soolvette? Mida katseks vaja läheb? • Suur klaasist anum • Toores muna • 1000g soola • Vesi • Möödunõu • Kaal • Lusikas • Hüpoteesi kontrollimine: Võtan klaasist anuma ja lisan sinna 1,5 l vett, see järel lisan 50g soola. • Mis juhtus? • Muna vajus üsna kiiresti põhja. • Pilt: Informatsiooni kogumine • Lugesin internetist soola lahustuvusest veest. Hüpotees • Kui vee soolasisaldus on 150g/l , siis toores muna ei vaju põhja ning jääb ujuma. Hüpoteesi kontrollimine 1 • Lahustasin 25g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus kiirelt põhja. Hüpoteesi kontrollimine 2 • Lahustasin 50g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus kiirelt põhja. Hüpoteesi kontrollimine 3 • Lahustasin 75g soola 1l vees. • Sool lahustus vees veidi aeglasemalt kui varem.
(kannatanu hingab ja ta süda töötab) Teadvuseta kannatanu abistamine • Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja tema pulss on tunda, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse. • Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse. • Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga. • Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal. • Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju kõhuli. 14. Kuidas ja missuguses järjekorras edastada teade kannatanu/kannatanute kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15. Mida tähendab jätkuv esmaabi? (Vastus – kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine kuni kiirabi saabumiseni) 16. Mis on ajukolju trauma? Missugused on põhjused ajukolju trauma tekkeks? Ajukolju trauma
12 dl vahukoort 1 dl suhkrut 1 sl laimimahla riivitud laimivõi sidrunikoort Taina valmistamiseks vahusta toasoe või tuhksuhkruga, lisa munakollased ja jahud ning paki valmis taigen toidukilesse ja aseta vähemalt 30 minutiks külmkappi. Rulli tainas u.0,3 mm paksuseks ja lõika klaasi või vormiga muffinipanni aukudest veidi suuremad ringid. Vajuta taignakettad muffinipanni süvenditesse ja aseta keskele fooliumitükid ning midagi raskuseks (herned, oad, riis vms). Niimoodi toimides ei vaju korvikeste ääred küpsemise ajal alla. Küpseta 200 kraadises ahjus 8 minutit, eemalda fooliumid koos raskusega ja küpseta korvikesi veel 5 minutit või kuni need on ilusasti helepruunid. Lase korvikestel 10 minutit vormis jahtuda ning kummuta siis vorm tagurpidi lauale, et korvikesed välja tuleksid. Sulata sokolaad veevannil ja määri pintsliga korvikeste sisse. Jäta mõned maasikad kaunistamiseks, ülejäänud lõika väikesteks kuubikuteks. Vahusta vahukoor. Lisa mascarponele
Tsitaadid 1. ,,Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga." (John Heywood) 2. ,,Amatöörid loodavad. Professionaalid töötavad." (Garson Kanin) 3. ,,Vaju põhja või uju." (William Shakespeare) 4. ,,Suurimad lahingud peetakse meie peas." (Jameson Frank) 5. ,,Inimene pole vaene, kui ta suudab veel naerda." (Raymond Hitchcock) 6. ,,Sooritamata löökidest läheb 100 protsenti märklauast mööda." (Wayne Gretzky) 7. . ,,Mul pole eilseid. Aeg võttis need ära, homset ei pruugi tulla aga mul on täna!" (Pearl Y. McGinnis) 8. ,,Kes teab, võib-olla on täna õhtul maailmalõpp?" (Robert Browning) 9. ,,Inimese hing on surematu ja hävimatu." (Platon) 10. ,,Tooge mulle ruttu veini, et saaksin meelt kasta ja midagi tarka öelda." (Aristophanes) 11. ,,Edukaid inimesi ei ohusta kunagi läbikukkumised, sest nad pööravad need teadmisteks." (Jim ja Charles Fay) 12. ,,80 protsenti edust seisneb kohaleilmumises." (Woody Allen...
A Rida 1. Alumiiniumist lusikas vajub vees põhja. Miks ei vaju sama lusikas põhja siis, kui ta panna seebikarbile, mis ujub vees? Põhjenda vastust. 2. Kuidas teha kindlaks, kumb on suurema tihedusega – kas Coca-Cola või mineraalvesi? Mõlemasse vedelikku asetada pall, see vedelik kus pall vajub vähem on suurema tihedusega, kuna suurema tihedusega vedelikus on ka üleslükkejõud suurem. 3. Kaks anumat on täidetud erinevate vedelikega. Kuidas teha palli abil kindlaks, kummas anumas on tihedam vedelik? Põhjenda vastust.
seejärel füüsiliselt surudes vajub riie põhja. 4. Polüamiid ( löng, sinine) Põletususkatse : Süttib kiiresi ja suure leegiga ja sädemeid pritsis ka. Niidikesed sulavad ära aga nöörist jääb alles suur must tomp. Lõhnas nagu plastik. Märguvuskatse : Vette asetades vett endasse ei ima. Surudes ei taha alla vajuda. Lõnga peale tekivad pisikesed tilgad.Pigem vetthülgav, sest isegi füüsiliselt surudes ei vaju alla ega ima endasse vett. Välja vöttes taaskord täiesti märg. 5. Akrüüllõng (punane) Pöletuskatse: Kergesti süttiv. Pöleb senikaua, kuni mittemidagi enam järgi ei jää. Pöleb ereda leegiga ja pöleb osade teiste kiududega vörreldes suht aeglasti. Lõhn on siuke keemiline ja väga ebameeldiv. Märguvuskatse: ei ima endasse eriti vett ja isegi füüsiliselt surudes ei taha põhja vajuda.Välja võttes on ta aga täiesti märg. 6
N: kiirlift alustab laskumist,tekib alakoormus. Keha vabal langemisel tekib kaalutus e. Keha kaal on võrdne 0-ga. P=0N Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.(JOONIS KA!) Deformatsioon keha mõõtmete muutumine välisjõude tõttu. Liigid: SURVE-, TÕMBE-, PAINDE-, VÄÄNDE-, NIHKEDEFORMATSIOON. Elastsusjõud alati vastupidise suunaga välisele jõule; põõab keha esialgset kuju taastada. N: me ei vaju põrandast läbi. Hõõrdumine on KASULIK KAHJULIK Esemed seisavad paigal Pinnad kuluvad Saame istuda toolile Auto pidurid võivad kuumeneda Töövillid võivad tekkida Rattad veerevad Hõõrdumist saab SUURENDADA VÄHENDADA
tõeks politseiniku sõnad, et ikka juhtub, kahjuks. Muidugi pidin ma ka endast väiksemate karjas olema. No need päevad on alati täis ootamatusi, sest mitte kunagi ei või teada millega nad jälle hakkama saavad. Ja iial ei või aimatagi, kust pauk või pirn tuleb. Isegi metsa ei julge sellistega enam minna. Kujutage ette, et sõidate rahulikult, teist möödub kimaga Paralepa võistkonda kuuluv rattur ning siis kilkab kõva häälega üks pärdikutest:" Näe, Paralepa p***e läheb!" Vaju või maa alla! Pidid nad just dressi alaselja osale oma võistkonna nime trükkima. Vaheaeg möödus liiga kiiresti. Oleksin meeleldi rohkem lugenud ja reisinud kaugemalegi, kui Lõuna-Eestisse, kuid muid toimetusi oli nii rohkelt, et päris puhkust õieti polnudki. Igavust ei tundnud ma suvel kordagi.
Lehmal habaid: piimahabaid: 20 Jäärhambaid: 32 Hobune: P: 28 J: 40-42 Siga: P: 28 J:44 ühe ja mitme kihilinemagu Erinevale toitumis- ja eluviisidest koduloomadel on võimalik eristada ühekabrilist magu ja mitme kabrilist magu. Mao kuju sõltub täitumise astmest, elundil eristatakse mitut alaosa. Ühekambrilisel mao limaskestas leidub hulgaliselt näärmeid. Mao asukoht sõltub loomaliigist ja toitumusest, pool tühi magu, mis ei vaju kõhuseljale, paikneb rinkeresiseses kõhuõõnes vahelihase ja maksa tagaküljel. Maks ja pankreas Pankreas e. Kõhunääre on endokriin e. Juhata nääre Hingamisteed Jagunevad: Ninaõõs, Kõri ehk higetoru, Kopsud Kopsud Imetajatel on vahelihas täielikult välja arenend. Kuse organid Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer), Kusejuha, Kusepõis, Kusiti,Kloaak Sugu organid
Miks siis pähkel mõlemal pinnal ei purune? Vastus peitub pinnase materjalis ja elastsusjõus. Diivan on tehtud pehmest materjalist ja selles olev deformatsioon on elastne st diivani pind muutub korraks vastavalt kehale, mis talle mõjub ja seejärel taastab algse kuju. Ehk siis diivani pind vajub löögi/surumise tagajärjel koos pähkliga. Pähkli purustamiseks on vaja aga stabiilset ja muutumatut pinda, näiteks laud. Laud on kõva, tugev ja püsiv ning tema pind ei vaju. Lauaplaadis olev elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeerivale jõule ja seetõttu laud ei deformeeru. Sellest järeldame, et pähkli purustamiseks on vaja tugevat pinda, mis pole elastne ega vajuks. (Mina kasutaksin hoopiski pähklitange ;)) 3. Laualt maha hüpates ei tohi maanduda sirgetele jalgadele. Miks on vaja maanudmisel põlved kõveraks lasta? Juba väga väiksest peale räägitakse lastele, mis on õige, mis vale ja milline käitumine on sobiv
See võib tekitada ookeanilaama kohale vulkaanide aheliku. (Havai, Mauna Loa vulkaan). Kui kuum täpp paikneb paksu mandrilise laama all, tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võib tekkida kontinentaalne rift. Nimetatud protsesside tulemsuena toimubki mandriliste laamadae lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine. Mandrilise koorega laamaosad ei vaju vahevöösse. 3.3 Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaanid võivad olla kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõneaastase vahega tegutsevad). Vulkaane leidub eelkõige
Kuumutatakse keemiseni Lisatakse jahu Keedetakse 5 minutit pidevalt segades kuni mass on lahti löönud keedunõu külgedelt lahti NB! Liiga vähesel keetmisel ei kerki tooted küpsetasel, tooted jäävad madalad ning served kaarduvad üles. Õige konsistentsi määramine Taigna õige konsistents on: Masin lülitatakse seisma, osa taignast tõmmatakse lusikaga järsult üles Kui taignaserv rullub alla volti ja ei vaju laiali on munade kogus õige Kui taignaserv jääb püsti on taigen kõva ja mune tuleb lisada juurde Kui taigen valgub laiali on ta liiga vedel Taigna parandamiseks tuleb segada uus taigen Enne munade lisamist segada juurde liigse munakogusega taigen Seejärel lisada veel nii palju mune, et taigen tuleks paraja konsistentsiga Keedutaigna valmistamisel tuleb kasutada munakollast ja munavalget koos!!! Toorainet tuleb kaaluda täpselt retsepti järgi!!
Me puutume sellega iga päev kokku, kuid me mõtleme sellele väga harva. Gravitatsioon on jõud, mis hoiab näiteks kehi maa küljes kinni. Kui see puuduks, siis me kõik hõljuksime maailmaruumis ringi ning üsna tõenäoliselt me ei saaks ka elada (juhul kui pole midagi tarka välja mõeldud selle jaoks). Samas me näeme igapäevaselt, et lennukid ja ka helikopterid lendavad Maal õhus ringi siin nagu gravitatsioon ei kehtikski. Või siis näiteks laev püsib vee peal ei vaju põhja. Laeva puhul on asi selles, et see osa mis on laeval vees, on täidetud õhuga ning see hoiab laeva vee peal. Ka seesama laeva näide on füüsikaga seotud ning see on igapäevane. Kuid kuna ma iga päev laevade ja lennukitega otseselt kokku ei puutu, siis toon ühe teise näite kukkumine. Näiteks kui ma sõidan rulaga ning ma komistan kuskile kivi otsa, siis ma kukun rulalt maha maapinna peale. See juhtub gravitatsiooni põhjusel.
Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes hakkab vett imama ja vajub põhja alles läbimärjana. Välja võttes tundub kare. 2. Põletuskatse. Leegile lähedale viies hakkab sulama ja seejärel lahvatab põlema, põleb ereda ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev ja meenutab paberi ja plastiku kooslust, jäägina tekib hallikas tuhk. 2. Märguvuskatse. Ei märgu hästi. Kulub kaua aega enne kui materjal märguks ja põhja ei vaju enne kui suruda. Välja võttes tundub libe. Viskooskiu omadused: · Imab niiskust, ilma et ta tunduks märg · Klaasja läikega · Kiu lagunemine algab 185 kraadi juures · Tavaviskoos ei kannata keetmist · Kortsub tugevalt
Varu laiuseks arvestatakse elumajal vähemalt 100 mm, kõrvalhoonel vähem. Salapulkade kasutamine aitab palkseinal püsida kuivades stabiilsena. Sõrestiksein Hoone sõrestik koosneb raampuudes, postidest, siduvatest taladest ja diagonaaltugedest. Sõrestikmaterjalina kasutatakse peamiselt 6 x 6 tolliseid (152 x 152 mm) prusse. Sõrestikseinal on rõhkpalkseina ees hulk eeliseid: Sõrestikseina sai ehitada kiiremini kui rõhkpalkseina Sõrestiksein ei vaju, samas kui palkseina suurim probleem on just vajumine. Kui sõrestiksein oli tehtud kuivast materjalist, võis selle pärast valmimist kohe katta laudadega ja viimistleda. Sõrestikseina tegemisel saab kasutada lühemat puitmaterjale. 2 Sõrestiksein koosneb sõrestikust ja sõrestiku prusside vahelisest täitematerjalist. Vastavalt
Kala ja kalatooted Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näi...
Jõudu rakendades vajub see lõpuks vette. Välja võttes tundub nagu märg plaaster või side. Põletuskatse (2). Süttis kiiresti ja suure leegiga ja pritsis isegi natuke sädemeid.Kanga kiud hakkavad sulama, aga nöörist endast jääb alles must tomp. Lõhn meenutab luud ja plastikut. Märguvuskatse (2). Vette asetades vett endasse ei ima, ega taha põhja vajuda. Lõnga peale tekivad pisikesed tilgad. Vetthülgav, sest isegi füüsiliselt surudes ei vaju alla ega ima endasse vett. Välja võttes täiesti märg. Tulemuste võrdlus: Põletusk. Täiesti erinevalt põlesid. Üks põles suure leegiga, teine peaaegu et ainult hõõgus. Ühel põlemises eraldus ka luud meenutav lõhn, nagu polüamiidkiule omane. Märguvusk. Vastab polüamiidkiu tunnustele, et on vetthülgav ja nagu katsetest näha oli, ei vajunud põhja ega imanud endasse vett. Polüamiidkiu omadused: · Elastne
5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad vulkaaniliste saarte kaar,mandri serva vulkaaniline mäestik,mandri serva kuhjub uusi kivimeid,millest mandriline maakoor kasvad,need on kergemad kivimid ja ei vaju vahevöösse.Vaikse ookeani"tulerõngas". Ookeani sulgumine: Ookeaniline maakoor vajudes tekitab mandrilist maakoort,selle asvelt mandrid kasvavad ja ookeani nõgu sulgub.Keskahelikust ei teki juurde uut ookeanilist maakoort.Noorte kurdmäestike kujunemine.Tethyse ookeani sulgumine. Kuumad täpid: Nii ookeanites kui mandritel võib leida vulkaane,mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale-nn. kuumi täppe. Need
Juba nad jooksevad kiviste koskede kohal huigates, hullates unedest hapramal kiikuval, kõikuval Valgusekõrrel valule vastu, saatuse sülle viipama, viskuma õuduste õuel koleda kiuste päikese poole. Võta kinni mu käest. Ei vaibu Ei vaibu, ei vaju tuhka looja läidetud luuleread, kui ta ise põrmu ei pilla oma süttivat sulepead. Ikka põleb ära ta paber. Ikka pakub end paberiks paas, tulekindel tahutud kivi, raudkalju, räbune räni ja mõõgateragi maas. Ei kivis ole kõlapinda ega mõõgas midagi head – seepärast me inimrinda looja kirjutas oma read. Ainus autor „Aeg, sina kogenud kriitik,
niklist. 2. Mandriline ja ookeaniline maakoor. Maakoore paksus : M: -7o km ; O: -2o km Vanus: M: - 4 miljardit aastat O: -18o miljonit aastat Tihedus: M: 2,7 (kergem) O: 3,o (raskem) Kivimkihid: M: settekivimid, graniit, basalt. O: settekivimid, basalt. Ookeaniline maakoor on Maa gravitatsiooniväljas ebapüsiv, vajub jahtudes ja tihenedes vahevöösse. Mandriline tänu väiksemale tihedusele vahevöösse ei vaju. 3. Laamade liikumine ja geoloogilised protsessid. A Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla. 1. Vajumiskohta tähistab süvik. 2. Tekivad kurdmäestikud. 3. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt ja tekivad magmakolded. 4. Esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. n: Nazca ja Lõuna-Ameerika laam Euraasia ja Vaikse ookeani laam B Ookeanilaamade lahknemine (ehk spreeding) 1. Uue maakoore teke. 2. PAngasmäestike teke; saared. 3. Vulkaaniline tegevus ja maavärinad.
Ta ei lase liival kõrva tungida. Selle jaoks on tal kõrvas tihe karvastik. Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda, aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett. Keha üleliigse kuumenemise eest kaitsevad pikad jalad, mis hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10° madalam maapinna temperatuurist. Liival kõndimiseks on kaamelil paksud ja laiad jalatallad. Need ei vaju liiva sisse kuna on paksud. 6 KOKKUVÕTE Autor õppis antud referaadist, et kaamelid on kõrbes asendamatud loomad. Nad võivad olla terve talve ilma veeta ja kaameleid hüütakse ,,kõrbelaevadeks", sest ta tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu. Lisaks õppis autor veel, et kaamelid elavad 30 liikmelistes karjades ja võivad elada kuni 40 aastaseks. Autori teadmised kaameli eluviisi, elupaiga,
Taigna tihendamiseks koputatakse koonilist rõngast 4-5 korda vastu lauda. Seejärel tuleb lõigata taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat aparaadi nõela alla. Esmalt tuleb viia nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning seejärel vabalt lasta langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse uues kohas. Peale igat katset tuleb nõel hoolikalt puhastada. Tardumisaeg on ajavahemik, mil nõel ei vaju enam aluseni kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. 4.4 Paindetuveguse leidmine Painde- ja survetugevuse määramisel tuleb valmistada normaalkonsistentsest taignast 3 proovikeha (prismad-40 x 40 x 160 mm). Võetakse vajalik veehulk, millele lisatakse 20 sekundi jooksul 1200 g kipsi. Segu segatakse 60 sekundit ning valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust
elukommete kordumist. Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll. Traditsioonid annavad lastele mõista mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse nad usuvad. See on ka põhjus miks lastega
Tsitaadid ja refereer ingud 1. ,,Tsiteerin sageli iseennast; see annab jutuajamisele vürtsi juurde." (George Bernard Shaw) 2. ,,Tühipaljas pikaealisus võib olla hea neile, kes jälgivad elu pealtvaatajana. Ent neile, kes selles mängus osalevad, võib üks tund tunduda aastana ja üheainsa päeva töö igaviku saavutusena." (Gabriel Heatter) 3. ,,Aeg on materjal, millest ma olen tehtud. Aeg on jõgi, mis kannab mind edasi, kuid mina olengi jõgi; see on tiiger, mis mind alla kugistab, kuid mina olengi tiiger; see on tuli, mis mind hävitab, kuid mina olengi tuli." (Jorge Luis Borges) 4. ,,Liblikas ei loe kuid, vaid hetki, ja tal on aega küllaga." (Rabindranah Tagore) 5. ,,Mul pole eilseid. Aeg võttis need ära, homset ei pruugi tulla aga mul on täna!" (Pearl Y. McGinnis) 6. ,,Aeg on kõige väärtuslikum asi, mida inimene saab kulutada." (Theophrastos) 7. ,,Kes teab, võibolla on täna õhtul maailmalõpp?" (Robert...
mõned nõuanded, mida peaksid peatselt lapsevanemateks saavad paarid jälgima, et äkksurma sündroomi riski miinimumini viimiseks. Soovitatakse printida see nimekiri välja ja kleepida beebi voodi lähedale: 1. Enne sünnitust: Käige rasedana regulaarselt ja varakult arstlikus kontrollis ja toituge tervislikult; ärge tarvitage alkoholi ega narkootikume. 5 2. Voodi: Kasutage voodis ja vankris kõva madratsit, kuhu beebi sisse ei vaju. Ärge pange beebile alla ega peale pakse või kohevaid tekke ega lambanahku ja ärge hoidke tema magamiskohas pehmeid mänguasju ega patju. 3. Asend: Pange beebi alati magama selili. Et vastsündinu püsiks selili, mässige ta teki sisse, aga jätke käed vabaks, et ta neid liigutada saaks. 4. Temperatuur: Beebi tuba ei tohi olla palav. Hoidke tuba temperatuuril, mis teile endale paras tundub, ja ärge beebit öösel liiga paksult riieta. 5
Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett. Keha üleliigse kuumenemise eest kaitsevad pikad jalad, mis hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10° madalam maapinna temperatuurist. Kokku. Liival kõndimiseks on kaamelil paksud ja laiad jalatallad. Need ei vaju liiva sisse ja kuna on paksud, kaitsevad ka kõrvetava liiva eest. Põlvedel ja kõhul on erilised nahapaksendid, et kaamel saaks maas pikutades puhata keha kõrvetamata. 3. KAAMELI KÜÜR Kaameli küür pole veevarude vaid rasvatagavarade säilitamiseks. Seda kasutatakse kui toitu napib. Järjest võimsamaks ja kõrgemaks muutuv küür annab tunnistust ka looma tervislikust seisundist. Kui toiduallikad kaovad, on
jooga vedad hinduism budism · Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud Veda teadmine 15001000 e.Kr · Rigveda hümnide teadmine · Smaveda viiside teadmine · Jadzurveda ohvrirituaalide teadmine · Atharvaveda loitsude teadmine Jumalad Agni, Vaju, Surja, Indra, Pradzapati, Mitra, Varuna, Vrita, Rudra, Purusa 4 · Vedade jumalad 5 4 asrama't brahmacharya õpilane grihastha perekonnapea, majapidaja vanaprastha mõtisklusse tõmbunu, metsaelanik samnyasi maailmast loobuja, kerjus aranyakad metsaraamatud upanisadid istungid 6.saj e.Kr · Chandogya-upanisad, · Brihad-aranyaka-upanisad,
ja valatakse koonilisse rõngasse 30 sekundi jooksul. Taigna ülejääk lükatakse pealt. Taigen pannakse Vicat' aparaadi nõela alla ning nõel vastu taigna pinda. Nõela hakatakse kukutama iga 30 sekundi järel, peale mida tuleb nõel puhtaks teha. Iga kukutamine toimub uues kohas, kusjuures uus koht ei tohi olla lähemal kui 0,5 cm. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vette valamisest kuni momendini, mil nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vette valamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulgu kujutatakse graafiliselt teljestikus, kus horisontaalteljel on aeg ning verikaalteljel nõela vajumise sügavus. 4.4. Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsiga tainas, mis
Seejärel lõigatakse taigna ülejääk noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadio nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale iga katset puhastatakse nõel hoolikalt. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulgu kujutatakse graafilist teljestikus, kus abstsisstelgedele märgitakse aeg kipsi vettevalamise hetkest, ordinaatteljele nõela vajumise sügavus. Katse tulemused on toodud punktis 4.3 graafikul 1.1 3.4 Painde- ja survetugevuse määramine
moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele. Ettevalmistavad harjutused * Toengistest sirutada tagatoeng lamangusse. * Toenglamangus jalad tõukega harki ja kokku. * Toenglamangust pööre tagatoenglamangusse ja tagasi. * Toenglamang, pöiad varbseinal. Kõndida jalgadega varbseinal kõrgemale ja kätega varbseinale lähemale. * Toengväljaastes, abistaja vajutab õlgadele (käed tugevad ei vaju alla). Juurdeviivad harjutused * Käed maas, puusa üles viimine. Käed õlgade laiuselt, sirgelt. 11 * Toengkükist vasakul jalal, parem jalg taga varbal, käed maas (umbes sammu kaugusel ees asuvast jalast). Parema jala üles viskamine (vasak jalg tõukab), * Eelmine harjutus, kuid abistaja võtab jalast kinni. Teise jala toob sooritaja ise juurde. Vahelduvalt tuuakse jalad alla. Kätelseisu õpetamise järjekord: 1
ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele Ettevalmistavad harjutused · Toengistest sirutada tagatoeng lamangusse · Toenglamangus jalad tõukega harki ja kokku · Toenglamangust pööre tagatoenglamangusse ja tagasi · Toenglamang, pöiad varbseinal. Kõndida jalgadega varbseinal kõrgemale ja kätega varbseinale lähemale · Toengväljaastes, abistaja vajutab õlgadele (käed tugevad ei vaju alla) Juurdeviivad harjutused · Käed maas, puusa üles viimine. Käed õlgade laiuselt, sirgelt · Toengkükist vasakul jalal, parem jalg taga varbal, käed maas (umbes sammu kaugusel ees asuvast jalast). Parema jala üles viskamine (vasak jalg tõukab) · Eelmine harjutus, kuid abistaja võtab jalast kinni. Teise jala toob sooritaja ise juurde. Vahelduvalt tuuakse jalad alla Kätelseisu õpetamise järjekord 1
Mandrilist laama suudab rebestada kas väga suur soojusenergiaga vahevöö ülessulamiskolle või mitme kolde kooslus. Alates kuumast täpist ja kontinentaalsest riftistumisest kuni ookeanilise rifti tekkeni toimubki mandriliste laamade lõhkumine ja ookeaninõgude moodustumine. Viimased teevad läbi laienemise ja ahenemise ning sulguvad lõpuks oma mandriliste äärte triivitulemusena. Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad (tänu oma kivimite väikesele tihedusele) vahevöösse. Vulkaanid (51-54) Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed- pidevalt või mõne aasta vahega tegutsevad.
Võimaluse korral lisame ka veidi poolkõdunenud okkapuru. Sellise seguga täidame augu või piirete vahele jääva 'küna'. Täitmise ajal tuleb materjali lisamisega aeg-ajalt vahet pidada ja juba paigaldatud segu kinni tallata. Mida kohevam on segu, seda usinamalt tuleb tallata, muidu vajub turvastaimla hiljem nõkku justkui korrastamata matmispaik. Pätside kasutamisel laome augu või peenra tihedalt pätse täis. Vahed täidame turbapuruga. Selline turbaaed lohku ei vaju. Taime istutamiseks lõigatakse pätsi sellise suurusega auk, et taime juured vabalt sinna ära mahuvad . Pärast taime kohalesättimist täidetakse istutusauk turbapuruga ja vajutatakse tugevasti kinni. Kastmispiirangud Kuivaperioodil näib turba pind tuhkkuiv olevat ja kangesti tahaks turbaaia taimi kasta. Vesi peaks olema pehme (s.o vähese hulga lahustunud ainetega) ja kergelt happeline. Valdavalt on Eesti kraani- ja kaevuveed karedad ja pigem leelisepoolsed. Seismisel muutub näiteks
Traditsioone seostatakse kõige rohkem religiooni ja kirikuga. Paljud kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud. Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll. Traditsioonid annavad lastele mõista mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse nad usuvad. See on ka põhjus miks lastega peredes
(Havai vulkaaniahelik, Mauna Loa, Meiji) Kui kuum täpp paikneb paksu laama all, tekib võlvkerge ja see sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kontinentaalse rifti (rebendi). Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. (IdaAafrika) Erinevalt ookeanilisest litosfäärist ei vaju mandrilise koorega laamaosad vahevöösse sellest ka erinevus vanuses. Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaanid võivad olla kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõneaastase vahega tegutsevad). Vulkaane leidub eelkõige
Ø Puhake piisavalt Ø Ärge tarvitage alkoholi Ø Mõelge läbi oma teekond Ø Varuge sõiduks piisavalt aega Ø Tehke tiir ümber auto ja veenduge, et rehvid oleks täis, et ei oleks auto all näha lekkekohti ja kõrvalisi esemeid. Ø Puhastage auto lumest ja aknad jääst Ø Vajadusel kontrollige õli ja muid vedelikke. Ø Kontrollige tuled Ø Kontrollida kojamehed Ø Sättida end mugavalt sisse Ø Soovitavalt kontrollida jalaga piduri pedaali, ega ei vaju liiga põhjani. Ø Reguleerida peeglid Ø Käivitada sõiduk lahutatud siduriga Ø Turvavöö Ø Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist. Ø Suunamärguanne enne liikuma hakkamist Juhised auto juhtimiseks talvel Talvetingimustes on autojuhtimine sageli keerukam , kui arvata oskaks. Jätame meelde juhtnöörid ja nõuanded, mis aitavad tagada ohutust maanteel. Tutvume talvise ohutu sõidu põhimõtetega: Ø Jäta mänguruumi Ø Talverehvid
● Pilpakatus on aga tänapäeval haruldane, kuna pilbaste käsitsi kiskumine on väga kohale teistpidi kui kõik teised read – kumerus allapoole. töömahukas. ● Tulemuseks on ilusam katus – räästas ei vaju alla. ● Kvaliteetse, st aeglaselt kasvanud okaspuust lõhestatud pilbastest katuse iga on ● Kui esimene rida on täispikkadest laastudest, lõigatakse teise rea laastud hinnatud 50–80 aastale.
1. EESMÄRK Töös oli vaja määrata kipssideaine jahvatuspeensus, kipsitaigna normaalkonsistents, kipsitaigna tardumisaeg ja painde- ning survetugevus. 2. KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse 50 g ning asetatakse sõelale nr 02, sõelumine sooritatakse käsitsi või mehaanilisel teel. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem k...
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene m...
tervena paistvad palgid tuleb välja vahetada, sest need on üsna suure tõenäosusega samuti nakatunud. Kahjustatud palgid tuleb ära põletada. Renoveerimise puhul on hea tava, et kasutatakse sama materjali, mida on kasutatud algselt. Samas, kui palkseinast läheb mingi lõik kogu ulatuses vahetusse, võib olla mõistlik hoopis palksein seal asendada kas püstiste palkidega või karkass-seinaga, kuna värske palksein vajub umbes 4%, aga vana palkosa enam ei vaju ja see võib tekitada probleeme. Materjal peab kuiv olema Konstruktsiooni vahetamisel tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid. Puit on looduslik materjal ja kui palki vahetada ning seina konstruktsioon suletakse, peab kindlasti jälgima, et materjal oleks eelnevalt kuiv, see tähendab, et niiskus puidus oleks umbes 20%. Muidu võib sein väga kiiresti mädanema hakata. Samuti tuleb jälgida, et puit ei tohi otseselt kokku puutuda veega, sest siis ta mädaneb samuti kiiresti
asetatud muna tõuseb, tömp ots üleval, peaaegu püsti. Läbivalgustamisel näeme väljaveninud õhukambrit ning eristame selgesti munakollase varju. Taldrikule löödud munakollane on lame, valge vedel ja valgub laiali. Muna raputades kuuleme, et muna sisu lööb vastu koort. * Kanamunade värskuse proovimiseks võib sulatada 120 g keedusoola ühes liitris vees ja lasta sinna proovitav kanamuna. Kui see on sama päeva muna, vajub ta põhja; teise päeva muna ei vaju enam põhja, kolmanda päeva muna ujub vedeliku pinnal. * Halba muna tunneme sellest, et ta jääb ujuma soolvee peale, kuhu 10 osale veele on lisatud 1 osa soola. Vaadates muna vastu valget, näeme tumedaid plekke, aga värsked munad on selged. * Ülalmärgitu alusel on munade kvaliteedi määramine küllaltki aegaviitev. Tänapäeval saadakse abi ovoskoopidelt. Ovoskoobid on munade läbivalgustamise seadmed, millega avastatakse ebakvaliteetseid mune: vastu
2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu võimalikkuse põhja piirkonnas. 2. Vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. Kliima reguleerimisel on oluline osa nii veeringel kui hoovustel; Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks. 6
2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu võimalikkuse põhja piirkonnas. 2. Vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. Kliima reguleerimisel on oluline osa nii veeringel kui hoovustel; Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks. 6
2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: · Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu võimalikkuse põhja piirkonnas. 2. Vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. · Kliima reguleerimisel on oluline osa nii veeringel kui hoovustel; 6 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides · Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks.
see tavaliselt ajutisele väsimusele. - Kui hakatakse suusatama, kaotatakse tavaliselt mõned kilogrammid kehakaalust. See näitab seda, et organism vabaneb üleliigsest rasvast ja veest. VARUSTUS Suusad Suuski on mitmesuguseid : hüppe-, murdmaa-, slalomi-, kiirlaskumis-, jahisuusad jt. Suusad peavad vastama suusataja kasvule ja kaalule. Pikad suusad libisevad hästi ja rahulikult ning ei ei vaju pehmel lumel sisse. Liiga pikkade suuskadega on raske pöördeid sooritada. Lühikeste suuskadega on kergem pöörata, kuid seevastu hoiavad nad halvasti suunda suure kiiruse puhul, vajuvad pehmesse lumme, lõikuvad pööretel lumme ja libisevad halvemini. Suusakepid peavad olema kerged, vastupidavad ja elastsed. Suusasaapad Peaksid olema pehmest nahast ja need tuleks valida vastavalt jala suurusele. Oluline on ka õige hooldamine
e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Rooma linnal oli oma tippajal teedesüsteem, kus oli 29 Roomast radiaalselt väljuvat teed. Nende teede ülesandeks oli hoida koos Rooma provintse ja hõlbustada nede valitsemist.Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Ta on tuntud oma ökonoomse killustiku konstruktsiooni poolest. Tema idee oli, kuiv pinnas ei vaju, niiet ta soovitas anda aluspinnale kumera kuju, et vesi saaks paremini ära voolata. Tema ideed on kasutusel teeehitusel ka praegu Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine, ehituse ja remondi järelevalve,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid: • elektroonil...
Liidete tugevus suureneb, materjali käsitlemine lihtsustub, võimaldab käsitleda kemikaalidega. Parandab ja laiendab pinnakäsitlemisvõimalusi. 52. Kuivatamisvõimsus Kuivatusvõimsus= puidu tegelik niiskus/keskkonna tasakaaluniiskus. Kuivatusvõimsus näitab kui võrdne 1 on tasakaal-kuivamist ei toimud, alla 1 siis on keskkonna niiskus kõrgem, puit märgub, kui üle ühe toimub kuivamine. 53. Millise puidu niiskuseini kuivab puit loomulikus keskkonnas vaju all 15-20% 54. Saematerjali kaardumine Kaardumine on saetud materjali kõverdumine saagimisel, kuivamisel või säilitamisel. Esineb mitmel erineval viisil: küle- ja servakõrverus ehk pikikaardumine, ristikaardumine ja keerdumine. Küljekõverus mõõdetakse enim kaardunud 2m lõigul millimeetrites. 55. Saematerjali keerdumine Keerdumine on puidu pikisuunaline spiraalne deformatsioon. Mõõtmine tehakse halvimast 2m pikkusest kohast ja suurim erinevus tasapinnast väljendatakse
koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Taigna ülejääk lõigatakse noaga maha ja rõngas koos taignaga asetatakse Vicat’ aparaadi nõela alla. Nõel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejärel vabalt langeda taignasse. Iga 30 sekundi järel lastakse nõelal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lähemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Pärast iga katset puhastatakse nõel. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Tulemused on toodud tabelis 5.3. Kipsitaigna tardumisajad ja graafikus 1. Taigna tardumise kulg. 4.4. Tugevuskatse proovikehade valmistamine Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 3 risttahukat mõõtmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks võetakse 1200 g
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2021 Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipstaigna normaalkonsistents ja tardumisajad ning tardunud kipsi proovikeha painde- ja survetugevus. 2. Kasutatud materjalid Töös kasutati ehituskipsi Baugips – tootja Knauf SIA. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Elektrooniline kaal – täpsus 0,1g Vicat’ aparaat – täpsus 1 mm Hüdrauliline survepress purustava survejõu mõõtmiseks – täpsus 1kN Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN Nihik – täpsus 0,2mm Stopper Sõelad eri tihedustega Suttardi viskosimeeteri silinder Press paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp 50oC 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Antud töös leidis jahvatuspeenuse õppejõud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
