KEEMINE DIANA LANEVSKAJA DEFINITSIOON VIDEO KEEMINE SELLINE VEDELIKU AURUSTUMINE, MIS TOIMUB KINDLAL TEMPERATUURIL KEEMITEMPERATUURIL KOGU VEDELIKU RUUMALA ULATUSES Viide: Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? https://www.youtube.com/watch? NÄHTUSE SELETUS, TEMPERATUUR · KEEMISTEMPERATUUR ON SEOTUD KEEVA VEDELIKU AINEGA, ERINEVATEL AINETEL ON ERINEV KEEMISTEMTERATUUR · SAMUTI SÕLTUB KEEMISTEMPERATUUR VEDELIKULE ATMOSFÄÄRI POOLT AVALDATAVAST RÕHUST ÕHURÕHUST MIDA KÕRGEM ON RÕHK, SEDA KÕRGEM ON VEDELIKU KEEMISTEMPERATUUR · KEEMISEL TEMPERATUUR EI MUUTU Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr
Ettekanne Keemine Ja Mullid 9.B Klass Koostas: Kaspar Otto Hiiemaa Ja Robin Valing 15.10.2012 Keemine ja mullid 1.Keemine Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon. Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel
1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis- temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 7 t/C 100 kondenseerumine 60 jahtumine 20 aeg 8
Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud
Füüsikalised nähtused 1.Keemine Keemine on füüsikaline nähtus mitte reaktsioon. Keemine on see kui aine läheb üle vedelast olekust gaasilisse. Ning vedelik aurustub terve keemise aja jooksul. Keemise ajal tekivad vees küllastunud auru mullikesed, mis suurenedes tõusevad pinnale. keemine on vüimalik temperatuuri vahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja tänu sellele on näiteks vaakumis keemistemperatuur madalam.Vee keetmine mägedes tänu atmosfäärile on alla 100ºC. Selleks et vesi koguaeg keeks on vaja kindlat soojuse kestmist. Vee eesmärgi pärast soojendamist nimetatakse keetmiseks. 2.Aurustumine Aurustumine on aine üleminek kondenseeritud olekust kõrgema energjaga kaasi olekusse, ehk urufaasi
Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule , et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks . Aurustumissoojus = aine aurustumiseks vajalik soojushulk / aine mass. L=Q/m Ühik on 1 J / kg. Keemissoojuseks nimetatakse vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril. Sublimeerumiseks nimetatakse tahkete ainete aurumist. Keemine . Keemisele on iseloomulik mulin, mille tekitavad veepinnal lõhkevad suured mullid. Keemistemperatuur sõltub rõhust vedeliku pinna kohal.
Sellisel juhul vedelike molekulide omavaheline külge tõmme ületab tahke keha molekulide ja vedelike molekulide külgetõmmet. Nt : elavhõbe klaasil elavhõbe Kapillaarsus- Kapillaarsus on vedelike tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapilaaridest. Vedeliku tõusu või langust leitakse valemist h = 2 / gr r toru raadius, g 10 m/s(ruudus) , - vedeliku tihedus (kg/m (kuubis) ) Keemine- Keemisel toimub aurustamine, kogu vedeliku ulatuses. Vedeliku sees tekivad auru mullid, need paisuvad, kerkivad pinnale ja lõhkevad. Vedelik hakkab keema temperatuuril, mil auru rõhk mullides võrdub välisrõhuga. Seega keemistemperatuur sõltub välisest õhurõhust. Mida kõrgem rõhk, seda kõrgem temperatuur. Küllastunud aur- Suletud anumas tekib korgi alla aur, kuid õige pea tekib olukord, kus vedelike molekule, sinna enam ei mahu, osa molekulidest on sunnitud tagasi suunduma
KORDAMISKÜSIMUSED 1. 1 meetri pikkune raudpleki riba pikeneb soojenemisel 100 K võrra 1,2 mm. Samasugune vaskpleki riba samal tingimusel 1,7 mm võrra. Mis juhtub kui vask ja raudplekk kokku neetida ja siis soojendada või jahutada? Paindub kõveraks, soojenedes kõveraks, jahtudes tõmbub algasendisse. Kasutus: radiaator, triikraud, osad saunatermomeetrid. 2. Hinnake lauset: "Kui vesi soojeneb, siis hakkab see auruma". Väär, vedelik aurub mis tahes temperatuuril. 3. Keedupliidil on pott veega. Vees asub anum, mis ei puutu potiga kokku. Potis vesi keeb. Anumas vesi ei hakka keema. Miks? Kui potis olevasse vette lisada soola, siis hakkab ka anumas vesi keema. Miks? Keemiseks on vaja soojust (100 c), vesi ei saa keeda, sest soojusvahetus puudub. Keemiseks kulub soojust, aga soojus ei saa kanduda. Keemistemperatuur soolaga tõuseb. 4. Kirjeldage molekuli väljumise mehhanismi vedeli...
Valemid: Aurumine ja kondendseerumine Aurumise kiirus sõltub: 1) õhu liikumise kiirusest 2) õhuniiskusest 3) vedeliku temperatuurist 4) ainest Aurustumisel vedelik jahtub. Aurustumissoojus on soojushul, mille peab andma kindlale hulgale massiühikule, et muuta see aina sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojus näitab, kui palju energiat kulub 1kg aine aurustamiseks Valemid: Keemine Vesi keeb kindlal temperatuuril. Keemise iseloomulik tunnus on mulin. Keemistemperatuur sõltub rõhust vedeliku pinna kohal. Aatomi ehitus Aaatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Aatomi tuum on positiivse laenguga. Jseph John Thomson oli inglise üüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Thomsoni eksperiment. Mudel on lähend tegelikkusele.
Füüsika ,,Aine agregaatoleku muutumine" 1. Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sula...
13. Aines aurustamisesks kuluva ja kondnendseerumise eralduva soojushulga arvutamine? Aurustmissoojus= aine aurustamiseks vajalik soojuhulk aine mass 14. Mida näitab aurustamissoojus? Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või kondendseerumiseks jääval temperatuuril. Tähis L, ühik 1 J kg 15. Mis on keemine? Keemine on vedeliku aurumine koge vedeliku ulatuses. 16. Mis on sublimeerumine? Tahkete ainete aurumist nim. sublimeerumiseks 17. Mis on härmatumine? Aine üle minek gaasist tahkesse.
Aine sulamissoojuse määramine Võetakse kasutusele suuruse tähis. Aine sulamissoojuse määramine Arvutatakse suurus Q ja tuletatakse m füüsikalise suuruse mõõtühik. 6000 J J 60000 0,1kg kg Sulamissoojuse mõõtühik J 1 kg Keemine Vee keemisel eralduvad vees lahustunud õhu ja veeauru mullid Vedelike keemine Igal vedelikul on kindel keemistemperatuur. Keemine atmosfäärirõhul Aine keemissoojuse määramine Vee keemissoojuse määramiseks võetakse mingi kogus vett. Aine keemissoojuse määramine Vee keemissoojuse määramiseks
K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 V_1s45-60/+s - 2-4% 37,8 kokku 28,6 - 100 K- rähkmuld A nõrgalt koreseline (rähk, veeris),alusmuld keskmiselt või tugevasti koreseline. Keemine kõrgemal kui 30cm. Profiil A-B(Bm)-C; Puudub põhja- ja ülavete juurdevool ning gleistumine; mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademetega. Kr- Koreserikas õhuke rähkmuld Koreserikkad (rähk, veeris, klibu) alates pindmisest mullakihist, alusmullaks on kores või väga tugevasti koreseline materjal; Keemine kõrgemal kui 30cm; Profiil vähearenenud A-C; Puudub põhja- ja ülavette juurdevool;
vedeliku pindpinevuse ületamiseks(pinnani jõudmisel) 3. paisumistööks, mis on määratud aine vedela ja gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. Aurumine sõltub temp-st. Küllastunud aur- aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Selle oleks sõltub temp-st, küllastunud aurul on oma rõhk. Kui p0(õhurõhk) on suurem kui 1 at, siis O2 on gaas, kui väiksem siis on O2 aur. Keemine on olukord kus vedelik aurab igalt poolt. Aurumine toimub vaid pinnalt. Keemine sõltub välisrõhust, see on olukord, kus küllastunud auru rõhk on võrdne välisrõhuga. Mullid on vedelikus lahustunud gaasid. Ükskord küllastunud auru rõhk suureneb ning nüüd saavad mullid tekkida igal pool vedelikus. Keemise ajal temp ei kasva! Õhuniiskus Kuidas määrata vee hulka õhus? Mõõdame veeauru massi g/m3. Absoluutne niiskus sõltub temp-st ja õhurõhust. Veeauru osarõhk-rõhk,
tähendab, et teatud aja jooksul vedelikust lahkub rohkem osakesi, kui sama aja jooksul vedelikku naaseb. b) küllastunud aur ( umine) tekib suletud ruumis, kus algul on vedeliku kohal mitteküllastunud aur, kuid aurumise jätkumisel vedelikust osakeste lahkumisega vedeliku tihedus väheneb, auru tihedus aga suureneb ning saabub olukord, kus sama aja jooksul vedelikust lahkub ja naaseb sama arv osakesi. Keemine On üks aurumise eriliike. Iga vedeliku jaoks on olemas antud rõhul mingi temperatuuri väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Seda temperatuuri nim aine keemistemperatuuriks. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Keemine tähendab intensiivset aurumise, kusjuures aurumine ei toimu ainult vedeliku pinnalt, vaid ka mullidena vedeliku seest. Vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril nim keemissoojuseks. Õhuniiskus 1. Absoluutne niiskus
ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi
Q= LANDA * m(mass) Sulamissoojus Landa = Q/m (J/kg) näitab 1kg aine sulamiseks vajalikku soojushulka(1kg tahkumisel eralduvat Q-d) Näide: Vase sulamissoojus on 1,8*10(5) J/Kg näitab, et 1kg vase sulatamiseks kulub 180000J Tahke aine soojenemise graf. : Tahkumisel: AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE *...on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. *...on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse *Aurustumise käsitlemine kahes vormis: 1)Aurumine vedeliku pinnalt 2)Keemine *Aurumise kiirus vedeliku pinnalt sõltub 1)Ainest (eeter, bensiin) 2)Temperatuurist ( 3)Vaba pinna suurusest.( mida suurem seda parem) 4)Õhu niiskusest ja liikumisest pinna kohal ( tuulise ja kuiva ilmaga kuivab kiiremini) *Aurumise käigus lahkuvad ved. pinnalt keskmiselt kiiremini liikuvad molekulid. Alles jäävad aeglasemad. Antud ruumis seega vedelik veidi jahedam(paar kraadi) ruumi temp.st(N. kõrbes poorne kann). Veidi madalama temp. Tõttu saab aruv
soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. λ – saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine – aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine – aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis-temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL. 7 t/C kondenseerumin 100 e
Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige kiiremini aurustub eeter. 8. Miks tekib inimesel pärast suplemist külma tunne ? Vedelik vajab aurumiseks soojust, mida ta vötab kehast!! 9. Miks jää ei sula ruumis, mille temperatuur on 0 ºC ? Kuna sulamiseks on vaja soojust 10. Mis on keemise tunnuseks? Mullide eraldumine on keemistunnus
FÜÜSIKA Küllastunud aur- aur, kus molekule aurab samapalju kui tagasi läheb. Aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Küllastamata aur- aur, kus on aurumine suurem. Absoluutne niiskus- näitab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. Veeauru tihedus õhus. Relatiivne niiskus- kui kaugel on küllastunud olekust. Keetes on vesi küllastunud olekus. Keemine- vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur. Keemis ja aurumis erinevus- aurumisel toimub molekulide väljumine pinnalt, keemisel aga kogu vedeliku seest. Aurumine- faasisiire, kus vedel aine läheb gaasilisse olekusse. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb vedelasse olekusse. Faasisiirde paarid- sulamine ja tahkumine; aurumine ja kondenseerumine. Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord. Kristallstruktuur.
sl sl ls1 ls1 ls2 ls2 ls2/ls3 ls3 Rohumaa sk Põllumaa sk Metsa sk Joonis 8. Muldade lõimislik koostis 5. Muldade morfoloogia 5.1 Uuritud mullad 5.1.1 Rohumaa sügavkaeve Rohumaal tehtud kaeves on gleistunud leetjas muld (KIg). Profiil: A-E-Btg-Cg. E hele horisont. Keemine algab 60-70 st cm-st. Gleistumine põhjustatud ülaveest A. Kas ajutiselt või nõrgalt liigniisked. A: Esimeses horisondis hästi palju juuri 10-15 cm ulatuses.Pikkaajaline rohumaa. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Universaalindikaatori järgi Ph 5,8. Ussikäike esineb vähe. Värvus tume hall. Tüsedus 20-25 cm. E: Lõimis saviliiv (sl). Universaalindikaatori järgi Ph 6,5. Värvuselt heledam kui esimene horisont: kollakashall. Juuri vähe ja õhukesed. Ei ole tihenenud.
ning see, mida labor peaks määrama. Kotike kuivas ruumis kuivatada õhkkuivaks. Sõeluda (2mm). Saadetakse laborisse. Kotrolliks võtta lisaproovid. Vastusena tuleb laborist kaasa väetistarbekaart. Mullaproovide võtmise skeemid: Mullaproovide võtmine mullateadlase ja mullaõpilase vaatevinklist: Sügav kaeve: määrame asukoha (GPS) mis taimestik päikese asukoht auk ~1m esmalt määrame, kas mullas on keemine/kihisemine (10% soolhape mullale peale); oluline on keemise alguspunkt horisondi määramine lõimise määramine. (Lõimise all mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist esinemist mullas.) Mullalõimised: NB! ,,võileib" Nimetus Tähis F-füüsikalise savi sisaldus liiv l 0-10% saviliiv sl 10-20% liivsavi ls1 20-30% ls2 30-40% ls3 40-50% savi s 50-100%
Bt tekstuurne sisseuhtehorisont C mulla lähtekivim Lklg tüüpprofiil: A-Ea-Bhs-C A huumushorisont Ea leethorisont Bhs- huumus-raud illuviaalne horisont C- mulla lähtekivim Muldade omadused 5 Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, põhjapoolses osas esineb üks suurem sopsitus. Leostunud mullad - Ko Leostunud mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Keemine algab tavaliselt 30-60cm sügavuselt. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi(Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Sokolaadipruun Bw-horisont on tekkinud savistumise tagajärjel ja on vett ja õhku läbilaskev, ning annab mullale head taimekasvuomadused. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on savistumine. Lähtekivimiks on Kesk-Eestis kollakashall ja Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt rähkne moreen. Mulla veereziim on stabiilne ja peamiselt parasniiske
Aurumise kiirus sõltub: · Õhu liikumisest, · Õhu niiskusest, · Vedeliku temperatuurist, · Ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse: · Soojushulka (Q), mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. · Tähis L · Valem L=Q/m · Ühik 1J/kg · Antakse kindlal temperatuuril, milles on vedeliku keemistemperatuur- keemissoojus · Igal puhtal ainel on oma keemistemperatuur. · Keemine on vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses. Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal, · kõrgusest üle merepinna, · vedeliku puhtusest. Kondenseerumine on protsess, mille käigus gaasiline aine muutub vedelaks. Sublimeerumine on protsess, mille käigus tahke aine muutub gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. Andmed =m/V=>m=V N=1kW=1000W m=1000kg/m³*0,0013 m³=1,3kg t=0,5h=1800s N=A/t=Q/t=>Q=Nt
kohesioon), mis on suunatud vedeliku sisse. Pindpinevustegur? Näitab, kui suur pindpinevusejõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. Märgamine? Vedelik valgub mööda tahke keha pinda piiramatult laiali. Kapillaarsus? Vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedeliku tasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Keemine- Keemistemp- Kuidas suurendada pindpinevust?- Suhteline õhuniiskus- Absoluutne õhuniiskus- Kuidas töötab psühromeeter?- Tahke ja vedeliku 5 erinevust- Tahke ja gaasilise 5 erinevust- Vedeliku ja gaasilise 5 sarnasus- Pindpinevuse pos ja neg kasutusvõimalused- Kuidas vähendada pindpinevust?- Mis on hügrom tööpõhimõte- Mida on vaja pilvede tekkeks?- Kastepunkt- Õhuniiskus- Tilk? Mull? Kohesioonijõud? Adhesioonijõud?
Füüsika kordamisküsimused lk. 3888 1. Selgita mõisted: 1) Sulamissoojus Näitab kui suur soojushulk tuleb anda 1kg ainele tema täielikuks sulamiseks sulamistemperatuuril. 2) Aurustumissoojus Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedela aine täielikuks aurustumiseks keemistemperatuuril. 3) Keemine Vedeliku aurustumine kogus ulatuses. 4) Isotoop Keemiline element, kus prootonite arv on sama, kuid neutronite arv erinev. 5) Looduslik radioaktiivsus Ebapüsivate tuumade iseeneselik sisemine ümberkorraldumine, mille käigus tuum paiskab välja alfaosakesi, beetaosakesi või gammakiirgust. 6) AhelreaktsioonProtsess, kus protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi. 2. Kirjelda ja võrdle: Thomsoni aatomimudel, planetaarne aatomimudel, Bohri aatomimudel.
' Kolmikpunkt see on rõhu ja temperatuuri väärtus, mille korral 3 faasi on tasakaalus 7. Millal on gaasiline faas aur, millal gaas? Aur:TväiksemTk, õhus olev vesi on aur Gaas: TsuuremTk, õhus olev lämmastik on gaas 8. Millal on aur küllastunud ja kuidas see sõltub küllastunud auru rõhust? Küllastunud aur on, kui aurustunud ja kondenseerunud molekulide arv ajaühikus on võrdne. Seda veeauru rõhku nimetatakse küllastunud veeauru rõhuks Tähis roo, g/cm3 9. Mis on keemine, millest sõltub keemistemperatuur ? Too näide . Keemine on nähtus, kus aurumine toimub kogu vedeliku ulatuses; välisrõhust.. Mäe näide 10. Mida näitab absoluutne niiskus, miks tekib välja hingamisel mõnikord " hingeaur "? Absoluutne õhuniiskus näitab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. 11. Mida näitab relatiivne niiskus, miks tekib udu sauna välisukse juures? ' Relatiivne niiskus näitab, kui kaugel õhus olev veeaur on küllastunud olekust. 12
) · 1632 - Jean Rey vedeliku termobaromeete · 1650 - Toskaana hertsogi Ferdinand II piiritustermomeeter · 1672 - Hubini termomeeter (elavhõbe + vasknitraat) · 1695 - Guillaume Amontonsi kolme vedeliku termomeeter · 1851 - William Thomson võttis kasutusele Kelvini skaala · 1859 - William John Macquorn Rankine poolt kasutusele võetud Rankine skaala · 1702 - Taanlane Ole Romer fikseerib termomeetri punktid ( vee keemine 60 kraadi, vee külmumine -75 kraadi) · 1714 - Daniel Gabriel Fahrenheiti elavhõbetermomeeter (keha normaalne temperatuur - 96 kraadi, jää sulamine 32 kraadi ning vee keemine 212 kraadi) · 1730 - Rene Antoine Ferchault de Réaumuri piiritustermomeeter (jää sulamine 0 kraadi, vee keemine 80 kraadi) · 1742 - Anders Celsius võttis kasutusele 100 kraadilise skaala (jää sulab 100
A – huumushorisont R – aluskivim BC – ülemineku horisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C - lähtekivim Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel fluvioglatsiaalsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus (keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. (Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC- horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm
Agregaatolekkolm olekut, milles ained võivad esinedagaasiline,vedel,tahke Faasidaine erinevate omadustega olekud (teemantgrafiit) Faasisiirdeks nim protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks Tasakaalujooni ja kolmikpunkti kujutatakse pTteljestikus. Seda graafikut nim faasidiagrammiks pk ja Tk on kolmikpunktile vastav rõhk ja temp. AURUMINE, KONDENSEERUMINE. KEEMINE Aurumissoojus on soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul Q=Lm Vaadeldes aurumissoojuse sisu mikroskoopiliselt, võime tõdeda, et aurumissoojus kulub: 1) molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks 2)vedeliku pindpinevuse ületamiseks 3) paisumistööks http://www.abiks.pri.ee
Deluviaalmullad on anormaalsed mullad. Nad on kallakulised (>3°) haritavad maad, kus esineb mulla erosioon või pealeuhe, lammialad, kus tulvavete mõjul kuhjuvad uued setted, üleujutatavad või õhukeste muldadega madalad rannikualad. Tugeva tehnogeense mõjuga alad puistangud, karjäärid, songermaad. Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) v1sl/v1ls (raske savilliv ning raske liivsavi). Profiil A-Baf-Egl-B2g-C2(g) (A-nõrgalt toorhuumuslik, Egl kohal võib esineda Baf horisont, keemine kuni 90 cm, lähtekivimiks peamiselt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.). Alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld. A-horisondile järgneva väljauhtehorisondi E paksuse järgi ning A- ja E-horisondi suhte järgi eristatakse õhukesi keskmise sügavusega ja sügavaid leostunud Kujunenud 2-kihilisel lõimisel (liivad ja saviliivad liivsavidel või liivsavid rasketel liivsavidel ja savidel), nõrgalt liigniisked. Alumise lõimisekihi pinnal (30-70 cm sügavusel) ja selle
muutuks tööks. 14. Molekulaarkineetilise teooria põhiseisukohad ja järeldused. Kehad koosnevad molekulidest, need molekulid mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega ja need molekulid on pidevas liikumises. Molekulide olemasolu ja liikumist tõestab kõige paremini Browni liikumine. Keha temperatuur on võrdeline keha molekulide keskmise kineetilise energiaga. 15. Aurumine, kondenseerumine ja keemine. Aurustumine- Molekulide lahkumine ainest, kõigepealt lahkuvad kiiremad molekulid, sest neil on piisavalt energiat, et ületada molekulide külgetõmbejõudu. Et aurustumine saaks toimuda peab vedelik väliskeskkonnast energiat juurde saama. Kondenseerumine- Molekulide tagasipöördumine aurustumise käigus(SULETUD ANUMAS!) Keemine- Vees on alati teatud hulk lahustunud gaase, kui veetemperatuuri tõsta siis gaaside
horisont). Pruun sisseuhtehorisont asub mulla profiili keskosas. Profiili kõige alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Tugevat gleistumist näitab sinakas- või rohekashallikad laigud, mille taustal võib olla ka roostepruune ja kollakaid laike kui tomub veereziimi vaheldumine. Profiili ehitus: Profiilis esineb tugevalt gleistunud saviakumulatiivne horisont (BwG või BwtG). Kuna mullad on kujunenud karbonaatsel lähtematerjalil, siis nende keemine on BwG- või BwtG- horisondis (enamasti 30-60 cm sügavusel). Leostumist näitab pindmiste kihtide vaesumine vabadest karbonaatidest ning seetõttu puudub seal ka keemine. Looduslikel aladel on mulla pindmine kiht nõrgalt happeline, põldudel tihti neutraalse reaktsiooniga. Madalsoomullad Tunnused: Rohketoitelised vee mõjul kujunenud alaliselt liigniisked turvasmullad. Pealmiseks kihiks on üle 30 cm paksuse kihiga turbahorisont. Need mullad on väga toiteelemendirikkad.
Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. Aurustumissoojus keemistemperatuuril on keemissoojus. Kondenseerumisel vabaneb soojushulk, aurumisel neeldub. Tahkete ainete aurumine sublimeerumine. L=Q/m Q = Lm 11) keemine Keemise tunnus mullid paisuvad ja lõhkevad veepinnal ( tekib mulin ). Keemistemperatuur sõltub rõhust. Keemine on intensiivne aurumine.
Kasvukohatüübid: leesikaloomännik, kuusikud ja kaasikud, loometsad. Sobivus põllu-metsamaana: põllumaaks ei sobi, sest isegi tüsedama huusmushorisondi korral on nende viljakus madal. Aga see eest sobivad metsamaaks ja loodusliku rohumaana. Produktiivsus: Haritavus: raskesti haritavad, haritava maana 25-35 hindepunkti. Paepealsed mullad – jaotamine huumus horisondi järgi Kh´ <10 cm , Kh´´->10 cm A – R, A – C – R. - Rähkmullad (veeriselised, klibu) K ( Kr/Kk) Tunnused: keemine pinnale lähemal kui 30 cm. Tekib: tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul. Füüsik/keemilised omadused: suur kivisus (korese rikkad), neutraalne või kergelt leeliseline, toitaineterikas. Veehoiuvõime on väike, kui on Kr, kui on Kk, siis on keskmine. Harimiskindel, huumusesisaldus 5-10%. rls või rsl või veeriselised kruusad ja liivad. Tompjas struktuur. Ph 6,5-7-5. Bioloogiline aktiivsus: bioloogiliselt aktiivne Kasvukohatüübid: sinilille kasvukohatüüp
9. Mõisted SUBLIMEERUMINE – tahke aine gaasiliseks muutumine, ilma vahepealse veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu juures temperatuuril -78 ˚C HÄRMATUMINE – gaasiline aine muutub tahkeks ilma vahepealse veeldumiseta. SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks AURUMINE – nähtus, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku. KONDENSEERUMINE – gaasiline aine läheb vedelaks KEEMINE - aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. KONDENSAINE – tahkete ja vedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindel ruumala, mida gaasidel ei esine. VOOLIS – gaasiliste javedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindla kuju puudumine, mida tahkistel ei esine. SOOJUSLIIKUMINE – molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline,
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jää sulamine Vaata videot Vaata videot Aine oleku ja temperatuuri vaheline seos Vee agregaatolekute muutus Vaata animatsiooni Ainetel on kindel sulamis ja keemistemperatuur Joonisel on jää sulamine ja vee keemine. Aine agregaatoleku muutus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joonisel on kujutatud aine oleku muutused graafiliselt. Tahke aine sulamise graafik Vedeliku soojendamine Vedeliku soojendamiseks
Protokoll nr. 1 Mineraalväetiste kvalitatiivanalüüs Töö käik: Võtan uuritava väetise (minu puhul väetis nr. 15) ja kallan selle kolbi. Lisan juurde destilleeritud vett, segan kuni väetis ja destilleeritud vesi on enam-vähem segunenud. Järgmisena kallan segu kolme katseklaasi läbi filtri. Kõigis kolmes katseklaasis on umbes 2-3 cm vesilahust. Filteeritud vesilahustega proovid: 1. Lisasin katseklaasi 1%-st FeSO4 lahust. Vesilahuse ja FeSO4 vahekord oli 1 : 1. Seejärel lisasin ettevaatlikult kontsentreeritud H2SO4. Nitraatühendite sisalduse korral tekib katseklaasis H2SO4 ja lahuse kokkupuutepinnal pruun ring. Katseklaas läks samuti kuumaks. Minu proovis oli pruun ring näha, s.t et sisaldab nitraatühedeid. 2. Lisasin katseklaasi BaCl2 10%-st lahust. Tekkiv sade viitab sulfaatiooni sisaldusele väetises. Minu proovis tekkis valge s...
avastatud. He aatomite vahelised tõmbed on nõrgad- keemistemperatuur on kõigist elementidest madalaim. 10.04.11 Isotoobid... Stabiilseid on kaks, massiarvud 3 ja 4 Radioaktiivsematest stabiilseima massiarv 6 Isotoopidevahelised erinevused füüsikalistes omadustes tugevamad kui ühelgi teisel elemendil. Heelium-4 on looduses kõige levinum isotoop. Vesinik-1 järel levikult teine kõigi keemiliste elementide isotoopidest. 10.04.11 Keemine... Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4.2 kelvinit (-268.8 ºC) Heelium-3 keeb temperatuuril 3.2 kelvinit (-269.8 ºC) Heelium-4 ja heelium-3 on ainsad ained, mis absoluutsel nulltemperatuuril pole tahked. Mõlemad muutuvad keemistemperatuurist madalamal temperatuuril ülivoolavaks. 10.04.11 Saamine... Sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis.
ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi, süstalt, 10%-list soolhapet, universaalindikaatorit, vihikut, joonlauda, vett, mobiili ja paberümbrikuid. Sügavkaevetel ja huumusringis mõõdeti mulla horisondi tüsedus, pH, lõimis ja keemine, täiendavalt leiti huumusprotsent ning hinnatakse muldi ehk määratakse boniteet. Lõimise määramiseks tehti sõrmeproov nii: võeti mulda ja seda niisutati veega, sellest tehakse pallike ning kui õnnestub, siis voolitakse nöörike ning keeratakse rõngasse. Kui pallikest teha ei saa, siis on lõimiseks liiv; kui aga nöörikest ei saa teha, siis on saviliiv; kui nöör paintuamisel murdub, siis on tegu kerge liivsaviga; kui nöör keeramisel ei pragune või praguneb vähe, siis
IOON on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. JÕUD on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. KAAL on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI süsteemi mõõtühik N. KEEMINE on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon. LAENG on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha osalemist vastastikmõjus. MEHAANILINE ENERGIA on keha võime teha mehaanilist tööd
siirdesoojuseks.Kolmikpunkt- teatud temp. ja rõhu väärtustel võivad aine eriolekud olla tasakaalus.Kriitiline punkt-Iga aine jaoks on olemas mingi temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik auru kokku surudes enam vedlikuks muuta.Sulamsiel kristallvõre laguneb, aineosad eemalduvad üksteisest ja nende vaheline keskmine kaugus suureneb. Küllastunud aur.-Ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Keemine on aurumise erijuhtum, mille korral saab vedeliku küllastunud rõhk võrdseks välisrõhuga. Keemistemp. sõltub õhurõhust.
Muut. t2t1 C Aine erisoojus C J/kg C Kristallilise aine sulamine või tahkumine Soojushulk Q J Keha mass m Kg Aine sulamissoojus J/kg Q= m Vedeliku aurumine ja keemine Soojushulk Q J Keha mass m Kg Q=Lm Aurust. soojus L J/kg
esinev sõna) kasutada) SULAMINE TAHKUMINE Q=m JÄÄTUMINE KEEMINE KONDENSEERUMINE Q = Lm AURUSTUMINE VEELDUMINE PÕLEMINE Q = rm
Termodünaamika uurib soojusnähtusi makrotasandil. Keha siseenergia U- kõigi molekulide energiate summa ühik 1J. Soojushulk Q- ühelt kehalt teisele kandunud siseenergiat 1J. Ülekandumiseviisid: 1)soojusjuhtivus 2)soojuskiirgus 3)konvektsioon Erisoojus c- 1kg aine temp. muutmiseks 1K võrra vajaminev soojushulk. Termodünaamika põhivõrrand (delta)U= +-A +-Q st. keha siseenergia võib muutuda a)meh. töö tagajärjel, kui keha ise teeb tööd b)soojusülekande tagajärjel. Soojushulkade saamine: a)kuumematelt kehadelt: Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ära põlemisel) c)meh. tööst d)teistest energia liikidest e)külmematelt kehadelt Eutroopia- S Mida väiksem on süst. S seda 1)rohkem on võimalik süst. energiat ära kasutada 2) kaugemal on süst. tasakaalu olekus 3) kui süst. temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks...
Sellel ajal nimetati seda seadet õhk- termoskoobiks. 1611. aastal kalibreeris Galileo termoskoobi Sanctorius, võttes miinimumpunktiks lume sulamise ja maksimumiks küünla leegi temperatuuri. 1650. ehitas Toskaana hertsog Ferdinand II piiritustermomeetri . 1657. aastal leiutati elavhõbedatermomeeter. 1672. valmistas Hubini elavhõbe-vasknitraat termomeetri. 1701. aastal fikseeris taanlane Ole Christensen Rømer termomeetri reeperpunktid, milleks on vee keemine (60 ühikut), ja vee külmumine (-75 ühikut). (2) Termomeetrite skaalad Soojuspaisumisel Termodünaamika II põhinevad skaalad: seadusel põhinevad Fahrenheiti skaala skaalad: (°F) (1) Kelvini skaala Réaumuri skaala (K) (1) (°Re) (1) Rankine'i skaala Celsiuse skaala (°R vahel ka °Ra) (1) (°C) (1) Kasutatud materjal 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Termomeeter 2. http://matemaatika.edu.ee/sisu/0180/index
· Kahe faasi tasakaal on võimalik mingil temperatuuril, mis sõltub rõhust. Kolme faasi tasakaal ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. See on kolmikpunkt. Sulamine ja tahkestumine Sulamine Q = mc(t2 t1) Q = m Q = mc(t2 t1) Q Sulamiseks vajalik soojus sulamisoojus Tahkestumine on sulamisele vastupidine protsess Aurumine ja kondenseerumine Keemine Q = rm Q aurustumiseks vajalik soojus r aurustumissoojus Aurumine toimub üldjuhul vedeliku pinnalt. Kondenseerumine on aurumisele vastupidine protsess Kriitiline temperatuur · Iga aine jaoks on olemas mingi temperatuur, millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik auru kokku surudes enam vedelikuks muuta. · Seda temperatuuri nimetatakse kriitiliseks temperatuuriks
Järvamaa, L-Viru, Jõgevamaal. moreen. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Väga saagirikkad. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid. Liikuvat K raskema lõimisega, kohtai ka P. Veereziim stabiilne ei kogune ülavett. Lõimis: sl, l, kr. Harimiskindlad. Tervaili,Kartul, Põldhein. Hea veeläbilaskega. pH 6,0-7,0. Wakt=140- 160mm Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI Karb. lähtekiv. kuj. mullad. Keemine sügavamal kui 60cm. Profiilis eluviaalne horisont. Järvamaal, L-Viru, Jõgevamaal, Viljandimaal. A ja E vaesunud saviosakeste poolest. Lähtekivimiks kollakashall(pruun); punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sininilille-jänesekapse kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad. Üldlämmastik madal (0,16%). Wakt=145-155mm Näivleetunud e. kahkjad mullad (LP)- Parasniisked. Kahekihilise lõimisega (sl, ls1). Lõimiste piiril keeled. 15% põllumaadest. Tarumaal, Viljandimaal, Põlvamaal
Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks. Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus aurumullid (keemine) ja vedelik muutub gaasiks ( aurustumine). Mitu olekut kõrvuti Aine võib eksisteerida kõrvuti kahes või kolmes agregaatolekus, näiteks vesi 0 °C juures.
O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Tard- ehk magmakivimid (magma kristalliseerumise tagajärjel). Settekivimid (maapinnal murenenud kivimite kuhjumisel). Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivib ookeaniline laam, siis see kuum täpp tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. 9. Kuidas nimetati kontinenti, mis moodustus 350 milj. a. tagasi? Pangea kontinent 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi?
annaabi.ee 
