7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu puhul on liikumise põhjuseks elektrijõud 2. Valentselektronid jt *Metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu *laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e valentselektronid *valentselektronid pole seotud ühegi kindla metalliaatomiga ja võivad liikuda kogu metallitüki piires *valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses nimetatakase JUHTIVUSELEKTRONIDEKS. *Metalli mudel: ioonide vahele jääva ruumi täidavad juhtivuselektronid 3. Alalisvool *- vool, mille tugevus ja suund...
AT) 1. Loetle voolu tekkimise tingimused. *Peab eksisteerima see, mis liigub; * peab olema põhjus, mis tekitab liikumise. 2. Mis on alalisvool? Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Mis on valentselektronid ? Juhtivuselektronid? Laengukandjateks metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nimetatakse juhtivuselektronideks. 4. Millised on voolutugevust määravad suurused (v.a. Pinge ja takistus)? Väljenda voolutugevus nende suuruste kaudu. Voolutugevus sõltub vabade laengukandjate keskmisest kiirusest, kontsentratsioonist, laengust ja laengukandjate läbitud pindalast. I=-envS 5. Sõnasta Ohmi seadus vooluahela osa kohta. Väljenda seda seadust valemina....
Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub energiat. Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine. Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilist sidet, mis on tekkinud elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele. Ioonilise sidemega ained on kõik kristallilised ained...
Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub energiat. Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine. Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilist sidet, mis on tekkinud elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele. Ioonilise sidemega ained on kõik kristallilised ained...
·Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. ·Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED ·Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg-, rasksulavad):Hg -39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED ·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega ·Reag. l...
Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevate elektronide arv määrab ära aatomi keemilised omadused. Aatomi elektronkatte laeng moodustub elementaarlaengute kordustest . 1 e = -1,6 10 - 19 C . Aatomituum koosneb positiivsetest prootonitest ja neutraalsetest neutronitest . Elektronide arv ergastamata aatomis on võrdne prootonite arvuga , prootoni laeng võrdne elektroni laengu absoluutväärtusega. Prootonite arvu määrab Mendelejevi tabeli elemendi järjekorranumber , prootonite ja neutronite arvude summa - nukleonide arv võrdub M.tabeli massiarvuga MZ X või X M Z või ZXM. Vä...
Elektrivälja energia. -Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. ( A= qU ) ( U= Ed ) Elektrivool metallides. -Peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tek. Liikumise. -Alalisvooluks nim. Elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis. -Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e. Valentselektronid . Voolutugevust määravad suurused. -Suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus, nim laengukandjate kontsentratsiooniks (n) / n= N/V Ohmi seadus. -Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis onn võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G korda U / G juhtivus -Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A ( 1oom = V:A) Takistite jada- ja rööpühendus. -Kindlat takistust omavaid juhte nim. Elektrotehnikas takistiteks....
24. Mis on teemandi tugevuse aluseks? 25. Kas kovalentne side on suunatud või suunatu? suunatud 26. Mis on metalilise sideme tekke aluseks? tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvede jagamine sidet moodustavate aatomite vahel. 27. Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme puhul? Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 28. Mis on elektrongaas? Metallilise sideme valentselektronid . 29. Milliste metallide puhul on kõrgemat aste metalliline side? leelismetallid 30. Kirjelda keemilist sidet argoonis? Kui üks argooni aatom sattub teise Ar aatomi lähedusse, siis tema negatiivselt laetud elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Selline kerge kõrvalekalle kerakujulisusest elektronpilves toimub samaaegselt mõlemas aatomis. Tulemuseks on dipooli teke. 31. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuutid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? 32...
Mis on difusiooni aktivatsiooni energia? Aatomite hulk, kus aatomid peaad omama energiat üle keskmise. See ongi aktivatsioonienergia.(?) 9.Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal? Isolaatoritel on omane tugev iooniline või kovalentne side, mistõttu on elektronid lokaliseeritud ja neil puudub võimalus liikuda mööda kristalli. Pooljuhtides side on nõrk kovalentne või valdavalt kovalentne side Valentselektronid pole nii tugevalt seotud kui isolaatorites ja nad kegemini ergastatavad. 10.Miks neelavad metallid kogu nähtava valguse? Metallid neelavad kogu nähtava valguse, sest ülalpool Ferni nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron-nivoode ala. 11.Def segu. 15 1.Mis on polümeermaterjalid? Polümeermaterjalid on materjalid, mis koosnevad pikkadest süsinikuahelatest ja sisaldavad täiendavalt ka teisi mittemetallilisi elemente (vesinik, lämmastik, hapnik) 2...
8. Mis on difusiooni aktivatsiooni energia? Aatomite hulk, kus aatomid peavad omama energiat üle keskmise. See ongi aktivatsioonienergia. 9. Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal? Isolaatoritel on omane tugev iooniline või kovalentne side, mistõttu on elektronid lokaliseeritud ja neil puudub võimalus liikuda mõõda kristalli. Pooljuhtides side on nõrk kovalentne või valdavalt kovalentne side. Valentselektronid pole nii tugevalt seotud kui isolaatorites ja nad on kergemini ergastatavad. 10. Miks neelavad metallid kogu nähtava valguse? Metallid neelavad kogu nähtava valguse, sest ülalpool Ferni nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron-nivoode ala. 11. Defineerige segu. Segu koosneb kahe või enama komponendi kristallidest 15 pilet 1. Mis on polümeermaterjalid? Polümeermaterjalid on materjalid mis koosnevad...
LOODUSTEADUSLIK-TEHNILISI PÕHIMÕISTEID Mateeria objektiivne reaalsus, see tähendab kõik, mis on olemas sõltumata inimese mõttemaailmast ja võib selles peegelduda. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom...
MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid...
Voolutekkimise tingimused: Meil peab olema liikuja, peab eksisteerima põhjus liikumiseks, elektrivool sarnane veevooluga. Voolu on alalis- ja vahelduvvool. Alalisvool on kindlas suunas ajas muutumatu kiirusega toimuv laengute liikumine, mehaanikas nagu ühtlane liikumine. Juhtivus- ja valentselektronid : juhtivuse määravad vabad laengukandjad. Need on elektronid, mis asuvad aatomi väliskihil. Edaspidi nim. neid valentselektronid. Vaid osa valentselektrone suudab osaleda elektrivoolu tekkes. Neid nim. juhtivus elektronideks. Voolutugevust määravad suurused : I =enSv Voolutugevus sõltub elektronide arvust, juhtme ristlõikepindalast ja voolu kiirusest. Elementaarlaengust ei sõltu, sest see on konstante Elektrivool e...
Pooljuhid on ained, mis elektri juhtivusel jäävad elektrijuhtide ja mittejuhtide vahele. Eritunnus- temperatuuri tõustes pooljuhtide takistus väheneb. N:Ge, Si, Se, As, In, PbS 16. Ränikristallis on aineosakesed paigutatud kindla korra järgi. Ränikristallil on kindel sulamistemperatuur. 17. Kuna kõikide aatomite valentselekrtonid tiirlevad korraga ümber 2 tuuma, siis muudustub aatomite vaheline kovalentne side elektronpaaride kaudu. Teatud temperatuurini püsivad kõik valentselektronid oma radadel- vabu elektrone pole. Temperatuuri tõustes ei suuda elektronid oma trajektooril püsida ja saavad vabadeks elektronideks, elektri juhtideks. 18. Pooljuhi omajuhtivus- puhta pooljuhi elektrijuhtivus. Puhtas pooljuhis puuduvad normaaltingimustel vabad elektronid. 19. Lisandjuhtivus- võõraste aatomite poolt põhjustatud elektrijuhtivus. 20. 1)Doonorlisandil jääb elektrone üle(elektronjuhtimine, n-tüüpi pooljuht) 2)Akseptorlisandid on lisandid, m...
Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne sümmeetriline. 47. Lewise teooria teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi) elektronkonfiguratsioone (nn oktetiprintsiip). Valentselektronid täppidena ja ühine elektronpaar kriipsuna. (Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.) 48. Lewise sümbolid aatomit tähistatakse vastava elemendi sümboliga, mille ümber...
Enamikule tahketele kehadele, sealhulgas ka kasutatavatele pooljuhtmaterjalidele, on iseloomulik kristalliline ehitus. Kristallilise ehituse puhul paiknevad kõik aine aatomid ruumis kindlatel kohtadel ja on omavahel seotud. Pooljuhtide kristall-struktuuris on aatomid seotud kovalentsete ehk kaheelktroniliste sidemetega. On iseloomulik, et kovalentsetest sidemetest osavõtvad valentselektronid kuuluvad korraga nagu kahele aatomile. Seetõttu võib kujutleda, et aatomi välisorbiidil on kaheksaelektroniline stabiilne struktuur. Kirjeldatud kovalentsete sidemetega struktuuri kujutatakse skemaatiliselt joonise 4.1. kohaselt. Taolise struktuuri juures on kõik elektronid tugevalt seotud tuumaga ja vabu elektrone, mis oleks voolu tekitajaks ehk nn. laengukandjateks ei esine. ELEKTROONIKA KOMPONEND/D lk. 19...
See tagab juhtivuse. Dielektriku korral on juhtivustsoon tühi ja energiaruumi piisavalt kuid seal puuduvad elektronid, mis saaksid liikuma hakata. Valentstsoonis on elektrone, kuid puuduvad vabad alamtasemed, et elektronid saaksid liikuda. Pooljuhi keelutsoon on suhteliselt kitsas. Osad valentselektronid saavad soojusliikumise energia arvelt ületada keelutsooni ja siirduda juhtivustsooni. Seal on ka vabu tasemeid, mille abil saab tekitada väli laengute liikumist. Soojusliikumine pole piisav tekitamaks elektronide massilist keelutsooni ületamist. Seepärast on pooljuhtide elektrijuhtivus oluliselt väiksem juhtide omast. Kuna osa elektrone asuvad juhtivustsoonis, siis jääb ka valentstsooni vabu alamtasemeid "auke". Neid täites pääsevad elektronid liikuma...
Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Ne...
14. Raadiolained (f=105...1012) elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 15. Optiline kiirgus (f=1012...1017) peaosatäitja valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda: 1) ultravalgus. 2) nähtav valgus. 3) infravalgus. Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. Nähtavat või ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid . 16. Röntgenkiirgus (f=1016...1019) tekib kas kiirete elektronide järsul 17. Gammakiirgus (f=1019...1023Hz) väljastatakse radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumade poolt....