6. Leidke valemiga (1) kiirus v ja tema viga. 7. Leidke valemi (4) järgi hääle kiirus 0 °C juures. 8. Leidke valemi (3) järgi moolsoojuste suhe. Interferentsimeetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja reguleeriga ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Alustadge Quincke toru kokkulükatud asendist, nihutage ühte haru teise suhtes seni, kuni elektronkiire jälg ostsilloskoobi ekraanil saavutab maksimaalse (või minimaalse) pikkuse. Kirjutage üles skaala algnäit l0. 4. Muutes haru pikkust, leidke veel 3...5 asendit ln, mille korral elektronkiire amplituud on maksimaalne (minimaalne). Tulemused kandke tabelisse. 5. Edasi toimige nagu faasinihke meetodil punktides 5..8. Katseandmete tulemused Tabel 1. Kats f l0 ln n ln e nr
· Reageerimisaeg: Aeg, mis kulub pikslil ühest värvist teise muutumiseks. Mõõdetakse nii gtg (hallist-hallini) kui btb (mustast-mustani) aega, mistõttu tulemused pole alati võrreldavad. Mõõtühik millisekund (ms). · Vaatenurk: Minimaalne ja maksimaalne kaldenurk, kus 180° on paralleelne vaatajaga. Kuidas töötab LCD monitor (pildil) ELEKTRONKIIRETORU EHK CRT Tööpõhimõte Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Koostisosad Elektronkiiretoru koosneb elektronikahurist, hälvitussüsteemist, ekraanist ja kestast (kolvist). Elektronikahur koosneb katoodist, tüürelektroodist, mille pingega reguleeritakse
Aberdeenis leidis de Broglie teooria kinnitust kahes sõltumatus eksperimendis, mis tõendasid elektronide difraktsiooni. 1927. aastal avastas G. P. Thomson sõltumatult C. J. Davissonist ja L. H. Germerist kristallidel toimuva elektronide difraktsiooni, tõestades sellega L. de Broglie teooriat mikroosakeste lainelis- korpuskulaarse dualismi kohta. Briti füüsik Georg Paget Thomson juhtis elektronkiire läbi üliõhukese metalli ning vaatles de Broglie poolt ennustatud interferentsimustrit. Sarnases eksperimendis, mis juba 1919. aastal viidi läbi Western Electric Company's (praegu Bell Telephone Laboratorium), vaatlesid Clinton Davisson ja tema assistent Lester Germer niklikristallilt peegeldunud elektronkiire difraktsioonimustrit. Nähtust õnnestus seletada alles 2 1927 de Broglie laineteooria abiga
Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tööpõhimõtte ammendavama kirjelduse leiate kindlasti teistest allikatest. Siinkohal teeks üsna lühidalt, piirdudes ainult nende aspektidega, millel põhineb mõni kuvari tähtsamatest tunnussuurustest. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele.
Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. · Termoemissioonkatood V-kujuline 0,1mm paksune W - traat. · Läätsed - elektromagnetilised. · Kondensor - kontrollib elektronkiire läbimõõtu ja langemisnurka objektile. · Kujutise suurendamine toimub objektiiv- ja projektsioonläätsede abil. · Kujutis tekib fluorestseeruvale ekraanile. 4. Kuhu asetatakse objekt TEMs? Objektikamber asub otse kondensorläätsede all. Objekt on üliväike, ca 100 nm paks, asetatakse 3 mm läbimõõduga võrgu peale ja asub objektiivi pooluskingade vahel. Seda saab GONIOMEETRI abil liigutada igas suunas ja kallutada. 5. Kui paks võib maksimaalselt olla objekt TEMs?
nagu tavalises televiisoris(vanemates).Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi,mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist(punane,roheline ja sinine(RGB). Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. LCD-Vedelkristallkuvar ehk LCD(liquid Crystal Display)
3. kaarlahendus (elektrikaar) tekib kahe hõõguva süsi või metallelektroodi vahel kõrgel pingel. Kasutatakse keevitamisel. 4. Sädelahendus tekib siis, kui vooluallika võimsusest ei piisa püsiva kaar või huumlahenduse tekitamiseks. Nt välk. 7. Diood ehk 2 elektroodiga elektronlamp kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel Triood ehk 3 elektroodiga elektronlamp kasutatakse võimenduselemendina 8. Elektronkiiretoru osad: 1)elektronkahur tekitab vaakumis elektronkiire 2) hälvitussüsteem X ja Y plaadid kallutavad elektronkiirt 3) luminofooriga ekraan
tugevalt koormusvoolust. Kui koormustakistus on väga suur, siis kujuneb väljundpingeks 2.8 U2-te, kuid mida väiksem on koormustakistus seda väiksem on ka väljund pinge. Nimetatud põhjusel kasutatakse kordisteid praktikas ainult konstantse koormuse korral ja enamasti väiksemate voolude puhul (suuremate voolude puhul oleks vaja suuremaid kondensaatoreid). Teise osa lõpp 3 Elektronkiire toru 3.1 Elektronkiiretoru ja tema kasutamise võimalusi Elektronkiiretoru on elektrovaakum seadis, mida kasutatakse elektriliste nähtuste muundamiseks optiliseks kujutiseks. Nii kasutatakse teda laialdaselt ostsiloskoopides. Selleks, et jälgida elektriliste signaalide kuju. Neid kasutatakse ka televiisorites, kus antenni kaudu saabuvad kujutise signaalid muundatakse nähtavaks kujutiseks (joonis 1 uus). Elektronkiire toru kujutab endast enamasti klaasist
teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop. See on kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit elektronkiire tekitamiseks ja nende vahel kiirte hälvitussüsteemi rastri moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva
Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 ms vastab 150 m). Indikaatoritena kasutatakse tavaliselt elektronkiiretorusid, mille ekraanile on kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti asimuut määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori ekraanil. Nii saadakse ekraanil erisuguse heledusega täpid. Doppleri efekti põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja
Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 25 (43) Joonis 4.26. Elektroluminestsentsil põhineva valgustusega autoarmatuurlaud [http://en.wikipedia.org/wiki/Electroluminescence]. Pikkov lk 51 4.3.8 Elektronkiiretoru Elektronkiiretoru on kuvamiseks, kommutatsiooniks vm otstarbeks kasutatav elektronkiirega elektrovaakuumseadis. Peaaegu inertsivaba elektronkiire suuna ja soolutiheduse tüürimiseks kulub tühisel määral elektrienergiat. Otstarbe järgi liigitatakse neid kuvatorudeks (kineskoop, ostsillograafitoru, kuvaritoru), optiliste kujutiste elektronmuunduriteks (televisiooni saatetoru), elektronkommutaatoriteks (ümberlülitid) jms. Pikkov lk 50 Elektronostsilloskoopide (samuti ka televisiooni) võidukäigule pani aluse saksa teadlase Karl Ferdinand Braun'i 1897.a. leiutatud elektronkiiretoru e. Brauni toru (katoodkiirtetoru; ingl k
teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop. See on kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit elektronkiire tekitamiseks ja nende vahel kiirte hälvitussüsteemi rastri moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva
5) Missugune on CRT ja LCD monitor? LCD (Liquid Crystal Display) ekraanil on: Ekraani mõõtmed - pildi suhe näitab, kas tegemist on laiekraaniga suhtega 16:9 või tavaekraaniga suhtega 4:3, ekraani suurust iseloomustatakse ekraani diagonaali mõõduga tollides CRT (Cathode Ray Tube): CRT tüüpi monitor sisaldab elektronkiiretoru, milles elektronkiir joonistab kujutise ekraanile. Seda tüüpi monitori puudusteks on elektronkiire liikumisest tulenev värelus, kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. 6) DPI: resolutsioon punktides tolli kohta ehk DPI (Dots Per Inch) PPM: eadmete kiirusnäitajad PPM (Page Per Minute) ehk mitu lehekülge minutis suudab seade töödelda USB: ühendatavus - reeglina USB
impulssgeneraatori signaalita on selleks sirgjoon). 6. Lülitage sisse impulssgeneraator (asub stendis ostsillograafist vasakul). 7. Saavutage ostsillograafi sünkronisatsiooniseadme abil ekraanil seisev kujutis sumbuvatest võnkumistest. Laotuskiiruse astmelise muutmise nupu abil tekitage ekraanile vähemalt viie täisvõnke kujutis. 8. Lühistades vastava lülitiga ostsillograafi sisendi, kontrollige elektronkiire nullasendit ja vajadusel korrigeerige seda, kasutades vertikaalnihutuse nuppu. 9. Pöörates y-telje võimendusnuppu, saavutage võimalikult suur kujutise kõrgus ( A1 40mm) . 10. Etteantud C ja L väärtustel määrake Rs muutmisega eksperimentaalselt võnkeringi kriitilisele reziimile vastav aktiivtakistus (jälgige joonist 10.3), liites takistussalvelt saadud takistuse väärtusele Rs kindlasti induktiivpooli takistuse R0 ( R = R0 + Rs ) .
8. Kvantmehaaniline aatomimudel. Kvantarvud ja nende tähendus Elektronid liiguvad kiirelt ümber tuuma, tulemusena moodustub tuuma ümber negatiivse laenguga elektron pilv. Kvantarvud- kirjeldavad elektroni võimalikke energia tasemeid ja lainefunktsioone. 9. Mida väidab Pauli keeluprintsiip? Väidab, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus 10. Milles seisnes Davisson Germeri katse ja mille tõestuseks see on? vaadeldi niklikristalliltpeegeldunud elektronkiire interferentsimustrit. (füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine,mis on suurem või väiksem) 11. Mis toimub vesiniku aatomis kui see kiirgab footoni, kui neelab footoni? kui elektron neelab footoni (saab ta footoni energia endale),läheb ta ergastatud olekusse ja kui kiirgab,läheb ta tagasi oma põhiolekusse. 12. Mida nimetatakse nukleonideks? Prootonid ja neutronid nimetaakse nukleonideks ehk tuumaosakesteks. 13. Mida näitab tuuma laenguarv?
Kuvari kvaliteedi peamiseks näitajaks on ekraani resolutsioon ekraanile mahtuvate pikslite arv. Kuid samuti väga tähtsaks näitajaks on monitori realaotussagedus (värskendussagedus). See näitab, kui palju pilt meie silma jaoks väreleb. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte Põhikomponendiks on elektronkiiretoru. See on õhust tühjaks pumbatud klaastoru. Elektronkiiretoru ühes otsas asub kiirete elektronide allikas elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire (värvilisel monitoril kolm elektronkiirt). Elektronkiiretoru teises otsas on luminofooriga kaetud ekraan. Elektronkiire suunamiseks kasutatakse magnetvälja, ostsillograafides elektrivälja. Sobiva tugevuse ja suunaga magnetväli tekitatakse mähiste (ja magnetite) abil. See ekraani punkt, millele parajasti langeb elektronkiir, hakkab elektronide energia arvel kiirgama valgust. Pildi saamine Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja pidevalt kolm
Gammakiirgus põhjustab ainet läbides, eelkõige kokkupuutumisel elektronidega, aatomite ionisatsiooni. Kiirgus on suure läbimisvõimega ja ainult väga paks tihe aine kiht nagu näiteks teras või plii võib olla heaks varjestuseks. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma seda sisse hingamata või neelamata. [3] 3.4 Röntgenkiirgus (x-kiired) Moodustavad kõrge energiaga footonid (sarnased gammakiirgusele), mida kutsutakse esile kunstliku elektronkiire järsu pidurdamisega. Tegemist on samamoodi suure läbimisvõimega ja ilma tiheda materjali kaitsekihita võib see põhjustada siseelunditele suuri kiirgusdoose. Tekitatakse elektronkiirega metallist sihtmärki (tavaliselt volframi) tulistades. Metalli aatomite elektronid neelavad elektronkiire energia teaduslikult öeldes metalli aatomid ergastuvad ning siis ,,lõõgastudes" vabastavad energia röntgenkiirtena. Kiirus pärineb niisiis metalli aatomitest, kuid
eristatakse viit emissiooniliiki: termoemissioon (levinuim), külmemissioon ehk elektrostaatiline emissioon, fotoemissioon, sekundaaremissioon raskete osakestega pommitamisel. 4. Elektronkiiretorude ehitus ja tööpõhimõte. lk 52 Elektronkiiretorud on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Tööpõhimõte: Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Elektronkiiretoru ehitus: 1 Elektroonrelvad 2 Elektroonkiir 3 Fokuseerimisvärten 4 Hälvevärten 5 Anood 6 Värvieraldus filter 7 Luminofoor ivad 8 Värvide filter suure plaaniga 5. Elektronkiiretorude liigitus. Lk 53 Eristatakse elektrostaatilise ja magnetilise fokuseerimisega elektronkiiretorusid. 6
CRT), kus pilt või tekst saadetakse elektronkiirega CRT toru sisepinnal asuvat luminofoorkihti ,,pommitades". Koos valguskiirgusega tekib aga ka muid elektromagnetilisi kiirgusi. Kuid enamik neist jääb CRT sisepoolele. Kiirguse uuringuid on viimasel ajal tehtud mitmel pool maailmas. Sellised uurimused on näidanud, et suuremalt jaolt on hirm nende kiirguste ees põhjendamatu. Röntgenkiirgus, mis tõesti tekib elektronkiire järsul põrkumisel vastu CRT sisepinda, on olemas seadise sees, kuid väljapoole see ei tungi. Rootsis on tehtud kontrollmõõtmisi rohkem kui 3000 CRT-le, kuid mitte üheski ei leidunud röntgenikiirgust väljapool elektrontoru looduslikust foonist suuremal määral. CRT sisepinnal oleval erivärvilisel luminofooril tekib ka ultraviolettkiirgus, kuid CRT klaaspind summutab selle peaaegu täielikult, nii et tekkiv kiirgus on tunduvalt väiksem kui looduslik foon.
(täitevalgus). Key on joonistav valgus, mille abil tuuakse välja pildistatava subjekti vorm(ruumiline kuju). Ühtlasi on key valgusskeemi kõige võimsam valgus. Fill täidab varje seal, kuhu key valgus ei ulata. Fill on key-st mõnevõrra nõrgema valgusega ja võiks olla hajuvalgus. Vajadusel võib kasutada kontravalgust ja taustavalgust. 3. Optiline kujutis Optiline kujutis ehk foto on ese või hingeline olend, mida asutakse kaadrisse võtma. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. 8 Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elekri- või magnetvälja toimega. Kaasaegsetes elektronkiiretorudes kasutatakse ainult esimest
võimaldas seletada fotoefekti ja Bohri aatomimudelit ühtselt aluselt. Elektronide orbiite aatomituuma ümber vaadeldi seisulainetena. Elektroni arvutuslik lainepikkus ning orbiitide pikkused Bohri aatomimudeli järgi sobisid selle kontseptsiooniga hästi kokku. Teiste aatomite spektrite seletamine ei olnud siiski veel võimalik. Aastal 1927 leidis de Broglie teooria kinnitust kahes sõltumatus eksperimendis, mis tõendasid elektronide difraktsiooni. Briti füüsik George Paget Thomson juhtis elektronkiire läbi üliõhukese metalli ning vaatles de Broglie poolt ennustatud interferentsimustrit. Sarnases eksperimendis, mis juba 1919 viidi läbi Bell Labsis, vaatlesid Clinton Davisson ja tema assistent Lester Germer niklikristallilt peegeldunud elektronkiire difraktsioonimustrit. Nähtust õnnestus seletada alles 1927 de Broglie laineteooria abiga. Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus on 1927
Paljud kaasaegsed kuvamisvahendid sisaldavad elektronkiiretoru (Cathode Ray Tube = CRT), kus pilt või tekst saadetakse elektronkiirega CRT toru sisepinnal asuvat luminofoorkihti ,,pommitades". Koos valguskiirgusega tekib aga ka muid elektromagnetilisi kiirgusi. Kuid enamik neist jääb CRT sisepoolele. Kiirguse uuringuid on viimasel ajal tehtud mitmel pool maailmas. Sellised uurimused on näidanud, et suuremalt jaolt on hirm nende kiirguste ees põhjendamatu. Röntgenkiirgus, mis tõesti tekib elektronkiire järsul põrkumisel vastu CRT sisepinda, on olemas seadise sees, kuid väljapoole see ei tungi. Rootsis on tehtud kontrollmõõtmisi rohkem kui 3000 CRT-le, kuid mitte üheski ei leidunud röntgenikiirgust väljapool elektrontoru looduslikust foonist suuremal määral. CRT sisepinnal oleval erivärvilisel luminofooril tekib ka ultraviolettkiirgus, kuid CRT klaaspind summutab selle peaaegu täielikult, nii et tekkiv kiirgus on tunduvalt väiksem kui looduslik foon.
· Ge-dioodid kõrgsageduses · Päri- ja eriti vastuvool sõltub ka temp. -> termoandur · Päripine tavaliselt 0,7V, Schottky dioodil 0,2..0,7V Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 20 Mõned dioodid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 21 Retro - raadiolambid · Kuumutatav elektrood katood emiteerib elektrone. Neid püüab anood. Vastupidi ei saa elektronid liikuda: lampdiood. Fleming. · Lisades võre, saame elektronkiire voolu moduleerida (Lee de Forest, 1907) Muutes vähesel määral võrepinget, muutub anoodvool suurel määral lamp võimendab · Otse- ja kaudküte. Pinged elektroodidel · Erilambid. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 22 EL-34 võrepinge ja anoodvool Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 23 Valik raadiolampe Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 24 Transistor · Pooljuhtelement signaalide
Gammakiirgus põhjustab ainet läbides, eelkõige kokkupuutumisel elektronidega, aatomite ionisatsiooni. Kiirgus on suure läbimisvõimega ja ainult väga paks tihe aine kiht nagu näiteks teras või plii võib olla heaks varjestuseks. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma seda sisse hingamata või neelamata. [] Röntgenkiirgus (x-kiired) Moodustavad kõrge energiaga footonid (sarnased gammakiirgusele), mida kutsutakse esile kunstliku elektronkiire järsu pidurdamisega. Tegemist on samamoodi suure läbimisvõimega ja ilma tiheda materjali kaitsekihita võib see põhjustada siseelunditele suuri kiirgusdoose. Tekitatakse elektronkiirega metallist sihtmärki (tavaliselt volframi) tulistades. Metalli aatomite elektronid neelavad elektronkiire energia teaduslikult öeldes metalli aatomid ergastuvad ning siis ,,lõõgastudes" vabastavad energia röntgenkiirtena. Kiirus pärineb niisiis
teatud tasemega signaali olemasolust, kolmandad võimaldavad edastada informatsiooni sümbolitena jne. Elektronoptilisi seadiseid nimetatakse mõnikord ka indikatsiooni-seadisteks. 9. Elektronkiiretorud Cathode-ray Tube 9.1. Üldist Elektronkiiretorud (Cathode-ray Tube) on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Elektronkiiretoru koosneb elektronikahurist, hälvitussüsteemist, ekraanist ja kestast (kolvist). Elektronikahur koosneb katoodist, tüürelektroodist, mille pingega reguleeritakse kiire voolu, ja teravustus- ehk fokuseerimissüsteemist, mille toimel
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainep...
Kui anoodil on positiivne pinge katoodi suhtes, siis anood tõmbab katoodist eraldunud elektronid endasse, tekitades voolu. Kuid kui anoodil on katoodi suhtes negatiivne pinge, siis voolu ei teki, sest anood tõukab elektrone kui negatiivse laengu kandjaid endast eemale. Anood ise ei eralda elektrone, seega saab elektronide vool olla ainult ühesuunaline ‒ katoodilt anoodile. 6. Elektronkiiretoru tööpõhimõte? Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. 7. Signaali olemus. Eristamine ja jagunemine. Signaal – informatsiooni materiaalne kehastus. Elektroonikas toimub elektriliste signaalide genereerimine, muundamine, töötlemine,filtreerimine. Eristatakse sageduse järgi. Ka faasi järgi.
N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine see on kiire kallutamine(esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes see on aeglasem(kuvar, TV kineskoop). Elektronid ei tohi ekraanile jääda ja toimub sekundaaremisioon ehk see, mis tuleb lööb ühe välja. Pannakse grafiidikiht, et püüda sekundaarelektrone ja see ühendatakse vooluringi. Elektronkiire torus pinged ulatuvad 3000 30000 V 1.4. Mis on võimendi Võimendi on seade, milles väikese võimsusega signaal(P 1) reguleerib tunduvalt suuremat energiavoogu(P2) toiteallikast tarbijasse. P1 on signaali võimsus P0 on toiteallikast saadav võimsus P2 on võimsus tarbijas 2 Kp on võimsuse võimenduse tegur. Sagedustel 100Hz...10MHz on Kp > 1000000
Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu- tekib nn "bioloogiline pimedus". 5. Optiline kujutis Optiline kujutis ehk foto. Ese või hingeline olend, mida asutakse kaadrisse võtma. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elekri- või magnetvälja toimega. Kaasaegsetes elektronkiiretorudes kasutatakse ainult esimest. Fokuseerimissüsteemis toimub katoodi poolt emiteeritud elektronide kiirendamine ja koondamine ekraanile fokuseeritud peeneks kiireks
Magnetväli: Püsimagnet, püsimagnetite vastastikmõju, magnetpoolused. Magnetväli. Püsimagneti ja vooluga juhtme magnetväli. Magnetvälja jõujooned. Vooluelement. Voolude vastastikmõju. Ampere'i seadus. Voolutugevuse ühik amper. Magnetinduktsioon. Ampere'i jõud. Elektromagnet. Vooluraam magnetväljas. Elektrimootor. Magnetvälja mõju liikuvale laetud osakesele. Lorentzi jõud. Laetud osakeste liikumine magnetväljas. Elektronkiire kallutamine magnetvälja mõjul. Tsüklotron. Mass-spektromeeter. Magnethüdrodünaamiline generaator. Ainete suhteline magnetiline läbitavus. Dia-, para- ja ferromagneetikud. Ferromagnetism ning selle kasutamine. Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon. Pööriselektriväli. Faraday katsed. Magnetvoog. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Induktsiooni elektromotoorjõud poolis. Lenzi reegel. Induktsiooni elektromotoorjõud liikuvates juhtides. Generaator.
metallkile resisti pinnal. järgi jääb vaid aluse pinnale kantud materjal. 47. Andke ülevaade mikrostruktuuride valmistamisest litograafia abil. Litograafia on kujutise kandmine alusmaterjalile, millega see valmistatakse ette järgnevaks söövitusprotsessiks. Selleks: A. kaetakse alus fototundliku (fotoresisti) õhukese kilega; B. aluse ja kiirgusallika (ultravioletse valgusallika, röntgenkiire, elektronkiire, ioonkiire) vahele pannakse fotomask; C. Fotoresisti kiiritatakse kindla ekspositsiooniga ning seejärel eemaldataksekiiritatud fotoresisti alad ilmutilahuses (positiivprotsessi korral). 48. Millistes valdkondades kasutatakse lasertehnoloogiaid? Kirjeldage neid tehnoloogiad. Millised on nende tehnoloogiate põhilised eelised? Valdkond - kirjeldus - eelised ·Lõikamine, keevitamine, puurimine - kasutatakse võimsaid lasereid, mis läbi läätse suunatakse ühte
siis ta ei tee tööd osakese liigutamisel. Seega ei muutu Lorentzi jõu toimel laetud osakese energia aga ka liikumiskiirus, muutub ainult liikumissuund. Lorentzi jõu praktilisi rakendusi (elektronkiiretoru, tsüklotron, mass-spektromeeter, magnetohüdrodünaamiline generaator). o Elektronkiiretorud on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Tööpõhimõte: Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. o Tsüklontroni abil on leitud enamus uusi elemente raskete tuumade pommitamine laetud osakestega. o Mass-spektromeeter on asendamatu üliväikeste elementide koguse analüüsiks vees või tahtetes ainetes
kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. CRT kuvar põhineb elektronkiire torul. Idee on lähedane 1920-ndatest aastatest pärit raadiolampidele. Katoodi kuumutatakse ja sealt tekib elektronide emissioon. Ilma välise mõjuta tekiks varsti tasakaal niipalju kui elektrone lendub niipalju ka maandub uuetsi katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge
kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. CRT kuvar põhineb elektronkiire torul. Idee on lähedane 1920-ndatest aastatest pärit raadiolampidele. Katoodi kuumutatakse ja sealt tekib elektronide emissioon. Ilma välise mõjuta tekiks varsti tasakaal niipalju kui elektrone lendub niipalju ka maandub uuetsi katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge
tähemärki. Eesti klaviatuuri eripäraks on „Õ" sümbol ja selle olemasolu järgi saab kontrollida, kas klaviatuur on eesti keele jaoks kohandatud. Monitori olulised parameetrid on monitori ehituslikust eripärast kas CRT (Cathode Ray Tube) või LCD (Liquid Crystal Display). CRT tüüpi monitor sisaldab elektronkiiretoru, milles elektronkiir joonistab kujutise ekraanile. Seda tüüpi monitori puudusteks on elektronkiire liikumisest tulenev värelus, kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. Neid probleeme ei ole LCD tüüpi ekraaniga monitoridel, kus kujutis tekitatakse tagant valgustatud LCD-paneelile. Selle iga pikselit tüüritakse eraldi transistoridega, mis võimaldab juhtida vajaliku hulga valgust erinevatesse ekraanipunktidesse
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...
teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop (CRT, cathode ray tube) - kuvari kõige tähtsam komponent. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir kallutatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele.
temperatuuri. Katood ise on kaetud ainega, mis kõrgetel temperatuuridel emiteerib elektrone. b). Elektronkiiretoru eesotsas tekitatud kõrgepinge toimel hakkavad elektronid liikuma ekraani suunas. Fokusseerivad plaadid koondavad elektronide voo ühtlaseks kiireks. d). Fokuseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutusmähise abil vajaliku punktini ekraanil. d).Ekraan on kaetud luminofooriga, mis hakkab helendama elektronkiire toimel. Mida intensiivsem elektronide voog, seda heledam luminofoor. *Vedelkristall (Liquid Crystal Display) kuvar- LCD kuvarid on üldiselt kahel põhimõttel: nemaatilised ning twisted effektil põhinevad. LCD kuvari tööpõhimõte: a). Kuvari vedelkristalli paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli asetseb esimene filter, mis laseb läbi valgust 0 kraadise polarisatsiooniga. Paneeli taga on aga teine filter, mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga vagust. b)
täpi pihustist väja. · Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise.Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka msut värv blacK. Kokku
Sellised lainepikkused on näiteks elektronkiirtel. Seetõttu kasutataksegi kolloidosakeste vaatamiseks nn. elektronmikroskoope. Elektronmikroskoope on mitut sorti. Kõikide jaoks on sealjuures vaja erilisi läätseid ja vaakumeid. Üks liik el.mikr on nn. skaneerivad elektromikroskoobid, millega saab ilusaid "mikrograafe". Eriti täpsete mikrograafide saamiseks kasutatakse "pimeda tausta" elektronmikroskoope (nim. ka ultramikroskoopideeks) , kus saadud kujutisest filtreeritakse välja elektronkiire hajumise tõttu tekkinud taustavalgus. Saadud kujutised tunneb ära täismusta tausta järgi. On olemas ka ultramikroskoope, mis on olemuselt valgusmikroskoobid. Kui tavalises valgusmikroskoobis valgustatakse objekti pealt ja tumenemise järgi määratakse eseme kontuur, siis ultravalgusmikroskoobis valgustatakse objekti kõrvalt. Juhul kui nii uuritakse kolloidosakesi, põhjustab selline valguse suunamine valguse hajumist, mida saab seejärel läbi skoobi näha
· Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. · Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatakse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise. Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka must värv black. Kokku
tagamaks piisava tugevusega emissioonvoolu. Kütteniit on paigutatud katoodi keskel olevasse avasse. Katoodi ja anoodivahelist ruumi nimetatakse vastastikuse mõju alaks. Genereeritud võnkumised antakse lainejuhesse lühikese koaksiaalliini sideaasaga, mis on joodetud ühe resonaatori siseküljele. Anood on ümbritsetud võimsa magnetiga. Ülikõrgsageduslike võngete tekke protsess jaotatakse nelja etappi 1 elektronide kiirendamine 2 elektronkiire kiiruse modulatsioon 3 pöörleva elektronide kodariku tekitamine 4 energia ülekandmine vahelduvvoolu väljale Joon 12 joon 13 Elektronide kiirendamine Kõrgsageduslik elektriväli Püsimagnetvälja mõjul kõverdub elektronide liikumistee. Kui magnetväli on nõrk liiguvad elektronid mööda trajektoori 1. Kui magnetvälja tugevus ületab teatud väärtuse, mida nimetatakse kriitiliseks, liiguvad elektronid mööda trajektoori 2
15.1. Analoogostsilloskoop Analoogiliselt teleriga suunatakse ka analoogostsilloskoobis (joonis 34) elektronkiir luminofooriga kaetud ekraanile, mis hakkab selle tulemusena helenduma. Kiire juhtimiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid kallutusplaate (joonis 35), millede vahel tekitatakse elektriväli. Vertikaalsete plaatide vaheline elektriväli on võrdeline pingega ostsilloskoobi sisendis. Horisontaalsetele plaatidele antakse võrdeliselt ajaga muutuv pinge. Nii hakkab elektronkiire jälg liikuma ekraanil vasakult paremale. Püsiva kujutise saamiseks peab sama ostsillogrammi joonistama ekraanile vähemalt 10 korda sekundis. Seega saab analoogostsilloskoobiga vaadelda ainult perioodilisi signaale. Joonis 34. Analoogostsilloskoop GOS-680. Joonis 35. Elektronkiiretoru põhimõtteskeem. 49 Elekrimõõtmised 15.2. Digitaalostsilloskoop
Hz. Enamik kaasaegseid monitore võimaldab töötada üsna suures kaadrisageduse piirkonnas 30...160 Hz.VESA on esitanud minimaalselt soovitatavad kaadrilaotussagedused , mis on saanud standardiks. Eraldustel 640x480 ja 800x600 soovitab ta 72- hertsist sagedust ja eraldusel 1024x768 minimaalselt 70- hertsist. Pildi ekraanile toomisel on kaks võimalust: Poolkaaderkuva (interlaced display)- puhul joonistatakse pilt kahe elektronkiire käiguga, joonistades esimesel korral üle ühe rea ja teisel korral ülejänud read. Sellist jaotust kasutatakse ka tavalise teleri juures(50 Hz). Kuna terve kuvakaadri joonistamiseks kuluv aeg kahekordistub, tekib silmale märgatav vilkumine. Ülerealaotuse eeliseks on väiksema mahuga videokaader ja väiksem nõutav ülekandetrakti ribalaius. Poolkaadrikuva kasutatakse juhul, kui mingi tegur pildi allikast kuni selle kuvamiseni (kuvari elektroonika, ühenduskanalid,
vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peegeldusele aga printeris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi: ·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase. ·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise. ·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise. Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka muut värv black
Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. CRT kuvar põhineb elektronkiire torul. Idee on lähedane 1920-ndatest aastatest pärit raadiolampidele. Katoodi kuumutatakse ja sealt tekib elektronide emissioon. Ilma välise mõjuta tekiks varsti tasakaal niipalju kui elektrone lendub niipalju ka maandub uuetsi katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge
Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeasa on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile.Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. Värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem, mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi: CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase. MAGNETA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise. YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise. Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta. Eraldi on lisatud ka must värv –BLACK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida printerites kasutatakse. 15. Magnetmäluseadmed Magnetmäluseadmed
Sellepärast kasutatakse suuremate suurenduste ja parema lahutusvõime saamiseks teist tüüpi mikroskoope. Elektronmikroskoobid annavad suurendusi kuni 200 000 korda. Nendes kasutatakse valguse asemel elektronide kimpe (elektronkiiri), millele vastav lainepikkus on palju väiksem valguse lainepikkusest. Sel juhul segab difraktsioon vähem teravate kujutiste saamist ja on võimalik eristada hoopis pisemaid detaile kui optilise mikroskoobiga (kuni 2 nm), näiteks eristada aatomeid teineteisest. Elektronkiire koondamiseks kasutatakse elektronmikroskoobis elektrostaatilisi ja magnetläätsi. Elektronkiire suunda muudetakse neis elektri- või magnetvälja abil. Teravikmikroskoobid annavad veel suuremaid suurendusi. Nendes kasutatakse tunnelefekti Nende abil on võimalik eristada detaile mõõtmetega kuni 0,2 nm. Sellise mikroskoobi tööpõhimõte ei sarnane kuidagi optilise mikroskoobi omaga ja sellepärast me seda siin ei käsitle (vt.9. Kvantmehaanika) .
Juhthoova ja mängupuldi erinevuseks on see, et viimasel on kindlaks määratud suunad, mille piires on võimalik liikuda, vaata kõrvalolevat joonist. Lisaks sellele, et juhthoova võib liigutada suvalises suunas, saab sellel ka valida millises ulatuses kangi lükata (mängudes saab sellega näiteks sujuvalt reguleerida erinevaid kiirusi, millega liikuda). · Kuvar (Display) o CRT (Cathode Ray Tube) kuvar CRT sisaldab kahurit, mis tulistab elektronkiire vastu fosforestseerivat ekraani (värvilistel monitoridel on kolm elektronkahurit eralgi punase, rohelise ja sinise jaoks). Kiir jookseb realaotuse puhul peaaegu horisontaalselt üle ekraani. Jõudnud ekraani teise otsa jookseb ta tagasi ülemisse vasakusse nurka, et otsast peale alustada. Horisontaalset realadumist kontrollitakse pingega, mis on rakendatud fokusseerimisseadetele, mis asuvad paremal ja vasakul elektronkahurist. Vertikaalset ladumist kontrollitakse aeglasemalt kasvava pingega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
