valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus kui neelatud kiirgusel. Elektrivool elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul. Rakendamine Kasutatakse gaaslahendus- ehk luminestsentslampides, tahkeaine laserites, kujutisemuundurites, kujutisevõimendites. Elektroluminestsents Keemiline reaktsioon kemoluminestsents Protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
ainult siis lähtub protsess madalamale energiatasemele vastavast seisulainest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil Spektrijoonte intensiivsus Mõne enetgiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva. Toimumissagedus on erinev Eredadjooned lühiealineseisund Tuhmid jooned pikaelaised (metastabiilsed) Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminestseesivaid aineid kutsutakse luminofoorideks Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand
valgust Aatom kogub mingi aja jooksul energiat (nt hõõglampi toob energiat elektrivool), et siis jälle hetkeks valgust kiirata Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid. Ainult ,,aatomimajakate" puhul pole teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus. Kõik oleneb sellest, milliselt energiatasemelt elektron vabaneb ja millisele energiatasemele ta siirdub. Footoni kiirgamine - animatsioon Luminestsents külm helendus ld k tähendab lumen valgus Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. Luminestsentsi tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Selleks on mitmeid võimalusi: valgusega kiiritamine fotoluminestsents elektrivool elektroluminestsents elektronidega pommitamine (katoodkiirega kiiritamine) katoodluminestsents keemiline reaktsioon kemoluminestsents
Valguse teke Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Ergastatud kvantseisund püsib u 10-9...10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise vmt toimel. Vabakiirgus ja sundkiirgus · Kui footon energiaga hf=Er-Em tabab aatomit energiatasemel Ek, sunnib e stimuleerib ta aatomit kiirgama. Stimuleerib ja kiiratud footon on omavahel koherentsed, teineteise täpsed koopiad. · Aatomi vm kvantsüst energiatasemete vahel on võimalikud 3 liiki kiirguslikud siirded:
1. Kirjelda joonsidet ja kovalentset sidet ? Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide vastastikune toime. Omavahelise tõmbumise tõttu võivad positiivselt ja negatiivselt laetud ioonide vahel moodustuda väga tugevad sidemed. Neid sidemeid nimetatakse ioonsidemeteks, sest need moodustuvad ioonide vahel. 2. Mis on kristall? Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 3. Mis on võredefekt? Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". 4. Mis on legeerimine? Legeerimine on metalliliste, harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) su...
Füüsika 12.C klassi grupp, presenteerib Teile : Valguse Teke. Külm helendus. Mida nimetatakse külmaks helenduseks? Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki
13. Soojuskiirgus- ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel(hõõglamp, lõke); kemoluminestsents- ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel(jaaniussike); katoodluninestsents- tahkele kehale langevad elektronid (teleri kineskoop); elektroluminestsents- ergastusenergia elektroni ja aatomi kokkupõrkel (reklaamvalgus); fotoluminestsents- ergastusenergia: valguse langemisel tahkele kehale (päevavalguslamp) 14. Fluoroestsents-kui luminestsents kustub samal hetkel kui ergastusallikas välja lülitatakse. Kestvat järelhelendust nimetatakse fosforestsentseiks.
- abs. musta keha energ.valgsus on võrdeline selle keha abs. temp. neljanda astmega. = 5,67*10-8 W/m2*K4 - Stef.-Boltz. T konstant 2). Wieni nihke seadus: b max = T - abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10-3 m*K - Wieni konstant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents hõõglambi kasutegur 5%, Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit) kuna kiirguse max asub Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust pikkadel lainepikkustel kiirgama. valguse kiirgamiseks kulub
neeldumisspektrite abil Orbitaalkvantarv (l) selle poolest erinevad orbitaallained Magnetkvantarv (m) määrab orbitaalse seisulaine sümmeetriatelje asendi ruumis antud lainetüübi jaoks Spinnkvantarv (s) iseloomustab elektroni kohapeal pöörlemist (väärtused murdarvulised) Metastabiilne seisund pikaajaline seisund, kus elektron ja aatom on ergastatud olekus (10-3 sekundit) Luminestsents valguse toimel tekkinud kiirgus Luminofoor aine, mis kiirgab valgust Fluoroestsents aatomi ergastamise lõppemisel, lõppeb kohe ka kiirgus Fosforestsents ergastamise lõpetamisel ei lõppe luminestsents kohe, vaid tekib järelhelendus Vabakiirgus - kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele.
Metastabiilsus-pikaaeline tase(kahvatu kiirgus)kvantsiirde jooksul-võngub elektron aatomis erinevate leiulainete vahel.ergastatud kvantseisund püsib -10astmes-9....10astmel- 8sek.,metastab -10astmel-3s luminestsents-*külm helendus *tahkiste,vedelike,või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu,keemilise reaktsiooni vms toimel*luminofoorid- luminestsentsvalgust kiirgavad ained(nt:org.värvained,väixeid lisandihulki sisaldavad anorg.ained) *kristallfosfoorid-väikesed lisandihulki sisald.ained (ZnS,Cu) *luminests.footonid tekivad siiretel lisandiaatomis või ioonis *kristallfosfoorid katavad luminests.lampide,teleri,arvutikuvari ekraanide sisepinda !!!!1
footoneid neelavad aatomid. Spontaanne kiirgus Vabakiirgus ehk kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Simuleeritud kiirgus Sundkiirgus ehk välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. Luminestsents Heledus, mille põhjuseks ei ole kega hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Koherentne laine Tekib juhul, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ning nende faaside vahe peab olema muutumatu. Metastabiilne tase Pikaajaline ja kahvatuid jooni andev tase. Mis on diood
Infravalguse toimel põhineb ka termograafia, mille abil tehakse kindlaks näiteks elamute soojuslekke kohad. Nendest kohtadest väljub ka infravalgust, mille muudavad inimesele nähtavaks termokaamerad.Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseadmete, kontaktivabade termomeetrite ja liikumisandurite töö. 18.Kuidas ergastatakse aatomid luminestsentskiirguse korral? Too mõned näited ergastusviisidest ja luminestsentsi kasutusaladest Luminestsents on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel. Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Tabel 4.2. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas
17.Difraktsioon 18.Valguse polarisatsioon 19.Koherentne lainetus 20.Selgendav kate 21.Polaroidprillide tööpõhimõte 22.Miks on õlilaik veelombil värviline? 23.Miks on seebimullid värvilised? 24.Miks paistavad mõned materjalid punasena, sinisena, hallina? 25.Pluss- ja miinusprillide tööpõhimõte (kas tegu on kumer- või nõgusläätsega, lühi- või kaugnägelikkusega) 26.Valguse dispersioon, selle rakendused 27.Kuidas tekib vikerkaar? 28.Luminestsents 29.Soojuskiirgus sin α c 1 E=hf d sin α =kλλ n= = h=6,6∗10−34 J ∙ s sin β c 2 c 1 m Peast peab teadma: λ= f= c vaakλum =3∙ 108 f T s 1. Kui suur on kollase valguse kvandi energia
vardale antud võimsusest (pumpamise võimsusest). Kuid seda ei saa samuti lõpmatuseni suurendada, kuna aatomite üleminekute arvul kolmandalt nivoolt teisele on oma piir, mis ei saa pärast küllastumist suureneda. Kui pumpamise võimsus on väike, siis võib indutseeritud kiirgus hoopiski mitte tekkida. Pumpamise ebaküllaldane võimsus ei suuda kindlustada teise nivoo üleasustamist ega loo tingimusi indutseeritud valguse tekkimiseks. Kristall hakkab küll helenduma, kuid see on tavaline luminestsents. Mitte aga indutseeritud kiirgus. Vaid siis, kui vardas on loodud võimendav keskkond, läheb luminestsents üle indutseeritud kiirguseks. Seejuures muutub mittekoherentne valgus koherentseks. Sel juhul seatakse peeglid üles optilisele pingile kahel pool rubiinvarrast. Nende vahel kihutavadki võimendatavad kiired, mille teele on nurga all paigutatud läbipaistev tasaparalleelne plaadike. See laseb kiired läbi nende suunda muutmata,
Ainete puhastamist destilleerimise abil on otstarbekas rakendada järgmistel juhtudel: 80. Puhastatav aine on toatemperatuuril vedelas olekus. 81. Vedelik on suhteliselt puhas (mitte üle 10% lisandeid). 82. Vedelikus sisalduvad lisandid on mittelenduvad või vähelenduvad. 83. Lisandina esineva aine keemist° erineb puhastatava vedeliku keemist°-st vähemalt 50°C võrra. Lihtdestillatsiooni aparatuur: 84. Luminestsents ehk mittesoojuslik valguskiirgus (ka toatemp): · Liigid: 85. Kemoluminestsents keemilises reaktsioonis tekkiv mittesoojuslik valguskiirgus. Näiteks luminooli oksüdeerumine. 86. o Bioluminestsents elusorganismides toimuv kemoluminestsents. Näiteks jaanimardika poolt toodetav rohekas valgus. 87. Fotoluminestsents valguse või ultraviolettkiirguse toimel tekkiv luminestsents. 88. o Fluorestsents aine võime valgustamisel lühikest aega helenduda.
Kõrgema temp.-ga keha kiirgab sama pindalaühikult rohkem energiat kui madalama temp.-ga keha 1). Stephani-Boltzmani seadus: abs. musta keha energ.valgsus on võrdeline selle keha abs. temp. neljanda astmega. See kahur T ees = 5,67*10 -8 W/m2*K4 - Stef.-Boltz. konstant 2). Wieni nihke seadus: abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10 -3 m*K - Wieni constant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit). Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. Hõõgniit on W, kuna W sulamis temp on vägasuur. hõõglambi kasutegur 5%, kuna kiirguse max asub pikkadel lainepikkustel. Valguse kiirgamiseks kulub ainult 5% kogu kiiratavast energiast. Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe hapnikku ,et W ei saaks oksüdeeruda) Hõõgniidist juhitakse läbi el
1.3.1 Pooljuhtelektroonika :diood, transistor, kiip Diood- laseb elektrivoolu ainult ühte pidi läbi. Kasutamine : akulaadijas Transistor- koosneb kolmest pooljuhiat, saab kasutada elektrisignaalide genereerimiseks, võimendab signaale, toimib lülitina. Kuidas töötab: tuleb sisend(signaal). emittor peksab elektrone, kolektorisse kogunevad elektronid. Transitor leiutati 1947 2. Valguse kiirgumine 2.1 Valguse teke Valgus on elektromagnetlainetus. 2.1.1 Luminestsents - külm helendus 2.2 Tavaline valgus Tavalises valguses on palju aatomeid, iga aatom ergastub ja kiirgab suvalisel ajal. 2.3 Laser, laseri tööpõhimõte Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleertud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. VÄSKA - Valguse Ägenemine Sunnitud Kiirguse Abil. Rangelt ühte värvi- monopramaaatne, kiir on hajumatu, täpiline/teraline. Laserid ei haju!
ühe täisarvuga, mida kutsutakse peakvantarvuks ja selle tähiseks on n. Kui elektron satub mingil põhjusel kõrgemale energiatasemele, siis öeldakse, et aatom on ergastatud. Sellele vastab suurem energia kui on aatomil põhiolekus. Iga keemilise elemendi aatomid kiirgavad ainult sellele elemendile iseloomulikku valgust, sest ühe aine kõikidel aatomitel on ühesugune elektronide energiatasemete süsteem Soojuskiirgus ja luminestsents Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastumine toimub soojusenergia arvel. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda kiiremini selle aatomid (või molekulid) liiguvad, kas kulgevad või võnguvad. Liikumise käigus võivad aatomid omavahel põrkuda ja selle tulemusena võib mõni elektron aatomis minna tuumast kaugemale. Toimub aatomi ergastamine ja sellele järgnev elektromagnetlaine kiirgamine. Hõõguvate tahkiste ja vedelike kiirgusspekter on pidev
Virmalised Virmaliste füüsika on küllaltki keeruline. Et seda mõista, tuleb omada ettekujutust, mis on kosmiline kiirgus, kuidas liiguvad laetud osakesed magnetväljas, milline on Maa magnetvälja struktuur, mis on luminestsents jne. Et vastata pealkirjas toodud küsimusele, tuleb uurida laetud osakeste käitumist homogeenses ja mittehomogeenses magnetväljas. Järgneval joonisel on vasakul kujutatud homogeenset ja paremal mittehomogeenset magnetvälja. Homogeense magnetvälja korral on B vektor kogu ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga. Homogeense välja magnetilise induktsiooni jooned (jõujooned) on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu.
Kvantsiire on eletroni üleminek ühelt energiatasemelt teisele, kvantsiiret tuleks tänapäeval vaadata kui võnkumist ühest seisulainest teise. · Millised kvantsiirded annavad eredaid ja millised tuhme spektrijooni? Eredaid spektrijooni annavad kvantsiirded mis lähtuvad lühiajalistest energiatasemetest (taseme üleminek toimub 10-8 10-9 s jooksul) Tuhme spektrijooni annavad kvantsiirded mis lähtuvad pikaajalistest energiatasemetest (10 -3 ) · Mis on luminestsents ja luminofoor? Luminofoorid on ained, mis kiirgavad luminestsentskiirgust Luminestsents on helendus mille pühjuseks ei ole kuumutamine vaid teised mõjutused ehk külm helendus. Toimub ultravalguse eletktrivälja mõjul või keemilise reaktsiooni toimel. · Mis on spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? Kuidas viimane tekib? Spontaanne kiirgus- Iseeneseslikult tekkiv vabakiirgus.
Milline on selle suurus järk? Ergastusseisundi eluiga on delta t ja suurusjärk on 10-9-10-8sek. 4.millised kvantseisundid on metastabiilsed? Pikaealisi tsaemeid nim.metastabiilseteks. on selgunud, et kahvatuid jooni annavad siirded, mis lähtuvad pikaealistest seisundites, nt.10-3. laserites on aatomite metastabiilsed tsemed nende vahejaamadeks,kuhu,piltilikult öeldes,kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks,mis vallandab kiirguslaviini. 5.mis on luminestsents ja miks nim,seda külmaks helenduseks?Luminents on tahkiste, vedelike v.gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu, keemilise reaktsiooni vmt.toimel. Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks selles mõttes, et reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel, samas kui soojuskiirgus muutub märgatavaks alles piisavalt kõrgetel temperatuuridel (alles mitmesaja kraadini kuumutatud keha kiirgab silmale nähtavat punast kiirgust).
sekundit. 21. Metastabiilne seisund tähendab siiret, mis lähtub pikaealisest seisundist. Seda kasutatakse ära laserites, kus metastabiilsetele tasemetele kogutakse elektrone kiirguslaviiniks. 22. Spektrijoonte intensiivsust uurides leidi, et osad spektrijooned on heledad, teised tumedamad. Heledaid jooni andvad siirded lähtuvad lühiealistest seisunditest, tumedamaid jooni annavad pikaealisemad seisundid. 23. Luminestsents on heledus mida ei põhjusta keha hõõgvele kuumutamine. See tekib luminofooride kiirgamisel. 24. Spontaanne ehk vabakiirgus on iseeneslikult tekkiv kiirgus, kui elektron naaseb madalamale energiatasemele, kiirates ise footoni. 25. Stimuleeritud ehk sundkiirgus tekib siis, kui aatom on juba kõrgemal energiatasemel. Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 26
Ek= elektroni kineetiline energia J 11. Isel. Soojuslikke valgusallikaid. Miks kiirgavad valgust? Soojuslikes valgusallikates toimub aatomite ergastamine soojusenergiaga. ( Kuumad valgusallikad : hõõglamp, küünal, lõke, tuli, päike jne ) Aatomid kiirgavad valgust, kui nad lähevad suurema energia olekust madalama energiaga olekusse. 12. Isel. Külmhelenduse liike. Mittesoojuslikud valgusallikad on nim. Ka külmhelendus/ luminestsents. Need valgusallikad on külmad. · Elektroluminestsents- gaasides elektronid põrkuvad gaasiaatomitega mitteelastselt ja ergastavad sellega gaasi aatomeid ( gaas hakkab helendama ). Reklaamtorud, virmalised · Katoodluminestsents tahkete ainete helendumine · Kemoluminestsents aatomite ergastamine toimub keemilistel reaktsioonidel vabaneva energia arvelt. ( jaaniuss, süvamere kala )
radioaktiivses aines väheneb teatud pika perioodi jooksul. Seisuenergia - energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu Seoseenergia - energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada Elementaarosake ehk fundamentaalosake - universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur; praegu teadaolevalt on elementaarosakesed näiteks elektronid, neutriinod, kvargid ja footonid 2. Nähtused Luminestsents - aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset, kusjuures luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Tuumaplahvatus - raskete tuumade lõhustumise kontrollimatu ahelreaktsioon, mille kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur (antud põlvkonna neutronite arv ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhe)
Mineraalide klassifitseerimine 1. Ehedad elemendid ja metallide ühendid metallidega 2. Karbiidid, nitriidid, fosfiidid 3. Sulfiidid 4. Halogeniidid (fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiidid) 5. Oksiidid ja hüdroksiidid 6. Oksohapete soolad Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid: Magmaline – kvarts,päevakivid, magnetiit, vilgud, oliviin; hüdrotermaalne – püriit, galeniit, sfaleriit, kaltsedon; setteline – kivisool, kips, kaltsiit, dolomiit; biogeenne – väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas
21. Aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks olema teises faasis. Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi). Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua. Pikaealine tase, mis on poolstabiilne. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. 23.Luminestsents- helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Nt : valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon jne. 24. Elektroni naastes tasemele Em, kiirgab aatom ise footoni h*f km. See on ineeneslikult tekkiv vabakiirgus. Vabakiirgus-aatom annab energia ära ja läheb tavaliseks (vabaolek) tagasi 25
Lk 71 24. Millega seletub spektrijoonte erinev intensiivsus? Lk 73 Need on erinevad, kuna mõne energiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva, mõnede siirete tõenäosus (toimumisaeg) on suur, teistel väike. 25. Kuidas hinnata aatomite ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurusjärk? lk 72 Aatomite ergastusseisundi eluiga on lühike. Suurusjärk: 10 26. Millised kvantseisundid on metastabiilsed? Lk 73 Metastabiilsed kvantseisundid on 27. Mispoolest erineb luminestsents teistest valgustekke ilmingutest ? lk 73 Erineb selle poolest, et helenduse põhjuseks ei ole hõõgvele kuumutamine nagu teiste valgustekke ilminguteks. 28. Miks nimetatakse teda külmaks helenduseks? Lk 73 Kuna helenduse põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine. 29. Nimeta kolm võimalikku siirdeliiki aatomite energiatasemete vahel. Lk 75 Siirdeliigid energiatasemete vahel: Neeldumine, spontaanne ja stimuleeritud kiirgus 30
- Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraal-diapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Kolm näidet: Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine materjalist peale lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Tekib valguse kiiritamise tulemusel. Elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul. Katoodluminents tekib elektronide pommitamise (katoodkiirega kiiritamine) tulemusel. 7. Kuidas jaanimardikad helendavad? - Jaanimardikad on tuntud sellepärast, et neil (emastel isenditel) on tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojusikku rohekat valgust. Seda protsessi nimetatakse bioluminestsentsi nähtuseks. Jaanimardika rakud sisaldavad kemikaali nimega lutsiferiin ning toodavad veel ensüümi nimega lutsiferaas
· Tööstuses degektoskoopia , aine struktuuranalüüs , aine füüsikalis keemiliste omaduste määramine , kajalood . UV KIIRGUS · UV kiirgus on elektromagneetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 40 400 nm . · Päikeselt maapinnale jõudma UV kiirguse hulk sõltub kellaajast , aastaajast , laiuskraadist , kõrgusest merepinnast , osoonikihi seisundist jne . UV KIIRGUSE ALLIKAD · Päike · Elavhõbe , luminestsents , halogeenlambid , kaasa arvatud solaarium · Elektrikeevitus · Laserid 11 · Arvutimonitorid UV KIIRGUSE MÕJU TERVISELE · Nahavähk · Naha ennaegne vananemine ja mitmesugused kosmeetilist laadi probleemid · Silmaläätse kae ja mitmesugused teised silmakahjustused · Immuunsüsteemi tegutsemisvõime mahasurumine . KASUTATUD KIRJANDUS : http://et
· reas TiO2 ZrO2 HfO2 aluselised omadused suurenevad · · Lihtainete tihedus muutub väga järsult · Ti - kergmetall, rasksulav - väga "väärtuslik" kombinatsioon · Hf - raskmetall (suur erinevus ka Zr-ga võrreldes) 6. Molübdaadid omadused ja kasutamine · tavaliselt keerul struktuuriga ühendid · Eri tüüpi molübdaadid võivad üksteiseks üle minna · sõltuvalt keskkonna pH-st · Tuntud ka kaksikmolübdaadid (kaks erinevat katiooni ühendis), perspektiivsed luminestsents- ja lasermaterjalid · Na2MoO4 - pigmentide ja glasuuride lähteaine · mikroväetis (Mo -vaestel muldadel) · metallide korrosiooniinhibiitor · PbMoO4 jt Pb -molübdaadid : pigmendid, akustil. materjalid · Teised molübdaadid (leelismuldmet., haruld. muldmetallid ): · laser- ja luminofoormaterjalid, senjettelektrikud jm · Keemialaborites - peam NH4+ - ja Na+ - molübdaadid 7. Elavhõbeda halogeneenide omadused · Värvitud või kollased (Hg2F2, Hg2I2) kristallil
protsess, töö intensiivsus. Soovitav temperatuur ja õhu liikumiskiirus sõltub tööst. 6. UV KIIRGUS UV- kiirgus on elektromagneetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 40 - 400 nm. Eristatakse UV-A (320 400 nm), UV-B (290 320 nm) ja UV-C (40 - 290 nm) kiirgust. Päikeselt maapinnale jõudva UV kiirguse hulk sõltub kellaajast, aastaajast, laiuskraadist, kõrgusest, merepinnast, osoonikihi seisundist jne. UV kiirguse allikateks on päike, elavhõbe-, luminestsents-, halogeenlambid, kaasa arvatud solaarium, elektrikeevitus, laserid, arvutimonitorid. UV kiirguse mõju tervisele: tekitab nahavähki, nahk hakkab enneaegselt vananema ning mitmesugused kosmeetilist laadi probleeme, tekitab silmaläätse kaed ja ka teisi silmakahjustusi, ning halvendab immuunsüssteemi tegutsemisvõimet. 8
seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. 1) Mis on luminestsents? (üldiselt ja lühidalt) Paljude põlemisreaktsioonidga kaasneb valguskiirguse eraldumine soojuslik valguskiirgus. Mõnede reaktsioonide puhul eraldub valgust aga ka toatemperatuuril mittesoojuslik valguskiirgus ehk luminestsents. 2) Destillatsioon (põhimõte, otstarbekus) Destillatsiooni puhul kuumutatakse eraldatav segu keemiseni, tekkivad aurud juhitakse jahutisse,kondenseeritakse ja kogutakse destillaadina. Orgaaniliste ainete eraldamine
teise. Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul, mitte lõpmata nobe hüpe. Täpsuspiirangut saab joonte laiuse järgi hinnata ja sellest tuleneb, et see on suurusjärgus 10-9-10-8 sekundit. 45. Miks osad spektrijooned on heledamad kui teised? Mõned spektrijooned on heledamad kui teised, sest selle energiaga footoneid kiiratakse tihemini kui teisi. Kõige eredamaid jooni annavad siirded, mis lähtuvad lühiealistest seisunditest. 46. Mis on luminestsents? Mis on luminofoor? Luminestsents on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Sellist valgust kiirgavaid ehk luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks. Luminofoorid on paljud orgaanilised värvained, ka väikeseid lisandhulki sisaldavad anorgaanilised ained. 47. Millised kolme liiki siirded on võimalikud kvantsüsteemi energiatasemete vahel? Kvantsüsteemi energiatasemete vahel olevad siirded on spontaanne kiirgus,
sellega. Keskmine voolutarve jääb neil siiski LCD-paneelidega samasse suurusjärku. Plasmaekraanide üheks puuduseks on laiaribaliste elektromagnetiliste häirete tekitamine, mis segavad raadiovastuvõttu kesk- ja pikklainetel. Plasmaekraanide eelised on suur kontrastsus (rohkem kui 15000:1), kiiretoimelisus, lai jälgimisnurk ja võimalus ehitada väga suuri paneele (diagonaaliga ligi 4 m). 4.3.7 Elektroluminestsentspaneel Luminestsents on valguskiirgus, mida kehad (peale soojuskiirguse) emiteerivad mingi välisteguri toimel. Elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib ainele rakendatud elektrivälja toimel. Fotoluminestsents on luminestsents, mis tekib nähtava valguse või ultraviolettkiirguse toimel (kasutatakse näit. luminofoorlampides). Elektroluminestsentspaneelide ja -indikaatorite töö põhineb mõnede kristalliliste ainete omadusel helenduda elektrivälja toimel. Paneeli ehitus sarnaneb
olevate oksiidide jms neeldumine. Nende kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: Leegis mitte dissotseeruvate ühendite tekkimine; Levinum juhtum on kaltsium- ja strontsiumfosfaatide teke. Ionisatsioon (Ba, Ca, K). Need kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 21.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte Luminestsents - meetod, mis põhineb sellel, et molekul ergastatakse elektromagnetilise kiirguse neelamise kaudu ja seejärel molekul ise emiteerib energia kvante. Sellega on võimalik jälgida - ergastuse kiirguse lainepikkust; emissiooni kiirguse lainepikkust. 22.Fluorestsentsi ja fosforestsentsi olemus (Jablonski diagramm) Fluorestsent - kvantide neeldumise tulemusena ergastatakse molekulid kõikidele võimalikele ergastatud sinlettolekute võnenivoodele, kust toimub
ta trükimusta ja lasu jälgedesse jäänud tahma. Infrapunakiirgust kasutatakse dokumentide uurimisel (nt plekiga kaetud või määrdunud teksti korral). Mõnikord õnnestub selles kiirguses nähtavaks muuta ka põlenud dokumendi teksti. · UV-kiirguse tehisallikas on kvartslamp. UV-kiirgus kutsub esile paljude ainete helendumisi e. luminestsentsi. · Röntgenkiirgust kasutatakse mitmekümne millimeetrilise paksuse metalli skanneerimisel. 3. luminestsents analüüs seotud kiirtega o paljudel ainetel on omadus UV-kiirguses ja röntgenikiirte toimel helendada kiirata valgust. Sellist helendumist nimetatakse luminestsentsiks. Luminestsents mis pärast ergastumise lõppu kiirest hääbub nimetatakse fluoresentsiks. Kui järelhelendus püsib kaua, on see siis aga fosforestsents. Seda rakendatakse keemilisel teel värvistatud teksti nähtavaks muutmisel,
kiirgust 900 nurga all pealelangevale kiirgusele. 11 Nefelomeetrid Kui lahuse hägusus on suur, siis muutuvad nefelomeetrid tundetuks. Kasutataks kvaliteedi kontrollil toiduainetetööstuses (jookide puhtus) ja vee analüüsil 5.4 Fluorestsents ja fosforestsents spektroskoopia Luminestsents: terminit kasutatakse tähistamaks fosforestsentsi ja fluorestsentsi koosvetuna Fluorestsents. Kvandide neeldumise tulemusena ergastatakse molekulid kigidele vimalikele ergastatud singlettolekute vnkenivoodele, kust toimub kiirguseta üleminek ergastatud singletse oleku phinivoole (10-12 s jooksul). Sellest olekust kiirgavad molekulid kvante laskudes kikide ergastamata olekute vnkenivoodele (10- 9 s jooksul)
oma piir, mis ei saa pärast küllastumist suureneda. Kui pumpamise võimsus on väike, siis võib indutseeritud kiirgus hoopiski mitte tekkida. Pumpamise ebaküllaldane võimsus Ardo Laur ei suuda kindlustada teise nivoo üleasustamist ega loo tingimusi indutseeritud valguse tekkimiseks. Kristall hakkab küll helenduma, kuid see on tavaline luminestsents. Mitte aga indutseeritud kiirgus. Vaid siis, kui vardas on loodud võimendav keskkond, läheb luminestsents üle indutseeritud kiirguseks. Seejuures muutub mittekoherentne valgus koherentseks. Sel juhul seatakse peeglid üles optilisele pingile kahel pool rubiinvarrast. Nende vahel kihutavadki võimendatavad kiired, mille teele on nurga all paigutatud läbipaistev tasaparalleelne plaadike. See laseb kiired läbi nende suunda muutmata,
Polarisatsiooni liigid on: a) Täielik polariseerumine - valgus võngub üksnes ühes kindlas valitud tasandis, b) Osaline polarisatsioon suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. 19. Kiirgusoptika Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus, luminestsents. Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon. Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse. Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus e. termodünaamilise tasakaalu tingimus tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab
Polarisatsiooni liigid on: a) Täielik polariseerumine - valgus võngub üksnes ühes kindlas valitud tasandis, b) Osaline polarisatsioon suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. 19. Kiirgusoptika Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus, luminestsents. Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon. Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse. Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus e. termodünaamilise tasakaalu tingimus tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab
ruuduga võrdse pindala. Absoluutne murdumisnäitaja n1 Suhteline murdumisnäitaja n21 õhu suhtes. Difraktsiooniks nim valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda. Dispersiooniks nim absoluutse murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine võnkumissagedusest. Läätseks nim sfääriliste pindadega piiratud läbipaistvat keha. Langemisnurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja langenud kiire vahel. Luminestsents aine mittesoojuslik valguskiirgus, mille kestvus ületab kiirgava keha faasirelaktsiooni aja. Murdumine valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda. Murdumisnurk - nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja murdunud kiire vahel. Murdumisseadus langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasandis; langemis- ja murdumisnurga siinuste
Spektroskoobis vaadatakse spektrit pikksilmaga, spektromeetris registreeritakse elektriliselt) , spektrograafis fotografeeritakse, monokromaatoris lastakse valgus riistast väljuda läbi pilu. Spektraalriistu kasutatakse spektraalanalüüsi korral: so. ainete keemilise koostise kindlakstegemiseks. Selleks kasutatakse aatomist või molekulist kiirgunud või neeldunud valgust. Kiirgusspektri saamiseks tuleb aine panna helenduma (soojuskiirgus, sädelahendus, luminestsents, jne). Tekkinud valgus juhitakse spektraalriista ja registreeritakse spekter. kiirgusspektrid võivad olla kas pidevad või joonspektrid. Spektrijoon on sisenemispilu värviline kujutis. Pidevaid spektreid annavad hõõguvad tahkised, vedelikud ja väga tihedad gaasid. Joonspektri annavad hõredad hõõguvad gaasid. Kiirgusspekter näitab kiirgunud valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste järgi. Neeldumisspektri saamiseks kasutatakse pideva kiirgusspektriga valgusallika valgust.
......................................................................................... 71 8.11. Materjali värvus ................................................................................................... 72 8.12. Valguse hajumine pooljuhtmaterjalides ja isolaatorites ..................................... 72 8.13. Optiliste omaduste kasutamine .......................................................................... 72 8.13.1. Luminestsents.................................................................................................. 72 8.13.2. Fotojuhtivus ..................................................................................................... 73 6 1. MATERJALIDE TÄHTSUS 1.1. Sissejuhatus Materjalide tähtsus meie igapäevases elus on suurem. kui me seda tavaliselt tunnetame.
janda astmega. K = T 4. Suurus on Stefan-Boltzmanni konstant = 5,7 . 10 8 W/(m2 K4). Wieni nihkeseadus väidab, et absoluutselt musta keha kiirgusspektri maksimumi lainepikkus on pöörd- võrdeline absoluutse temperatuuriga m = b/T . Suurus b on Wieni konstant b = 2,9 . 10 3 m .K = 2900 µm.K. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda lühilainelisem (seda suurema kvandi energiaga) on keha soojuskiirgus. Luminestsents on mittetasakaaluline ja külm kiirgus (kõrgema energiataseme asustatus võib olla suurem madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi
janda astmega. K = T 4. Suurus on Stefan-Boltzmanni konstant = 5,7 . 10 8 W/(m2 K4). Wieni nihkeseadus väidab, et absoluutselt musta keha kiirgusspektri maksimumi lainepikkus on pöörd- võrdeline absoluutse temperatuuriga m = b/T . Suurus b on Wieni konstant b = 2,9 . 10 3 m .K = 2900 µm.K. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda lühilainelisem (seda suurema kvandi energiaga) on keha soojuskiirgus. Luminestsents on mittetasakaaluline ja külm kiirgus (kõrgema energiataseme asustatus võib olla suurem madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi
janda astmega. K = T 4. Suurus on Stefan-Boltzmanni konstant = 5,7 . 10 8 W/(m2 K4). Wieni nihkeseadus väidab, et absoluutselt musta keha kiirgusspektri maksimumi lainepikkus on pöörd- võrdeline absoluutse temperatuuriga m = b/T . Suurus b on Wieni konstant b = 2,9 . 10 3 m .K = 2900 µm.K. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda lühilainelisem (seda suurema kvandi energiaga) on keha soojuskiirgus. 21 Luminestsents on mittetasakaaluline ja külm kiirgus (kõrgema energiataseme asustatus võib olla suurem madalama taseme omast ning kiirguse tekkeks vajalik energia ei tule soojusliikumisest). Energia and- mist luminestseeruvale kehale nimetatakse luminestsentsi ergastamiseks. Energia mittekiirguslikku eraldumist enne ja pärast kiirgusprotsessi nimetatakse relaksatsiooniks. Relaksatsiooni kestuse järgi
ja uuemat terminit "e-business" ehk "e-äri" kasutatakse tihti ühes ja samas tähenduses, kuigi viimasel ajal mõistetakse e-kommertsi all eelkõige jaemüüki ja e-äri all igasuguseid äritehinguid Internetis (k. a. Jaemüük). 7.2 Hea töökeskkond Nõuded töökohale ehk kuidas suudad töötada arvutil kogu päeva. Tööruum olgu: · normaalse niiskuse (55-62%) ja temperatuuriga (19ºC-21ºC ), sest iga arvuti ja monitor on soojuse allikaks; · hea valgustus. Valgustuse tase (luminestsents lampide korral) arvutiekraanil 200... 300 Lx, klaviatuuril ja töölaual 400 Lx. · Valgusallikana soovitatakse kasutada luminestsentslampe (eriti energiasäästlikud), sest nende värvusediapasoon sobivam. · Müratase ei tohi ületada 50 db. · Klaviatuur olgu 10...15 cm laua äärest kaugemal, et randmed saaks vabalt lauale toetuda. · Tooli kõrgus olgu selline, et käed küünarnukist oleks painutatud 90° nurga all. · Asetada kuvar 75.
annaabi.ee 
