Spematogenees Seemnerakkude areng Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorkuestes Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess Võib kulgeda kõrge vanuseni Kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valmviad seemnerakud talletatakse munandimanustes Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees Munarakkude areng ehk ovotspptide areng Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasajras Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti, mis
Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud eu jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril.
(Pilvisel, suvisel päeval) *Energiabilanss on positiivne, siis kui Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab. (Päikesepaistelisel suvepäeval) *Energiabilanss on negatiivne, siis kui Maa kulutab rohkem energiat, kui saab päikeselt. Toimub jahtumine. Energiajäävuse seadus: Energiat ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest olekust teise. Energia liigid ja nende avaldumine looduses. *Potensiaalne energia-energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. *Kineetiline ehk liikumisenergia-seda energiat omavad kõik liikuvad kehad. *Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. *Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa *Laineenergia-laineliikumisega seotud energia Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks protsessideks. *Endogeensed protsessid: Maa sisejõud, maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia peamiselt Maa sisesoojusest ja
Kiirlaadijaga on laadimisaeg 20-30 minutit Selle aja jooksul laeb akust täis umbes 80% Integreeritud põrandasse: Raskuskese madalam Parem juhitavus Rohkem ruumi salongis Eelised Ei saasta keskkonda Väiksem müra Ei vaja käigukasti Väike energia- ja sõidukulu Mootor lihtne ja töökindel Väiksemad ülalpidamiskulud Suurem kasutegur Hea kiirendusvõime Võimalus auto akut kodus laadida Pidurdamisel muudetakse mootor generaatoriks ja auto liikumisenergia muundub akude laadimiseks sobivaks energiaks Puudused Väike sõiduulatus, eriti talvisel ajal Ajakulu aku laadimisel Auto hind on kallis Mudelite valik väike Aku maksumus suur Aku tööiga lühike Aku suure massiga Akus on ained, mis keskkonda ladestudes on mürgised Rekordauto Buckeye Bullet Ohio osariigi ülikooli üliõpilaste poolt valmistatud Alates 2003. aasta oktoobrist hoiab auto enda käes kiireima maismaal
on astenosfääri vahevöö. 50- 200 km kõige tihedam. Pedosfäär: muld, orgaaniline aine. Mõni cm kuni 10m. keskmise tihedusega. Hüdrosfäär: vesi Maal. 11km. Litosfäärist hõredam. Atmosfäär: õhk 1000- 1200 km. kõige väiksema tihedusega. Biosfäär: elusorganismid, puud,... 105-106km3 . tihedus määramata. Potentsiaalne energia- energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas n: gravitatsiooni jõud, tõus ja mõõn, elastsusenergia. Kineetiline energia- liikumisenergia, omavad kõik liikuvad kehad: tuul, merelained. Keemiline energia- vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus n: radioaktiivsete ainete lagunemine, fossiilsete kütuste põletamine. Soojusenergia e siseenergia- iga keha molekuli kineetil. ja potentsiaal. energia summa. MAA TEKE JA ARENG põikesesüsteemi teke 4,5 miljardit aastat tagasi, sai alguse päikesest suuremate tähtede plahvatusel (supernova), tekkis kosmosetolm mis miljonite aastate käigus
Energiavo ühestliigistteise.Mehaanilistenergiatliigitataksekineetiliseksjapotentsiaalseks Kineetilineenergia Ek [J] E=mv2/2 assuunas.Võib Midasuuremon mine. Sellesuurus suuremon nadüksteist ahedalolevaid elle kehamassiga. kuse b(tööon est (kõrgusest). oibmuunduda senergiaks. ühestliigistteise.Mehaanilistenergiatliigitataksekineetiliseksjapotentsiaalseks Kineetilineenergia Ek [J] E=mv2/2 m-mass[kg] v-kiirus[m/s] Kineetilineenergia - liikumisenergia,missõltubkehakiirusestjamassist. Potentsiaalneenergia Ep [J] Ep=mgh m-mass[kg] g=9,81[N/kg] h-kõrgus[m] Potentsiaalneenergia - vastasRkmõjuvõiasendienergia,missõltub kehaasukoha gravitatsiooniväljatugevusest. Soojus - energialiik,midakehadomavadaineosakesteliikumisetõttu. Temperatuur - kehavõiaineosakestekeskmineliikumiskiirus. Soojusülekanne - soojusekandumineüheltkehaltteisele. SOOJUSÜLEKANNE - Soojusjuhtivus NTpliitsoojendabpanni Energialevibosakeseltosakesele.
Töö tingimusteks on jõud ja liikumine. Tööd teeb liikumise sihiline jõukomponent. Kui jõud soodustab liikumist, on töö positiivne. Kui jõud takistab liikumist, on töö negatiivne. Võimsus (vattw) on töö tegemise kiirus. Energia (dzaulJ) on kahe keha võime teha tööd. Liikumisenergia on kineetiline. Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist. Potensiaalne ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. Potensiaalne energia sõltub nullnivoo valikust. Potensiaalne energia saab olla ka negatiivne. Koguenergia on kineetilise ja potensiaalse energia summa. Potensiaalne energia on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist.
tagab kontrolli sõiduki üle. 2. Vedrustuse põhilised osad · Vedru · Põikistabilisaator (valikuline) · Hoovastik · Puksid /kinnitused · Amortisaatorid 3. Vedru · Olemata selllest,kas tegemist on keerd-,kummi-,leht,õhk või torsioonvedrudega,on just vedrud need,mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 4. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompresioonil teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada.See põhjustab sõiduki kiire liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt õhtlikuks ja ebamugavaks.Selle vältimiseks on süsteemi paigaltatud amortisaator. · Püsivad rattad kontaktis teepinnaga · Sõiduki kere on stabiilne · Mugavus on tagatud 5. Peamised vedrustus tüübid · Sõltumatu vedrustussüsteem jäik telg ehk sõltmatu vedrustus
võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga. ühtlase liikumise korral : N = A/t = Fs/t = Fv | N = Fv 1 kWh = 3,6·106 1W = 1J/1s - võimsus näitab, kui palju teehakse tööd igas sekundis. energia- näitab töö tegemide võimet. keha energia on võrdne kogu tööga, mida keha on võimeline tegema. Kui keha teeb tööd ss energia muundub. E = Ek + Ep | Ek = -Ep Kineetiline energia ( Ek ) liikuva keha energia (liikumisenergia: sõitev auto, jooksev inimene. Ek2 Ek1 = Ek Potensiaalne energia ( Ep ) vastastikmõjuenergia, kehade vastastikmõju, võime teha tööd A = mgs = mg(h1 h2) =mgh1-mgh2 = Ep1 - Ep2 = -Ep KEEMIA ! derivaadid,nukleofiilinetsentner Amiini reageerimine : hape R - NH2 + HCl R NH3 Cl vesi R NH2 + H2O R NH3 OH alkeen(-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH CH3 (propeen)
Inertsus keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts Liikumise kiiruse säilitamine. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud aga kehale endale. Elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. Impulss - liikumishulk Impulsi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kineetiline energi liikumisenergia Potensiaalne energia vastastikmõju energia Energia jäävuse seadus energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühelt kehalt teisele. Impulsimomendi jäävuse seadus kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on null. Võnkumine - ühe osa perioodiliselt korduv liikumine. Võnkeperiood - ühe täisvõnke kestus Hälve - keha kaugus tasakaaluasendist Amplituud - maksimaalne hälve
3) Hoovastik 4) Puksid/kinnitused 5) Amortisaatorid 1.3. Vedru Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 1.3.1. vedru töö Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Koormatud sõiduk ilma vedruta Koormatud sõiduk koos vedruga 1.3.2 vedrude ja amortisaatorite koostöö Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2. sõiduki kere on stabiilne 3. mugavus on tagatud 4
Polüfoonilises muusikas kasutati: kontrapunkti- häälte vastand , pikka nooti , väljendamine hakkab 1h Helilooja Orlandus Lassus (IT ) Flandrea ( It. München) Giovanni per Luigi da palestina( Palestina) Barrokk Tõlkes tähendab ebakorrapärast . Sai alguse Itaaliast. Ülistati kangelaslikkust. Arhitektuuris olid ümmargused kuplid, väänlevad sambad. Inimene oli maine. Muusikas oli viisirikkus ülemises hääles. Dramaatiline , koloratuurne meloodia. Valitses liikumisenergia. Oli mitmeosaline. 1.kiire 2, aeglane Barrokk ooper Õukondlik lavateos, uhkete dekoratsioonidega ja kostüümidega. Lavaefektid, purskkaev, puud, aiad, jumalad. Oli numbri ooper. Sisu ei olnud tähtis vaid hoopis muusika. Kuulsaim Itaalia ooperi looja Claudio Monterverdi. Juhtivad muusikamaad Itaalia- Kõige tähtsam. Eeskujuks Euroopale. Ooper, laul, inst.m., viiulivirt. Prantsusmaa- Ooper, ballett, Kunstiliik Rokokoo. Iseloomustab teokarbid igalpool. Muusika
Oleks üks osake teisega põrganud ja taas minema lennanud, kaotamata energiat, sest kui poleks hõõret ei saaks kokkupõrkel kineetiline energia muunduda, ainult üle kanduda. Mehhaanikas üritatakse küll pidevalt vabaneda hõõrdest, kui mitte igas osas, sest muidu masinad laguneks koost. Hõõre teeb võimalikuks maailma, nagu meie seda teame. Samas pole ta iseseisev jõudki. Mida muud on hõõre, kui pindade mikro- (või vähem mikro, või ehk suisa makro) ebaühtlustest tingitud keha liikumisenergia muutmiseks kuluv hulk (krobelisused panevad keha võbisema, seega ka nt. gravitatsiooni vastu võitlema). Samuti tekiks probleem, et üksgi tuul ei vaibuks ega heli vaikiks, kulgedes edasi põrgates ettejuhtuvatelt pindadelt ideaalselt edasi, nagu valgus peegelpinnalt (vaadeldes valgust kiirena, nagu geomeetrilises optikas, mitte lainetusena). Ükski keeris ei aeglustuks, lained uhuksil rannale meeletult kaugele (eeldades, et meil oleks rand, ja maakera pole ühtlane kera, mis oleks veega
a)Horisontaalne.................................................................................................................... .. b)Nurga all............................................................................................................................. 37. Mida iseloomustav võimsus.......................................................................................................... 38. Kineetiline energia ehk liikumisenergia 39. Potensiaalne energia ehk asendienergia 40. Suletud süsteemi kogu energia on jääv ,kui ....................................................................................................................................... .............................................................................................................................................. ............................... 41. Täienda seost: 1. E=Ek+Ep=.............................+.
- Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Soojusliikumine - aineosakeste korrapäratu liikumine (mida kiiremini osakesed liiguvad, seda soojem on keha) Ained segunevad iseeneslikult soojus liikumise tõttu. Soojuspaisumine - ainete paisumine soojenemisel (ja kokkutõmbumine jahtumisel) 2. Kehade soojenemine ja jahtumine Siseenergia - keha aineosakeste kineetilise ja potensiaalse energia summa. (mida kõrgem on temperatuur, seda kõrgem on siseenergia)
delta(mv+mv)=0 3. Süsteemiimpulss (õp 2.10) (ül 5.18) Süsteemiimpulss- väliste mõjude puudumisel jääb süsteemiimpulss muutumatuks 4. (õp 75) Põrked mis? Põrgete liigid: elastsed ja plastsed Põrked- üksteise suhtes liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikune mõjumine Elastsed- kehad eemalduvad üksteisest ning nende liikumise koguenergia ei muutu Mitteelastsed/plastsed- jäävad kehad kokku, moodustavad liitkeha, liikumisenergia muutub nt. Kuuli tungimine klotsi V= mv/m+m kehtib impulsi jäävuse seadus 5. (õp 76 4.7) mis on ideaalne gaas? Molekulide konsentratsioon? Kui palju on molekule rumala ühikus, pead aru saama valemi tähedusest. Millest sõltub ideaalse gaasi rõhk? Ideaalne gaas- koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest Molaarne konsentratsioon- kui palju on molekule ruumala ühikus Ideaalse gaasi rõhk sõltub: *molekulide massist m0
Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: 1. Haploidse kromosoomistikuga ühekordne 2. Pärilikelt omadustelt erinevad 3. Küpsed sugurakud ei jagune enam 4. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Spermatogenees-seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Ovogenees-munarakkude ehk avatsüütide areng naisel. Spermid on varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. Dna on tihedalt kokku pakitud ning spermide peas esinevad lõhustatud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Munarakud on suuremõõtmelilsed ja kaetud kestaga. Nende areng sõltub vanusest. Sugurakkude arengu võrdlus Spermatogenees Ovogenees Sugurakkude areng mehel Sugurakkude areng naisel
Atmosfäär: siit pärineb hapnik, mida on vaja elusolenditele ning lämmastik, mis on taimede toitaine. Biosfäär: toimub orgaaniliste ainete süntees, elavad organismid. 4. Too näiteid erinevate energia liikide kohta looduses, kirjelda energia muundumist looduses. Energia liigid looduses: • mehhaaniline energia (potensiaalne energia+kineetiline energia) a)potensiaalne energia b)kineetiline ehk liikumisenergia N: mäetippude lumel on potensiaalne energia, kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetilise energia. • elastsusenergia N: maakoore liikumine • siseenergia ehk soojusenergia N1: külm käsi ja kuum kulp teineteise vastu panna, kulbilt kandub käele energia, tunneme sooja. N2: hoovused. • keemiline energia N: tuumaenergia põletamine • kiirgus • laineenergia N: tõusud ja mõõnad 5
· Põhiline energia pärineb Päikeselt (99%) osa peegeldub (30%) osa neeldub (50%) · Käivitab loodusprotsessid · Kasutamine: inimene salvestab päikesepatareides · Salvestatud kujul fossiilsetes kütustes Maa siseenergia · Keemilistel reaktsioonidel vabanev energia Maa sisemuses · Vabanemisel: vulkaanid, maavärinad, kivimite teke ja moondumine, mäestike teke, laamade liikumine, kuumaveeallikad · Kasutamine soojusenergia saamiseks Kineetiline energia · Liikumisenergia tuule, vee, liustiku liikumisega tekkiv energia · Põhjusta ka suurt kahju - tormid · Kasutamine: tuule- ja vee-energia Gravitatisoonienergia · Gravitatsioonijõu mõjul kehad tõmbuvad · Määrab sfääride tiheduse. Hoiab kinni õhku ja vett · Tekitab tõuse ja mõõnu · Laamtektoonika (koos siseenergiaga) · Kasutamine: loodete energia
II Anafaas- 1) Kääviniidid lühenevad 2)Kromatiidid liiguvad poolustele II Telofaas- 1) Kääviniidid kaovad 2)Tekivad tuumakesed 3)Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku. SUGURAKKUDE ARENG Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: · Haploidse kromosoomistikuga · Pärilikelt omadustelt erinevad · Küpsed sugurakud ei jagune enam · Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril.
9. Millist nähtust nimetatakse fotoefektiks? - Elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 10. Mitu elektrooni saab üks footon metallist eemaldada? Miks? - 1-e, sest footoni energiat ei saa tükeldada, neeldub tervikuna. Kui energiat on piisavalt palju siis eemaldab, kui ei siis mitte. 11. Kuidas jaotub fotoefekti korral metalli pinnale langenud footoni energia? - Energia jaotub eletroni väljumistöö tegemisele ja elektronidele liikumisenergia andmisele. 12. Miks tuleb elektroni eemaldamiseks metallist kulutada energiat? Kuidas nim. seda energiat? - Footon peab tegema tööd aine positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. - Elektron vajab kineetilist energiat, et ta aine pinnalt eemalduks. - Energiat mida kasutatakse nim. kineetiliseks energiaks. 13. Millised on fotoefekti seaduspärasused? (fotoelektronid, fotovool, küllastusvool) - Valguse intensiivsus määrab ainest eraldunud elektronide arvu ja fotovoolu tugevuse.
sademeid. • Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadabvat energiat. Kui inimesed või loomad (biosphere) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele jmt. 4. Potentsiaalne energia on näiteks gravitatsioonienergia. Elastsusenergia on peidus maakoores, selle põhjustas jääaeg. Kineetiline energia on liikumisenergia, nt lained, kivide veeremine, jõe voolamine. Keemiline energia on Päikeses ja fossiilkütustes, mis vabaneb põlemisel. Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus: kuumaveegeisrid ja laavavoolud. Energia ei kao ära vaid muundub ühest liigist teise energialiiki. 5. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning
Teke ja toimumine on vastastikku seotud; toimub aine- ja energiavahetus ehk Maa sfäärid on avatud süsteemid; Maa sfäärid muutuvad ajas ja ruumis ehk on dünaamilised. 4. Energiavoog läbi süsteemide allub termodünaamika seadustele, mis on loodusseadused ja kehtivad alati ja igal pool. Maakera on energeetiliselt avatud süsteem. Potensiaalne energia on näiteks gravitatsioonienergia. Elastsusenergia on peidus maakoores, selle põhjustas jääaeg. Kineetiline energia on liikumisenergia, nt. Lained, kivide veeremine ja jõe voolamine. Keemiline energia on Päikeses ja fossiilkütustes, mis vabaneb põlemisel. Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus (kuumaveegeisrid ja laavavoolud). Tsüklonid on õhurõhu erinevustest tekkivad pöörlevad liikumised, nende energia võib olla väga suur, nt. Tornaadod. Maa siseenergia saab täiendust Päikeselt ja radioaktiivsete elementide lagunemiselt. Laineenergia saadakse gravitatsiooni energiast
VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedusest,teguri g väärtusest ja keha ruumalast Fü=gV *Keha ujub,kui keha tihedus on väiksem vee omast TÖÖKS nim seda kui mingi jõu mõjul keha liigub. Töö=jõud*teepikkus A=Fs (1J-dzaul) VÕIMSUS on töö tegemise kiirus Võimsus=töö/aeg N=A/t (W-vatt) Kineetiliseks energia-liikumisenergia Ek=mv 2/2 Potentsiaalne energia-kehade vastastikmõju energia Ep=mgh MEHAANIKA KULDREEGEL:ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu. Nii mitu korda võimade jõus,kaotame teepikkuses. KASUTEGUR näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet =A(kasulik)/A(kogu)*100% OPTILINE TUGEVUS=1/fookuskaugus D=1/f 1dptr(dioptria)=1/1m Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga . Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse,murdub ta pinnaristsirge poole.
süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. 2. Maa energiasüsteem. Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu pidevalt lisandub energiat päikesekiirgusest ja kust pidevalt lahkub energiat soojuskiirgusena. Maal olevad energialiigid: potentsiaalne energia keha viimine sellesse asendisse, milleks on tulnud teha tööd. Elastsusenergia molekulide jõudude vastu tehtud töö. Kineetiline e. Liikumisenergia omavad kõik liikuvad kehad. Keemiline energia vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. Sise- ehk soojusenergia keha iga molekuli kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia laineliikumisega seotud energia. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse. 3. Litosfääri osad ja nende kirjeldus. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes,
Nt. Mesilased, lehetäid, vähilaadsed, samuti mõned sisalikud, kahepaiksed & kalad. SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. · DNA tihedalt kokku pakitud. · Lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogoon seemneraku eellasrakk. Spermatogenees spermide areng mehel. · Moodustuvad munandite väänilistes torukestes. · Kestab kogu suguküpsuse perioodi. MUNARAKUD · Suuremõõtmelised, toitainerikkad · Kaetud kestadega · Areng sõltub vanusest, 45-50 algab menopaus. · Tsükliline küpsemine.
2000 pöörde juures. Selline käiguvahetusviis ei saa normaalses korras mootorile kuidagi halvasti mõjuda. Kui kõrva järgi õiget momenti tabada ei õnnestu, võid pilgu korraks tahhomeetrile (pööreteloendurile) heita. Hoia ühtlast kiirust Kiirendades kasutatakse auto liigutamiseks palju energiat. Osa sellest energiast läheb aga pidurdades kaotsi. Tugevalt pidurdades on seda kadu võimalik isegi „käega katsuda“ – pidurikettad lähevad väga kuumaks, kuna pidurdades muundatakse liikumisenergia soojuseks. Seetõttu vajab pidev kiirendamine ja pidurdamine palju energiat ja seega ka kütust. Asja võib selgitada ka järgneva fakti abil: tavaline väikeauto vajab ühtlaselt 50km/h liikumiseks ainult 5kW võimsust (120-ga sõites läheb vaja juba 25kW). Ülejäänud 90% mootori võimsusest leiab kasutust vaid kiirendamisel või väga suurtel kiirustel sõites. Sõites võimalikult ühtlase kiirusega, piiratakse energia ja kütuse raiskamist.
Munarakud naissugurakud, inimkeha ühed suurimad rakud, mida toodetakse munasarjades. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Ovogenees munarakkude areng. Ovogoon munarakkude eellasrakk. Ovulatsioon küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Spermid ehk seemnerakud ehk mehe Spermatogenees sugurakud Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia Seemnerakkude ehk spermide areng mehel: saamiseks mitokondrid. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. DNA on tihedalt kokku pakitud. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud
15. Meioosi tähtsus on toota sugurakke. 16. Mitoos - keharakkude moodustumine, diploidne kromosoomistik, moodustub kaks uut rakku, ei toimu ristsiiret, toimub üks mitootiline jagunemine, meioos - sugurakkude tootmine, haploidne kromosoomistik, moodustub neli uut rakku, profaasis toimub ristsiire, kaks järjestikust jagunemist. 17. Munarakk - naisel, kest on, suured on, toitained on, munarakke pole enam menopausi ajal, seemnerakk - vibur on ,kus on mitokondrid liikumisenergia saamiseks, DNA on tihedalt kokku pakitud, mehel, peas esinevad lõhustuvad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks, sarnasus - nii munarakk, kui ka seemnerakk on mõeldud viljastumiseks ja järglaste saamiseks. 18. Ovogenees - munarakkude areng naistel, moodustub üks viljastamisvõimeline munarakk, üks kord kuus on munarakk viljastamisvõimeline, spermatogenees - spermide areng mehel, pidev protsess, mis toimub kehatemp. madalamal temp. 19
oma sisemustes toota metalle ja paisata supernoova plahvatustena välja juba raskemate elementidega rikastatud gaasi. Piisavalt jahtunud gaasist saab jällegi tekkida uus põlvkond tähti. Kuigi protogalaktikas on esimesed tähed juba tekkinud, kestab galaktika kujunemine edasi.Kaugemalt tulevad pilved jõuavad protogalaktikani hiljem, kukuvad juba poolenisti valmis tähegalaktikasse ja tiirlevad tasapisi galaktika keskosa poole. Neid pidurdavad tähed, mis pilvede liikumisenergia arvel oma liikumist kiirendavad. Siin muutub oluliseks see,et kaugemalt tulnud pilvedel on ka suurem pöörlemishulk galaktika suhtes nad panevad tasapisi pöörlema tähepere kui terviku. Need pilved, mis jõuavad tähegalaktika keskele ja põrkuvad seal vastutulevatega , moodustavad pöörleva tähe- ja gaasiketta. Nii peaksid tekkima spiraalgalaktikad. Seega langeb tekkivale galaktikale kaugemalt, galaktikatevahelisest keskkonnast pidevalt gaasi juurde
Energia ja e. jäävuse seadus Inertsikeskme koordinaadid on võrdsed r c projektsioonidega. Seega määrame töö, mille teevad välisjõud jäiga keha Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade töötegemise võimet. Inertsikeskme kiirus on rc diferentsiaal aja järgi: pöörlemisel. Ainepunkt läbib tee ds= Rd. Jõu F töö on seega dA= On olemas kineetiline e. liikumisenergia ja potentsiaalne e. Süsteemi impulss p=mvc. Kirjutame iga keha kohta ja liidame ning Fds= FRd. Kõikide kehale rakendatud jõudude töö dA= Md. asendienergia. kui välisjõud puuduvad, siis on süsteemi impulss jääv. Praktiliselt kasutatakse arvutuseks avaldist dA= Md= Mdt. 1: Keha 1 massiga m liigub kiirusega v ja ta mõjutab keha 2 jõuga F. Seega saame ka võrrandist seda tõestada
ajavahemiku suhtega. N=A/t 1 hobujõud on võimsus, millega tõstetakse 1 sekundiga 550 naelane koorem 1 jala kõrgusele. 1hj=746 Kasutegur on ajaühikus kasulikult kulutatud ja kogu kulutatud energiate suhe Energia on varu, mille arvelt saab keha teha tööd ja mehaaniline energia on nendel kehadel, mis on vastasmõjus teiste kehadega või mis liiguvad teiste kehade suhtes. Vastasmõju energia potentsiaalne energia (üldvalemit pole) Liikumisenergia kineetiline energia Ek=mv2/2 E=Ep+Ek Keha potentsiaalne energia maa läheduses, maa vastasmõju tõttu saab väljendada: Ep=mgh
See suurendab pärilikku muutlikus Meioosi tähtsus Emarakus moodustub neil haploidset tütarrakku, milles igaühes on kromatiid algpaarist Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Suguraku areng Sugurakkude iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustunud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes Spermide eelasrakkudeks on spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi Igast spermatogoogist moodustub 4 spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valminud seemnerakud talletatakse munandimanusesse
9. II telofaas → kromosoomid pakitakse lahti → moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed → moodustub neli tütarrakku Sugurakkude areng tunnused: → haploidse kromosoomistikuga (kromosoomistik, kus kõiki kromosoome on üks) → pärilikelt omadustelt erinevad → küpsed sugurakud ei jagune enam → sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: → varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid → DNA on tihedalt kokku pakitud → peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees – spermide areng → moodustuvad munandite väänilistes torukestes → spermatogoonid (spermide eellasrakk) jagunevad mitoosi teel kaheks erinevaks spermatogooniks. → esimesed jäävad spermatogoonideks ega arene edasi, nendest areneb edasi teisi spermatogeene
sisekihtide elektronid. Gammakiirgus kiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. 14. Mida näitab temperatuur ? kuidas on seotud osakese liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur (kineetiline energia ehk liikumisenergia). 15. Erinevad temp skaalad. Celsius, Faraday, Kelvin, Reaumur 0K = -273C 20C = 293K 16. Siseenergia ? Keha siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga. 17. Ideaalne gaas ? + võrrand ? Reaalne gaas ? Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks) b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel.
Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed. Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid Võrreldes munarakuga on sperm väike (55 mikromeetrit). Peas asub tihedalt kokku pakitud DNA ja lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi.
Tööd tehakse siis, kui üks energia muudab teist energiat. A = F × s (töö = jõud × teepikkus . Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. N = A÷t (võimsus = töö÷aeg). Energiaks nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tööd tehakse siis, kui üks energia muudab teist energiat. Töö tegemise käigus energia muutub ja selle muutuse suurus on võrdne tehtava töö hulgaga. Kineetiline energia on liikumisenergia. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul. Potensiaalne energia on kehade omavaheline vastastikmõju energia. Potensiaalset energiat omavad ülestõstetud sangpomm, tõukuvad magnetid. Kasutegur on füüsikaline suurus, mis näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet. Kunagi ei õnnestu tööd teha nii, et kogu tehtud töö läheb vajaliku eesmärgi saavutamiseks. Kasulik töö on alati väiksem kogu tööst.
2. -;;- 3. -;;- 4. II Telofaas Ühest dipoloidsest rakust moodustus neili geneetiliselt erinevat haploidset rakku Sugurakkude jagunemine Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakkitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Akrosoom + tuum = pea; kael; mitokondritega vibur Spermatogenees (läbib meioosi) Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi.
Kokkutõmbuva klimbi keskmes (tuumas) suureneb aine tihedus kiiresti. Tuum on prototäht e. tulevase tähe embrüo. Mida tihedamaks muutub prototäht, seda tugevamaks muutub tema gravitatsioon ja seda rohkem tõmbab ta külge ümbritsevat ainet. Gravitatsiooniline tõmme sunnib ainet üha kiiremini liikuma ning gravitatsiooniline energia hakkab muutuma kineetiliseks energiaks. Kui see kiiresti liikuv aine jõuab tuumani, pidurdub ta tuuma ainega põrkudes ning liikumisenergia muutub hetkeliselt teiseks energialiigiks ehk siis soojuseks. Kuna prototäht kogub endasse aina rohkem ainet, muutub ka tema temperatuur järjest kõrgemaks. Prototäht ei seisa paigal - ta pöörleb ja see muutab neid lapikuks ning pikapeale moodustub ta ümber gaasist ja tolmust (tolm kaitseb sündivat tähte lähedalolevate tähtede ultraviolettkiirguse eest, mis pilve soojenedes peataks protsessi) koosnev ketas või rõngas ning samal ajal kasvab ka aina temperatuur. Selle tagajärjel
Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: · 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga · 2. sõiduki kere on stabiilne · 3. mugavus on tagatud
seda takistab seisuhõõrdejõud. Liugehõõrdejõud tekib ühe keha libisemisel mööda pinda ja takistab seda liikumast. 11. Keha kaal jõud, millega keha mõjutab tuge. Tähis: P , Ühik: N 12. Mehaaniline energia füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Tähis: E , Ühik: J 13. Kineetiline energia liikuva keha energia (liikumisenergia). 14. Potentsiaalne energia energia, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikmõjust. Seda energiat omavad: 1) maapinnal ülestõstetud kehad 2) deformeeritud kehad 15. Keha impulss - füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. 16. Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Ühik W , 1 W on võimsus, mille korral keha teeb 1 s tööd 1 J. 17
seda takistab seisuhõõrdejõud. Liugehõõrdejõud – tekib ühe keha libisemisel mööda pinda ja takistab seda liikumast. 11. Keha kaal – jõud, millega keha mõjutab tuge. Tähis: P , Ühik: N 12. Mehaaniline energia – füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Tähis: E , Ühik: J 13. Kineetiline energia – liikuva keha energia (liikumisenergia). 14. Potentsiaalne energia – energia, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikmõjust. Seda energiat omavad: 1) maapinnal ülestõstetud kehad 2) deformeeritud kehad 15. Keha impulss - füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. 16. Võimsus – näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Ühik – W , 1 W on võimsus, mille korral keha teeb 1 s tööd 1 J. 17
18) Keharakkudes 46 Sugurakudes 23 19)Meios toimub sugurakkudes Eesmärk a)kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda(haploiden kromosoomistik) b) et tekiksid geneetiliselt erinevad tütarrakud 20) Interfaasis toimuvad: 1) organellide arv suureneb 2)toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees 3) algas loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine 4)suurenevad raku mõõtmed 5) enne kahekordistumist rakk jaguneb 21) Valk p53 juhib kontrollitud raku surma 22) Spermid: Vibur, liikumisenergia mitokondrite abil DNA tihedalt kokku pakitud ja peas on lõhustuvad ensüümid munaraku kesta läbimiseks Munarakk: Kaetud kestaga Suuremõõtmelisemad Toitaunerikkad(valk ja rebu) Saranasused: haplodine kromosoomistik Kehavõõrad rakud Ainevahetus on alla surutud 23) a) et saada järgalseid b) Et loode edasi areneks 24) Spermatogenees seemnerakkude ehk spermide areng mehel moodutusvad munandite väänilisted torukestes küpsevad kogu suguküpsuse perioodi Ovogenees
Seda ainult juhul kui autod on sama massiga ja auto mootorile ei ole pandud piirajaid. Võimsust saab arvutada valemiga: N = võimsus ; A = töö ; t = aeg ; Ühikuks 1 vatt ehk 1W Kehad on võimselised omama energiat ehk kehad võivad olla seisundis, mis annavad neile võime tööd teha. Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tööd tehes energia muutub. Energia muutuse suurus on võrdeline tehtava tööga. On kahte liiki energiat: liikumisenergia ehk kineetiline energia ja vastastikmõju energia ehk potensiaalne energia. Kineetilist energiat omab näiteks visatud pall, lendav vibunool ja visatud lendav taldrik. Potensiaalset energiat omab näiteks vinnastatud vibu ja ülestõstetud kohver. Igal muutumisel on mingi põhjus ja kutsub esile midagi uut. Põhjuslikult seotud nähtused on näiteks see, kui Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole, vastastikmõju tagajärjeks
õhu kaalust tingitud rõhk. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust 6. Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii suhtelise skaalaga mõõteriistu. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse suhtelise skaalaga manomeetreid. 7. Temperatuuri iseloomustab molekulide liikumise intensiivsust ehk keskmist kineetilist energiat näiteks vee temperatuur näitab meile veemolekulide liikumise energiat, juhul kui molekulid liiguvad aeglaselt, on nende liikumisenergia väike ja vee temperatuur madalam. Madalama temperatuuriga vesi sisaldab vähem soojusenergiat. 8. Soojushulk iseloomustab molekulid soojusliikumis energia kandumist ühelt kehalt teisele. Aine temperatuur näitab tema molekulide liikumise intensiivsust, kuid ei ütle midagi selles aine sisalduvas soojuse kohta. 11. Gaasi kokkusurumisel ehk komprimeerimisel, maht väheneb ja temperatuur ja rõhk suurenevad. Gaasi paisumisel maht suureneb, temperatuur ja rõhk langevad. 12.
Ristsiirde tõttu meioosi I profaasis on kõik sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (kehavõõrad rakud), seepärast ei või spermid verega kokku puutuda (veres leiduvad organismi kaitsesüsteemi rakud hävitaksid spermid, hiljem ka vääniliste seemnetorukeste pinnakihi Sugurakkude ainevahetus on alla surutud Spermide sabas(viburis) liikumisenergia saamiseks mitokondrid. DNA on tihedalt kokkupakitud ja peas hüdrolüütilised e lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Munarakud suuremõõtmelised ja toitainerikkad (valk ja rebu) ning kaetud kestadega 6. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng ONTOGENEES OVULATSIOON VILJASTUMINE
A Võimsuseks nimetatakse tehtud töö ja aja võimsus N N= 1W t suhet. Potentsiaalne Ep Ep=mhg 1J Vastastikmõju energia. energia Kineetiline m· b² Ek Ek = 1J Liikumisenergia. energia 2 F baromeeter Rõhuks nimetatakse rõhumisjõu ja keha rõhk p p= 1 Pa S manomeeter toetuspindala suhet. Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, mis üleslükkejõud Fü Fü= mg 1N
Keemiline murenemine ehk porsumine-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kihvtvulkaan-vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Kilpvulkaan-vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Kineetiline energia ehk liikumisenergia-energia, mida omavad liikuvad kehad. Kivimite korrosioon-kivimite pindade söövitus keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel, mille tagajärjel kergemini porsuvad mineraalid eemalduvad ja sile kivimipind muutub uurdeliseks.kivimite poorsus-kivimis olevate pooride maht; väljendatakse protsentides või osana kivimi üldmahust. Kivimite ringe-mineraalainete looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette- moonde- ja magmakivimite. Kivimite veejuhtivus-kivimite omadus vett läbi lasta.
pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 30. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Peab oskama iseloomustada elektromagnetlainete skaalat. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. 31. Mida näitab temp ja kuidas on seotud osakese liikumine kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur näitab keha soojuslikku seisundit. Kineetiline ehk liikumisenergia Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur. 32. Erinevad temp skaalad Celsiusest kalvinini jne. Celsius, Faraday, Kalvin ee... 33. Siseenergia mis on? Keha siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga. 34. Ideaalne ja reaalne gaas? Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks) b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt
elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski on 70% vett. Jää Ebatavaline on ka see, et vedelas olekus on vesi raskem kui tahkes olekus. Vedelas olekus kaalub vesi 1000 kg/m3, jää vaid 917 kg/m3. Jää ujub vee pinnal. Jää sulades hakkavad vesiniksidemed purunema ja molekulid asetsevad tihedamalt. Vee tihedus suureneb, kuid ainult kuni +4 o-ni. Veeaur Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on veemolekulide liikumisenergia. Osa neist eraldub vees ja nii moodustub õhus nähtamatu gaas. Vee aurustumiseks on vaja energiat. 1000 oC juures kulub 1 liitri vee aurustumiseks 2257 kJ ehk sama palju kui 100W pirni põletaks umbes 7 tunni jooksul. NIISKUSE LIIKUMINE Kui väljas sajab, siis tajume, et veepiisad langevad oma raskuse mõjul. Tuulise ilmaga transpordib langevaid veepiisku õhuvool. Vee ja veeauru liikumist mõjutavad veel difusioon, konvektsioon ja kapillaarjõud. Tavaliselt
annaabi.ee 
