Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste kaug...
· Spekter näitab, valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Põhiosa spektraalaparaadil on prisma või difraktsiooni võre. · Spektrograaf spektri jäädvustamiseks · Spektromeeter mõõdetakse spektri üksikuid paromeetreid · Spektraskoop on spektri vaatlemiseks. · Absouluutselt must keha kasutatakse spektri intensiivsuse määramiseks. Neelab kogu peale langeva valguse. · Spektrid jagunevad kahte suurde gruppi: kiirgusspektrid ja neeldumisspektrid. · Kiirgusspektrid spektrid mida ained teatud tingimustel kiirgavad. · Kiirgusspektrid jagunevad kolmeks. · Pidev spekter esindatud kõik lainepikkused- Pidev spektri annavad kõrgele temp. kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedalt hõõrduvad klaasid. Pidevspektri kuju oleneb temp., mida kõrgem temp. seda rohkem valgust kiiratakse ja seda lühemate lainepikkuste poole on kiiruste max.
Dispersioon? Nim. valguse lahutumist spektriks Mis on spekter - Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. Spektri liigid- Kiirgusspektrid(Pidev-,joon- ja ribaspektrid) ja neeldumisspektrid Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kvantoptika Valguse dualism- Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine Footon on elektromagnetkiirguse osake Footoni energia on võrdeline footoni sagedusega. (E=h*f) (E=energia, f=footoni sagedus) Fotoefekt- on elektronide eraldumine ainest valguse toimel Fotoefekti võrrand - (h=Plancki konstant, f- valguse sagedus, A- väljumistöö, m- elektroni mass ja v- vabanenud elektroni kiirus) Elektronide Väljumistöö-nim elektro...
Üleminekul opt hõredmst keskonnast tihedamasse valguse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Valguse murdumine on valguse levimis S. Muut. kahe kesk. piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). Kiirgusspektrid- (näitab milliste ...
Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Interferentsi maksimumis(valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega. 6. Interferentsi ja difraktsiooni rakendamine. Interferents kiledes, selgendavad katted, Newtoni rõngad, interferomeetrid, holograafia, difraktsioonivõre, optiliste riistade lahutusvõime. 7. Kiirgusspektrid ja nende kasutamine. Spektrid, mille tekitavad kuumutatud kehad ja ergastatud aatomid või molekulid. Jaguneb pidev-ja joonspektriks. Näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Kasutatakse samuti meditsiinis. 8. Holograafia. Holograafia on esemete ruumilise kujutuse fotografeerimine. Fotole jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. 9. Kuidas tekib vikerkaar ?
lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja ühte lainepaari kvandina, iga kvant kujutab väikest põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja energiakogust. Optika tähtsamad osad: laine-, difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid (värv läheb sujuvalt geomeetriline-, kvantoptika, fotomeetria. Laineoptika: teiseks) ja joonspektrid (kitsad värvilised jooned). c) Kiirgusspektrid lainefront: pind, mis eraldab ruumi osa, kus laine levib, (tekib kiirgunud valgusstm helendavad jooned ja ribad) ja sellest ruumist, kuhu laine pole jõudnud. Ristlaine: neeldumisspektrid (tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. levimissuunaga risti. Keralaine: lainefront on kerakujuline, Kasutat (spektrit). Aine koostise määramine, astron., keemia, mis paisub. Tasalaine: front on tasandikujuline. metallurgia, kriminalistika
KÜSIMUSED: KVANTMEHAANIKA I 1.Kuidas tekivad vesiniku neeldumis- ja kiirgusspektrid? Spekter, mis tekib aine kiirgamisel on kiirgusspekter ja kujutab endast üksikuid värvilisi jooni mustal taustal.Kiirgusspekter tekib valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Tekib valge valguse lagunemisel. Spekter, mis tekib aine ergastamisel, on neeldumisspekter ja vastupidiselt eelmisele on üksikud mustad jooned värvilisel taustal. Neeldumisspektreid saadakse, kui pideva spektriga valgusallika valgus läbib nt. gaasi või auru. 2
1. spektraalaparaat: · Valguse spektri uurimine annab meile infot aatomite ja aine ehituse kohta. · Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. · Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse (vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks) · Prismas toimub valguse dispersioon. · Absoluutselt must keha ehk absoluutneeldur. 2. spektrite liigid: · Kiirgusspektrid: näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab 1.pidevspekter 2.joonspekter · Pidevspekter esindatud kõik lainepikkused kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. · Joonspekter ainet iseloomustav kiirgus-või neeldumisjoonte kogum kõik gaasilised ained madalal rõhul. · Neeldumisspekter- näitab milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine
peegelduvad vihmapiiskades. 5. Mida näitab valguse spekter? Valguse spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. 6. Kuidas saab infot aine aatomite kohta? Uurides aatomitest kiirguva valguse spektrit, saame infot ka aine aatomite kohta. 7. Mis on spektraalaparaadi põhiosaks? Spektriaalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre. 8. Mis spektrid iseloomustavad ainete kiirgust? Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid. 9. Mis on pidevspekter ja selle allikad? Pideva spektri annavad kõrge temperatuuri kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. 10. Millest oleneb pidevspektri kuju? Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. 11. Mis on joonspekter ja mis selle annavad? Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspekter on aine "sõrmejälg". 12. Mis on neeldumisspekter ja kuidas selle saab? Neeldumise olenevust valguse
1. Valguse dualism Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Valguse kiirgumisel valgusallikast ilmnevad valguse korpurskulaar omadused. Valguse levimisel ilmnevad valguse laine omadused. Valguslaine all mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. 2. Valguse difraktsioon Lainete paindumine/kaldumine selliste avade, tõkete taha, millede mõõtmed on võrreldavad antud laine lainepikkusega. Ilmneb avade ja tõkete korral, mille mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega. Suure ava puhul ei esine. Väike ava muutub uueks sekundaarseks allikaks. Difraktsioon esineb kõigi lainete juures (heli, raadio jne). Kui ava mõõtmed on lähedal laine pikkusele. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difr...
koostisosadest valgus koosneb. Spektrit kasutatakse väga erinevates valdkondades, kuna spektreid on väga erinevaid. Tänapäeval on spektrite saamine ja uurimine väga laialt levinud, alustades teadustega ja lõpetades kriminalistikaga. Füüsikas öeldakse, et spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektreid saadakse ja uuritakse spektraalaparaatidega. 45. Spektrite liigid. Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid. Neid saab jaotada kaheks: Joonspektrid: koosnevad erivärvilistest joontest tumedal taustal. Neid jooni nim kiirgusjoonteks. Kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab just seda ainet. Seetõttu öeldakse, et joonspekter on aine ,,sõrmejälg", kuna seda ei saa millegi muuga segi ajada. Joonspektri annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. Nt elavhõbeda auruga täidetud kvartslamp. Pidevspektrid: On esindatud kõik lainepikkused
Laineoptika uurib valguse ja teiste elektromagnetkiirguste levimist, kiirust, tekkimist, mõju ainetele ja kasutamist . Newton arendas korpuskulaarteooriat. Huygens arendas aga laineteooriat. Tänapäeval nim. valguse osakesi valguskvantideks e. footoniteks. (korpuskulaarteooria=kvantteooria) Young tõestas, et valgusel on lainelised omadused. Maxwell tõestas teoreetiliselt, et olemas on elektromagnetlained, mis levivad ka tühjuses. Valguse levimiskiirus õhus on3*108 m/s. Optika: Laineoptika ja Kvantoptika. Lainepikkus (1 nm), laineperiood T (1 s), laine sagedus f (1 Hz), laine kiirus v (1m/s) v=f=/T Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõi...
kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust (0.4-4 µm), aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Päikese ja Maa kiirgusspektrid ning kogu atmosfääri ja kasvuhoonegaaside neeldumispektrid. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn
Vikerkaar tekib sellepärast,et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spektraalaparaadid ja spektrid Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lsinepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre. Prismas toimub valguse dispersioon ehk erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Spektrite liigid Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid,mida võib jaotada 2-ks liigiks: pidev- ja joonspektriteks. Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused ning selles pole tühje kohti. Pideva spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Pideva spektri kuju oleneb aine temperatuurist. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Neid jooni nimetatakse kiirgusjoonteks. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul (nt
Valem näitab suhtelist murdumisnäitajat. 33. Mis on valguse dispersioon? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 34. Missugust füüsikalist nähtust on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguse dispersiooni. 35. Kuidas jaotatakse spektreid tekke põhjuste järgi? · Kiirgusspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. · Neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. 36. Kuidas jaotatakse spektreid iseloomu järgi? · Pidevspektrid esindatud kõik lainepikkused. Omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada. · Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel lainepikkus
klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 34. Missugust füüsikalist nähtust on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguse dispersiooni. ©anmet.ptg 2007 5 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 35. Kuidas jaotatakse spektreid tekke põhjuste järgi? · Kiirgusspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. · Neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. 36. Kuidas jaotatakse spektreid iseloomu järgi? · Pidevspektrid esindatud kõik lainepikkused. Omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada. · Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel
klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 34. Missugust füüsikalist nähtust on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud valguse dispersiooni. ©anmet.ptg 2007 5 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 35. Kuidas jaotatakse spektreid tekke põhjuste järgi? · Kiirgusspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. · Neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. 36. Kuidas jaotatakse spektreid iseloomu järgi? · Pidevspektrid esindatud kõik lainepikkused. Omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada. · Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel
Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihka ja päike paistab. Päike peab olema horisondist alla 42°. Päike peab olema seljatagant. Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 41. Mis on spekter? Selle liigid. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Kiirgusspektrid (Pidev- ja joonspektrid) Neeldumisspektrid 42. Mis on, miks ja kuidas kasutatakse spektraalanalüüsi? Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Saab uurida väga väikeseid koguseid laserspektroskoopia meetodil. 43. Kujutise läbi läätsede joonistamine. Tekkinud kujundi iseloomustamine. Kumerlääts: 1. Teisel pool läätse. 2. Suurendatud ning näiline, asja ees.
Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihka ja päike paistab. Päike peab olema horisondist alla 42°. Päike peab olema seljatagant. Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 41. Mis on spekter? Selle liigid. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Kiirgusspektrid (Pidev- ja joonspektrid) · Neeldumisspektrid 42. Mis on, miks ja kuidas kasutatakse spektraalanalüüsi? Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Saab uurida väga väikeseid koguseid laserspektroskoopia meetodil. 43. Kujutise läbi läätsede joonistamine. Tekkinud kujundi iseloomustamine. · Kumerlääts: 1. Teisel pool läätse. 2. Suurendatud ning näiline, asja ees.
Sellist spektraalaparaati nimetatakse spektrograafiks. Kui spektrit ei fotografeerita, vaid registreeritakse mõnel muul viisil (näiteks elektriliselt), siis nimetatakse aparaati spektromeetriks. Kui teise läätse asemel kasutatakse pikksilma, kutsutakse aparaati spektroskoobiks. Sprektite liigid. Erinevad ained kiirgavad erineva koostisega valgust, kusjuures valguse koostis oleneb aine olekust (gaasiline, vedel, gaasiline), rõhust, temperatuurist. Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid. Neid võib jaotada kaheks liigiks: pidev- ja joonspektreiks. Pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused. Selles pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaarevärviline riba. Katsed näitavad, et pideva spektri annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Pidevusspekter on näiteks Päikese või hõõglambi valgusel. Pidevspektri kuju oleneb aine temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda
Teadlased käsitlevad elektroni punktmassina. 5)Kirjelda planetaarsest aatomimudelist tulenevaid raskusi elektronide liikumise kirjeldamisel. Ei saa kirjeldada energia eraldumist 6)Mis kinnitab aatomite püsivust? See et me oleme veel elus. 7)Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta? See ei näita elektronide poolt kiiratavat energiat. 8)Kuidas tekib joonspekter? Kirjelda seda spektrit? Joonspekter-mustal taustal üksikud värvilised jooned. Tekivad kiirgusspektrid. Joonspektri tekitasid kõrge temperatuurini kuumutatud atomaarsed gaasid hõredas olekus. 9)Mida joonspektri tekkimine kinnitab aatomi kohta? Joonspektri tekkimine kinnitab seda, et aatom kiirgab ainult kindlaid energia kvante. E=h*f. 10)Millele viitab kindlate energiakvantide kiirgumine aatomist? Elektron saab liikuda ainult kindla energiaga orbiitidel ümber tuuma. Kiiratava kvandi energia on võrdne elektroni orbiitidel vastavate energiate vahega. Katoodilt eraldunud
mistõttu läätsest väljuvad paralleelsed kiired, mis prismale langedes lagunevad värvilisteks kiirte kimpudeks spektriks. Eri värvid kalduvad erinevalt ning teine lääts koondab oma fokaaltasandis kiired ühte punkti, kus tekib pilu värviline kujutis ehk spekter, mis projekteeritakse ekraanile. Kui ekraani asemele panna fotoplaat, saadakse spektograaf. Silmaga vaatamiseks kasut läätse, mis paigutatakse teise läätse fokaaltasndisse ekraani asemele Kiirgusspektrite liigid- Kiirgusspektrid jagunevad pidev-, joon- ja ribaspektriteks. Pidevspektrid. Keha temp tõstmisel üle 500 kraadi see helendub. Siis paistavad kõik spektri värvid. Kõrgema temp juures tekib nn valge hõõgumine, mil võib tekkida pidev spekter, mis algab punase ja lõpeb violetse osaga. Päikese, kaarlambi, küünla, tuletiku jms spekter pidevspekter on tingitud leegis leiduvatest osakestest. Joonspektrid. Erinevad gaasid annavad erinevatest värvilistest joontest koosneva spektri, mida nim joonspektriteks
Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. ...
· Järeldus: aatomil saavad olla vaid teatud diskreetsed energia väärtused, mille muutumine toimub hüppeliselt. Spektraalanalüüs · Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlaksmääramine selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. · Spektrite saamiseks kasutatakse spetsiaalseid riistu spektroskoope ja spektrograafe. · Teadusharu, mis tegeleb spektraalanalüüsiga, nimetatakse spektroskoopiaks. Spektrid · Kiirgusspektrid Pidevspekter. Tahked ained ja vedelikud Joonspektrid. Gaasid · Neeldumisspektrid. Gaasid tahke aine foonil Spektrijooned ja energiatasemed. Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgalt seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus.
hapnikuks, avastas prootoni, ennustas neutroni ja deutron 1 H 2 olemasolu, tõestas eksperimentaalselt massi ja energia seose tuumareaktsioonides ( 1933 ) ning teostas deutronite sünteesiteaktsioo ,mille tulemusena tekkis triitium 3 H . " Kuulge, aga millal te siis mõtlete ? ". Abielus Mary Newtoniga, surm ootamatult 1937.a. Lähtuvalt Rutherfordi aatomimudelist lõi 1913 .a. taanlane Niels Bohr teooria, mis seletas nii aatomi püsivuse kui ka neeldumis,- kiirgusspektrid.Bohr jõudis lihtsa, kuid ootamatu ideeni : aatomis on kõikvõimalike elektroniteede hulgas teatud hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu. See teooria tugineb tõestuseta aksepteeritavatel väidetel - postullaatidel : Aatom võib olla vaid kindlates ( statsionaarsetes ) olekutes, millest igaühele vastab energia E n . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela.
elektriliselt) , spektrograafis fotografeeritakse, monokromaatoris lastakse valgus riistast väljuda läbi pilu. Spektraalriistu kasutatakse spektraalanalüüsi korral: so. ainete keemilise koostise kindlakstegemiseks. Selleks kasutatakse aatomist või molekulist kiirgunud või neeldunud valgust. Kiirgusspektri saamiseks tuleb aine panna helenduma (soojuskiirgus, sädelahendus, luminestsents, jne). Tekkinud valgus juhitakse spektraalriista ja registreeritakse spekter. kiirgusspektrid võivad olla kas pidevad või joonspektrid. Spektrijoon on sisenemispilu värviline kujutis. Pidevaid spektreid annavad hõõguvad tahkised, vedelikud ja väga tihedad gaasid. Joonspektri annavad hõredad hõõguvad gaasid. Kiirgusspekter näitab kiirgunud valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste järgi. Neeldumisspektri saamiseks kasutatakse pideva kiirgusspektriga valgusallika valgust. Neeldumisspektri saamiseks pannakse uuritav aine valgusallika ja spektraalriista sisenemispilu vahele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
