600 km v2 = = 50 . 12 h See on tõesti 10 km/h võrra väiksem esimese rongi kiirusest. Vastus : Esimesel rongil kulub 10 ja teisel 12 tundi. Ülesanne 2 (1) Ülesanne 2 Laev sõitis mööda jõge 100 km pärivoolu ja 64 km vastuvoolu 9 tunniga. Teisel korral sõitis ta sama aja jooksul 80 km päri- ja 80 km vastuvoolu. Leida laeva kiirus seisvas vees ja jõe voolukiirus. Lahendus Selle ülesande lahendamisel tuleb arvestada, et absoluutkiiruse leidmiseks tuleb pärivoolu liikumisel laeva kiirusele liita jõe voolukiirus, vastuvoolu liikumisel aga lahutada see. Tähistades laeva kiiruse seisvas vees otsitavaga v1 ja jõe voolukiiruse otsitavaga v2 , saame laeva absoluutkiiruseks pärivoolu liikumisel v1 + v2 , vastuvoolu aga v1 - v2 . Ülesanne 2 (2) Lahendus jätkub ...
Veenilaiendid (varikoos) Nimi: Veenilaiendid · Väga sageli esinev jalaveenide degeneratiivne haigus. · Tekkepõhjuseks on kaasasündinud sidekoe nõrkus. · Veenilaiendid paiknevad tavaliselt jalasäärel Soodustavad tegurid · Töö istuvas või seisvas asendis. · Rasedus. · Ülekaalulisus Kasutatud kirjandus · http://www.akgrupp.ee/index.php?id=89&keel= · http://et.wikipedia.org/wiki/Veresoontehaigused
ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s. Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= lo Aja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg. Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu, vastand kaksikute
valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= loAja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg.Kaksikute paradoks. Paradoks vastuolu,
millest järelduvad seosed s = vt s ja t = . v Ülesanne 2 (2) Samuti peame teadma, et samasuunaliste liikumiste liitliikumisel kiirused liituvad: v = v1 + v2 , vastassunaliste kiiruste korral aga lahutuvad: v = v1 - v2 . Antud ülesande korral tähendab see seda, et kui tähistada laeva kiirus seisvas vees tähega v, siis pärivoolu liigub ta kiirusega v + 2 km/h, vastuvoolu aga kiirusega v - 2 km/h. Peale laeva kiiruse v on tundmatuks ka ülesandes küsitud sadamatevaheline kaugus. Tähistame selle tähega s. Ülesanne 2 (3) Kuna teepikkus on aja ja kiiruse korrutis, siis pärivoolu liikumisel saame sadamatevahelise kauguse leida valemi pärivoolu sõites kulub 4 tundi s = (v + 2)t = 4(v + 2) = 4v + 8
krambid Esinemine esineb 10-20 % maailma rahvastikust ei olene vanusest esineb 10-15 % meestest esineb 20-25 % naistest soodustavad-rasedus, ealised muutused Põhjused kaasasündinud sidekoe nõrkus nahaaluste veenide ja ühendusveenide klappide funktsiooni häired soodustavateks teguriteks on töö istuvas või seisvas asendis, rasedus, ülekaalulisus vere aeglustumine veresoontes Ravi operatsioon (veenide eemaldamine ei mõjuta jala vereringlust, kuna sisemine sügavam veresoonte võrgustik jäetakse puutumata.) ravisukad, -põlvikud ja -sukkpüksid salvid, tabletid ja geelid
Ülesanne.1 X=onu vanus, y=tädi vanus Vastus: Praegu on onu 36 ja tädi 23. Ülesanne.2 X= mitu lehte on,y= mitu pilti on lehel Vastus: Albumis on 20 lehte. Ülesanne.3 Y=laeva kiirus, 1=laeva kiirus allavoolu, 2=kiirus vastuvoolu, s=teepikkus, t=aeg, v=kiirus Vastus: laeva kiirus seisvas vees on 15km/h. Ülesanne.4 1 töötaja teeb x detaili minutis, 2 töötaja teeb x-6 dtaili minutis. 1.=Kui palju teeb esimene töötaja detaile 420 minutis. 2.=Kui palju teeb teine töötaja detaile 420 minutis. Vastus: Esimine töötaja valmistab 7h 28 detaili ja teine töötaja valmistab 7h 20 detaili. Ülesanne.5 X ja y on kahekohaline arv.. Vastus: kahekohaline arv on 45 Ülesanne.6 Uus aeg=0,8t, uus kiirus=v(1+x) , s=teepikkus, t=aeg, v=kiirus
Hispaania paleoliitikum Willendorfi veenus paleoliitikum Megaliitiline monument alaliik: menhir Megaliitiline monument alaliik: dolmen Megaliitiline monument alaliik: kromlehh näide: Stonehenge Mesopotaamia kunst Tsikuraat Egiptuse kunst haudehitis mastaba Egiptuse kunst haudehitis astmikpüramiid Giza püramiidid Egiptuse kunst kaljuhaud näide: Kuningate org Egiptuse templi plaan Egiptuse skulptuurikunst vaarao seisvas ja istuvas asendis Egiptuse maalikunst(papüürusele) egiptuse poos Vana-Kreeka ehitusstiilid dooria joonia korintose Vana-Kreea arhitektuur Ateena akropol Vana-Kreeka arhitektuur Erechtheioni tempel karüatiidid Kreeka sulptuur arhailine ajastu kore kouros Vana-Kreeka skulptuur klassikaline ajastu Myron ``Kettaheitja" Polykleitos ``Odakandja`` Vana-Kreeka skulptuur hellenistlik ajastu "Milose Venus"
Tööstusheitveed Põllumajandusheitveed Kommunaalheitveed Atmosfääriheitveed Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline soojuslik Happesademed sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happelisemate sademete tekkes on peasüü inimesel. Vetikad Järve vees on liiga palju toitesooli, mis madalas, soojas ja seisvas vees loovad head tingimused vetikate massiliseks paljunemiseks. Vetikate vohamist ja kalade suremist aitaks vähendada ilma jahenemine, vihm ja tuul. Eestis laialt levinud kalaliikidele peetakse kriitiliseks piiriks 25°C vee soojakraadi. Liigse veereostusevältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka.
Riski- ja ohutusõpetus praktikum Mõõtmised: Luksmeetriga hoones Kopli tn. 101: II korruse suur koridor: 35 lux Trepi stend: 136 lux Fuajee: 48 lux Stend I korrusel: 30 lux Taksofoni laud: 65 lux Kelder: 11-13 lux Klassiruum 130: 350 lux Tuule kiiruse mõõtjaga väljas: 9-11 m/s Müra tugevus eelnimetatud hoones ja selle lähistel: Vaikselt olles hoones sees: 58 db Jutuajamine: 70-75 db Õues: 90 db Seisvas trammis: 85 db Vilistamine: 112 db Sissepuhumine 160 db Foon: 80-90 db Järeldus: Valgustatus: Arvestades, et normaalne valgustatus peaks olema 300-800 luksi, seda siis klassiruumides, stendidel jne. ehk kohtades, kus vaja midagi lugeda, kirjutada jne....
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandi II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunas...
m 1000 2⋅ − m = 10, ehk pärast m-ga korrutamist saame võrrandi m m2 + 10m – 2000 = 0. Selle võrrandi lahendid on 40 ja (–50). Viimane lahend ei sobi, seega pidi iga turist maksma esialgu 40 franki. Grupis oli 25 turisti (1000:25=40). Vastus: Grupis oli 25 turisti ja igaüks pidi maksma 40 franki. Ülesanne 4 Narva jõgi on 77 km pikkune. Praamil kulub sõiduks Vasknarvast Narva- Jõesuusse ja tagasi 18 tundi. Jõe voolu kiirus on 2 km/h. Leia praami kiirus seisvas vees. Lahendus: Koostame andmete põhjal tabeli: Olgu praami kiirus seisvas vees x km/h, siis arvestades seost v = s : t, saame Sõidusuund Tee pikkus (km) Kiirus (km/h) Aeg (h) VN-NJ 77 x+2 77 x+2 NJ-VN 77 x–2 77
kohandada ka erinevatele muusikazanritele miksimise abil. Peamiselt miksitakse jazzi, souli, funki, elektri ja disko muusikazanre. Tantsu tehnikad Breiktantsul on 4 eri tantsutehnikat. Nendeks on toprock, downrock, power moves ja freezid. Toprock Click to edit Master text styles Second level Toprock tähendab liigutusi, Third level mis sooritatakse seisvas Fourth level Fifth level asendis. Toprockiga väljendatakse tavaliselt agressiivsust või rahulikkust. Downrock Downrocki väljendab, mis Click to edit Master text styles tahes liikumist põrandal käte Second level kui ka jalgade abil, mis Third level Fourth level vajab eriti suurt Fifth level
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · ...
Etendati näidendit. Eestindama- Eesti keelde tõlkima. Ta on eestindanud ukraina keelest mitu teost. Eestistama- Eestiliseks, eestipäraseks tegema, eestipärastama. Nimesid eestistama. Efektsus- Silmapaistev, muljetavaldav. Arvustuses kiideti lavakujunduse efektsust. Efektiivsus- Tõhus. Töötab vähese efektiivsusega Elunema- Elanikuna asuma. Majas eluneb kuus perekonda Elutsema- Kiratsevalt elama, vegeteerima; elunema. Paadialused elutsevad ilma hooleta ja tööta. Koger elutseb seisvas vees Enamik- Suurem osa. Enamik lapsi haigestus. Enamus- Arvuline ülekaal. Tuli alluda enamuse tahtele. Enne- Varem, varemal. Kus ta enne oli. Ennem- Pigem. Ennem surm kui niisugune elu. Ennetama- millegi ärahoidmiseks kellestki või millestki enne, ette või mööda jõudma. Selgitas põhjalikult oma seisukohti, et ennetada vastuväiteid. Ennistama- Restaureerima, endisse seisukorda seadma; juriidikas: uuesti kohale, ametisse vm õiguslikku olukorda seadma
Jumalate usk, usk, et inimene võib jätkuda pärast surma. 24. Kirjelda tüüpilist egiptuse poosi. Figuurid mõjuvad ajatutena. Reljeefid tahavad öelda, et Egiptuse ühendamine pole ühekordne tegu, vaid midagi igavest. 25. Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure? Vaaraode skulptuurid olid eriti ranged, suursugused, üldistatud, süngelt ja üleinimlikult toredad. 26. Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Kujutati tavaliselt istuvas või seisvas poosis. 27. Mis on kaanon? Kirjelda. Kaanon on eeskiri, juhend; üldtunnustatud tava, mille järgimist peetakse kohustuslikuks. Kasutas moodulina väikest küünart inimeste kujutamises. Kujutatav on väike, elav, puidust ja värvilised. 28. Kuidas kujutati lihtrahvast? Lihtrahva kujud olid loomupärasemates asendites ja neid kujutati ka erinevates asendites, neid oli vaja vaaraode hauakambritesse, et kui vaarao maale tagasi tuleb, siis on tal teenijad olemas. 29
Leidke kauplusehoonete ostuhinnad. 8. Ristkülikukujulise lillepeenra ümbermõõt on 10 m ja pindala 4,56 m2. Leia lillepeenra laius. 9. Täisnurkse kolmnurga kaatet on pikkuselt võrdne teise kaateti projektsiooniga hüpotenuusil. Leida selle kaateti pikkus, kui hüpotenuusi pikkus on 1 m. 10. Kahe jõesadama vaheline kaugus on 80 km. Aurik läbib selle vahemaa edasi-tagasi 8 tunniga 20 minutiga. Leida auriku kiirus seisvas vee, kui jõe voolu kiirus oli 4 km/h. 11. (21.05.2001 I ülesanne 8) Linnadest A ja B väljusid üheaegselt ühtlase kiirusega teineteisele vastu kaks mootorratturit. Kui üks mootorrattur oli läbinud kolmandiku teest, siis jäi teisel sihtpunktini 20 km. Kui teine mootorrattur oli läbinud kolmandiku teest, siis jäi esimesel sihtpunktini 50 km. Leidke linnade A ja B vaheline kaugus. 12. (21.05
900 2 0,08 2 = = 30 = / 0,05 Osa 3. Lähteandmed: Hv = 80 mm = 8 cm = 0,08 m Rv = 55 mm = 5,5 cm = 0,055 m R = 4 mm = 0,4 cm = 0,004 m Vmet = 375 cm3 n = 650 p/min 375 = = = 3,95 5,5 kus Hmet - sulametalli nivoo kõrgus seisvas vormis, cm; 650 = 2 = 2 = 68,07 60 60 Avaldan pöördkeha pinna koordinaadid: 2 - = + - 2 9,8 0,08 0,055 0,08 - 0,0395 0,08 9,8 1,568 0,784 = + - = + 0,00153 -
paus). Psühologilised ohutegurid. Töönõuetele või töötaja võimetele mittevastav töö, Riskitase-keskmine. Lahendus: Töö kohandamine töötaja vajadustele ja võimetele. Täiendkoolituste võimaldamine. Kiire töötempo. Mõnedele inimestele sobib kiire töötempo, teisi võib see kurnata. Kiirustamine võib tuua kaasa vigu ja õnnetusi. Riskitase-keskmine Lahendus: Vältida üleliigset kiirustamist. Seisev töölaad. Töötamine pidevalt seisvas asendis võib põhjustada jalgade vaevusi. Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ja sidemetele ebasoodne staatiline koormus, vedelikke ja venoosse vere kuhjumine alajäsemetesse. Riskitase- keskmine. Lahendus: Vaheldada seismist nii istumise kui käimisega. Puhata istudes, võimelda. Kasutada ergonoomilisi jalanõusid .
selle käigus tekkivatest protsessidest ning nende mõjust teraste omadustele. ÜLDMÕISTED Lõõmutamine protsess, mille puhul terast kuumutatakse üle struktuurimuutuste temperatuuride ja järgneb aeglane jahutus (tavaliselt koos ahjuga). Selle tulemusena saadakse püsivam struktuur ja kaotatakse sisepinged. Lisaks struktuur peeneneb ning lõiketöödeldavus paraneb. Normaliseerimine lõõmutusviis, mille puhul kuumutusjärgne jahutus toimub seisvas õhus. Selle tulemusena muutub terase struktuur peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlemise viis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda
läbisid matkajad ühe tunniga 2 km vähem, kui matka esimesel poolel. Kui suur oli matkajate kiirus esimemsel poolel ja teisel poolel, kui mataka kogu pikkus oli 22 km? 74. Murru nimetaja on murru lugejast kahe võrra suurem. Kui murru lugejat suurendada kolme võrra ja nimetajat suurendada 2 korda, siis saadud murdude summa on 1. 75. Mootorpaat sõitis jõel 24 km vastuvoolu ja pöördus siis kohe tagasi, kulutades edasi-tagasi sõiduks aega 5 tundi. Arvuta mootorpaadi kiirus seisvas vees, kui jõe voolu kiirus on 2 km/h. 76. Kahe sadama vaheline kaugus mööda jõge on 60 km. Laeval kulub edasi-tagasi sõiduks aega 8 tundi. Arvuta laeva kiirus seisvas vees, kui jõe voolu kiirus on 4 km/h. 77. Auto sõitis ühest linnast teise, millede vaheline kaugus on 120 km. Kui auto kiirus oleks 20 km/h võrra väiksem, oleks kulunud tal selle vahemaa läbimiseks 1 tund rohkem aega. Kui suur oli auto tegelik kiius? 78
Kõikidel laevadel on olemas spetsiaalsed ruumid spetsiaalse varustusega. Siiski sõltuvast laevast on ruumide mahutavus erinev. Lisaks ruumidele pakub Tallink erinevaid programme konverentside läbiviimiseks ja sellega ka erinevaid hinnapakette. Samuti on võimalik laevalt võtta spetsiaalne menüü, mis mõeldud konverentside jaoks. Laevas on võimalik pidada erinevaid konverentse, seminare ja nõupidamisi ning samuti on kõike seda võimalik teha seisvas laevas. TALLINNA SADAM AS Tallinna Sadam on äriühing ning aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. 2.1 Tallinna vanasadama sõitvad laevafirmad Tallinna vanasadamast sõidavad regulaarselt Tallink, Eckerö Line ja Viking Line laevad (Helsingisse sõidavad igapäevaselt ja Tallinki liin Tallinn-Stockholm sõidab ka igapäevaselt). Samuti on regulaalaarliin St. Peterline laevakompaniil suunaga Saint Peterburg. 2.2 Miks on Tallinn populaarne kruiisisadam?
· Kuidas sattusid Kiilike ja Kaur tunni ajal õue? Kiilike ütles et värske õhk teeb tervisele head ja nii nad läksid välja. · Mida nimetas Kaur auto tõmbas sundkäivitamiseks? Millega see lõppes?...........Kui auto läheb allamäge siis ta peaks ju käima minema arvas Kaur.See lõppes sellega,et auto on veevõtmise tiigis. · Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni? · Milline artikkel äratas kantseleis seisvas Agu Sihvkas huvi?..Une pealt lindi pealt õppimine. ... · Mille kohta öeldi: ,,Ega me vargile lähe, ainult natukeseks laename, tehnikat peab ju täie võimsusega kasutama. Kaur ütles seda kui Kiilikese südametunnistus hakkas karjuma. · Mis juhtus magnetofonilindiga? Magnet (mis oli agu käes) tõmbas sõnad ära · Miks ma hommikuti kooli hilinen · Miks ja kuidas otsustasid poisid leiutaja Valdemar Karu aidata?
Puuduvad maapinda kinnitunud juured. Ujuvad vees. Elavad mitmeid aastaid. Talveks vajuvad veekogu põhja. Koosnevad tärklisest. Kanada ivesikatk Ladinakeelne nimetus: Elodea canadensis Michx. Rahvapärane nimetus vesihain. Kuulub sugukonda kilbukalised, perekonda vesikatk. mitmeaastane, kahekojaline, veesisene taim. Varre pikkus 0,5...1,5 m. Euroopas kasvavad peaaegu ainult emastaimed, Ameerikas isastaimed. Kasvab nii seisvas kui ka voolavas magevees. Eelistab toitaineterikkaid veekogusid. Taim on toiduks enamikule vees elavatele taimtoidulistele loomadele. Konnaosi Ladinakeelne nimetus: Equisetum fluviatile L. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk. Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes.
Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Suurimad skulptuurid on sfinksid. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal ja pilk on suunatud üle vaatajate peade. Tööd, mis kujutavad vaaraosid ja jumalaid on suursugused, võimukad, stiliseeritud. Võisid olla edasi antud nii istuvas kui ka seisvas asendid ja Skulptuurid, mis kujutasid lihtrahvast, linde, loomi on väiksemad, elavamad ja loomulikumad. Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Papüürus on kuni viie meetri kõrguseks kasvav lõikhein, mis kasvab Niiluse delta soistel aladel, ning millest tehti paberit, paate, korve, köisi. Papüüruseks nimetatakse ka sellest taimest tehtud kirjutusmaterjali
Tolmu kahjuliku mõju vältimiseks tuleb kasutada respiraatorit ehk tolmumaski, kaitseprille ja kindaid. Siseruumid peaks olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis vähendab tolmu kogunemist tööpindadele, kus töötaja puutub sellega kokku. Sundasend Kui töötaja teostab tööprotsessi käigus pidevalt sarnaseid liigutusi käte-õlavöötme või selgroo piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Kui töötaja viibib tööajast vähemalt 50 % mingis kindlas asendis nt seisvas või mmargil asendis, siis loetakse seda sundasendiks. Samuti loetakse sundasenditeks füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil asendis. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Töötaja ei tohiks sundasendis töötada üle ettenähtud tööajanormi ja tuleks teha puhkepause. Tuleks vältida raskuste teisaldamist kummargil asendis
füüsilist tegevust liha tahab süüa, süda vajab koormust ja kopsud ventileerimist - Liiga palju kiir ja rämpstoitu ühekülgne toit, ebatervislik aga maitsev, kiirtoit on väga rasvarikas - Konditsioneeritud õhk : - liiga kuiv - suur vahe toa ja õue temperatuuris tekitab ohu haigestuda - Värske õhu puudus: - hapniku vajadus - õhus bakterid ja tolm - seisvas õhus suur bakterite ja tolmu konsentratsioon , nakkushaiguste oht. - Monitor silmadest valel kõrgusel-kaugusel: -vale kaugus - kuvar pilt ei tohi väreleda, vajalik silmakaitse - vale kõrgus üle koormus kaelale - hiir vales asendis piisavalt suur ja arvutist eraldi - hiirerandme sündroom - Närviline töö: - tekitab stressi - lihaskonna haigused - südame haigused TERVE TÖÖTAJA - ETTEVÕTJA EDU VÕTI !
17. Ohutus tehnika 17.1 Mitme töölisega masinal vastutab ohutuse eest masina juht enamasti on masinatel signaal. 17.2 Enne masina käivitamist kontrollida ohupiirkondi inimeste ja asjade suhtes. 17.3 Kaitsmed! 17.4 Kunagi ei tohi eemaldada masinast kortsu minevat poognat. 17.5 Pöörlevad silindrid ja valtsid purustavad kõik vahele sattuvad asjad. 17.6 Ohutsooni minnes veenduda masina seisvas olekus.(seiska lukusta tööta ) 17.7 Ohufaktor on suurem olenevalt kiirusest kõigil haarajatel, silindritel, kettidel ja muudel liikuvatel osadel. 17.8 Keemiat masina kõrvale päeva jagu. 17.9 Masinat üksi tööle ei jääta. 17.10 Masina vastu ei toetata. 17.11 Põrandad vedelikest ja materjalidest puhtaks. JNE. 18. Poogna ja rotatsioonmasina töö võrdlus
Mootoriõlide standardid, markeerimine,kasutus ja märgistus Nõuded mootoriõlidele Mootoriõlideks nimetatakse neid õlisid, mis on kasutusel sisepõlemismootorite õlitussüsteemides. Nende õlide töötingimused. on väga rasked, sest õli temperatuur võib mootoris muutuda suurtes piirides. Seisvas mootoris langeb õli temperatuur õhutemperatuurini, mis külmal ajal võib olla mitukümmend kraadi alla nulli. Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega,
Kui algkiirus v0 = 0 , siis 2 at 2 2,87 152 s= = 3,2 102 m . 2 2 Vastus: a) Kiirendus on 2,9 m/s2. b) Esimese 15 sekundi vältel läbib auto 3, 2 102 m . Märkus: kuna algandmed on antud kahe tüvenumbri täpsusega, siis ka lõppvastused ei saa olla täpsemad kui 2 tüvenumbrit. Vahearvutused peavad aga sel juhul olema 3 tüvenumbri täpsusega. 4. Seisvas vees sõidab mootorpaat kiirusega 10 km/h. a) Kui suur on paadi kiirus kalda suhtes, kui paat tüürib otse üle jõe, mille voolukiirus on samuti 10 km/h? b) Kui kiiresti jõuab paat teise kaldani, kui jõe laius on 100 meetrit? Kiirusvektori v moodulit v tähistame lihtsalt v. Mootorpaadi kiirus v1 = v1 = 10 km h Jõe voolukiirus v2 = v2 = 10 km h Jõe laius l = 100m a) v1 + v2 = ? b) t = ? Lahendus a) Lahenduses tuleb arvestada sellega, et kiirus on vektoriaalne suurus ja tuleb kasutada
Põhjaveekiht veesisaldav ja andev maapõue osa. Jäätumine : energia vabaneb Sulamine: seotakse energia Aurustumine: seotakse energia Kondensatsioon: vabaneb energia Vee üles liigutamiseks on juurde energiat vaja, alla tulles vabaneb energia. Hüdrogeoloogia arenes väga kiiresti 19 sajandil, mis on suurelt seotud suurte linnade loomisega. Hüdrogeoloogia tegeleb ehituses, et tagada kuiv olukord, eesti tingimustes keldrites. Seisev veekogu seisvas veekogus (piiratud alal) kipub veepind olema horisontaalne (või ligikaudu horisontaalne, mis tuleb tõestada) Põhjavesi: Põhjavesi on peaaegu vaba organismisedest, millised on kahjulikud inimesele Temperatuur on suhteliselt püsiv Keemiline koostis on püsiv Vooluhulgad stabiilsed Põhjavesi tavaliselt mage Statsionaalrne voolamine voolusid mida vaadeldakse sõltumatuna ajast, või millise parameetrid ei sõltu ajast nimetatakse stat voolamiseks.
väike inertsimoment. 9. Millised eelised on hüdraulilise ajamiga siduri kasutamisel? Vähene kuluvus, ei pea pidevalt reguleerima, sidurit on füüsiliselt kerge lahutada, sidur lahutub kiiresti (0,15... 0,25 sekundiga). 10. Kuidas kontrollida siduri tööd autol? Teha lühike proovisõit, sealjuures võimalikult tihti sidurit kasutada, et kogu sidur viia vajaliku töötemperatuurini. Tähelepanu: Sidurit mitte soojendada seisvas olekus, ülekuumenemisoht. Siduri lahutumise eeldused: 1) Töövalmis sidur, 2) sõiduk on kinni pidurdatud, 3) mootori tühikäik. Sooritamine: 1) Vajuta sidur, 2) 3-4 sekundit oodata, suurtel masinatel ka kauem, 3) sisse lülitada tagurpidikäik, sealjuures tähelepanu pöörata müradele, 4) käik jälle välja võtta, 5) ükskõik milline käik sisse lülitada, 6) käik välja võtta, 7) käik kohe jälle sisse lülitada, seal juures
(joonis) 57. Põhjendage lähtuvalt molekulaarsel-kineetilisest teooriast gaaside lenduvust. Sest osakeste vahel puuduvad jõud, pole omavahel tõmbejõuga seotud. 58. Põhjendage lähtuvalt molekulaarsel-kineetilisest teooriast tahke aine kuju säilitavust ja kõvadust. Molekulid on omavahel tugevate jõududega seotud. 59. Põhjendage lähtuvalt molekulaarsel-kineetilisest teooriast vedelike voolavust. Ülehüpped on peamised. 60. Seisvas õhus levivad lõhnad aeglaselt. Molekulid aga liiguvad suure kiirusega. Enamus molekule liigub kiiremini kui levib heli. Miks lõhnad levivad aeglaselt? Lõhnamolekulid võtavad osa soojusliikumisest ja liiguvad korrapäratult. 61. Tooge näide difusiooni esinemise kohta. Nt: teepakike vees kui vett ei segata või lõhnaõli levimine. 62. Tooge näide osmoosi esinemise kohta. Nt: kurkide soolamine, bakterite hävitamine soolaga, taimed saavad vett juurte kaudu osmoosi teel.
· Perspektiivi ei tuntud · Vaaraod egiptuse poosis Jalad ja pea profiilis, keha ja silm otse · Line ja loomi kujutati loomutruult · Sageli olid hierolglüüfid kõrval, mis seletasid sisu Skulptuur · Suurejoonelised portree skulptuurid · Uskumuse kohaselt elas kaitseingel, kuni säilis surnu portree kujutis · Raiuti kiviblokkidest · Skulptuuride põhi asendid seisev ja istuv · Seisvas vasak jalg ees, käed all rusikas, emotsioonid puuduvad · Istuv jalad kõrvuti, käed põlvedel mõnikord 1 käsi rinnal · Tavainimesi kujutati töötegemis poosis · Proportisioonis kujud Egeuse kultuur puudub :D(pole töös) Kreeka kultuur 1. Arhailine ajajärk 7-6 saj e.Kr 2. Klassikaline ajajärk 5-4 saj e.Kr 3. Hellenismi ajajärk 330-146 a. e.Kr · Muistne Kreeka polnud ühtne riik, koosnes linnriikidest e
Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C. Pärast keevitamist jahutatakse tooteid seisvas õhus temperatuurini 150...200 °C ja seejärel kõrgnoolutatakse: kuumutatakse ahjus temperatuurini 720...750 °C ja hoitakse sellel temperatuuril 5 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta, kuid mitte vähem kui üks tund. Seejärel jahutatakse seisvas õhus aeglaselt. Teraseid, mis sisaldavad 7...10% kroomi, hoitakse ahjus arvestusega 10 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta. Keevitada tuleb vastupolaarse alalisvooluga. Mangaanirikkad austeniitterased (Mangaanisaldusega 11..
Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C. Pärast keevitamist jahutatakse tooteid seisvas õhus temperatuurini 150...200 °C ja seejärel kõrgnoolutatakse: kuumutatakse ahjus temperatuurini 720...750 °C ja hoitakse sellel temperatuuril 5 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta, kuid mitte vähem kui üks tund. Seejärel jahutatakse seisvas õhus aeglaselt. Teraseid, mis sisaldavad 7...10% kroomi, hoitakse ahjus arvestusega 10 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta. Keevitada tuleb vastupolaarse alalisvooluga. Mangaanirikkad austeniitterased (Mangaanisaldusega 11..
olene taustsüsteemi valikust. Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis samaaegselt toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. t0 t v2 1 c2 t -aeg liikuvas süsteemis, t0 seisvas süsteemis, v- süsteemi liikumiskiirus Sellest järeldub ka pikkuse suhtelisus. Antud taustsüsteemis erineb liikumatu varda pikkus sama varda pikkusest liikuvas taustsüsteemis. Keha on kõige pikem selles taustsüsteemis, milles ta on paigal. . √ l=l 0 1−
olukorrast olla oma lähedaste seas vihatud, kardetud või imetletud. Põhiliselt võimegi Aafrikas leida leida skulptuure, mis on valmistatud ühevärvilisest tumedast puidust. Sellest on tehtud vabaskulptuure, maske, tarbekunsti. Vahel on raske eristada, on kunstiteos mõeldud tarbeesemena või skulptuurina. piir vabaskulptuuri ja tarbekunsti vahel on Aafrikas ebamäärasem kui kuskil mujal. Vabaskulptuuris valitseb üksikfiguuride ülekaal. Kujutatud on seisvas või istuvas poosis figuure. Propotsioonnides on iseloomustavaks suur pea ja lühikesed jalad. Tihti on kujutatud esivanemaid, võlufiguure, jumalaid ja ajaloolisi isikuid. Ka uhkeid täisvarustuses sõdalasi armastatakse seal nikerdada. Aafriklaste kui loodusrahva kunst on vahetu, vaba ja julge. On tunda otsest kontakti puutumata loodusega. Bauled ja lobid . Lobi ja baule hõimude elavad Aafrikas suhteliselt lähestiku. Olles küll naabrid, väljendavad need
Soojusmasina kasutegur: iseloomustab keha võimet teha tööd.Ühik J. Potensiaalne nivoole vastava intevsiivsuse jagatise kümnendlogaritm energia:maapinnast kõrgusel h asuva keha,mille mass on on 1/10.Heliallika võimsus N=IS I.intensiivsus,S-svääri m pot energia Ep=mgh Kineetiline energia võrdub pindala.Hääle valjus L=10logI/I 0[dB]. tööga,mida tuleb teha,et pana keha massiga (m) liikuma 22.Rõhk seisvas vedelikus ja üleslükkejõud:Rõhk (p) kiirusega (v).Ek=mv2/2. on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva 9.Jõumoment:Jõu F momendiks antud punkti O suhtes pinnaga risti oleva jõu suurust.p=F/S.Rõhu ühikuks on nimetatakse vektorilist suurust M,mille määrab avaldis paskal (Pa).1Pa=!N/m2 1Mpa=10atmVedelikud annavad M=[rF],kus r on punktist O jõu rakendus punkti rõhku edasi igas suunas ühteviisi
Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C. Pärast keevitamist jahutatakse tooteid seisvas õhus temperatuurini 150...200 °C ja seejärel kõrgnoolutatakse: kuumutatakse ahjus temperatuurini 720...750 °C ja hoitakse sellel temperatuuril 5 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta, kuid mitte vähem kui üks tund. Seejärel jahutatakse seisvas õhus aeglaselt. Teraseid, mis sisaldavad 7...10% kroomi, hoitakse ahjus arvestusega 10 minutit metalli paksuse iga millimeetri kohta. Keevitada tuleb vastupolaarse alalisvooluga. Mangaanirikkad austeniitterased (Mangaanisaldusega 11..
2 % suureneb osakeste vahekaugus. 55. Mitu korda suureneb metaani ruumala aurustumisel normaalrõhul? 56. Mitu korda suureneb osakeste vaheline kaugus metaani aurustumisel normaalrõhul? 57. Mitu korda suureneb vee ruumala aurustumisel temperatuuril 100 ºC ja normaalrõhul? 58. Mitu korda suureneb osakeste vaheline kaugus vee aurustumisel temperatuuril 100 ºC ja normaalrõhul? 59. Kujutada osakeste paiknemine gaasis. 60. Seisvas õhus levivad lõhnad aeglaselt. Molekulid aga liiguvad suure kiirusega. Enamus molekule liigub kiiremini kui levib heli. Miks lõhnad levivad aeglaselt? Korrapäratult liikuv aineosake läbib murdjoont mööda pika tee, kuid võib
Üle 100 m laiuse erineb mahumeetodist vaid selle poolest, et metallraskusest. Trossil on iga m ja dm tagant jõe jaoks tehakse ujukid risti ühendatud mõõteanumasse lastud vee hulk määratakse märk. Vaikse vooluga jõgedel (kiirus alla 1 m/s) laudadest peal on lipp ning all koormis. kaalumisega. Vee mass m=W . Vee tiheduseks saab käsiloega mõõta kuni 25-, seisvas vees kuni Tuulise ilmaga ei saa pinnaujukitega kiirust võib võtta = 1000 kg/m3, seega võrdub vee 100-meetrisi sügavusi. Mehaanilisel loel ripub mõõta.*Süvaujuk koosneb kahest osast: suure mass kilodes vee mahuga liitrites. trossi otsas 15100 kg-ne voolujooneline raskus eritakistusega plastristist ja seda kandvast Vooluhulga määr mõõteülevoolu või mõõteren- ning vintsi küljes on lugemismehhanism
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Veenilaiendid Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Veenilaiendid Veenilaiendiks ehk varix´ks nimetatakse laienenud veene , mis kõige sagedamini esinevad jalasäärtel ja reitel. Veenilaiendid võlvuvad ning kumavad sinakalt läbi naha ja tulevad enam esile seisvas asnedis. Veenilaiendeid esineb 10 - 20% maailma rahvastikust. Ohustatud on nii mehed, kui naised, sõltumata vanusest. Sagedamini esineb neid siiski naistel, soodustavateks teguriteks on nii ealised muutused kui rasedus. Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, mille tagajarjena tekib sageli veenitromboos. Järjest suurenevad tursed ning verevarustuse häired võivad viia varikoossete haavantite tekkele
Tabel 1. Terviseriskide hiidamiseks kasutatud üldiie riskimaatriks Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud haigestumiie oi haigestumiie ebareaalie Kerge trauma Väga ebatõeiäoliie Väheie risk Vastuvõetav risk L (0 %…30 %) I II Võimalik Vastuvõetav risk Keskmiie risk K (30 %…70 %) II III Tõeiäoliie Keskmiie risk Suur risk P (70 %…100 %) III IV Vähene risk (I tase) – erilisi abiiõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) – vastuvõetav risk ei iõua üldjuhul lisaabiiõ...
Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. Süsinik konstruktsiooniteras. Süsinik terased jagunevad süsinik konstruktsiooni-terasteks ja tööriistaterasteks. Konstruktsiooniterased jagunevad tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased. Taandamisastme järgi toodetaks tavakonstruktsiooniteraste grupis nii keevaid, poolrahulike ja rahulike teraseid. Tavateraseid kasutatakse laialt mitte vastutusrikaste detailide valmistamiseks näiteks raudbetoondetailides tugevdu...
6.2.Lainete interferents ja difraktsioon Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Kui liituvate lainete amplituudid ja võnkeperioodid on võrdsed, tekib ruumis kindel võnkumise amplituudide jaotus, mida nimetatakse interferentsipildiks. Lainete difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ehk lainete paindumist tõkete taha. 6.3.Akustika elemendid 7.VEDELIKE MEHAANIKA. 7.1.Rõhk seisvas vedelikus. Rõhk ( p ) on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal ( Pa ). 2 1Pa = 1 N/ m 1atm = 1, 01 105 Pa Vedelikud ( gaasid ) annavad rõhku edasi igas suunas ühteviisi (Pascali seadus). Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga ( Archimedese seadus ). 7.2.Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine.
vedeliku kaaluga. Jõud rakendub selle mahu keskmesse, s.o. rõhukeskmesse.
1.13 Rõhk toru seintel
Kuna tegu on kõverpinnaga, siis mis tahes toru teljega risti olevas suunas võrdub jõud rõhu ja torupooliku
projektsioonikorrutisega: , L- toru pikkus, d- toru diameeter, p- rõhk (mis tekib sisepinnale).
Tõmbepinge lõikepinnas: , torukäänakul: , pinge
1.14 Kehade ujuvuse tingimused
Kehade ujumist seisvas vedelikus iseloomustab ujuvus ja püstuvus.
Ujuvus on keha võime püsida vedeliku pinnal. Seisvas vedelikus mõjub kehale kaks jõudu: raskusjõud e. kaal F g ja
üleslükkejõud Fz. Kui Fg>Fz siis keha vajub; kui Fg=Fz siis keha asend vedelikus ei muutu; kui Fg
väike inertsimoment. 9. Millised eelised on hüdraulilise ajamiga siduri kasutamisel? Vähene kuluvus, ei pea pidevalt reguleerima, sidurit on füüsiliselt kerge lahutada, sidur lahutub kiiresti (0,15... 0,25 sekundiga). 10. Kuidas kontrollida siduri tööd autol? Teha lühike proovisõit, sealjuures võimalikult tihti sidurit kasutada, et kogu sidur viia vajaliku töötemperatuurini. Tähelepanu: Sidurit mitte soojendada seisvas olekus, ülekuumenemisoht. Siduri lahutumise eeldused: 1) Töövalmis sidur, 2) sõiduk on kinni pidurdatud, 3) mootori tühikäik. Sooritamine: 1) Vajuta sidur, 2) 3-4 sekundit oodata, suurtel masinatel ka kauem, 3) sisse lülitada tagurpidikäik, sealjuures tähelepanu pöörata müradele, 4) käik jälle välja võtta, 5) ükskõik milline käik sisse lülitada, 6) käik välja võtta, 7) käik kohe jälle sisse lülitada, seal juures
Mehaaniline liikumine Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor. Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. Ainepunkt-mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest. Taustsüsteem- taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi. Koordinaadid Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iselo...
paksenemise korral. Tunneme seda palpatsioonil ja kuuleme auskultatsioonil (hindamine kuulub arsti kompetentsi). Pleurahõõrdumiskahin on tunda palpeerides ja auskulteerides on kuuldav kare hingamiskahin. Trahhea asetsus Asetseb tsentraalselt ja on imikueas liikuv. (Kallas jt 1999, Whaley & Wong 2007.) 5.2.3. Hingamiselundkonna perkussiooni metoodika ja hindamine Perkuteeritakse vajadusel nii lamavas, istuvas kui ka seisvas asendis. Kirjeldatakse kopsude topograafiat, tumestuse esinemist. Kopsude perkussioon kuulub arsti tegevuste kompetentsi. Topograafilisel perkussioonil saab perkutoorse kõla erinevuste järgi määrata: kopsu ja maksa vahelist piiri (lastel on medioklavikulaarjoonel 4. roidevahemikus) ning kopsude alumisi piire. Võrdlevat perkussiooni teostatakse patoloogia väljaselgitamiseks. Perkuteeritakse võrdlevalt vaheldumisi paremat ja vasakut kopsu. Perkutoorne tumestus viitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
