Kineetiline energia ja potendsiaalne energia summa moodustab keha siseenergia . Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Siseenergia muutusel vastavat füüsikalist suurust nim. soojushulgaks. Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on dzaul-1J. Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nim. konvektsiooniks(nt:tuul). Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida kõrgem on temp. seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab...
Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia . Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusega: vedeliku tahkumisel või tahke sulamisel, samuti vedeliku aurumisel või auru kondenseerumisel. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel kuid ka aine oleku muutumisel. Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele...
· Siseenergia on kõikide aineosakeste energia.( kineetline energia+pot. Energia) U=RT · Siseenergia võib muutuda kahel viisil: · Mehhaanilist tööd tehes(hõõrdumine) · Soojusülekandel · Soojusjuhtivus-soojus levib osakeselt osakesele põrgete teel. Nt. Lusikas kuumas tees · Konvektsioon- soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena. Nt: vee keetmine, hoovused. · Soojuskiirgus- energia levib kiirguse teel. Nt päikesekiirgus · Soojushulk on energiahulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Ühikud: Djaul(J)...
Kineetiline energia Energiat mis on kehal oma liikumisest tingituna, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Mida suurem on keha mass ja kiirus, millega keha liigub, seda suurem on selle keha kineetiline energia. Kõik loodusnähtused on seotud ühe energialiigi muundumisega mõneks teiseks energia liigiks. Siseenergia Kui keha soojeneb, suureneb tema kineetiline energia. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kineetilise ja potentsiaalse energia summa moodustab siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste asendist. See tähendab et kui aineosakesed on aeglasemad ja paiknevad üksteisest kaugemal, siis on ka siseenergia väiksem. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena....
Siseenergia Soojus- siseenergia kineetiline komponent. soojendame keha: anname aineosakestele energiat(kin. en.) keha jahtub-aineosakeste kineetiline energia väheneb. Siseenergia *aineosakeste kineetiline *aineosakeste potensiaalne energia. energia (liikumis en.) kineetiline komponent. siseenergia sõltub aineosakeste liikumiskiirusest (t*) - aineosakeste vastastikusest asendist (aine olek) Energia jäävuse seadus- energia ei kao ega teki, kandub ühelt kehalt teisele. soojushulk Q=E mis keha saab (mis vabaneb) E=A (töö) soojushulk Q 1cal= 4,2J mõõtühik 1J 1cal (kalor) Mida tähendab kalor ?...
Vee soojendamine Jää sulatamine Sulatatakse jääd. Jää temperatuur on 0ºC ja ka sulanud vee temperatuur on 0ºC. Kuna temperatuur ei muutu, siis molekulide kineetiline energia ei muutu. Jää sulatamine Keha siseenergia Aineosakeste kineetiline energia Aineosakeste potentsiaalne energia Keha siseenergia Põhjus ja tagajärg Keha siseenergia Kineetiline energia Kõik aineosakesed on pidevas liikumises. Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat. Summeerides kõikide osakeste kineetilise energia, saame kogu kineetilise energia...
Miks omavad aineosakesed kineetilist energiat ja miks potentsiaalset energiat?Aineosakesed liiguvad ja on vastastikmõjus. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat, vastastikumõju tõttu potensiaalset energiat. Millest moodustub siseenergia? Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Mida suurem on keha temperatuur seda suurem on keha siseenergia. Kuidas on omavahel seotud keha siseenergia ja keha temperatuur ? Mida suurem on kehatemperatuur seda suurem on ka keha siseenergia. Mida tuleb teha, et aine siseenergiat suurendada? Keha siseenergia ...
miksrokäsitluses keha siseenergiaks. Iseloomusta siseenergia muutust mikro- ja makropara? Milliste protsesside käigus siseenergia muutub? Juurde või äraantava soojushulga kaudu või tööga, mida tehakse välisjõudude poolt süsteemi jõudude vastu või siis vastupidiselt. Siseenergia tähtsus? Kui lõpeb siseenergia siis ei saa keha enam tööd teha. Miks kasutatakse gaaside tööd paisumisel? Gaas paisub soojenemisel ning teeb paisumisel ka tööd. Kuidas väljendatakse gaaside tööd paisumisel? A=p*V Millisel isoprotsessil on tehtud töö kõige suurem? Isotermilisel protsessil. Sel teel saab kogu soojushulga tööks muuta. Miks kasutatakse sisepõlemismootoris kergesti süttivaid aineid? Ideaalse masina töö? Ideaalse soosjusmasina tsükkel koosneb neljast osast. Siin on paisumisel...
Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus?...
Siseenergia on aineosakeste energia(nii aineosakeste kineetiline kui ka potentsiaalne energia). U= 3/2 ·m/M ·R·T. (U-siseenergia, 1J; m-mass, 1kg; M-molaarmass; R-gaasi universaalkonstant; T-temp, 1K; R=8,31J/mol·K) Siseenergia muutmise kaks viisi: 1)mehaanilist tööd tehes(nt. hõõrumine, tagumine, muljumine), 2)soojusülekanne(lusikas kuuma tee sees, saunas käimine). Soojusjuhtivus levib energia kandub osakeselt osakesele põrkumise teel, (nt. lusikas kuuma vette, raudnael lõkkel). Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. õhu ringlus toas, tuule liikumine, tõmme korstnas). Soojuskiirgus levib energia levib kiirguse teel, (nt. päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil)...
Keskkonnasõbralikkus tähendab peale looduslike kütuste energia efektiivse kasutamise ka energiatootmise jäätmete oskuslikku neutraliseerimist või peitmist. Soojusmasinateks nimetatakse masinaid, mis muundavad soojust tööks. Termodünaamika esimene printsiip väljendab energia jäävuse seadust, teine väidab, et protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Kumbagi ei saa tõestada. Molekulide energia e. siseenergia , mida sisaldab iga keha, on soojusliikumise energia ja molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa. Kui soojusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk, siis tema temperatuur tõuseb ning siseenergia suureneb. Kui keha annab mingi soojushulga ära, siis tema siseenergia väheneb. Kehade siseenergiat on võimalik muuta mehhaanilist tööd tehes. Kui mingi süsteem teeb tööd välisjõudude vastu, siis tema siseenergia väheneb. Kui välisjõud...
süsteemi võnkesagedusega SISEENERGIAkeha kõikide molekulide korrapäratu liikumise kineetiliste energiate ja nende vastastikmõju potensiaalsete energiate summe http://www.abiks.pri.ee SOOJUSHULKsiseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel TAUSTSÜSTEEMkella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse TD I süsteemi siseenergia muut on võrdeline välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga TD IIsoojus ei kandu kunagi üle külmemalt kehalt soojemale ÜLEMAAILME GRAVITATSIOONISEADUSkaks keha tõmbavad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade massiga ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga...
absoluutse temperatuuriga Isobaariline Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT (MendelejeviClapeyroni võrrand) SISEENERGJA JA SELLE MUUTMISE VIISID. TD I. TDI energia jäävuse seadus, mis seob siseenergia töö ja soojushulga Kõikidest siseenergia liikidest muutub soojusnähtustes vaid molekulide kineetiline ja nende vastastikmõju potensiaalne energia Siseenergia keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise energia summat nim siseenergiaks U=3/2m/MRT (üheaatomilise ideaalse gaasi siseenergia) Soojushulgaks nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Soojushulka arvutatakse valemiga Q=cm..t...
See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine...
Selgita mõisted:siseenergia,soojushulk,soojusjuhtivus,soojuslik tasakaal 2.Soojusülekande liigid(3),Selgitus. 3.Soojusülekande seaduspärasused 4.Termose töö põhimõte 5.Erisoojuse definitsioon 6.Ülesanded,soojushulge valem,tüüpe on 4. Vastused. 1.*Siseenergia-koosneb kineetilisest ja potensiaalsest keha energiast. *Soojushulk-siseenergia hulk,mis kandub teistele kehadele või siis teiselt kehalt antud kehale. *Soojusjuhtivus-siseenergia kandumineühelt aineosakeselt teise aine osakesele. *Soojuslik tasakaal-kaks keha sama temperatuuriga 2.Soojusülekande liigid-1.Kokkupuude 2.Kiirgusena-päikeselt või lõkkelt 3.Konvektsioon 3.Kandub alati kuumemalt kehalt külmemale soojusliku tasakaalu suunas. 4.Termose töö põhimõte seisneb võimalikult halvas soojusjuhtivuses. 5.Aine erisoojus näitab,kui suur soojushulk peab kehale kanduma,et keha massiga 1 kg soojeneks 1kraadi võrra. 6.Soojushulga valemtüüpe-...
Osakesed liiguvad korrapäratult. * IDEAALNE GAAS Ideaalse gaasi mudel sisaldab seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. · Molekulid on punktmassid (nende ruumala loetakse kaduvväikeseks) · Molekulide põrked anuma seintega on absoluutlelt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel) · Molekulide vahel ei ole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõude) SOOJUSHULK Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekandes. Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusülekande teel ühelt kehalt teisele. Soojushulk on termodünaamilist protsessi iseloomustav algebraline suurus. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulga tähis on Q, Soojushulga ühik on 1J ja 1cal Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt Q soojushulk 1J...
Siseenergia I termodünaamika printsiip Q = A + U Süsteemile antud soojushulk kulub välisjõudude vastu tehtud tööks ja siseenergia suurenemiseks. Q = cmt = cmT (soojendamine/jahtumine) Soojushulk näitab, kui palju muutub siseenergia soojusülekandes ilma tööta. Q = +- *m sulamine/tahkumine Q = +- L*M aurumine/kondenseerumine Q = q*m kütte põlemine A = PV Soojusmasin Soojusmasinaks nim masinat, kuis siseenergia mõjul tehakse tööd Soojusmasina kasutegur = Akasulik/Akogu * 100% Kasutegur näiatb, milline osa koguaenergiast läks kasulikuks = (Q1 Q2)/ Q1 *100% Max kaustegur on ideaalse masina kasutegur = (T1 T2)/ T1 * 100% T1 soendi absoluut temp. T2 jahuti abs. Temp. II termodünaamika printsiip 1. soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale 2. suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mitte korrastatule 3...
· Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel. · Osakesed liiguvad korrapäratult. 4. Mis on soojuspaisumine? Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse SOOJUSPAISUMISEKS. Gaaside, vedelike ja tahkiste korral kehtib seaduspärasus: aine ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Soojuspaismise seaduspärasustega arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. 5. Mis on siseenergia ja selle muutmise viisid? SISEENERGIAKS nimetatakse aineosakeste liikumise ja vastastikmõju energiat. Energiasise= Eos. pot + Eos. kin Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel, kuid ka aine oleku muutumise. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: mehaaniline töö ja soojusülekanne. Soojusülekandeks nimetatakse keha siseenergia muutmise viisi, kus energiat antakse...
Massiprotsent × 100 % Dissotsiatsioonimäär Aine mass m=c × M m= n × M pH= - log |H| pH=pK log |H|= |H|=K × [HO] = pOH= - log |OH¯| |OH¯|= Molaarmass M = V × Cm M= M= Molaalsus Cm= Cm= Ruumala V= V= Konsentratsioon C= C= C= Happe ja soola suhe: = Moolide arv n= n=C×V Entalpia H= U+nRT H=G+TS Siseenergia U=H-nRT U= q - w Gibbsi vabaenergia G=H-TS G= -nFE G=Gr°+ RT ln Q Entroopia S=R ln S= S=nc ln S= nR ln S= nR ln Kiirus v = v=K×C(a)×C(b) v(t2)= v(t1) × Poolestusaeg t= t(e,k) = i× K(e,k) × Cm (elektrolüütide puhul i= × (produktide ioonide arv -1) + 1 Osmootne rõhk = i × Cm × RT Tasakaalukonstant Ka= lnK= lnK = ln = × - ) K2= K1 × aktivatsioonienergia E=E - lnQ ...
1.prints. termodün.-le süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. A=- U ;Q= U +A Siseenergiaon molekulide soojusliikumise e.kin.ja vastastikmõju e.pot.energia summa.(J) Q=cm t ; t =(t2-t1); c=erisoojus(4200J/kg*C);cm=C Seda saab muuta soojusvahetuse käigus:kui soojusvahetuse käigus anda kahele kehale mingi soojushulk,siis tema temp.tõuseb. Seetõttu suureneb ka keha siseenergia.Kui soojusvahetuse käigus keha annab ära mingi soojushulga,siis tema siseen.väheneb.Töö gaasi paisumisel: Gaasidega võrreldes paisuvad vadelikud ja tahked ained suhteliselt vähe.Paisudes avaldavad nad küll väga suurt rõhku,mis võib aga masina konstruktsioonile isegi ohtlikuks osutuda.Pealegi on soojushulga kiire üleandmine vedelikule või tahkele ainele raskendatud.Kui gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
