • Lihtne valmistada • Kasutatakse lapikkruvikeerajat, mis võib kergesti libiseda • Kruvikeeraja laius ja paksus peavad täpselt sobima • Laiused 2; 2,5; 3.5; 4; 4,5; 5,5; 7; 9; 10; 12; 14 mm Ristpea (Phillips) • J.P. Thompsoni 1933 a patent • Kruvikeeraja tsentreerib end ise ja ei libise • Pilude servad ei ole paralleelsed, st tekib jõud, mis surub kruvikeerajat väljapoole Pozidriv (positive drive) • Pozidriv on Phillipsi kruvipea edasiarendus • tööpinnad paralleelsed (ei suru kruvikeerajat välja) • tsentreerimiseks nn “diagonaalne täht”) • tähistatakse PZ (PZ0; PZ1; PZ2; PZ3; PZ4; PZ5) NB! Ristpea ja pozidrivi tööriistad on erinevad! Sise-Torx (Torx®) • kuueharulise ümardatud kiirtega tähe kuju, tööriist ei
osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Selgendav kate on kile, mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastasfaasis. Newtoni rõngad on läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. Holograafia on eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. Difraktsioonivõre on paljude kitsaste paralleelsete pilude süsteem. Difraktsioonivõres tekkivate maksimumide asukohad on määratud seosega d sin α = k λ Difraktsiooni piirab optiliste riistade lahutusvõimet. Lk 66 Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidiselt levikul suureneb. Kahe keskkonna jaoks on langemisnurga α ja murdumisnurga γ siinuste suhe jääv suurus, mida nim
Vedel Heelium on värvuseta, väga kerge (~8korda veest kergem) vedelik. Heeliumi puhul puudub kolmikpunkt (tahke ja gaasiline heelium ei saa koos eksisteerida) nagu veel. Vedela heeliumi jahutamisel temperatuurini -271ºC muutuvad vedeliku tihedus ja muudki omadused hüppeliselt. Sellisel temperatuuril juhib Heelium ~200 korda paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi 3 nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas Heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke Heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub Heelium teistest gaasidest halvemini
mõõtmiseks *pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks Difraktsiooniks nimetatakse geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumisenähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. See avaldub kõige selgemini valguse levimises geomeetrilise varju piirkonda. Printsiip: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest Difraktsioonivõreks nimetatakse üksteisega paralleelsete pilude süsteemi. Valguse polarisatsioon E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt määratud tasandit nim. polarisatsioonitasandiks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiirelt ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastatud nim. polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks.
värvilisteks valgusteks spektriks 15.Laineoptika · Valguse interferents (+ joonis, selgitus, tingimused, näited) Interferents on koherentsete lainete liitumine ja liitumisel tekkiv püsiv energia ümberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes ja nõrgendamisest teistes punktides. Youngi interferentsikatse 1802.a Valgustatud pilu taga asub piluga paralleelne ekraan, millesse on lõigatud piluga paralleelsete pilude paar. Pilude paar lõikab välja kaks sama faasiga allikat. Nende poolt kiiratavad lained interfereeruvad ekraanil, andes pildi, kus interferentsimaksimumid (heledad ribad) vahelduvad tumedate miinimumidega. Ainult koherentsete valguslainete puhul: 1. Monokromaatne valgus(sama sagedus,lainepikkus, võnkeperiood). 2. Püsiva faasivahega. Rakendusi: Gaasi murdumisnäitajate määramiseks. Väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks. Pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks.
ruumides akende avamise teel, on oht, et õhuvahetus jääb liiga väikeseks. Seda eriti suvel, mil õhu niiskusesisaldus võib tõusta liiga kõrgeks. See võib omakorda põhjustada ehitus-ja viimistlusmaterjalide hällitamist ning mädanemist. Õhk võib loomuliku ventilatsiooni kanalis liikuda ka vales suunas ja põhjustada hügieeniprobleeme. Loomuliku ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidesse sissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Piirete läbivoolukohad on ebaühtlaselt jaotunud, seetõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Mida õhutihedamad on hoone piirded, seda enam õhku tuleb sisse sissepuhkeklappide kaudu. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu juhtida läbi kogu elamu puhastest ruumidest saastunud ruumide poole, kui piirded on piisavalt tihedad.
kontsentrilistest heledates ja tumedatest rõngastest. 62. Interferomeetrid? Optilised täppismõõteriistad, millega saab mõõta valguse interferentsi abil valguse lainepikkust, ainete murdumisnäitajat ja teisi optilisi suurusi. 63. Holograafia? Eseme ruumiline fotografeerimine, kus pärast saab vaadata, mis on ka nurga taga, kui liigutada pead. Tavalise fotoga seda teha ei saaks. 64. Difraktsioonivõre? Enamasti klaasplaadile tehtud paralleelsete pilude süsteem, kus valgus kriimustatud pinnast läbi ei lähe vaid läheb kahjustamata pinnast läbi ehk kahe sissekriimustatud joone vahelt. 65. Optiliste riistade lahutusvõime? Lahutusvõime näitab kui lähedal paiknevad kehale difraktsioonirõngad. 66. Mis vahe on seadusel ja seaduspärasusel? Seaduspärasus näitab kas ühe suuruse muutumine kutsub esile teise suuruse muutumise ja seadus näitab kuidas üks suurus muutub teise suuruse muutudes. 67
paigaldamist ja nivveliiri järgi rihtimist esetatakse seinale mördikiht millele paigaltatakse vahelae paneelid esmalt hoome ühele poolele siis teisele. Mört asetatakse ja tasantatakse iga paneeli otsa alla eraldi. Paneeleida alumised pinnad peavad asetsema peale paigaldamist ühel tasapinnal. Seepärast tuleb mördikihi ühtlasele paksusele ja tasandamisele pöörata erilist tähelepanu. Pärast paneelide paigaldamist tuleb nendevahelised pilud täita tsementmördiga. Kui pilude vahele on sattunud tellise kilde või muud prahti tuleb see kõrvaldada. Trepi montaaz Trepi marsid podestid monteritakse üheaegselt seinaplokkidega. Esimene vahepodest ja trepi marss paigaltatakse üheaegselt trepikoja siseseinte plokkidega. Korruse podest ja teine trepi marss paigaltatakse korruse montaazi lõpul. Trepi marss peab jääma tõstmisel ettenähtud asendisse. Trepi tõstmiseks kasutatakse 4 harulist troppi.
Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt. Pinnakatted annavad loodetavat tulemust ainult siis kui terase pind on enne hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsiga või muul teel kuni metalli läikeni. Üks abinõu korrosioonikahjustuste vähendamiseks on ratsionaalse konstruktiivse vormi kasutamine. Konstruktsioon tuleb projekteerida ilma pilude, süvenditeta kuhu võib koguneda agressiivne tolm ja niiskus, milliseid ei ole võimalik puhastada ja hooldada. Torude konstruktsioonid tuleb hermeetiliselt sulgeda. Tuleb vältida tsoone, kuhu koguneb võib koguneda vesi ja on takistatud tuuldumine. 53. Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata? 54. Teraskonstruktsioonide korrosioon, kuidas vältida, mida teha kahjustuste puhul? VÄLTIMISEKS: Asendatakse vähepüsivad metallid vastupidavate metallide ja sulamitega(legeerimine)
metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt. Pinnakatted annavad loodetavat tulemust ainult siis kui terase pind on enne hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsiga või muul teel kuni metalli läikeni. Üks abinõu korrosioonikahjustuste vähendamiseks on ratsionaalse konstruktiivse vormi kasutamine. Konstruktsioon tuleb projekteerida ilma pilude, süvenditeta kuhu võib koguneda agressiivne tolm ja niiskus, milliseid ei ole võimalik puhastada ja hooldada. Torude konstruktsioonid tuleb hermeetiliselt sulgeda. Tuleb vältida tsoone, kuhu koguneb võib koguneda vesi ja on takistatud tuuldumine. 51. Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata? 52. Teraskonstruktsioonide korrosioon, kuidas vältida, mida teha kahjustuste puhul? VÄLTIMISEKS: Asendatakse vähepüsivad metallid vastupidavate metallide ja sulamitega(legeerimine)
puhul jäävad ühe tsooni piirest tulevad lained kustutamata, mis tõttu tekib difraktsiooni maksimum. See meetod ei arvesta valguslainete intensiivsuste erinevust. Fresneli tsoonide meetodiga saab määrata difraktsiooni ümaral aval ja kettal. Valguse sirgjoonelisel levimisel valgusallikast S peab ekraanil tekkima ketta AB vari CD ; tegelikult tekib ekraanil hele täpp ja selle ümber vahelduvad tumedad ning heledad rõngad. Difraktsioonivõreks nimetatakse üksteisega paralleelsete pilude süsteemi. Praktilisi rakendusi: valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil; difraktsiooni nähtus määrab ka optiliste riistade lahutusvõime.Ei ole võimalik eristada objekti punkte, mis asuvad üksteisele lähemal, kui on valguse lainepikkusega määratud mõõde; Röntgeni kiirguse puhul. 47. Valguse dispersioon ja polarisatsioon- Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest ( lainepikkusest )
𝑠 𝑃 = 𝑆 × 𝜎1 × ( 𝑎 + 𝑏 ) 𝐻 > 𝑠 ℎ 𝜎1 = 380𝑀𝑃𝑎 1 P1= 3 × 380 × ( 80 + 30 5) = 125628 𝑁 Ps = 1,3 x 125628 = 163316,4 ≈ 16,4t Tallinn 2017 2 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 2 Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1) Lähteandmed: s= 6mm d= 12H14(+430 0 )mm 0 D1= 50h14(−620 ) mm Teras: 08КП, ГОСТ1050-74 𝑘𝑔𝑓 Katketugevus: 𝜎𝑏 30 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Lõiketakistus: 𝜎1 = (0,65 … 0,75) 𝜎1 = 19,5 … 22,5 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Valin: 𝜎1 = 21 𝑚𝑚2
Need lained kustutavad teineteist. Kui tõketest vabal lainefrondi osal saab joonistada täpselt paarisarv fresneli tsoone, siis punktis P tekib difraktsiooni miinium. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piirest tulevad lained kustutamata, mis tõttu tekib difraktsioono maksimum. See meetod ei arvesta valguslainete intensiivsuste erinevust. Fresneli tsoonide mmetdiga saab määrata difraktsiooni ümaral aval ja kettal. Difraktsioonivõreks nim. üksteisega paraleelsete pilude süsteemi. Praktilisi rakendusi: valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil. difraktsiooni nähtus määrab ka optilise riistade lahutusvõime. Röntgni kiirguse puhul. VI 1. Elektrimahtuvus-Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laeguga. q. potensiaal (fii) qC ehk C=q - järelikult: Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta
horisontaalsesse soonde valgub ja sealt kaldsete äravoolusoonte kaudu ära juhitakse. 7 43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid Materjal: puitkiudplaat pealistatud 30...40 mm paksuse puitplaadiga, ääristatud 15 mm laiuste puitliistudega. Piit: ristlõige on 47x47 mm, piidavaltsi suurus 12x42 mm, pilude suurus ukse ja piida vahel 2 mm. Uksepiidad on kas lävepakuga või ilma. Seina külge kinnitatakse piit naeltega ja kiiludega. Keskelt ei tohi piita kõvasti kiiluda, muidu läheb see kõveraks. Ukse kõrgus: 210...240 cm. Seinaava laius: 70...90 või 120 cm. Kahe poolega uste laius on 150 ja 190 cm. Elutoa uste laius 90 või 100 cm. Vannitoal ja wc-l 70 ja 80 cm. Niisketes ruumides kasutatakse vineeriga pealistatud uksi, mille kilp on tehtud puitlattidest. 44
b)Sisusmine kõhukelme e. vistseraalne peritoneum (peritoneum visceralis) – see osa läheb seinast eemale, ümbritseb elundeid ja moodustab elundite kinnisteid ning rasvikuid (omentum). Enamike elundite kinnisteid nimetatakse meso- (näiteks: mesocolon sigmoideum – sigmakäärsoole kinnisti; mesoappendix – ussripiku kinnisti jne.); peensoole kinnistil on aga erinimetus mesenterium. Kõhukelmeõõs : Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse peritoneumiga piiratud pilude labürint kõhuõõne elundite ja seinte vahel. Normaalselt on selles ruumis vaid mõni ml seroosvedelikku! Mõnes kohas on elundite vahel väga sügavad sopised (recessus); suurim on mao taga – sel on omaette nimetus: rasvikupaun (bursa omentalis). Kõige sügavam koht peritoneaalõõnes on naisel pärasoole ja emaka vahel – pärasoole-emaka õõnestis e. Douglas`e õõs (proovide võtmine!). Mehel piiravad sügavaimat kohta pärasool ja kusepõis. Elundite asend peritoneumi suhtes:
Need lained kustutavad teineteist. Kui tõketest vabal lainefrondi osal saab joonistada täpselt paarisarv fresneli tsoone, siis punktis P tekib difraktsiooni miinium. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piirest tulevad lained kustutamata, mis tõttu tekib difraktsioono maksimum. See meetod ei arvesta valguslainete intensiivsuste erinevust. Fresneli tsoonide mmetdiga saab määrata difraktsiooni ümaral aval ja kettal. Difraktsioonivõreks nim. üksteisega paraleelsete pilude süsteemi. Praktilisi rakendusi: valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil. difraktsiooni nähtus määrab ka optilise riistade lahutusvõime. Röntgni kiirguse puhul. 3p.Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2
Jalgitav vaikeste avade ja tokete korral. Interferents (max ja min) Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad voi norgendavad teineteist. Maksimum, kui liituvad samas faasis olevad lained, kui kaiguvahe on taisarv lainepikkusi. Kui =2k*/2, kus k=0,2,4 Miinimum, kui liituvad vastasfaasides olevad lained, kui kaiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi. =2k+1*/2, kus k=1,3,5 Difraktsioonvore kujutab endast paljude paralleelsete pilude susteemi. Seda isel vorekonstant d=a+b, kus a=pilu laius ja b= piludevahelise ala laius. Kui vorele langeb valgus, mis sisaldab erineva komponente, siis tekkivad maksimumid on jalgitavad erinevates suundades. d*sin=k*, kus k= 0, }1,}2 jne. Valguse polarisatsioon Valgusallikast lahtuvas valguses toimuvad elektri-ja magnetvalja vonked koikides valguse levimissuunaga risti olevates sihtides, polariseeritud valguses vaid uhes maaratud sihis. Polarisatsioon naitab, et valguslained on ristlained.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
