docstxt/135396498686.txt
siin seotud paigamuistendi mõistega (imiteerib selle vormi: kuidas üks või teine paik on saanud sellise kuju, pinnavorm on tekkinud vms). Emajõge oli Vanaisa meelest vaja, et tulevane kuningas saaks jõekaldal jalutada. Kuninga eluase peaks ehitatama Emajõe sängist kaevatud mullast (muld korjati kokku ja loodi Toomemäeks, millest pidi saama kuninga kodu). Vanemuise laul tungib sügavale inimese südamesse ja liidab inimesi. Vanemuine leiab lapse – Juta, kelle armastatuks saab Ilmarise poeg Endel. Juta elab Endla järve ääres. Äiapapa Ilmarine kingib Jutale hõbetraadist imeliniku (liniku vaatamisega on võimalik taas minevikku läbi elada). Faehlmanni idee: rahvus, 9 millel on ühine olevik, ühine tulevik, on ka ühine minevik. Eestlane seisab näoga mineviku poole ja
Vikerlased Ooperi tegevus algab Saaremaa rannakülas, kus äsja lõppenud võistumängude võitja Ülo saab võidupärja Jutalt. Võitjat austavate piigade hulgas on ka Ülosse kiindunud Vaike. Vanem Vaho eestvõttel peetakse sõjanõu ning vastuseks viikingite röövkäikudele otsustatakse teha ühine sõjaretk Rootsi. Paraku jõuavad rootslased esimesena rünnata ning sõjasaagina viiakse kaasa Sigtunasse kaasa Juta. Ülo juhtimisel võetakse ette sõjaret Rootsi, kus Sigtuna valitseja Olav on vahepeal teinud Jutale ettepaneku saada tema kaasaks. Eestlase rünnak on edukas, Juta eestkostel jäetakse Olav ellu, kuid ta peab orjana kaasa minema. Võidukaid sõdalasi on tulnud tervitama kogu külarahvas. Ooodata on Ülo ja Juta pulmi. Ajal, mil Ülo jätab hüvasti oma sõjasalgaga, õnnestub Olavi põgeneda. Ta kohtab Jutat, avaldab talle armastust ning palub temalt abi
Võlajada Jada see on üks lõputu üksteisele järgnev ahel. Selleks ahelaks võib olla näiteks loogiline sündmuste areng, kuritegude lõputu jada, õpiprotsessi jada ja palju muud. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Jada, millest mina teile täna räägin , kannab nime võlajada. Võlajada võib saada alguse juba väga väikestest ja tühistest asjadest. Toon näite, kuidas tüdruk Juta võib oma rumaluse korral võlgadesse jääda. Ütleme, et ta otsustas pannkooke teha ja avastas, et tal pole kodus mune. Seejärel ta läks naabrilt mune küsima, lubades peagi uued asemel tuua. Aga inimesed, kel on palju toimetusi, unustavad lubatud munad tagasi viia. Loomulikult see ei ole midagi hullu, sest vaevalt, et ükski naaber jääb oma kahte muna taga igatsema. Küll aga võib sellistest pisikestest laenudest kasvada peagi üks lõputu võlgade jada.
Kauaaegne töö "Estonia" ooperikooris võimaldas tal lähemalt tutvuda niihästi mitmekesise ooperiliteratuuri kui ka ooperidramaturgia praktiliste probleemidega. E. Aav alustas "Vikerlaste" kirjutamist juba konservatooriumipäevil. Libreto käsitles inimsaatuste kujunemist 1187. aasta ajaloolise Sigtuna hävitamise retke taustal. SISU: Toimuvad noorte võistlusmängud. Rahvas ülistab mängude võitjat Ülot, kellele vanema Vaho tütar Juta kingib pärja. Ülo vastu pole ükskõikne ka ta lapsepõlvesõber Vaike. Ilmuvad saadikud Rävalast ja Ridalast, kes jutustavad rootslaste ja nende juhi Olavi röövkäikudest ja paluvad abi. Otsustatakse ette võtta ühine tasumisretk. Kohale jookseb Vaike teatega, et külasse on tunginud Olav oma meestega ning viinud kaasa naisi, nende hulgas ka Juta. Rutatakse vaenlast jälitama. Juta pärast muretsev Ülo tõotab neiu päästa. Hiietalitus ennustab võidukat retke. Retke juhiks
Vanemuine tuli maale ja mängis kannelt. Loomad võtsid laulu kuulda ja matkivad seda tänapäevani.(tuule kohin,vee mühin) · VANEMUISE KOSJASKÄIK Vanaisa tahtis, et pojad naise maapealsetest tütardest valiks, et tugev inimsugu kasvaks. Vanemuine läks kosja,laulis kolmele neiule, kuid kõik lükkasid ta pakkumise tagasi. Kurbuses läheb Endla järve äärde laulma. Leiab lapse.Palub Vanaisalt lapse endale, kuna ei leia lapse ema. Lapse nimeks sai Juta. Lell Ilmarine kinkis neiule hõbetraadist imeliniku, mill läbi vaadates nähti Juta lugusid elavaks saavat. · KOIT JA HÄMARIK 2 ustavat teenrit Hämarik( pidi kustutama päikese ja peitma tule) ja Koit(valgusandja süütamine ja uue käigu valmistamine) Ühel vahetusel noorte läed ja huuledp puutusid. Vanaisa lubas neil naise-mehena tööd edasi teha. Noored aga seda ei tahtnud, et armastust noorena hoida.
Juhiks olemine ja saamine Uurimustöö Steven Parm 11.A Uurimustöö eesmärk Uurida juhiks olemise vajadust ja tähtsust Millised omadused peaksid olema juhil? Mis on juhiks olemise plussid ja miinused? Juhtimis strateegia olemaolu Uurida Varese Külalistemaja juhi Juta Valli juhiks saamist ja olemist Juhi töö Reguleerida meeskonnatööd Tuleb seada eesmärke ja valida vahendeid Kehtestada tegutsemise ja hindamise kriteeriumeid Hinnata jätkusuutlikust Firma liikmete mõjutamine ühise eesmärgi nimel Üksiktegevuste koondamine tervikuks Juhi omadused Oskus kujundada efektiivset meeskonda Kuulamisoskus Innovatsioonivõime Motivatsioon Teadmised Kogemused
MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele
maailma valutusse ümberehitamisse, milles kangelane peab läbima terve rea individuaalseid katsumusi, et jõuda mõistuse ja progressi maailma. Vikerlased esietendus 1928.a. ,,Estonias".Sigtuna vürsti Olavi rüüsteretked Eestisse muutuvad liiga sagedasteks. Saadikud mandrilt paluvad abi Saaremaa vanemalt Vaholt. Otsustatakse teha vasturetk. Ent vaenlane ennetab eestlased, tungib Vaho valdustesse ja viib vangina kaasa tema tütre Juta. Noore vanema, Juta armastatu Ülo juhtimisel ruttab Eesti malev rootslastele kätte maksma ja Jutat vabastama. Sigtuna lossis vangis viibiv Juta igatseb kodumaa järele. Vürst Olav püüab lubaduste ja ähvardustega võita Juta armastust. Tuuakse teade, et eestlased ründavad linna. Juba tungibki Ülo oma meestega lossi. Sigtuna hävitatakse, Olav võetakse vangina kaasa. Saaremaal oodatakse pikisilmi vikerlaste tagasijõudmist, kes saabuvadki võiduga.
August Mälk ,,Taeva palge all" 1937 Olustikuromaan, rannatriloogia. Tegelased: Jüri Tuisk endine Maia laevakapten Kustas Tuisk koer Sulli suri Ameerikas oldud aja jooksul Kaarel Tuisk Lui Tuisk Juta Tuisk õppis kodumajanduse koolis Viia Kaarli naine; lapsed Heino ja tüdruk; tugev, kaalukas naine Rannavälja Hilde Kustase noorpõlvearmastus, abielus Veere Alleksiga kellega tal ka kaheaastane laps Tursa Simmu rannapops, õllemeister Võrke talu omad Peeter, Leena, Villem ( uppus, kui käisid 4kesi hülgejahil), tütar Linda elab Tallinnas, üks poeg Ameerikas, Jaan laomees Tallinnas.
Kik kuulasid laulu ja igaks ppis ra mingi heli, mis just talle omaseks sai. Vaid inimene mistis laulu kogu sgavust ja seetttu vib ta nd oma lauluga tusta krgele jumalate juurde vi tungida sdamete sgavavustesse. "Vanemuise kosjaskik" algab jllegi Tartu mineviku idealiseerimisega. Valge habeme ja hallide juustega laulujumal lheb kosja maattarde juurde. Saanud kolm korda eitava vastuse, tmbub ta tagasi ksindusse, Endla jrve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla jrv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla jrvega, mille kaldal Vanemuise kasuttar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma prast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku lbi vaadates aga elustub nnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub vistlejaid ja piduvraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa vtma. Kahjuks jb viimane tulemata. Peol vttis lauluhle les vanapiiga
Koodipuu Intervjuu 1 – Juta ja Mati Intervjuu 2 – Mari ja Jüri 1. Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? KATEGOORIA: IKT VAHENDID KOOD TSITAAT/LAUSE Arvuti Jüri: Tähendab, et mul on arvuti Windows 10 ja need on ka kõik (osutab telefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2)
Ja majast astusidki välja kolm imeilusat neidu, kuid ükski nendest kolmest ei olnud nõus minema Vanemuisele naiseks. Vanemuine läks oma teed ta oli nii nukker, et isegi Lämmeküne ei suutnud teda rõõmustada. Päevi hiljem oli Vanemuine kosunud ja ta läks jälle opma taad ja olekski läinud, kui tema teele poleks ette jäänud üks vastsündinud laps, keda Vanemuine oli Vanaisalt endale palunud ja Vanaisa seda lubanud. Vanemuine kasvatas tüdruku, kelle nimeks sai Juta, ilusaks ja kauniks tüdrukuks ja Jutat võib praegugi näha Endla järvede kallastel. Viiendaks müüdiks raamatus on: Koit ja Hämarik. Koidus ja Hämarikus räägitakse Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele antakse ülesanded. Koit pidi olema süütaja ja uue käigu vastuvõtja. Hämarikule aga usaldati loojuv päike. Vanaisa oli nende tööga väga rahul ja tegi ette paneku nad paari panna, kuid Koit ja Hämarik ei soovinud seda, nad tahtsid igavesti jääda
Analüüsi ülesanne Marion Demus Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta intervjuude transkriptsioonides. Mari lausus, et temale jääb keeruliseks arvutis erinevate lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem, kui ma mööda arvutit jooksen, siis ta läheb mul nii, tuleb see sama asi ette, siis ma ei saa jamada, siis ma tean, et Jüri on mulle näidanud ära, kuidas ma siis saan puhastada mingi history
AS PIIM JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 26.02.2013 nr 2-5/33 Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30 Juhatas Mari Maasikas Protokollis Juta Jänes Võtsid osa: Madis Muri, Jaanus Jooks, Liivi Jalg, Urve Jalakas, Virve Kuusk, Joosep Kruus Puudusid: Jürgen Saar, Liina Sikk PÄEVAKORD: Digiallkirjastamise koolituse läbiviimine organisatsiooni töötajatele. KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest. Tutvustati digiallkirja turvalisust ja ohtusid, mis seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. U. Jalakas tutvustas koolituse planeeritavat kava. Sõna võtsid: J
..) "Meil aiaäärne tänavas"(muudetud ülipolüfooniliseks) "Talvine õhtu"(väga raske laulda, läheb väga kõrgetesse toonidesse) Esimene rahvuslik ooper Eevald Aav ooper "Vikerlased". Tema tegevus piirdus Tallinnaga. Lõpetas Tallinna konservatooriumi, kompositsiooni erialal. "Vikerlased" esietendus 1928 Estonia teatris. Ajaloolise tagapõhjaga. Meresõitjad-viikingid. Aluseks 12 saj sündmused, armastus, romantika. Tegelased: Saaremaa vanem Vaho, tütar Juta, eesti maleva juht Ülo, Sigtuna kaubalinna vürst Olav.Saaremaalt sooritati rüüsteretki Rootsi ja vastupidi. Kui rootslased tulevad eestisse varastavad nad Juta. Vürstile hakkab Juta meeldima. Ülo tahab Juttat päästa ja Sigtuna tehakse maatasa. Olav langeb vangi. Olav püüab Jutaga põgeneda ja Ülo tapetakse. Juta elu on kaotanud mõtte. Juta ei taha Olavit ja läheb hulluks. Kuulsam on Juta ja Ülo duett. . Artur Kapp (1878-1952) Esimene sümfonist
Kõik neiud ütlesid talle ei, sest ta oelvat liiga vana, hall ja hebames. Endassetõmbunult põgenes ta metsapadrikusse. Paar päeva hiljem leidis ta lapsukese, kelle lõpuks Vanaisa talle kinkis. Koit ja Hämarik : See muistend räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene noorus. Koit ja Hämarik said kokku igakord, kui öö ja päev vaheldusid. Päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vatastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku. Endla tärv ja Juta : Juta on Vanemuise tütar , tema armasam, oli surnud ning ta valas tema pärast kibedaid pisaraid. Ilmarine andis talle aga liniku, millega ta saab elada oma õnnelikku minevikku ikka uuesti ja uuesti. Vanemusie lahkumine : Lugu räägib ühest suurest rahvapeost Tartus, kuhu saabub võistlejaid üle kogu maa, isegi Kalevipoeg ise pidi peol kohal olema. Peol esines Akineitsi kes oma kehva välimuse ja lauluhääle tõttu sai teiste naerualuseks. Sellest pidevast
H. Heine - Heine oli rahvuselt sakslane, juut. - Heine kirjutas - Luulekogud: ,,Laulude raamat", ,,Ajalaulud", ,,Romanzero" - Heine peab paguluses elama, sest Juulirevolutsioon innustas noorsugu ka Saksamaal mässama tagurlike valitsuse vastu, millele võimud reageerisid karmide repressioonidega. // tema sümpaatia kuulus demokraatiale. - Heine ballaad ,,Krahvinna Juta" kõneleb sellest, kuidas timukas tappis seitse rüütlit ning viskas laibad merre, need lebasid meres ning pakkusid õõvastavat vaatepilti, samas kui Juta ise vaid naeris selle peale. Ballaad ,,Mis peaks küll tähendama" räägib sireenist Lorelei, kes istudes Reini kaldakaljul õhtupimeduses kammib juukseid ja laulab ning on silmailuks laevnikele. Lõpp on aga traditsiooniliselt nukker, sest laevnik hukkub. Heinrich Heine
Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. oktoober. NÄDALAPÄEVA JA KUUPÄEVA MÄRKIVAD SÕNAD ei hõlma üksteist, mistõttu pannakse nende vahele lauses koma. Kolmapäeval, 23. novembril on järgmine loeng. Eile, laupäeval peeti Vaskräämas laata. LISANDIST JÄRELLISAND eraldatakse komadega, EESLISANDIT komadega ei eraldata. Odysseus, Ithaka kuningas, võitles vapralt. (J) Ithaka kuningas Odysseus võitles vapralt. (E) Juta Juurikas, juhataja, ootas alluvatelt aruannet. (J) Juhataja Juta Juurikas ootas alluvatelt aruannet. (E) ·Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. (J) ·Villu, Jaan ja Kaarel, väga kuulsad põllumehed, võtavad võistlusest osa. (J) · Mina, Riin Mällo, volitan .. · Meie, allakirjutanud, koostasime .. KUI-LISANDIT ja OLEVAS KÄÄNDES (-na) lisandit ei eraldata komaga, 1. Mina kui ajalooõpetaja ei pea niisuguseid nihkeid õpilaste vaadetes heaks. 2
kohtunud temaga enam rannal. Mõnikord juhtusid vaid külavahel kokku või peol koos tantsima. Vahepeal oli Lui koduranda jõudnud. Nad viisid kahekesi Pärnusse kive, mis polnud küll väga tulus töö, kuid raha sai ikkagi. Ühel õhtul peale kivide viimist ei saanud Lui und ja Kustas küsis mis lahti on. Lui vastas, et ta saab varsti ühe tüdrukuga (Ohtja Tooniga, 18) lapse ja ta ei tea mida teha. Kustas soovitas tal abielluda ja seda Lui tegigi. Pulmapeo ajaks tuli kohale ka õde Juta, kes muidu õpib linnas. Pulmapeo eelõhtul tuli Tooni Tuisule, et järgmisel hommikul koos kirikusse minna ja kogu selle aja oli ta väga vaikne ja tagasihoidlik, samas kui Lui üritas valjusti kõnelda, et julgem tunduda. Kustas aga tundis Toonis ära sellesama tüdruku, kelle ta oli lätlaste külaskäigu ajal endale haaranud ja kes talle laksu oli andnud. Järgmisel hommikul tuligi buss, et pidulised kirikusse viia.
Välismaa noortekirjandus: "Lucas" Kevin Brooks "Rööv" Andreas Schlüter "Kuulsuse valvas õppetund" Kika "Kuninglikult untsus" Niki Burnham "Maoli" Nick Hornby "Piraadid" Ilkka remes "Ohtlik armas" Melissa Marr "Neelatud" Simon Holt "Võimumäng" Andreas Schlüter "Härra Ibrahim ja Koraani õied" Eric-Emmanuel Schmitt Emily the Strange "Kaotatud päevad" Rob Reger ja Jessica Gruner "Sigadesaaga/pigtopia" Kitty Fizgerald "Brislinger" Christopher Paolin "Julia mängib Juliat" Juta Treiber "Lapsehoidjad" Melissa de La Cruz "Eragon" Christopher Paolin "Otsetee paradiisi" Allan Keian "Lihtsalt armastus" Brigitte Blobel "Vaigust kiiker" Philip Pullamn "Hurini lapsed" J.R.R. Tolkien "Alaizabel Cray painaja" Chris Wooding "Soovileht" Eoin Clofer "Lõpetamata lood" J.R.R. Tolkien "Rändavate pükste õeskond" Ann Brashares "Mustad harmed" Sam Enthoven "Apelsiinitüdruk" Jostein Gaarder "Golemi silm" Jonathan Stroud "Ptolemaiose väravad" Jonathan Stroud
AS SUUR MEMO Kellele Kõik allüksused Kellelt Assistent Juta Juurikas Telefon 657 3776 Kuupäev 02.10.2014 Sisu Asjaajamiskorra kehtestamine 1.märtsist on kehtestatud firmas uus asjaajamiskord, mis on edastatud kõikidele allüksustele. Palume kõigil asjaajamiskorraga tutvuda ja edaspidi ka järgida
Algatas õpetatud eesti seltsi. Temalt pärineb rahvuseepose idee. Kuusaim Faehlmanni teos: ,,Müütilised muistendid": ,,Koit ja Hämarik" tassisid päikest määda taevas ja said kokku igal hommikul ja õhtul, nad armusid, koos said nad pikemalt olla ainult Jaanipäeval. Vanaisa näeb nende armastust, soovitab abielluda, kuid nad ise ütlevad ära, siis on armastus igavesti noor. ,,Endla järv ja Juta" seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. Enamik Faehlmanni muistenditest on kunstmuistendid. Õpetatud Eesti seltsile esitas ettekande ,,Muinaslood", milles koondatud muistendid Kalevipojast üheks looks. 4. Friedrich Reinhold Kreutzwald tähtsaim kirjanik eesti kirjanduse rajajate hulgas. Õppis
OÜ Äripere KÄSKKIRI Tallinn 3.09.13 nr 711 Lisatasu maksmine 2009.a müügieelarves prognoositud müügitulemiste ületamise eest Käsin 1.Maksta müügiosakonna töötajatele järgmisel kuul ühekordset lisatasu 10% ametikohal kehtivast põhipalgast. 2.Müügidirektor Juta Kasel tutvustada käesolevat dokumenti müügiosakonna töötajatele. Nimi Juhatuse liige Koopia: raamatupidamine
Ühendavad sidesõnad ja, ning, ega. Nende ette koma ei panda. o Nt. Marju pesi pesu ja laulis. Eile tantsiti ning lauldi kogu öö. Ma ei joo ega suitseta. Eraldav sidesõna või, mille ees koma ei kasutata. o Nt. Kas sa tantsid või laulad? Vastanduvad sidesõnad kuid, aga, ent, vaid, siiski, ometi. Nende ees kasutame alati koma. o Nt. Tõnu armastas Marjut, aga vihkas naabrinaist Jutat. Juta solvus, kuid andestas peagi. Marju teadis, ent ei öelnud midagi. Tõnu ei maganud, vaid töötas kogu öö. Hoidsime kogu päeva akent laht, ometi oli klassis umbne. Oleme kurvad, siiski ei kaota lootust. Üldlaiendid järelikult, seega, muidu, sellepärast, niisiis jt. Nende ees kasutame alati koma. Nt. Hingame, järelikult oleme. Tõnule maitses jäätis, seega ostis ta poest alati
KÄSKKIRI AS NUNNU KÄSKKIRI Tallinn 26.aprill 2011 nr 13/112 Asjaajamiskorra kinnitamine 1. Kinnitan asjaajmiskorra. 2.AS Nunnu fokumendisüsteemi efektiivsemaks haldamiseks tuleb kehtestada asjaajamiskord. Asjaajamiskorda peab infotunnis tutvustama sekretär Juta Jänes. 3. Personalijuht Reet Rebane peab asjaajamiskorda tutvustama kõigile uutele tööle võetavatele spetsialistidele. 4.Eelmine asjaajamiskord on kehtestatud tegevdirektori käskkirjaga 2.jaanuarist. Mait Mets Koopiad: (koostaja viisa) Personalijuht (kooskõlastusviisad) 23.04.2012 PROTOKOLL
Koosolek Gert Kaasik 25.03.14 Firma struktuur 25.03.14 Firma käive Tulu (milj ) 500 450 400 350 300 Tulu (milj ) 250 200 150 100 50 0 2008 2009 2010 2011 2012 25.03.14 Uued töötajad Töömehed Töölised Mati Karu Kati Karu Rein Rebane Juta Jänes Uugu Hunt Minni Nirk Juhan Mäger Jaana Lind 25.03.14 Päevakord Uute töötajate tutvustus Aastaaruande kuulamine Töötajate sünnipäevade pidamis kord Kaebused koristaja lohakuse üle 25.03.14
AS PIIM AS Kohuke Kalda tee 56 50752 TARTU 26.03.13. nr 2-4/2 Volikiri AS Piim, asukohaga Sõpruse pst 4, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esinaise Mari Maasikas isikus, volitab JUTA JÄNES't (sünniaeg 12.06.1976) esindama Piim aktsiaseltsi ostu-müügitehingute sõlmimisel ja kauba vastuvõtmisel. Volikiri kehtib 2 aastat. Mari Maasikas Juhatuse esinaine Sõpruse pst 4 Telefon 734 3756 Arvelduskonto 1001047653210 50503 TARTU Faks 734 3751 SEB pank E-post: [email protected] Registrikood 700043567
AS METS OÜ Koolitus Pärnu mnt 115 12346 Tallinn 15.01.2010 nr K-15/32 GARANTIIKIRI AS Mets garanteerib oma töötaja Mari Mesi koolituskulude tasumise. Koolitus toimub 29.01.2010. Arve tasume alates selle saamisest seitsme päeva jooksul. Jaan Ratas Juta Jänes Direktor Pearaamatupidaja Koostaja: __________________________________________________________________________________ Käbi 42a Tel +372 246 8423 ak 753298007334 12345 Rakvere Faks +372 246 8403 Swedbank rg-kood 5338411 E-post [email protected] KMKR 66542065
Müütilised muistendid FR.R. Faehlmann Põhitegelased: Vanaisa Vanemuine Emajõgi Koit Hämarik Endla järv Juta Lühikokkuvõtte: Müütilistest muistenditest saab lugeda, kuidas sündis Emajõgi ja, kuidas Vanemuine kosjas käis ja ka lahkus. Veel on kirjas, kuidas Vanaisa maailma lõi. Kui ta selle oli valmis teinud siis võttis Ilmarine tüki oma kõige paremat terast ja tagus sellest võlvi. Laotas telgiks üle maa ja kinnitas selle külge hõbedased tähed ja kuu. Vanaisa eeskojast võttis ta valguse andja ja pani selle seadme telgi külge, nii et see iseenesest üles tõuseb ja ka looja läheb
Lõpuaktus Tegelased: Juta Peep, õppealajuhataja Sepik, Hannes, Volli, rohelise patsiga arvutiõpetaja J Raamat räägib üheksanda klassi lõpuaktusest. Direktor peab kirjutama kõne, aga laseb seda teha hoopis õppealajuhatajal (Sepikul). Sepik kirjutab kõne mälupulgale ja viib selle direktori laua nurgale. Volli ja Hannes vahepeal täiendasid õppealajuhataja igavarkõnet, lisades sinna mõned naljakad sündmused. Kätte jõudis aeg, mil aktus pidi algama, aga director ei jõudnud kõne läbi lugeda. Drektor Peep luges kõne ette, kuid samal ajal kui direktor kõnet luges siis õppealajuhataja vehkis kätega, et ära loe edasi, aga direktor ei saanud sellest aru ja luges enesekindalt edasi. Vahepeal jagati kätte lõputunnistused ja kiituskirjad. Peale aktust helistas Volli Hannesele ja ütles ,,Oli ju lahe aktus?" ja Hannes oli sellega nõus. Sepik läks tööle Haridusministeeriumi osakonnajuhataja...
,,Mänguväljakul käib lõimumine lihtsalt" Juta Vallikivi 4. detsember, Postimees Juta Vallikivi otsib oma artiklis muukeelsete ebavõrdse kohtlemise juuri. Tema arvates on kõige tähtsam aspekt keeleline ebavõrdsus ning fakt, et Eestis õpetatakse riigikoolides eesti keelt võõrkeelena. Ühtlane riigikeelne haridus oleks suures osas lahendus ka integratsiooniprobleemile. Esiteks toob autor välja, et ühelt poolt riigikeelne haridus tagab kõigile võrdsed võimalused omandada eriala, õppida ülikoolis ja leida tööd, aga teiselt poolt, ei tähenda see kohe vene
,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võtta kui tõetruud raamatut. 1860 1880 oli rahvuliku liikumise kõige aktiivsem aeg.
Vikerlased: Meie ooperiklassikale pani ta aluse oma ooperiga "Vikerlased" . Esietendus 1928.a. -Tegemist on heroilis- romantilise ooperiga. -Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. -Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. -Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst; Eduard Tubin (1905-1982) - esimese eesti balleti looja! -1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. -Tööle dirigendina "Vanemuise" teatrisse. -1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming : - 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) - Ooperid : Barbara von Tisenhusen" (1969), Reigi õpetaja (1979)
olnud juttugi ei ühelgi korral. Ta sai kolm eitavat vastust ja muutus kurvaks. Ta peitus metsa, et olla üksi ,laulis ka üksikuid ja kurbi laule. Ta leidis rohu seest lapsukese , otsis ta ema kuid asjata . Läks siis lapsega Vanaisa juurde , ning palus teda et see lapse talle kingiks . Vanemuine sai oma tahtmise ja lapsest kastvas ilus neiu kes elab praegugi Endla järve ääres ning juhatab eksinutele tee kätte . Endla järv ja Juta Tallina poole sõites mööda postmaanteed on sügav org. Orus on kristallselge järv. Järveääres elab laulujumala luulest sündinud kuldsete juustega neiu Juta. Temale ongi see järv pühendatud ja tema kaitses selles järved elavaid elanikke, linde ja kalu. Järve ääres ta laulis ja oli kuulda armukaebusi. Tema armsam oli surnud . Ta nuttis vahetpidamata kuni Ilmarine tegi talle kuldse loori mida kandes elas ta läbi õnnelikku minevikku koos Endliga oma kallimaga .
pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsultandina tegutses kalevipoja taastamisel staazikas skulptor Endel Taniloo. 4,6 meetri kõrgune ja 2,6 tonni kaaluv pronkskuju valmistati Tallinnas Ars Monumentaali töökojas. Mälestussammas avati 13. juunil 2003 - pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist. Männikjärv Männikajärv, mis legendi järgi oli Kalevipojale kaevuks, või Endla järv, mille ääres olla elanud Vanemuise tütar Juta (järve ääres paikneb Juta kivi). 6 7 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kalevipoeg_(Glehni_park) http://tartu.postimees.ee/090107/tartu_postimees/215659.php http://www.virumaa.ee/2003/08/ve-kalevipoja-kalm/ http://www.peipsi.ee/et/reisijuht/41-reisijuht/69-jogeva.html http://www.tartu.ee/? page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/3E BC345C962E0BC5C2256D720035868D http://www.tartu
Endla teater aastal 2013 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Endla - minu lemmikteater Kõige rohkem külastanud Hubane keskkond Head näitlejad Minu lemmiknäitlejad on Piret Laurimaa ja Priit Loog Huvitavaid fakte Endla teater sai nime Faehlmanni müüdi ,,Endla järv ja Juta" järgi. Teatritruppi on väga pikalt juhtinud A.Teetsov II maailmasõja järgsel ajal oli populaarne operett A.Laanemets rajas 1984. aastal Pärnu Kool-Teatri Kõige kauem on teatris näidelnud Jüri Vlassov Töö tegemisest õppisin Referaadi vormistamist info otsimist viitamist Kasutatud piltide allikad Http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/piret-laurimaa http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/priit-loog http://jaakjuske.blogspot.com/2011/03/50-aastat-eesti-uhe-
"Ühte laulu tahaks laulda" koorilaulud "Leelo" "Mets kohiseb" H.Eller "Koit" sümfooniline poeem "Viirastused" sümfooniline poeem "Ööhüüded" sümfooniline poeem "Kodumaine viis" teos viiulile-orgeteos. E.Aav "Vikerlased" ooperid "Juta ja Ülo duett" "Olevi aaria" E.Tubin "Kratt" ballett "Barbara von Diesenhusen" ooper "Reigi õpetaja" ooper "Reekviem langenud sõduritele" reekviem G.Ernesaks "Hakkame mehed minema" meeskoorilaul "Päike vajus pärnapuule" "Sireli, kas mul õnne" koorilaulud "Näärisokk"
KOERA OSTU-MÜÜGILEPING KOER Saksa lambakoer NIMI Paula ISANE EMANE × MIKROKIIBI NUMBER 7624981624 SÜNNIAEG 13.12.2009 VÄRVUS JA ERITUNNUSED Värvus vastavalt tõu omadusetele, paremal käpal must laik EUROPASSI SEERIA NUMBER EE852469782569 KOERA VANEMAD ISA NIMI Tommy MIKROKIIBI NUMBER 7793481273 SÜNNIAEG 01.01.2002 EMA NIMI Juta MIKROKIIBI NUMBER 2537189437 SÜNNIAEG 27.03.2004 MÜÜJA OSTJA NIMI Siret Püi NIMI Malle Pall AADRESS AADRESS Tehase tee 22-24 Kooli 57-2 POSTIINDEKS 75203 POSTIINDEKS 76487 TELEFON 56169008 TELEFON 55123456 E-MAIL sirey@hot
Endla teatri loominguline juht on Ingomar Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahundi” esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline
12.1955 naine jagatise jääk 0 1 2 Nimi Maksis Ants 45,00 kr Inimesi kokku 10 täidetud lahtrite arv piirkonnas Peeter 90,00 kr Neist maksnud 8 numbritega täidetud lahtrite arv piirkonnas Mari 75,00 kr Pole maksnud 2 tingimuslik loendamine Malle 48,00 kr Kalle maksmata Kati 65,00 kr Juta 16,00 kr Rein 42,00 kr Siiri maksmata Siim 45,00 kr htrite arv piirkonnas Nimi Sugu Vanus Perekonnaseis Elukoht Nimi Jaak Juurikas m 18 vallaline Pärnu Jaak Juurikas Mati Mets m 22 abielus Tallinn Mati Mets Riina Tamm n 19 vallaline Tallinn Riina Tamm
Kärdla Ühisgümnaasium Planeet Uraan Uurimustöö Õpilane: Kaarel Trumm Juhendaja: Juta Noorkõiv Kärdla 2010 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest
Heino Eller (1887 1970) · Helilooja, õppejõud (kompositsioon) · Sümfoonilised poeemid ''Koit'', ''Viirastused''; pildid ''Videvik'', ''Varjus ja päikesepaistel'' · Tartu koolkonna kujundaja, pedagoogiline töö Tallinna konservatooriumis Eevald Aav (1900 1939) · Helilooja, koorijuht, 1938 üldlaulupeo meeskooride üldjuht, muusikaajakirjanik · Ooper ''Vikerlased'' (''Ülo ja Juta duett'', ''Sõdalaste koor''); sümf. poeem ''Elu'', koorilaulud ''Hommik'', ''Põhjamaa lapsed'', ''Nooruse aeg'' · Eesti esimene arvestatav ooper, muusikaline tegevus Tallinnas Eduard Tubin (1905 1982) · Helilooja, dirigent, repetiitor, muusikakriitik, Drottingholmi Lossiteater: ooperi/balletipartituuride taastaja, orkestreerija · Ballett ''Kratt'' (''Sabatants''); ooperid ''Barbara von Tiesenhusen'', ''Reigi õpetaja''; ''Reekviem langenud
aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata: kotkaid kurgi, luiki väikseid laululinde. Karusi, hunte, ilveseid Kopraid, saarmaid ja minke Ma soovitan kõigil, kellel on huvi looduse vastu külastada Endla looduskaitseala. Kokkuleppel saab ka Endla metsamajas ööbida ning lõbusalt sõpradega aega
26. Mis on leheküljel 58? 27. Kes on pildil lk 23? 28. Kes on joonistanud pildi lk 17? 29. Kes on toimetanud selle õpiku? 30. kes on kujundanud selle õpiku? Kontroll töö õpiguga vastused 1. Lehekülg 97. 2. Aadu. 3. Martin Klein. 4. Kristjan Palusalu. 5. Maret ,Piret ,Pille ,Piia ,Andrus ja Rein. 6. Sest tuli minna dispanseriesse läbi vaatusele ,kus uuritakse kes ei ole haige ja kes ei ole hull. 7. Rahvamustrit. 8. Juta Koidla ,,Maasika". 9. Et puude otsast kostab lakkamatut linnulaulu. 10. Boriss Nikolski. 11. Jaak Urmet ja Lauri Vanamölder. 12. Tallinnas. 13. Paul Keres. 14. Juurvilja ladu. 15. Andres Jaakso 16. 1943. 17. Miks sul seljas ,kilpkonn. 18. Savitahvlile. 19. 3. 20. Ta polegi surnud. 21. 24.juuni. 22. Ülle Meister. 23. Otfried Preunler. 24. Jaan Talts. 25. Presidendid Arnold Rüüel ja Lennart Meri. 26. Etlemine. 27. Andrus Veerpalu ja Mart Poom. 28. Axel Roosmann 29. Maire Aher. 30
Teose sisukokkuvõte August Mälgu raamat ``Taeva palge all`` algab peategelase Kustase kojujõudmisest. Kustas on kuus aastat olnud Ameerika merelaevadel tööl ning nüüd viis tee tema tagasi oma sünnikohta Saaremaale Sõrve poolsaarele. Kodus ootavad Kustast pereisa Jüri, ema Mari, vennad Lui ja Kaarel, õde Juta, Kaarli naine Viia ning Viia poeg heino. Nad kõik elavad ühes talus ning on Kustase tagasituleku üle rõõmsad. Peagi on kodustega jutud räägitud ning elu läheb nagu varemgi edasi. Mehed käivad saunas ning peagi on külas ka pidu. Kustas on Ameerikast toonud uue uhke pilli bajaani ning seepärast on Kustas nüüd ka alati ootadud pillimees. Peol märkab Kustas oma endist tüdrukut Hildet, kuid peagi saab Kustas teada, et Hilde on läinud selle ajaga mehele
Adiemus laulu-ja tantsuetendus Käisin 25. oktoobril 2008 vaatamas ning kuulamas Tallinnas, Kanuti Gildi saalis laulu-ja tantsuetendus Adiemust. Mind kutsus etendust vaatama üks mu hea sõber, kes ka ise selles lauljana osales. Kokku anti üle Eesti vaid kolm etendust: Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Mina käisin Tallinnas aset leidnud esietendusel. Esitasid: Üle-eestiline neidudekoor "Leelo" ja tantsugrupp "Tee kuubis" Muusika autor Karl Jenkins, Koreograaf Karmen Ong, dirigent Raul Talmar, Muusikud Urmas Lattikas ja Elina Seegel, Eneli Hiiemaa(flörist) ning löökpilliansambel Paukenfest. Helindaja Tanel Klesment, Häälestaja Leelo Talvik. Lavakujundus oli lihtne: väike lava, taustaks valge lina, millel kujutati loodusvideosid. Kostüümid olid samuti kenad ja tagsihoidlikud: lauljatel olid kollase-valgetriibulised vöödega ehitud kleidid, tantsijatel aga rohelised köstüümid. Kõik esinejad olid laval paljajalu...
6. Eesti armastuskirjandus on läbinud ka arengu, kus armastus ei tähenda enam tingimata võitlust õnne eest, tegelasi võis sama tugevasti siduda ka armastusest sündinud valu ja seal on ka rohkem seksuaalsust ja avatust, kui varem. 7. Kreutzwald kirjutas need müüdid saksakeeles ,,Emajõe sünd"; ,,Vanemuise laul"; ,,Keelte keetmine"; ,,Koit ja Hämarik"; ,,Loomine"; ,,Vanemuise kosjaskäik"; ,,Endla järv ja Juta"; ,,Vanemuise lahkuminek". 8. Faehlmanni müüte nimetatakse vahel ka müütilisteks muistenditeks, sest tegelasteks on jumalad, kuid räägitakse millegi tekkest. MÜÜT MUISTEND 1) fantastika 1) rahvajutt 2) jumalad või pooljumalad 2) elavaks peetud inimesed või loomad 3) maailma loomine 3) tekkelugu 9. 10
Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga, teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rätikuga kinni seotud, halvas meeleolus, pahandab Jüriga peretütar Maret (Aire Johanson) tuleb õuele, korv käes, Jaak, Jüri Maret ja Jaak lähevad tuppa, Jüri jääb aidatrepile istuma, Aadam Seeliohw tuleb tagasi, tahab peremehe jutule saada
Evald Aav. Looming: Kirjutanud peaaegu kõigis zanrites. Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja"
annaabi.ee 
