INDIKATSIOONIELEMENDID Indikatsioonielemendid võivad olla LED’id, hõõglambid, LCD-DISPLAY’d. LED ehk valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Õige suurusega pinge rakendamisel hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida valgusdiood sisaldab. Valgusdioodil on kaks kontakti – anood(+) ja katood(-). Valgusdioodide eelised on: Kerge paigaldada Ei põle läbi Tõhusam konkreetse värvi kiirgamisel Vibratsiooni- ja purunemiskindlad Keskkonnasõbralik tootmine Väikesed. Mahuvad kohtadesse kuhu teised valguslahendused ei mahu Valgustugevust on kerge reguleerida
1). Stephani-Boltzmani seadus: abs. musta keha energ.valgsus on võrdeline selle keha abs. temp. neljanda astmega. See kahur T ees = 5,67*10 -8 W/m2*K4 - Stef.-Boltz. konstant 2). Wieni nihke seadus: abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10 -3 m*K - Wieni constant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit). Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. Hõõgniit on W, kuna W sulamis temp on vägasuur. hõõglambi kasutegur 5%, kuna kiirguse max asub pikkadel lainepikkustel. Valguse kiirgamiseks kulub ainult 5% kogu kiiratavast energiast. Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe hapnikku ,et W ei saaks oksüdeeruda) Hõõgniidist juhitakse läbi el.vool, mille tulemusena hakkab see hõõguma ning valgust kiirgama. W-juht ei ole ühtlane hakkab kõrgemaltel temp-idel kiiremini oxydeeruma.
E a= E neeldunud energia; E0 Langenud energia E0 kui keha a=1 siis nimetatakse keha absoluutselt mustaks kehaks ta neelab kogu temale langenud kiirguse Soojuslik tasakaal kahe keha vahel: I keha II keha Kui ühe keha T on suurem kui teise oma siis ta ka kiirgab rohkem energiat kui teine keha. Samas langeb esimese keha T (üha vähem hakkab ta kiirgama). Teine keha neelab teine keha esimese keha kiirgust, mille tulemusena hakkab jne.... teise keha T tõusma. Tõuseb ka teise keha kiirgus võime ja ta hakkab hoopis esimest keha soojendama. Niimoodi "pendeldades" saavutavad kaks keha lõppuks tasakaalu. Keha temperatuur ja kiirgus on omavahel tasakaalus
Valguse teke Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Ergastatud kvantseisund püsib u 10-9...10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise vmt toimel. Vabakiirgus ja sundkiirgus · Kui footon energiaga hf=Er-Em tabab aatomit energiatasemel Ek, sunnib e stimuleerib ta aatomit kiirgama. Stimuleerib ja kiiratud footon on omavahel koherentsed, teineteise täpsed koopiad. · Aatomi vm kvantsüst energiatasemete vahel on võimalikud 3 liiki kiirguslikud siirded: footoni neeldumine, vaba-e spontaanne kiirgus ja stimuleeritud kiirgus. Footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed. · Aatomite kogumi tavaolekus on ergastamata aatomeid palju rohkem kui ergastatuid.
Mida soojusõpetus on inimkonnale andnud? *Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0 C, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. *Mida suurem on keha temperatuur, seda suurem on kiirguse võimsus. *Kiirgava energia jaotus sõltub temperatuurist. *Mida kõrgem on temperatuur, seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum. Lambipirnid (hõõgniit) Wolframist hõõgniit hakkab temperatuuri tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. *Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe I hapnikku, et W ei saaks oksüdeeruda) *Hõõgniidist juhitakse läbi el.vool, mille tulemusena hakkab see
Tähtede sünd, elu ja surm. Tekkimine : Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest.Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid). Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Selleks ajaks, kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja
Positiivse laenguga osakeste liikumise suund 3. Mis on elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks? Tal on suur hulk vabasid laengukandjaid 4. Too näiteid erinevatest vooluallikatest ja nende kasutamisest. Peegelkaamerate, sülearvutite, nutitelefonide, tahvelarvutite 5. Kirjelda elektrivoolu metallides.metallidel toimub nii soojuslik(juht soojeneb) kui ka magnetiline toime(juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju) Nt: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitab elektrivool. 6. Milles seisneb elektrivoolu keemiline toime?too näiteid selle kasutamisest. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi, nt:auto mootori töötamise ajal laetakse akut 7. Kuidas ühendatakse ampermeeter vooluringi? Jadamisi, kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada 8. Teisend 0,0008 A = 0,8 mA 328mA = 0,328 A 9. Millist elektrivoolu toimet kasutad kõige sagedamini
Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest Tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus, tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta soojust, kui tema pinna temperatuur tõuseb 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid
,,kasvuhoone efektiks". Selle probleemi tuum seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur peaaegu, et ei alane vaid tõuseb pidevalt väikeste pügalate võrra. Meie kodu planeeti tuleks võtta, kui üht suur klaasist kasvuhoonet, mille klaasidest tuleb koguaeg läbi päikesevalgust ning mis neeldub mullas ja kõiges muus rohelises. Valgusenergia muundub mullas aga soojusenergiaks ning kuna muld muutub kuumaks kehaks, hakkab ta kiirgama infravalgust. Klaasil on aga omadus valgust väga hästi läbi lasta, ent ülimalt halvasti infravalgust välja lasta. Soojus jääb kasvuhoonesse ning selle temperatuur hakkab tõusma. Selline on lihtsustatult ,,kasvuhoone efekti" seletus, mis tekitab nii palju pahandust, meie, Maa elanike jaoks. Infravalgusel on mitmeid omadusi. Sellel valguseliigil on soojuslik toime Neil on suur läbitungimisvõime ning ka keemiline toime ning teatud bioloogiline toime. Infravalguse toimed
jäävad pos. doonorioonid. Selle kakskihi elektriväli hakkab ülevalguvaid voolukandjaid tagasi tõrjuma, kuni on saavutatud tsasakaaluseisund tekkimud ongi tõkkekiht. 16. Millise polaarsusega pinget dioodil nimetatakse päripingeks, millist vastupingeks? Lk 65 Päripinge-positiivnset pinge, vastupinge-negatiivset pinget 17. Nimeta aladite rakendusalasid. Lk 66 Raadio, televiisor, arvuti 18. Mida tekitab valgusdiood? Lk 66 Kui valgusdioode läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad rekombineeruvad 19. Kirjelda (visanda) npn- ja pnp-transistori ehitust. Lk 67 20. Milline ülesanne on elektroonika vooluringides transistoritel? Lk 67 Transistor on pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. 21. Milline toime on võimenditel? Milleks ja kus neid vajatakse? Lk 67 22. Miks ühendatakse transistoreid kiipideks ehk integraalskeemideks? Lk 69 23
Pooljuhtlaserid ehk valgusdioodid Valgusdiood elektroonikas kasutatav pooljuhtdioood, Tähendus mis kiirgab valgust. Rohkem tuntud nime all LED. Õige suurusega pärispinge rakendamisel elektroodidele hakkab vagusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest komponentidest, mida diood sisaldab Kaks kontakti anood ja Kuidas töötab ? katood. Päripingestamisel rakendatakse LED-i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge. Vastupidisel juhul valgusdiood ei sütti. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
LED Valgusdiood on elektroonikas pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge andmisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub sellest materjalist, millest diood koosneb. Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati dioodidest esmakordselt saama ka valget valgust, kui punane, roheline ja sinine valgusdiood koos samas korpuses tööle pandi. Teise tehnoloogia järgi saadakse valge, kui osa sinisest valgusest muundatakse kollaseks
Continental- kontinentaalne Roaming- ränne Due to-tõttu,-tänu,-põhjusel Defend-kaitse Invasion-invasioon Shipwrecks-laevavrakid Stretch-veniv,-venitus Shipping lanes-laevateed Stop over-peatuma Feature-tunnusjoon Extends-laiendab Peaks- Wild-metsik Slopes-nõlvadel Spruces-kuused Reach-jõudma Established-asutatud Hampered-takistab Settlers-asunike Runs-jookseb Emit-kiirgama Run out-välja jooksma Contribute to-kaasa Entire-kogu Damaging-lõhkuma Drawbacks-puudusi Take advantage of-ära kasutama Coastline-rannajoon Arrays-massiivi Rotor blades-rootori labad Take up-võtma Unoccupied sites-sisustama saidid Objections-vastuväited Significant-märkimisväärne Demands-nõudmisi Overpopulation-ülerahvastus Lack of resources-vahendite puudumine Global warming-globaalne soojenemine Deforestation-raie Endangered species-ohustatud liigid Ozone layer-osoonikiht
aegruum on lõpmatult kõverdunud. Sündmuste horisondist seespool ei kehti enam meile tuntud loodusseadused. Füüsikalises tähenduses kaotavad aeg ja ruum mõtte. Musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks on umbes kaks kuni kolm Päikese massi. Musti auke ei ole võimalik näha. Ainus tõestus nende olemasolu kohta on ülitugev mõju ümbruskonnale. Musta augu läheduses on temperatuur nii kõrge, et aine hakkab kiirgama röntgenikiiri, mida teadlased röntgenteleskoobi abil näevad. Kui aine kaob musta auku, ei jää sellest mitte mingit jälge. Kuid enne kadumist saadab ta Universumisse kiirguse. Supermassiivsete mustade aukude lähiümbruses kiirguvad ka laetud osakeste vood. Kiired kaugenevad mustast august valguse kiirusele lähedase kiirusega. Hetkel aga astronoomid veel ei tea, kuidas need kiirgusvood tekivad. Nad on aga veendunud, et iga
Spektrijooned ja energiatasemed Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgalt seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus. f=c/ Joonspekter tähendab seda, et aatomid kiirgavad kindla energiaga footoneid. Footoni energiat saab arvutada eeskirjast E=hf H=6.62*10astmel -34 Js- Plancki konstant ja f- kvandi sagedus.
toimel*luminofoorid- luminestsentsvalgust kiirgavad ained(nt:org.värvained,väixeid lisandihulki sisaldavad anorg.ained) *kristallfosfoorid-väikesed lisandihulki sisald.ained (ZnS,Cu) *luminests.footonid tekivad siiretel lisandiaatomis või ioonis *kristallfosfoorid katavad luminests.lampide,teleri,arvutikuvari ekraanide sisepinda !!!!1.kui footon energiaga hf=Ek-Em tabab aatomit ergastustasemel Ek stimuleerib ta aatomit kiirgama.stimuleeritav ja kiiratud footon on omavahel koherentsed(teineteise koopiad) !!! 2.Kiirguslikud siirded (aatomi vm kvantsüst.energiatasemete vahel):1.footoni neeldumine2.vaba ehk spontaanne kiirgus 3.stimuleeritud kiirgus(footoni sansid ergastamata aatomis neelduda ja ergastatud aatomit kiirgama sundida on võrdsed) Laserid-on eriliiki valgusallikad,milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse
kvantide kaupa. 8) See tähendab seda, et aatomi kindel olek määrab selle, millisel orbiidil ta olla saab. Lubamatuid orbiite olemas olla ei saa, sest aatomi olek on juba varem määranud selle, millistel ta olla saab ning see ei saa muutuda. 9) Footon on sama, mis kant. Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake. Paigalseisvana ei saa eksisteerida, sest tema seisumass on 0, mis tähendab, et seda ei eksisteeri. 10) Kui footon tabab aatomit ergastustasemel, sunnib ta aatomit kiirgama. Kui ergastatud aatomit tabab just säärase energiaga footon, mille aatom igal juhul kiirgaks, väljastatakse sealt sedamaid teine footon.
Infravalgust tajutakse soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad kehad ning seda ka siis, kui keha ei helendu. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusraviks, lasersides, sõjanduses öönägemisseadmeteks, pimedas pildistamiseks. Infravalgusega on seotud ka nn. "kasvuhoone efekt", mille puhul valgusenergia muutub mullas soojusenergiaks ning muld kui soe keha hakkab kiirgama infravalgust. Kuna süsihappegaas ja veeaur takistavad infravalguse levikut maailmaruumi, hakkab Maa keskmine temperatuur tõusma. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on valgus, mille lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgusele iseloomulikud omadused on tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime. UV-kiirgus on
1. Kirjeldada järgmiste seadmete ehitust, tööpõhimõtet ja kasutamist: Tunnelmikroskoop- Selles skaneerib objekti pinda üliteravaks (üksikaatomini tipus) söövitatud metallteravik. Seadme põhimõte meenutab mõnevõrra merepõhja reljeefi kaardistamist nöörloodi abil. Teravikule antakse objekti suhtes mõnevoldine negatiivne potentsiaal. Kui teravik viia objektile väga lähedale (0,1 - 1 nm), hakkab ta kiirgama elektrone, tekib külmemissioon e. autoemissioon Diood- on kahe elektroodiga (katood, anood) elektronseadis, millel on ühesuunaline elektrijuhtivus. Eristatakse elektrovaakumdioode ja pooljuhtdioode. Dioodide põhiline kasutusala on vahelduvvoolu alaldamine, kuid kasutusel on ka mitut liiki eriotstarbelisi pooljuhtdioode. Transistor- on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks
aatomaarsete gaaside joonspektrid. See teooria kestis 8.aastat. ning pärast seda E.Rutherford Katseid tehes jõudis järeldusele, et aines on väga väiksed osakesed, kuid rasked, mis on aatomituumadeks. Sellega seoses pakkuski ta välja planetaarse aatommudeli, ehk kus siis elektronide liikumisel ei ole kindlat trajektoori. Probleem aga seisnes selles, et elektron liigub kiirendusega ja peab samal ajal energiat kiirgama, siis liikumissuuna muutmiseks tuleb seega tööd teha ja seega väheneb energia, millega võib kaasneda elektroni kukkumine tuuma. See teooria kestis 2 aastat, sisi täiendas N. Bohr seda molekuli, pannes elektronid stabiilselt liikuma. N.Bohr Täiendas Rutherfordi aatomimudelit, kus elektronidel on kindel trajektoor. Bohri aatomimudel võimaldas arvutada spektrijoonte lainepikkusi ja ionisatsioonenergia väärtust, kuid selle põhjal ei õnnestunud ennustada keerulisemate
lähedal. Virmalisi nimetatakse Põhjapoolkeral Aurora Borealis (põhjakoit) ja Lõunapoolkeral Aurora Australis (lõunakoit), aga üldnimetus on Aurora Polaris (polaarkoit). Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge, aga seletus on järgmine: Päikeselt paskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastatud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist (100150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust
19.saj. lõpus avastati et aatom ei ole jagamatu. 1897.a. avastati ELEKTRON(-), väike osake, mis pesitseb aatomis. J.J.Thompson. Th aatomimudel e. Rosinakukkel. E.Rutherford palus pommitada õhukest kuldlehte alfaosakestega. Avastas aat tuuma 1911 selle katsega. Planetaarne mudel e RUTHERFORDI mudel on vastuolus klassikalise füüsikaga 1) Tiirlev elektron peaks tekitama elektromagnetlaineid 2)kiirgav elektron peaks kiirgama energiat ja kukkuma vastu tuuma. DE BROGLIE HÜPOTEES Igal osakesel on olemas laine omadused, mille lainepikkust saab arvutada valemist =h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis see hüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline. Seda fn´i nim LAINEFUNKTSIOONIKS. Rutherfordi aatomi täiustamisega tegeles Taani füüsik NILS BOHR (postulaadid 1) elektron
Neid näeb põhiliselt pooluste lähedal, aga on nähtud ka Vahemere ääres. Maa magnetväli Kaius 07.10.05 Kuimetsas 01.09.05 Maa magnetväli Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge. Aga seletus on järgmine. Päikeselt paiskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel (100km) Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastanud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Maa magnetväli Soome, 15.12.06 Norra 15.12.06 Tänan kuulamast!
Raadiolokatsioon Raadiolokatsioon ( lad. k. locatio - paiknemine, radiare - kiirgama ) on objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine raadiolainete abil. Rakendatav seade on raadiolokaator ehk radar. Eristatakse kolme liiki raadiolokatsiooni: 1) objekti kiiritamine raadiolainetega ja temalt peegeldunud (hajunud) raadiolainete vastuvõtmine, 2) objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine, 3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn
Planetaarmudel kjutab aatomit miniatuurse Päikesesüsteemina, milles elektronid tiirlevad ümber tuuma, nagu planeedid ümber Päikese. Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset saranasust ning taastavatust: tiirlevad elektonid peakid makrofüüiska seaduste järgi pidevalt kiirgama elektromagnetlaineid ja niiviisi energiat kaotades angema 10(astmes-9) s jooksul tuumale. Aaatomite püsikindluse seletamiseks tuleb otsida mikroosakeste omadusi, mis eid järsult eristavad makrokehadest. 1 elektronvolt on enerig, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. 1 eV vürdub 1,60*10(astmes -19) Astmelt ASTMELE langev kuulike kaotab oma potensiaalset enerigiat Maa raskusväljas hüpete kaupa. Energia liigub portsojonite kaupa, kindlad portsjonid
1)Rutherfordi aatomi mudel ja selle vastuolud. Aatomi suurusjärk on Tuuma läbimõõt on Tuuma mass on ligikaud võrdna aatomi massiga. Tuumal on positiivne laeng. Laeng q=Z*e z-järjekorranr. Tuuma ümber tiirleb Z elektroni Vastuolu:on teada, et võnkuvad elektrilaengud kiirgavad elektromagnetlaineid. Siis peaks tiirlevad elektronid kiirgama elektromagnetlaineid. Need kannavad ära energiat ja E jäävuse seaduse jörgi peaks elektroni energia koguaeg vähenema. Ühtlasi vähenebka orbiidi raadius, lõpuks langeb ta tuumale ja aatomit polegi enam. See juhtub kiiresti. 2)Bohri postulaadid I- Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. II-Statsionaarses olekus olevas aatomis on elektronid kindlatel lubatud orbiitidel
Tirtslaste ja ritsikate võrdlus Prussakaliste iseloomulikud omadused Kaks paari tiibu. Keha lame ja ovaalne. Pea osaliselt või täielikult kaetud suure kilbitaolise eesseinaga. Tundlad suunatud allapoole, lülilised ja harjasjad. Tagakeha pehme, nõrgalt arenenud lihastega ja selles paikneb enamik siseelundeid. Jaanimardikas Jaanimardikad, keda jaaniussideks kutsutakse, on võimelised kiirgama valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast. Jaanimardikas ck to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Second level Third level Second level
2. iseloomusta aatomi tuuma koosneb prootonitest ja neutronidest, positiivne laeng, 3. formuleeri Bohri postulaadid kui elektron neelab energiat, siis läheb teisele orbiidile ja kiirgab energiat 4.mis on aatomi põhiolek? elektron saab tiirelda teatud orbiidil ei kiirga midagi Elektronia üleminekul ühel lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa 5. mis on aatomi ergastatud olek? siis, kui anda aatomile energiat juurde ning ta hakkab kiirgama kiirgust 6.millal aatom kiirgab kvandi/ millal neelab kvandi. elektroni üleminekul ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi. kõrgemale liikudes kiirgab, alla liikudes neelab 7.mis on tuuma massiarv? nukleonide summa (prootonite ja neutronite summa), 8.mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? Tuuma laenguarvuks Z nimetatakse prootonite arvu tuumas ja see võrdub elektronide arvuga. Tuuma laenguarv on ühtlasi elemendi järjekorranumber 9
Valgus on elektrommagnet laine, see tähendab elektrivälja ja magnetvälja võnkumiste levimine 2. Kui suur on valguse kiirus vaakumis ja mille poolest on see kiiruse väärtus eriline? Vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s Eriline, sest see on suurim võimalik kiirus looduses 3. Millised aineosakesed kiirgavad valgust? Aine aatomid 4. Mida tähendab aatomi ergastamine? Selleks, et aatom hakkaks kiirgama tuleb teda eelnevalt ergastada (energiat anda) 5. Mille põhjal ja kuidas liigitatakse valgusallikaid? Valgusallikad liigitatakse aatomie ergastamise viisi põhjal kahte rühma: 6. Mis on soojuslik valgusallikas? (too näiteid) Soojuslikud valgusallikad- aatomid ergastuvad kõrge temperatuuri tõttu (päike, elus tuli, hõõglambid) 7. Mis on külm valgusallikas? (too näiteid) Külmad valgusallikad- aatomid ei ergastu, kõrge temperatuur aatomeid ergastada (nt:
Päikese pinnalt paiskub maailmaruumi pidevalt elektrone ja prootoneid, millest osa jõuab ka Maa lähedusse. Need elektronid kutsuvadki esile virmaliste tekke. Elektronid liiguvad väga suure kiirusega ja vastastikmõjus Maa magnetväljaga ning polaaraladel tungivad sügavale Maa atmosfääri. Elektronid põrkuvad kõrgel atmosfääris lämmastiku ja hapniku aatomite ning molekulidega ning ergastavad neid oma energia arvel. Selle tulemusel hakkavad aatomid ja molekulid kiirgama valgust. Selgita alalisvoolu mootori töö põhimõtet. Nimeta seadmeid ja masinaid, kus kasutatakse elektrimootoreid. Tolmuimeja, mikser, pesumasin, puldiauto, auto käiviti jne Milleks on alalisvoolu mootoris harjad ja poolrõngad? Poolrõngad muudavad elektrimootoris raami mähises voolu suunda. Harjad juhivad mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste elektrivoolu. Mis on rootor ja staator? Rootor on elektrimootori pöörlev osa. Staator on seisev osa.
Tähised: E1 vooluallikas, R1 takisti, R2 takisti. 2.1. Takistuse sõltuvus vooluringi ühendusviisist Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistusi liidetakse. Takistite rööpühenduse kogutakistuse leidmisel liidetakse takistuste pöördväärtusi. 2.2. Takistite rakendused1 2.2.1. Elektripirn Elektripirni sees on peenike on traat tavaliselt wolframist, mis takistuse ja elektrivoolu toimel soojeneb kuni selleni, et hakkab kiirgama valgust. See on Joule'i-Lenzi seadus, mis ütleb, et ,,Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ehk . 2.2.2. Ülekoormuse kaitse See on spetsiaalne seade, mis on paigutatud vooluahelasse. Neid on mitmeid erinevaid tüüpe kuid kõige lihtsam töötab samuti Joule'i-Lenzi seadus põhjal. See on traadijupp, millel on madal sulamistemperatuur tunduvalt madalam kui vooluringis olevate juhtmete oma
kiiratakse aatomist välja elektromagnetilise lainena. Kui see laine on inimese silmale nähtav, räägitakse, et aatom kiirgab valgust. Iga keemilise elemendi aatomid kiirgavad ainult sellele elemendile iseloomulikku valgust, sest ühe aine kõikidel aatomitel on ühesugune elektronide energiatasemete süsteem Sellel pildil on näha erinevate gaasidega täidetud gaaslahenduslambid. Aine aatomid võivad ergastuda ja hakata valgust kiirgama mitmel põhjusel. Meie käsitleme kaht kiirguse liiki: soojuskiirgust ja luminestsentsi. Aitäh tähelepanu eest!
car pool auto ühiskasutus centipede sajajalgne circumference ümbermõõt clad kaetud, riietatud clover ristikhein coal kivisüsi community kogukond, ühiskond consequence tagajärg conservation looduskaitse crimson veripunane, tulipunane daisy tree karikakra puu deceive tüssama, petma, eksiteele viima deforestation metsa lageraie demand nõudma diameter diameeter drawback puudus, tagasilöök drift triivima, hulkuma emit eraldama, kiirgama endangered species ohustatud/hävimisohus liigid energy use energia kasutus epic eepiline, kangelaslik face vastu astuma, silmitsi olema fairy land muinasjutumaa filter filter, sõel fluorescent helendav fossil fuel fossiilkütus (põlevkivi, kivisüsi, nafta vms) fragile habras, õrn frozen külmutatud, jäätunud, tardunud gadget (väike spetsialiseeritud) tööriist, asjandus gas mask gaasimask generate tootma, tekitama
Juhis reegel, näpunäide Tulemus taotletud tagajärg, otsitud vastus Tagajärg kuriteol oli raske tagajärg Käsitlema käsitelema, tegelema, arutama Käsitsema - Poiss käsitseb osavalt kirvest Käsitama - aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama Käitlema käidelda, kohtlema, (kellegagi-millegagi) ümber käima Käendama - teise eest vastutama Käitama - käia laskma, kõnnitama Õhkima õhku laskma Õhkama tundeliselt ohkama Õhkuma kiirgama, kuumust eritama Edestama ette jõudma Edastama edasi andma Kestus vältus, aegpikkus Ostsin kolmeaastase kestusajaga ketsid. Koolitunni kestvust peaks poole võrra vähendama. Maailmavaade vaadete ja ideede süsteem (seega summa, mitmus). Kasuta ainsuses! Vabandama andestama, andeks andma ; ei soovita tähenduses vabandust paluma Õige: Vabandage/vabanda, et hilinesin. Vabandust, andestust, et hilinesin Põhimõtteliselt - põhimõtteline
lagunemisjääkide (tuumapoolte ja vabade neutronite) kineetiliseks energiaks ning ülejäänud osa energiast eraldub gammakiirgusena. Levinuim tuumareaktsioon, millega gammakiirgust tekitatakse, on koobalt-60 beetalagunemine. [2] Kui aatomituum neelab kineetilist energiat omava osakese (näiteks alfaosakese või neutroni), siis tuum ergastub. Selleks, et tuum läheks tagasi oma põhiolekusse, peab ta lisaenergiast vabanema, ehk kiirgama gammakvandi. Ergastatud olekusse võib jääda tuum ka pärast tuumareaktsiooni. [2] Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse võimalikult suure aatomnumbriga ja võimalikult tihedat ainet (enamasti pliid), kuid gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse ka muid metalle ja betooni. [3] Gammakiirgus neeldub Maa atmosfääris. [4] Eristatakse kosmilist gammakiirgust lainepikkusega u. 10-13 meetrit ja alla selle. Nii kõrge
andmiseks ehk tema minemakihutamiseks metalli pinna lähedusest. 7 Mis on fotoefekti punapiir, mitte sinipiir, rohepiir või mingit muud „värvi“ piir? – Fotoefekti punapiir tähendab minimaalset footoni võnkesagedust, mille puhul fotoefekt antud metalli korral veel võimalik on. 8 Kirjelda, kuidas vesiniku aatomid kiirgavad nähtavat valgust? – Kui rakendada vesinikule kõrgepingeline elekriväli, hakkab vesinik kiirgama nähtavat valgust, infravalgust ja ultravalgust. Need valgused pole pidevad, nad koosnevad üksikutest värvustest, mida nimetatakse spektrijoonteks. Bohri aatomimudel selgitab selliste värvuste ehk spektrijoonte tekkimist järgmiselt: nähtava valguse spektrijooned tekivad elektroni üleminekul kõrgemalt orbiidilt 2-le lubatud orbiidile. 9 Mingi keemilise elemendi elektronkate koosneb kolmest elektronkihist. Arvuta,
sõita ainult elektriga ilma, et me iga 100km tagant akut laadima ei peaks. Elektri tootmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, nii keskkonna sõbralikke kui mitte keskkonna sõbralikke. Kõige mitte keskkonna sõbralikum elektritootmise viis on tuumaelektrijaamad. Tuumaelektrijaamadest järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja inimesele ohtlikud. Samuti pannakse jäägid, kas maa alla või mere põhjadesse, mis võivad seal radioaktiivselt kiirgama. Me kõik teame, mis tagajärjed võivad olla, kui tuumajaamas midagi õhku lendab nagu juhtus Tsernobõlis. Sealne piirkond on väga ohtlik ja põhimõtteliselt kasutuskõlbmatu. Aktuaalne teema on ka nn must kuld ehk nafta. Naftat kaevandatakse igalt poolt ja võimalikult palju, kuna kütust läheb igal pool vaja ning toob suurt kasumit riikidele. Nafta on maavara, mis ei taastu ja selle tohutu kaevandamine ei jäta järeltulevastele põlvedele midagi.
Riigelil on see 10 000 kraadi. Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid). Tekkiva tähe ehk prototähe kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust. Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja
Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu, mille väärtus on 1,6 · 10 C. Prooton ja neutron on ligikaudu võrdse massiga, mis on 2000 korda suurem kui elektroni mass. z- laenguarv- prootonite arv, jrk nr tabelis. Vahemaad aatomi osakeste vahel on ülisuured. Aatomid on väga püsiva struktuuriga. Planetaarmudeli vastuolu- elektron peab makroseaduse järgi pidevalt elektromagnetlained kiirgama, aga energia otsa ei saa. Kõik ringjoonelised kehad kiirgavad energiat. Energiat kiirates kaotab energiat ja peaks kukkuma tuumele peale. Tegelikult on stabiilsed ega kuku e. makroseadused ei kehti mikromaailmas. Mikromaailmas kehtivad seadused, mis ei sobi makromaailma. Bohri aatomiteooria postulaadid: statsionaarsete olekute postulaat Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Selles olekus aatom ei kiirga
Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitada elektrivool. Voolu toimel soojenevad ka elektripliit ja triikraua küttekehad. 8. Kuidas ilmneb elektrivoolu keemiline toime? Näited. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. N: vask sadestub voolu toimel lahusest välja. 9. Kuidas ilmneb elektrivoolu magnetiline toime? Näited. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. N: magnetnõel muudab vooluga juhi juures oma suunda. 10. Mida iseloomustab voolutugevus? Kuidas seda arvutatakse? Voolutugevus on
Laserite tüübid Rubiinlaser ehk tahkislaser Gaaslaser dioodlaser ehk pooljuhtlaser Rubiinlaser Seda tüüpi laseris on rubiinist varras, mille otstes kristall kiirgavate on peeglid. Valge valguse sähvatused ergutavad lisanditega rubiini aatomeid. Niipea, kui üks ergutatud aatomitest suudab spontaanselt footoni kiirata, stimuleerib see footon teisi ergutatud aatomeid kiirgama valgust, mis peegeldub edasi-tagasi varda otstesse paigutatud peeglite vahel. Üks peeglitest on pool-läbilaskev, nii et laseri kiir saab korduvalt toru sees peegelduda ja lõpuks välja pääseda. peegel valgusallikas poolläbipaistev ergastuseks
Aatomi põhiolek Põhiolekus on aatomi kõik elektronid vähimate võimalike kvantarvudega aatomorbitaalidel. Selleks, et aatomit ergastada, peab mõni aatomi elektron neelama footoni (energiakvandi, mille tulemusena liigub ta mõnele kõrgemal asuvale vabale orbitaalile, mille üks või mitu kvantarvu on suuremad kui vähima energiatasemega vaba orbitaali vastavad kvantarvud. Põhiolekusse naasmiseks peab elektron üleliigse energia äraandmiseks footoni kiirgama. Ergastatud olek Selleks, et aatomit ergastada, peab mõni aatomi elektron neelama footoni (energiakvandi, mille tulemusena liigub ta mõnele kõrgemal asuvale vabale orbitaalile, mille üks või mitu kvantarvu on suuremad kui vähima energiatasemega vaba orbitaali vastavad kvantarvud Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus Spekter Optikas tähendab spekter tavaliselt kiirgusvõime sõltuvust sagedusest Spekter näitab valguse
ultraviolettkiirgusest. Kiirgus ioniseerib vesiniku aatomeid, s.t. lööb neist elektroni välja. Kui vaba elektron kohtab uut vesiniku aatomi tuuma ehk prootonit, ühineb ta sellega ja laskub madalamatele energianivoodele. Allapoole ,,hüpates" hakkab elektron kiirgama vesiniku aatomile omaste spektrijoonte lainepikkusel. Vesiniku spektris on jooned kõige tugevamad punases otsas, mistõttu emissioonudud helendavad punakalt. Tuntumad gaasudud on Orioni udu(üleval pildil) ja nn. Põhja-Ameerika Udu Luige tähtkujus. Planetaarudud Mõne kuuma tähe ümber võib näha gaasirõngast. Rõnga välimine serv on punakas, sisemine sinakas või rohekas. Niisugust udukogu nimetatakse planetaarseks. Nimi on tulnud arvatavasti sellest, et
Tähis: s. Tõrjutusprintsiip: ühes aatomis ei saa olla kaht elektroni samade kvantarvudega, et n,l,m ja s oleksid samad. Kiip: pooljuhtplaadike, millesse on tehtud palju väikseid transistoreid koos takistite, kondesaatorite jm. Transistor: pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Selle abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida teist elektrisignaali. Kui valgusdioodi läbib pärivool, hakkavad need valgust kiirgama: siirdealas kohtuvad elektronid ja augud taasühinevad rekombineeruvad. Pooljuhtdioodid: alaldid, ventiilfotoelemendid nt. päikesepatareid. Päripinge: elektrivoolu pinge elektronide liikumise vastassuunas. Takistuse ülekanne tähendab: ühele siirdele rakendatud signaalpingega saab reguleerida teise siirde takistust ja seeläbi ka väljundpinget.
Nii kontsentreeruvad laetud osakesed Maa lähedale nn. kiirgusvöönditesse. Need lõksupüütud osakesed on enamasti prootonid ja elektronid, mis liiguvad kiirustega kuni 600 km/s. Pooluste lähedal algab sisemine kiirgusvöönd umbes 100 km kõrguselt, ekvaatoril 1000 km kõrguselt. Virmalised tekivad pooluste lähedal atmosfääri ülakihtides, kus juba mainitud elementaarosakesed pommitavad hapniku ja lämmastiku molekule, ergastavad neid ja sunnivad seega valgust kiirgama. Sellest lähemalt edaspidi. Maa magnetvälja uuringud tehiskaaslastelt näitavad, et päikesetuule tõttu erineb magnetvälja struktuur päeva- ja ööpoolel tublisti. Kui päevapoolel ulatub märgatav magnetväli umbes kümne Maa raadiuse kaugusele, siis ööpoolel rohkem kui saja raadiuse kaugusele. Sellisest magnetvälja "deformeerimisest" ongi tingitud virmaliste ovaali nihkumine Maa ööpoolele.
Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. Infravalgust e. soojuskiirgust (valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid) kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, öönägemisseadmetes, astronoomias. Ultravalgust (valgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetlaineid) kasutatakse astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes, fotokeemias, bioloogias. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem hakkab see kiirgama. Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip: Iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Fresneli printsiip:
Jaanimardikad, keda meil ka jaaniussideks kutsutakse, on võimelised kiirgama valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast. Suurema osa elust veedab jaanimardikas röövelliku vastse kujul. Enne kui ta täiskasvanud mardikaks muutub, sööb väiksemaid limuseliike. Suguküpseks saades jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast seda hukkuvad. ELUVIIS Heledat kollakasrohelist valgust kiirgavad nii emased kui isased, mõningatel liikidel ka vastsed
aastal, et mustad augud ei ela igavesti Kuidas avastatakse? · Näiteks kui normaalne täht on sattunud ümber musta augu, saab mõõta tähe kiirust, uurides nähtavat valgust, mida ta kiirgab. · Teadmised sellest kiirgusest saab ühendada gravitatsiooni seadusega, et tõestada, et täht on sattunud must augu ümber. · Teine võimalus: kui gaas on musta augu ümber, läheb see väga kuumaks. · Siis hakkab see kiirgama röntgenikiiri ja raadio laineid. GALEX sateliit, mis suudab Spitzer Space Telescope, pildistada UV kiirgust mis suudab analüüsida astronoomilistelt objektidelt infrapunavalgust objektidelt Universumis Kas Universum asub suure musta augu sees? · Sellise mõttekäiguga on välja tulnud Indiana ülikooli füüsikateoreetik Nikodem Poplawski. · Ta arvas, et mustade aukude juures võivad olla ka ussiaugud, mis
Tulemus: alfaosakesed hajusid kuldplaadilt. Järeldus: Thomsoni aatomimudel ei ole õige, laiali olev positiivne laeng ei suuda alfaosakesi hajutada,seepärast peab pos laeng olema kitsas piirkonnas TUUMAS. 3. Planetaarne aatomimudel: T 10-13cm A - 10-8cm. Mudeli positiivsus: selgitab hästi aatomi ehitust. Negatiivsus: ei selgita aatomi püsivust. Ringjooneliselt liikuv elektron liigub kiirendusega ja seepärast peaks ta kiirgama kogu aeg energiat ja aatom peaks lakkama olemast . See on klassikaline füüsika käsitlus. 4. Bohri postulaadid: 1)bElektron liigub aatomis ainult kindlatel orbiitidel. Kindlatel orbiitidel elektron energiat ei kiirga. 2) Elektroni üleminekulnühelt kindlalt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab energiat kindlate portsionite kaupa. 5. Kvantimistingimus: lubatud raadiuste väärtused tulenevad Bohri arvates kvantimistingimustest.
suure massiga tuum, mille ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid. Koosne kahest prootonist ja kahest neutronist. Alfa osake on He aatom. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15 m. Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi läbimõõt on tuuma läbimõõdust 105 korda suurem Vastuolud 1) Kui tuum on + ja elektronid -, siis nende vahel mõjub tõmbejõud ja elektronid peaksid tuuma langema 2) Elektronid peaksid kiirgama elektromagnetlaineid, kuna ringjooneline liikumine on kiirendusega liikumine ja kiirendusega liikuv elektrilaeng kiirgab elektromagnetlaineid. Kiirates osakese energia väheneb, st väheneb ka orbiidi raadius ja elektonid peaksid langema tuuma. 2. Bohr`i postulaadid: · Iga aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaarsetes olekutes. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust (energiat) · Üleminekul ühest stats
annaabi.ee 
