Mehaanika Mehaaniline liikumineÜhtlane
sirgjooneline liikumine: v=
const .
Ühtlaselt
muutuv liikumine: a=const.
Algkiirust
omava keha kiirus: v=v + at
Teepikkus:
s=v t + at²/2
Keskmine
kiirus: v =v + at/2
Seos
teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a
Vaba
langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2
Teepikkuseks
nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või
punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Nihe ehk nihkevektor : suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja
lõppasukohta.
Hetkkiirus
näitab kiirust antud ajahetkel.
Vektoriaalne suurus. v=∆s/∆t
Kiirendus
näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus.
Tähis a. a=(v-v )/∆t
(s
– nihe, l – teepikkus, v – kiirus, t – aeg, vk. – keskmine
kiirus, a – kiirendus, v –
lõppkiirus,
v0 –
algkiirus )
Perioodiline
liikumineÜhtlane Ringliikumine on liikumine
ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes
võrdsed kaarepikkused.
Joonkiirus
on ringjoonel liikumise kiirus v.
Joonkiiruse suund on alati puutuja
sihiline.
Valem:
v=l/t
φ ->
raadiuse poolt kaetud nurk
l=rφ => v=rφ/t
φ/t=ω
(
nurkkiirus ) ; ühik 1 rad/s
Nurkkiirus:
ω=2πf
Joonkiiruse
ja nurkkiiruse seos: v=ωr
Kesktõmbekiirendus
on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole. Tähis a , ühik 1 m/s².
Kesktõmbekiirendus:
a =v²/r ; a =ω²r
VõnkuminePeriood
on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik
1s.
Valem:
T=t/n=2π/ω
Sagedus
näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tähis f, ühik 1/s ehk
1Hz.
Valem:
f=1/T
Hälve
on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist.Harmoonilise võnkumise
võrrandis on hälbe tähis x.
Harmooniline
võnkumine: x=x cosωt
Võnkeamplituud
on suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve.
LaineRistlaine
korral võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga (nt vee
pinnalained ).
Pikilaine
korral võnguvad osakesed piki laine levimissuunda (nt
helilained ).
Lainepikkus
võrdub nt kahe järjestikuse laineharja vahekaugusega. Tähis λ.
Laine
levimiskiirus näitab kui kaugele
mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul.
Lainepikkuse
ja laine levimiskiiruse vaheline seos: v=λ/T=λf
Kehade vastastikmõjuMass
on inertsuse mõõt. Tähis m, ühik kg.
Newtoni
I seadus: vastastikmõju puudumisel
või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha
kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Newtoni
II seadus: keha kiirendus on
võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga: a=F/m
Jõud
on vastastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas tuntud massiga
kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil. Tähis F,
ühik 1N=1kgּm/s²
ja see on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse
1m/s².
Newtoni
III seadus: kahe keha vahel mõjuvad
jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised.
F = -F
Need jõud
ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri
kehadele .
Gravitatsiooniseadus:
kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende
masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse
ruuduga:
F=G
Raskusjõud
on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal
asuvaid kehi. Suuruse saab arvutada gravitatsiooniseaduse abil.
g=GM/R² => F=mg (raskusjõud)
Hõõrdejõud
mõjub kehale, kui ta liigub mööda pinda. On suunalt vastupidine
keha liigutava jõuga.
Valem: F =μN , μ – hõõrdetegur, N – rõhumisjõud, mis on alati
suunatud risti pinnaga.
Elastsusjõud
tekib kehas keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil).
Hooke 'i
seadus: venitusel või survel on elastsusjõud F võrdeline keha
pikkuse muutusega ∆l: F =-k∆l
k –
jäikus, ühik 1 N/m=1 kg/s²
Alati
suunatud vastupidiselt deformatsiooni põhjustavale jõule
(miinusmärk).
Impulsiks
ehk liikumishulgaks nimetatakse keha
massi ja kiiruse korrutist. Vektoriaalne suurus. Tähis p, ühik
1kgּm/s.
Valem:
p=mv
Impulsi
jäävuse seadus suletud süsteemis:
suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel
vastastikmõjul jääv.
p + p + p
+ ... + p =const.
Suletuks
nim. Süsteemi, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel,
süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata.
Absoluutselt
elastne põrge: Selline põrge,
mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu
kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks
ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks.
Impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on
samad.
Absoluutselt mitteelastne põrge: Selline põrge,
mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade
siseenergiaks. Pärast põrget liiguvad kehad ühesuguse kiirusega
(moodustavad uus keha). Kehtib impulsi jäävuse seadus.
M v + m v
= (m + m )v
Mehaaniline
töö: Töö on võrdne kehale
mõjuva liikumisesuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud
teepikkuse või nihke korrutisega: Tähis A, ühik 1J=1 Nּm=1
kgּm²/s².
Valem:
A=Fsּcosα
Raskusjõu
töö: Valem: A=mgh ; keha
allaliikumisel on töö positiivne, ülesliikumisel negatiivne.
Hõõrdejõu
töö: Valem: A= -μNs (N –
rõhumisjõud, s – nihe, mis võrdub sirgliikumisel teepikkusega) ;
töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on liikumisele
vastassuunaline
Elastsusjõu
töö: Valem: A= -k∆l²/2 (∆l –
keha pikkuse muutus) ; töö alati negatiivne, sest elastsusjõud on
liikumisele vastassuunaline.
Võimsus on
skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja
selleks kulunud aja jagatisega: N=A/t ; ühik 1W=1J/1s=1kgּm²/s³
Võimus on
seotud kehale mõjuva jõu ja liikumiskiirusega: N=Fv ; saab leida
keskmist võimsust kui ka hetkvõimsust.
Mehaaniline
energia iseloomustab keha võimet
teha tööd. Et muuta keha energiat, tuleb teha tööd.
Kineetiline
energia E : See võrdub tööga,
mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v: E =mv²/2
Potentsiaalne
energia E : See on võrdne tööga,
mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Keha vastastikmõju energia,
mis oleneb keha algasendist mingi
taustkeha suhtes. Raskusjõu
energia
E =mgh
Mehaanilise
energia jäävuse seadus: suletud
süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv.
E = E + E =const.
Rõhk
näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule.
Tähis p, ühik 1 N/m²=1Pa.
Valem:
p=F/S (S – pindala, millele jõud on rakendatud)
Pascali seadus: kinnises anumas olevale
vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas
ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk: p=ρgh (h –
vedelikusamba kõrgus)
Tihedus
näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või
ainehulga mass.
Valem:
ρ=m/V
Üleslükkejõud
on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
Valem: F =ρgV (V – allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala) ;
Archimedese seos
SoojusõpetusIdeaalne gaas ja termodünaamika alused Molekul
on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik
mehaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised
omadused.
Temperatuur:
T=273+t
Ideaalne
gaas on reaalse gaasi mudel, kus
molekule loetakse punkmassideks ja molekulide põrgetel anuma
seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund. Samuti
ei arvestata molekulide vahelist vastastikmõju.
Temperatuur
on määratud molekulide keskmise kineetilise energiaga. T on
molekulide liikumisenergia mõõduks. T=2/3ּE /k (E - molekulide keskmine kineetiline energia)
Kehtib
seos pV/T=const.
Gaasikoguse
rõhk: p=
(n
– molekulide kontsentratsioon, m - molekuli mass, v – molekulide
keskmine kiirus, E - keskmine kineetiline energia)
Gaasikoguse
ruumala: V=υV
Ideaalse
gaasi olekuvõrrand: pV=m/MּRT=υRT
(M –
molaarmass , T – gaasi abs. temp., υ – ainehulk
moolides )
Isotermne
protsess: pV=const. ; p V =p V ;
Boyle 'i ja Mariotte'i seadus
Isobaarne
protsess: V/T=const. ; V /T =V /T
Isohoorne protsess: p/T=const. ; p /T =p /T
Siseenergiaks
nimetatakse keha molekulise kineetilise ja potentsiaalse energia
summat . Siseenergia
levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse
soojusülekandeks.
Soojushulk
iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka.Tähis Q, ühik
1J.
Valem:
Q=cmּ∆t (c
– aine
erisoojus )
Termodünaamika
I printsiip: süsteemile juurdeantav
soojushulk kulub süsteemi siseenergia
suurendamiseks ja
mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=∆U+A (Q
– juurdeantav soojushulk, ∆U – siseenergia muut, A –
välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö)). ∆U võib olla
ka negatiivne.
Soojusmasin
muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Energia muundumist
iseloomustab mehaaniline töö. Koosneb soojendist, jahutist ja
töökehast.
Soojusmasina
kasutegur η näitab, kui suure osa
juurdeantavast soojusenergiast Q muundab masin kasulikuks tööks A . A =Q - Q
Valem:
η=(Q – Q )/Q ּ100%=A/Q
ּ100%
Termodünaamika
teine printsiip: soojusülekanne ei
saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem
püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse.
Aine
agregaatolekud: gaasiline, vedel,
tahke. Agregaatolekute muutuste käigus muutub aine osakeste
paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallivõres, võbelemine vedelikus,
kaootiline liikumine gaasis). Sulamine, tahkestumine ehk
kristalliseerumine , aurustumine,
kondenseerumine (gaas->vesi),
sublimeerumine (tahke->gaas), härmatumine (gaas->tahke).
Sulatamiseks
tuleb ainele pidevalt juurde anda soojust.
Valem: Q =λm (λ – sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et
muuta 1kg tahkist vedelikuks
sulamistemperatuuril ; ühik 1 J/kg)
Tahkestumine:
Q = -λm
Aurustumine
toimub igasugusel temperatuuril, kui ainele antakse juurde mingi
soojushulk.
Valem:
Q =Lm (L –
aurustumissoojus , mis on võrdne soojushulgaga, mida on
tarvis, et muuta 1kg vedelikku auruks antud temperatuuril ; ühik 1
J/kg)
Kondenseerumine:
Q = -Lm
Elekter
ja magnetism Elektriväli Elektrilaeng
on füüsikaline suurus, mis näitab kuivõrd keha osaleb
elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C=1Aּ1s
1 kulon on
laeng, mis läbib 1 sekundi jooksul sellise juhi ristlõiget, milles
on vool
tugevusega 1 amper.
Elektrivool
on laengukandjate suunatud liikumine.
Laengu
jäävuse seadus väidab, et
elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Laeng
võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja -q
üheskoos).
Punktlaenguteks
nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed
võrreldes nende vahekaugusega.
Punktlaeng on keha mudel, mille
korral keha laengut võib vaadelda koondununa ühte punkti.
Coulomb'i
seadus: kaks punktlaengut q ja q mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute
korrutisega ja pöördvõrdeline laenguvahelise kauguse r ruuduga.
Valem: F=
Elektrivälja
tugevus näitab, kui suur jõud
mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.
Vektoriaalne suurus (E-
vektor ). Tähis E, ühik 1 N/C=1 V/m
Valem:
E=F/q ; E=kּ(q/r²)
Elektrivälja
potentsiaal näitab, kui suur on
vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne
energia. Tähis φ, ühik 1 J/C.
Valem:
φ=E /q ; φ=kּQ/r
Pingeks
nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet. Kahe
punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli
positiivset ühikulist laengut omava keha
viimisel ühest punktist
teise. Tähis U, ühik 1V=1 J/C.
Valem:
U=A/q
Töö
elektriväljas: A=Uq ; A=qEּ∆l
(∆l – nihe) ; A=qּ∆φ
Elektrimahtuvus :
Kahe keha omavaheline
mahtuvus C näitab, kui suure laengu viimisel
ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Tähis C,
ühik 1F=1 C/V
Valem:
C=q/U
Üksiku
keha mahtuvus näitab, kui suure laengu andmisel kehale tekib keha
potentsiaali ühikuline muutus.
Valem:
C=q/∆φ
Kondensaatoriks
nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse
saamiseks. Koosneb kahest juhtidest
plaadist , mille vahel paikneb
dielektrikukiht.
Plaatkondensaatori
mahtuvus on võrdeline
kummagi plaadi pindalaga S, plaatidevahelise aine läbitavusega ε ja
pöördvõrdeline plaatide vahekaugusega d.
Valem:
C=(ε εS)/d
Kondensaatorite
rööpühendusel kogumahtuvuse saamiseks liidetakse üksikute
kondensaatorite mahtuvused. Jadaühendusel liidetakse kogumahtuvuse
pöördväärtuse leidmiseks üksikute mahtuvuste pöördväärtused.
AlalisvoolOhmi
seadus väidab, et
voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline
takistusega juhis .
Voolutugevus
näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Tähis I,
ühik A.
Valem:
I=U/R ; I=q/t
Takistus
näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis
ühikulise tugevusega vool.
Tähis
R, ühik 1Ω=1 V/A. 1 oom on sellise juhi takistus, mille otstele
rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu tugevusega 1A.
Valem:
R=ρּ(l/S) (l
– takistuse pikkus, S – ristlõikepindala, ρ – aine
eritakistus)
Eritakistuse
ühik 1Ωּm
Jadaühendus:
Vool ei hargne, voolutugevus on kõikides juhtides sama (I=I =I ),
kogupinge võrdub osapingete
summaga (U=U +U ),
kogutakistus võrdub
osatakistuste summaga (R=R +R ).
Rööpühendus:
Vool hargneb, voolutugevus põhijuhis võrdub harude voolutugevuste
summaga
(I=I +I ), pinge kõikide juhtide otstel on sama (U=U =U ),
kogutakistuse pöördväärtus võrdub osatakistuste pöördväärtuste
summaga R=R +R
Elektrivoolu töö on
töö, mida teeb voolu
kulgemisel juhis elektrijõud laengukandjate
liikumist pidurdavate jõudude vastu. Eraldub soojust. Juhis tehtav
töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga
t.
Valem:
A=IUt
Joule'i-Lenzi
seadus määrab eralduva
soojushulga, mille kohaselt elektrivoolu toimel juhis eralduv
soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega
R ja voolu kestusega t.
Valem:
Q=I²Rt
Elektrivoolu
võimsus: N=IU ; elektrimootori
korral – N=N +I²R (N - mehaaniline võimsus) ; kütteseadme või
elektrilambi korral – N=I²R või N=U²/R
Elektrienergiat
mõõdetakse
kilovatt -tundides.
1kWh on ühe tunni jooksul teisteks
energialiikideks muunduv
elektrienergia seadmes, mis
parajasti arendab võimsust 1 kilovatt. 1kWh=3600000 J
Vooluallikas
on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks.
Elektromotoorjõud
näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel
läbiviimisel kogu vooluringist. See on suurim pinge, mida antud
vooluallikas on üldse suuteline tekitama.
Valem: ε=A /q
Ohmi
seadus kogu vooluringi kohta väidab,
et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja
pöördvõrdeline kogutakistusega.
Valem:
I=ε/(R+r) (r- vooluallika
sisetakistus )
Vooluallika
sisetakistus r iseloomustab jõude,
mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist.
Lühis:
R=0 ;
Tühijooks:
R=∞
MagnetväliPüsimagnet
on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha.
Ampere'i
seadus väidab, et magnetväljas
asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhtmes
esineva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega
nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel.
Valem:
F=BּIּlּsinα
Vasaku
käe reegel: sõrmed osutavad voolu
suunda, magnetväli peopessa, siis pöial näitab jõu suunda.
Magnetjõud on alati risti magnetvälja suunaga.
Magnetinduktsioon
näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega
juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vektoriaalne
suurus, suunaga magnetvälja poole. Tähis B, ühik 1T=1N/(1Aּm)
(Üks
tesla on sellise välja magnetinduktsioon, milles välja
suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1m ja vooluga 1A mõjub välja
poolt jõud 1N.)
Magnetvälja
jõujoon on mõtteline joon, mille
igas punktis on B-vektor selle joone puutuja sihiline. Püsimagneti
jõujooned S->N, väljaspool püsimagnetit N->S. Magnetvälja
jõujooned on kinnised jooned.
Kruvireegel
väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib
paremkeermega kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi
kulgeva liikumise suund.
Parema
käe rusika reegel: rusikasse
tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda,
siis neli sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda.
Lorentzi jõud mõjub magnetväljas
induktsiooniga B, laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale
osakesele.
Valem:
F =qּvּBּsinα
Lorentzi
jõud on suunatud alati risti nii liikumise suunaga kui ka
magnetvälja suunaga.
Vasaku
käe reegel Lorentzi jõu kohta
väidab, et neli väljasirutatud sõrma näitavad postitiivselt
laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad
peopessa, siis pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda.
ElektromagnetismElektromagnetiline
induktsiooni nähtuseks nimetatakse
elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Seda elektrivälja
nimetatakse pööriselektriväljaks, kuna tema jõujooned on alguse
ja lõputa kinnised jooned.
Magnetvoog ,
mis läbib mingit pinda, on suurus, mis näitab, kuivõrd jääb see
pind magnetvälja jõujoontele ette. Näitab pinda läbivate
jõujoonte arvu. Tähis , ühik 1Wb=1Tּ1m²=(1Nּm)/1A.
Üks
veeber on magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1m² selle pinnaga
ristuvas magnetväljas, kui välja magnetinduktsioon on 1T.
Faraday
induktsiooniseadus väidab, et
juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud
on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega
juhtmekeerus.
Valem:
Lenzi reegli
kohaselt on induktsioonivoolu suund selline, et tema magnetväli
takistaks voolu põhjustavat magnetvoo muutumist. Induktsioonivool
toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.
Endainduktsiooni nähtus
esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav
magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas.
Nt kui juhtmepoolis muudetakse
voolutugevust hakkab pool toimima
vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nimetatakse endainduktsiooni
elektromotoorjõuks.
Induktiivsus
kirjeldab laengukandjate liikumisel
esinevat inertsust vaadeldavas
juhis. Tähis L, ühik 1H=(1Vּs)/1A=1WbּA.
Üks henri on sellise juhi induktiivsus, milles
voolutugevuse muutumine kiirusega 1A ühes sekundis kutsub esile
endainduktsiooni elektromotoorjõu 1V.
Vahelduvvooluks
nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt
muutub. Voolutugevuse perioodiliste muutuste
sageduseks on f=50Hz ja
perioodiks T=0,02s=20ms.
Võnkering
on
vooluring , mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Laetud
kondensaatori elektrivälja energia muundub voolu magnetvälja
energiaks juhtmepoolis ja vastupidi.
Thomsoni valem:
T=2π LC
Omavõnke- ringsagedus :Optika Laineoptika Elektromagnetlainete skaala
on astmik, millele on paigutatud
elektromagnetlained sageduse või
lainepikkuse järgi ning selle ühes otsas on madalsageduslikud ja
pikad, teises otsas kõrgsageduslikud ja lühikesed lained.
Madalsageduslained :
Raadiolained:
Optiline kiirgus:
See jaguneb ultravalguseks:
nähtavaks valguseks:
infravalguseks:
Röntgenikiirgus:
Gammakiirgus :
Valguslaine
on elektromagnetlaine elektrivälja perioodiline muutumine.
Lainefront
on pind või joon, mis eraldab keskkonda, kuhu laine pole veel
levinud, sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Kõik
punktid võnguvad samas faasis.
Lainepikkus
võrdub valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva lähima punkti
vahelise kaugusega. Tähis λ, ühik m.
Laine periood
võrdub ajaga, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks.
Tähis T, ühik s.
Laine sagedus
võrdub valguslaine täisvõngete arvuga ajaühikus.
Laine kiirus
võrdub valguslaine poolt ajaühikus läbitud teepikkusega.
Valem: v=fּλ=
λ/T
Laine faas
määrab valguslaine võnkeseisundi (E-vektori väärtuse) antud
ajahetkel.
Valguse intensiivsus I
võrdub valguslaine energiaga, mida laine kannab ajaühikus läbi
valguse levimissuunaga risti oleva pinnaühiku.
Valem: I=kּE²
Difraktsioon
on lainete paindumine tõkete taha ehk valguse korral valguse
sattumine varju piirkonda. Varju piirkond –
ruumiosa , kuhu
sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.
Huygensi printsiibi kohaselt on iga
ruumipunkt, kuhu valguslaine jõuab, uueks laineallikaks, kust
kiirgub elementaarlaine.
Koherentsed lained
on lained, kui üksikuist lainetest tingitud võnkumiste
faaside vahe
on keskkonna igas punktis ajas muutumatu.
Interferentsiks
nimetatakse lainete
liitumist , mille tulemusena lained
tugevdavad või
nõrgendavad üksteist.
Valguskiir
on igas ruumi punktis vaid ühes suunas leviv valguslaine ehk
elektromagnetlaine.
Valguse murdumine
on levimissuuna muutumine. Murdumisseadus: sinα/sinγ=const.
Murdumisnäitaja
on see konstant. Tähis n.
Valem: n=v /v (v - valguse kiirus keskkonnas, kust valgus tuleb ;
v - valguse kiirus keskkonnas, kuhu valgus läheb)
Absoluutne murdumisnäitaja: kui keskkonnaks, kust valgus tuleb,
on
vaakum .
n =c/v (c – valguse kiirus vaakumis)
Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna (selle, kuhu
valgus läheb) abs. murdumisnäitaja n suhe esimese keskkonna
(selle, kust valgus tuleb) abs. murdumisnäitajasse n .
n =n /n
Dispersioon
on aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest (või
sagedusest). Valdava osa ainete murdumisnäitaja väheneb valguse
lainepikkuse suurenedes.
Spekter
näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste (või sageduste)
järgi.
Pidevspektris
on esindatud kõik lainepikkused.
Joonspekter
koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millest igale vastab kindel
lainepikkus. Pidev kiirgus- ja
neeldumisspekter – tahked ja vedelad
kehad ;
Joonspekter – gaasiline olek.
Footon on
kvantide nimetus valguse korral (
valguskvant ). Tal pole seisumassi,
saab eksisteerida ainult liikudes
Footoni energia ja sageduse vaheline seos:
footoni energia on määratud vastava valguslaine sagedusega f.
Valem: E =hּf
(h=6,3ּ10 Jּs –
Plancki konstant) ; c=λּf
Footoni mass:
m=hf/c²=h/cλ
Footoni impulss:
p=mc=hf/c=h/λ
Fotoefektiks
nimetatakse elektronide väljumist ainest valguse toimel. Footoni
neelamine elektroni poolt, mille tulemusena elektroni energia
suureneb sedavõrd, et ta suudab eemalduda positiivsete ioonide
tõmbejõudude piirkonnast. Tehtud tööd nimetatakse
väljumistööks.
Elektronide arv suureneb valguse intensiivsuse suurenedes, kuna
sellega kaasneb ajaühikus aine pinnaühikule langenud footonite arvu
suurenemine.
Valem: hf=A+ mv²/2 (hf–
valguskvandi energia, A–väljumistöö,
mv²/2–väljunud elektroni kin. energia)
Fotoefekti punapiiriks
nimetatakse piirsagedust f , mille korral hf =A.
Aine ehitusAatomifüüsikaMikromaailma
all mõistetakse füüsikas molekulide, aatomite ja
elementaarosakeste maailma.
Makromaailma
moodustavad kehad, mida me suudame vahetult tajuda.
Bohri aatomimudel : Aatom on stabiilne ning kiirgab kindlate sagedustega
(lainepikkustega) valgust. Neist faktidest järeldub, et kiirgav
aatom loovutab energiat
portsjonite ehk kvantide kaupa.
Bohri postulaadid:
1) aatom omab kindla energiaga statsionaarseid ehk ajas muutumatuid
olekuid . 2) aatom kiirgab või neelab valguskvandi vaid siirdel
(üleminekul) ühest statsionaarsest olekust teise.
Peakvantarvuks
nimetatakse kvantarvu n, mis Bohri mudeli korral määrab aatomi
energia, elektronorbiidi raadiuse ja elektroni kiiruse.
Energianivoo
on peakvantarvule vastav energia. Aatom asub põhiolekus, kus energia
on vähim.
Valguse kiirgumine
–
elektron läheb üle madalamale energiatasemele (
tuumale lähemale), siis kiirgub footon.
Valguse neeldumine
– elektron läheb üle kõrgemale energiatasemele (tuumast
kaugemale), siis neeldub footon.
Energiatasemed tahkistes
– Tahkistes muunduvad valentselektronide energiatasemed
naaberaatomite elektronidega toimuva vastastikmõju käigus mitme
elektronvoldi laiusteks energiatsoonideks.
Lubatud
energiatsoonid on üksteisest lahutatud
keelutsoonidega.
Metallides (juhtides)
on
energiatsoon vaid osaliselt elektronide poolt hõivatud, seega on
nad ka head elektrijuhid. Elektronid saavad võtta elektriväljalt
lisaenergiat ja nii ka
liikuda ja põhjustada elektrijuhtivust.
Pooljuhtides
on energiatsoon madalal temperatuuril elektronide poolt küll
täielikult hõivatud, kuid
keelutsoon on kitsam (1-2eV) kui
dielektrikutes. Seetõttu suudavad elektronid juba toatemperatuuril
osaliselt soojusliikumise energia arvelt minna valetsitsoonist
juhtivustsooni, jättes maha täitmata elektronseisundeid ehk
auke (elektroni puudumine keemilises
sidemes ).
Dielektrikutes ehk
isolaatorites
on energiatsoon elektronide poolt täielikult hõivatud,
liikumisvabadus puudub, pole vabu naabertasemeid. Järgmine
energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10eV) keelutsooni taga.
Elektrivoolu ei teki.
Aatomi tuuma
koostisse kuuluvad
prootonid ja neutronid. Prootonite arvu tuumas
nimetatakse
laenguarvuks Z (elemendi
järjenumber perioodilisuse süsteemis). Prootonite ja neutronite
koguarvu Z+N=A nimetatakse tuuma
massiarvuks.
Isotoop on
ühe ja sama elemendi teisend, millel on erinev neutronite arv, aga
laenguarv Z on kõigil sama elemendi isotoopidel seesama.
Nukleonid
on prootonite ja neutronite ühisnimetus. Nukleone seab ühtseks
tervikuks
tuumajõud.
Seoseenergia
on energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda
üksikuteks nukleonideks.
Massidefektiks
nimetatakse nukleonide summaarse massi ja tuuma massi vahet. (Tähis
∆m)
Eriseoseenergia
on seoseenergia ühe nukleoni kohta. (Ühik MeV)
Radioaktiivsusuks
nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest.
α-kiirgus
– koosneb heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit
ja kahte neutronit, kaasneb alati ka γ-kiirgus. Vastastikmõju
tavalise ainega väga tugev -> läbitungimisvõime väike.
β-kiirgus
– kiirete elektronide (või positronide)
voog . β-lagunemisel
muundub tuumas üks
neutron prootoniks, tekivad elektron ja
antineutriino. Vastastikmõju tavalise ainega suhteliselt nõrk ->
läbitungimisvõime suurem kui α-kiirgusel. β-kiirguse peatamiseks
piisab plekitahvlist.
γ-kiirgus
– koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur
energia (mitu MeV). Vastastikmõju tavalise ainega nõrk ->
läbitungimisvõime suur. γ-kiirguse peatavad vaid pliiseinad või
poolemeetrine betoonikiht.
Poolestusajaks
nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade
arv väheneb pooleni esialgsest.
Tuumareaktsioonid :
1) raskete tuumade lõhustumine. 2) kergete tuumade liitumine
(süntees).
Mida raskema tuumaga on tegemist, seda suurem on temas neutronite suhtarv. Raske tuuma lõhustumisel tekib kaks nn. Kildtuuma ja mõned vabad neutronid. Toimub ahelreaktsioon.
Kergete tuumade liitumisreaktsiooni nimetatakse termotuumareaktsiooniks, kuna tuumajõudude väikese mõjuraadiuse tõttu tuleb reaktsiooni käivitamiseks kaks lähtetuuma omavahel kokku suruda, ületades tuumade elektrostaatilist tõukumist.
Kosmoloogia
Päike on
Päikesesüsteemi täht.
Kaugus Maast: ~150 miljonit km.
Läbimõõt: ~1,4 miljonit km
PinnaT: ~5780 K
Mass: 1,99 x 10 kg
Aktiivsuse periood: korduvad keskmiselt 24h tagant
Päikesesüsteem: 4,6 miljardit aastat, kuulub Linnutee galaktikasse
Täht: ise
valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha , mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Tähe evolutsioon : Tekivad
iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest (70% H, 29%
He, 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid)).
Tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle
pöörlemiskiirus ja tihedus nind tõuseb temperatuur. Algul kiirgab
soojust, kuid kui pinnatemperatuur on juba 2000 kraadi, hakkab kiirgama ka soojust. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit
aastat. Sisetemperatuur tõuseb 10 miljoni kraadini, algavad termotuumareaktsioonid . Vesinik muutub heeliumiks, vabaneb tohutult
energiat, mis hakkab välja kiirgama. Kui tuumas on H muutunud He-ks,
tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tuum
tõmbub kokku. Väiksemad tähed muutuvad nn. valgeteks kääbusteks.
Suurte tähtede korral tõmbub kokku nende raudtuum ja plahvatab oma
enda külgetõmbejõu mõjul. Lõpuks jääb järele väga tihe
neutrontäht ehk pulsar . Pulsaris tungivad neutronid omakorda
üksteise sisse ja lõpuks omandab aine nii tugeva külgetõmbejõu,
et sealt ei pääse isegi valgus. Tekib must auk.
Asteroidid :
väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Komeedid:
Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb
peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja erinevatest
anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Eristatakse tuuma,
pead ja saba.
Meteoorkehad :
planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri
sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale
langeda. Läbimõõt 10 – 10 m
Valgusaasta :
vahemaa, mille läbib valgus vaakumis ühe Maa aasta jooksul
Kuu varjutus :
Maa on Päikese ja Kuu vahel
Päikesevarjutus:
Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse
Maa liikumine:
1) tiirlemine über Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil. 2)
pöörlemine ümber oma telje. 3) telje pretsesioon orbiidi tasandi
normaali ümber perioodiga 25725 aastat.
Pööripäevad:
ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või
võrdpäevsus ehk ekvinoks. Pööripäeval on päike seniidis ekvaatori või pöörijoone kohal. Kevadisel pööripäeval algab
polaarpäev põhjapoolusel ning polaaröö lõunapoolusel. Sügisesel
pööripäeval algab põhjapoolusel polaaröö ja lõunapoolusel
polaarpäev.
kevadine pööripäev 20 või 21 märts (päeva pikkus 12h)
suvine pööripäev 20 või 21 juuni (päeva pikkus 18-18,5h)
sügisene pööripäev 22 või 23 september (päeva pikkus 12h)
talvine pööripäev 21 või 22 detsember (päeva pikkus 6-6,5h)
Kõik kommentaarid