Newtoni 1. seadus ehk inertsiseadus: kehad seisavad kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustavad teineteist Inerts – kõikide kehade omadus säilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m Jõud – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale Newtoni 3. seadus e mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega F=m1*m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga,
2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4
Hallipäine bussijuht mõjutab oma jäsemetega tema kabiinis paiknevaid kange, pedaale ja rooliratast ning risttahukakujuline "TAK"-sildiga sõiduk jätkabki oma igapäevase trajektoori läbimist. Tunnen, kuidas fiktiivne inertsijõud mind vägagi reaalselt pikali tahab kiskuda...sirutan kiiresti oma käe bussi laes paikneva musta, läikiva metalltoru poole, et toetust leida ning pääsen seekord. Nüüd on mul väheke aega jälgida, mis toimub mu ümber. Tollesama veidra inertsi mõjul hüplevad istuvad inimesed iga teekonaruse juures üles-alla ning kalduvad kurvides vasakule-paremale justnagu hüpiknukud. Seisjate kiirus on miskipärast suurema alalhoiuinstinktiga ja kui nad kõvasti kinni ei hoia siis koperdavad nad tihtipeale transpordivahendis edasi-tagasi või põrkavad teineteisega kokku. Kuigi viimasel puhul ei mõjuta keegi kedagi rohkem ning veel vähem on kiiruse säilitamine muude mõjutajate puudumisel kellegi otsene süü, sõimab temperamentsem tegelane
Inertsiseadus ehk Newtoni I seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. 6. Dünaamiks põhimõisted (olek, jõud, mass, impulss). Olek punktmassi olek on ära määratud olekuvektori ja kiirusvektori abil ( ). Jõud () ümbritsevate kehade mõju antud kehale iseloomustatakse jõu abil. Mass füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: · mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust. · mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Impulss liikumishulk, . Selle muutumiskiirus on võrdne kehale mõjuvate jõudude summag,, mis korral on esitatav kujul . 7. Newtoni II ja III seadus. Newtoni II seadus ehk klassikalise mehaanika põhivõrrand: , mis väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega.
· Indiktiivsust vaadeldakse vaid positiivse suurusena · voolu muutumise kiirus-voolu muutuse ja selleks kulunud aja suhe valmina · Juhi induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromootorjõud tekib sellesjuhis, kui vool temas muutub ajaühikulise kiirusega. · Juhi induktiivsus näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle juhi korral ühikulise voolu muutus e. Näitab induktsiivsus vaadeldava juhtmesüsteemi inertsi temas toimuvate voolu muutuste suhtes · eletromootorjõu sõltuvuse voolu muutumise kiirusest avastas Joseph Henry- Henry seadus. · Induktiivsuse SI-ühik henri (1H) MAGNETVÄLJA ENERGIA Mahtuvus näitab kui suur on kondensaatori laengu muutus katsetevahelise linge ühikulisel muutumisel. Induktiivsus näitab kui suur on magnetvoo muutus juhtmepoolis, kui seda pooli älbiva voolu tugevust ühiku võrra muudetakse. · Energia on ka poolil
v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus, t – aeg 4. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise teepikkuse valem ja graafik. s = v' t 5. Sõnastage Newtoni II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. 6. Defineerige massi mõiste ja nimetage ühikud. mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Ühik kg 7. Määratlege jõu mõiste ja esitage ühikud. Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju.
kahurikuuli mäetipust üha kiiremini kosmosesse tulistada. Algul kukuks see ruttu alla. Mida suurem on kiirus, seda laugem tuleks selle tee. Lõpuks lendaks see nii kiiresti, et trajektoori kumerus on väiksem Maa kumerusest. See jääkski lendama, kukkudes pidevalt, aga ei jõuaks kunagi maa peale. Teisisõnu, see jääks orbiidile lõksu. Newton mõistis, et Kuud ei peagi mingi jõud tõukama. Nagu Galileo oli juba avastanud, läheb liikuv keha inertsi tõttu muudkui edasi. Newton taipas, et inertsi mõjul liiguksid kehad sirgjooneliselt, kui just mõni jõud neid kõrvale ei kalluta. Kuu "tahaks" lennata otse, kuid Maa gravitatsioonijõud tõmbab teda tagasi ja muudab liikumistee ringikujuliseks. Newton mõistis sedagi, et täpselt samamoodi "kukuvad" planeedid ümber Päikese, mille tohutu gravitatsioon hoiab neid orbiidil lõksus. Ta arvutas matemaatiliselt välja planeetide täpse kiiruse ja orbiidi kuju. See oli hirmkeeruline ülesanne, mis võttis tal aega aastaid ning
diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Oleme kõik kogenud, et ühegi keha liikumist ei saa silmapilkselt ega vaevata muuta. See, et kehad püüavad oma liikumisolekut muutumatuna hoida, on nende üldine omadus. Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni originaal-formuleering: Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. Ülaloleval pildil võib näha 1687 a. originaal Principia Mathematica'st tehtud pilti, kus on ladina keeles Newtoni I ja II seadus.
Inertsust väljendavaks suuruseks on keha mass. Mida suurem on keha inertsus, seda suurem on keha mass ja seda aeglasemalt muudab keha kiirust. Seepärast on suure inertsusega kehade kiirust raskem muuta. Näiteks auto ja bussi kokkupõrkel nihkub peale kokkupõrget rohkem paigast auto, kuna see oli väiksema massiga. Kui kehal on väga suur mass, siis seda rohkem peame rakendama jõudu, et muuta tema liikumisekiirust ja/või suunda. Seisva sõiduki äkilisel liikumahakkamisel püüab inertsi tõttu keha säilitada oma paigalseisvat olekut ehk keha tahab jääda oma esialgsele kohale, mistõttu startivas sõiduvahendis nihkub keha tagasi. Liikuva sõiduki äkilisel pidurdamisel tahab keha inertsi tõttu oma liikumise kiirust säilitada, mistõttu sõiduvahendi pidurdamisel liigub keha edasi. Kui eirata ükskõik milliseid loodusseaduseid, siis võib see õnnetusi põhjustada. Massi saab mõõta kaalumise teel. Mass on kehas sisalduv ainehulk . Ükskõik, kus keha ka ei asuks ja
Auto lauppinna pindala H := 1.801m kõrgus laius B := 1.435 m 2 A := 0.8 H B = 2.068 m Õhutakistustegur cd := 0.4 2 Õhutakistus ( ) ( FL v , v0 := 0.5 cd A v + v0 ) Mäetakistus Kaldenurk := 0 deg FSt := ma g sin( ) Inertsi koefitsent i 1 := 3.58 i1 - ülekandearv esimesel käigul 648 mm r := = 0.324 m rehvi raadius 2 km := 1.16 saadud arvu sain tabelist 3. Arvutada võimsustarve sõiduki liikumisel a. Asulateel asulas lubatud kiirusega i 3 := 1.32 km va := 50 hr Õhutakistus 2
kiiri. Newtoni esmakordselt selgesti formuleeritud kujutlus kehade massist oli mehhaanika õige ülesehitamise aluseks (enne Newtonit olid massi ja kaalu mõisted samastatud). Newton tõi füüsikasse kujutluse massist kui mateeria hulgast kehas ja tõestas, et mass on keha inertsuse mõõt, ühtlasi aga ka gravitatsiooni allikas ja objekt. 2 Newtoni füüsikaseadused Rohkem kui 300 aastat tagasi kasutas Isaac Newton liikumishulga ja inertsi mõistet oma kolmes liikumisseaduses. Need seadused kirjeldavad ja ennustavad jõudude mõju objektidele. Nad prognoosivad täpselt enamikke olukordi, kuid objektide jaoks, mille kiirus läheneb valguse kiirusele, annab Einsteini relatiivsusteooria täpsemaid tulemusi. Liikumishulk on tähtsal kohal Newtoni kolmes liikumisseaduses. Liikumishulk on keha mass kilogrammides korrutatud selle kiirusega meetrites sekundi kohta. Newtoni I seadus e. inertsiseadus 1
kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda seadust nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. Oleme kõik kogenud, et ühegi keha liikumist ei saa silmapilkselt ega vaevata muuta. See, et kehad püüavad oma liikumisolekut muutumatuna hoida, on nende üldine omadus. Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni esimene seadus väljendabki inertsi olemasolu. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Newtoni esimest seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks. Kiirendus ja mehaanika põhiseadus Newtoni II seadus Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei muutu. Kui aga kehale mõjuvad jõud pole tasakaalus (jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt), hakkab liikumisolek muutuma. Seejuures ei toimu muutus muidugi silmapilkselt. Iga muutus võtab inertsi tõttu aega.
Kinemaatika kirjeldab, ei otsi põhjusi Töö arvutamine Dünaamika miks toimuvad liikumised? Staatika tasakaalutingimuste määratlemine, Newtoni 1. seadus Vaba keha säilitab oma kiiruse, s. t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha teiste kehade mõjutused puuduvad või need kompenseerivad üksteist Võimsus. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus. Newtoni 2. seadus Jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: · Sama valem defineerib ka SI süsteemi jõu Energia ühiku njuutoni Kehadel on erinev võime teha tööd, selle a(noolpeal)=F/m võime Dünaamika kolmas põhiseadus e. Newtoni iseloomustamiseks uus mõiste energia
Kesktõmbekiirendus, ringliikumine, dünaamika 1. Ringliikumisel muutub kiiruse suund, seega esineb ka kiirendus. Üldiselt on kiirendus suunatudringi tsentri suunas. Ühtlasel ringliikumisel on kiirendus suunatud täpselt keskkpunkti ehk asetseb raadiusel. See on kesktõmbekiirendus. Kesktõmbekiirenduse leiame valemiga ak`= v*v/r Ringjoonelisel liikumisel hoiab keha kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud Mille saame leida Newtoni teisest seadusest? Inertsi omaduste tõttu püüab keha ringjoonelt lahkuda Mõjudes ringliikumise tekitajale tsemtrifugaaljõuga Kesktõmbejõud võib olla kurvis liikuva auto jaoks hõõrdejõud, tehiskaaslase jaoks gravitatsioonijõud Ringliikumist kohtame laialdaselt taevakehade juures ja tehnikas Näide: Kui suure horisontaalse kiirusega peame keha viskama, et ta kukuks Maast mööda ja jääks tiirlema ümber Maa. Ringliikumisel hoiab keha raskusjõud, kesktõmbekiirendus
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused peavad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valguse kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s. Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad
trimmi eemaldamiseks või asendamiseks. Parandage SRS-komponentide, eriti turvapatjade ümber. SRS-komponendi eemaldamine või asendamine, va turvavööd. Rooli / veeru remont või asendamine. Keevitustööd. Turvavöö eemaldamine või asendamine: häirida pürotehniline eelpinguti. Veenduge, et süüde on välja lülitatud. Eemaldage süütevõti. Katkesta aku maandusjuhe. Veenduge, et juhuslik uuestiühendamine pole võimalik. Enne töö alustamist pole vaja ooteaega. Inertsi rulli kinnituskruvide lahtiühendamine lülitab eelpinguti sisse. Täiendavad protseduurid Eemaldage turvapadja (d) ja pürotehnilised eelpingutid, kui temperatuur on tõenäoliselt suurem kui 100 ° C. Eemaldage pürotehnilised eelpingutid kere parandamisel või keevitamisel Lülitage süsteem sisse Veenduge, et sõiduki sisemus ei jääks tühjaks. Süüde lülitada sisse. Sulgege kõik uksed.
joonis 2.), Kepler (vt. joonis 3.) ja Galilei (vt. joonis 4.). Joonis 2. Descartes (www) Joonis 3. Kepler (Kepler.www) Joonis 4. Galelei (People.www) Descartes'ilt päris Newton analüütilise geomeetria, mis talle algul raskena tundus; Keplerilt kolm planeetide liikumise põhiseadust, mis too kakskümmend kaks aastat kestnud üliinimliku pingelise arvutustöö tulemusena Tycho Brahe täpsete vaatlusandmete põhjal empiiriliselt oli avastanud; Galileilt võttis ta üle inertsi- ja vaba langemise seaduse, mis said tema enese liikumisõpetuse põhisammasteks. (Nupuvere. www) 31. märtsil (20. märts) 1727. aastal suri Isaac Newton Kensingtonis tunnustatud autoriteedina. (Backe 1984: 51-52) 7 2. Newtoni looming 17. sajand oli aeg, kui tööstuse ja kaubanduse vajadused andsid tõuke loodusteaduse täpsete meetodite arendamiseks. Nii toimuski mehhaanika kujunemine matemaatiliselt harmooniliseks teaduseks. 17
nurk. 8- Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.Seda väljendab miinus märk induktsiooniseaduses. 9- Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 10- Näitab, kui suur enda induktsiooni elektromootorjõud tekib juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel. 11- L = , kus L- juhi induktiivsus, 12- Induktiivsus näitab vaadeldava juhtmesüsteemi inertsi temas toimuvate voolu muutuste suhtes. 13- Indukt. Mõõdetakse 1 henri, magnetvoogu 1 veeber.
Rüütel sai osaleda maksimum 4-5s lahingus, seejäral oli ta kas surnud või lihtsalt invaliid. 13l sajandil hakati kasutama uuesti plaatturviseid, kuna nad peatavad löögi täielikult, erinevalt rõngasrüüdest kuid rõngasrüüd jäid veel püsima. Kuna rüütlid olid eelkõige ratsaväelased siis võitlustehnika põhines raiuvatel hoopidel suunaga ülevalt alla. Selliste löökide puhul sai võrreldes roomlastega, kehva füüsilise tervisega rüütel kasutada relva inertsi ja massi löögi mõju suurendamiseks. Ainukesed, kellel mõõklemiskunst oli rohkem arenenud, kui rüütlitel olid slaavlased, viikingid kes sõdidid põhiliselt jala ning sellest olid ka tingitud parem füüsiline vorm. Erinevalt roomlastest ja Bütsantsist, orienteerusid nende rahvaste lahingumeetodid sõduri individuaalsele lahingus. 15-16saj. Viieteistkümnenda sajandi keskpaigal saavuts plaatturvistiku valmistamiskunst oma hiilguse tipu. Just
See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega p=m*v Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: a) kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); b)mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. Jõudu tähistatakse enamasti sümboliga . F
liikumisel (pöörlemisoleku muutumine) Vastastikmõju toime (jõu mõjumine) keha jõumoment M 1 njuuton korda meeter 1N.m pöörlemisele Pöörleva keha suutlikkus teisi kehi liikuma impulsi- L 1 kilogramm korda meeter ruudus 1 kg m2/s panna (pöörlemishulk) moment sekundi kohta Keha omadus säilitada oma pöörlemisolekut inertsi- I 1 kilogramm korda meeter ruudus 1 kg m2 (inertsus pöördliikumisel) moment Kehade seisundi (olukorra) muutumine ja töö A 1 dzaul 1J selleks vajalik pingutus Keha liikumisest tingitud võime muuta kineetiline Ek 1 dzaul 1J olukorda (teha tööd) energia
............................................. . 5.3.Kui kaugel on keha 20 sekundit pärast liikumise algust? ................................................................................................................................... . 5.4.Arvuta keha kiirus ajavahemikus 0-6 s. Antud _____ _____ Vastus:.............................................................................................................................................. . 6.Kuidas iseloomustatakse inertsi arvuliselt? .................................................................................................................. . 7.Kumb on inertsem – suurema massiga keha või väiksema massiga keha? ................................................................................................................... . 8.Selgita F1 = F2. ................................................................................................................... . 9
omaaeg on minimaalsem. 6. Milline suurus ERT-s ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valgusekiirus 7. Massi sõltuvus liikumise kiirusest. Keha mass sõltub liikumise kiirusest. 8. Massi ja energia ekvivalentsus. E = mc2 9. Mis on seisuenergia? Energia, mis vabaneb elementaarosakeste muundumisel seisumassita osakesteks. 10. Mis on omaaeg? Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. 11. Ekvivalentsus printsiip. Inertsi ja gravitatsiooni nähtused on loomult ühtsed, füüsikaliselt samaolemuslikud. 12. ÜRT põhivõrrand. Aegruumi omadused on määratud mateeria omadustega. 13. Mis on universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat 14. Mis on kosmoloogia? Maailmaõpetus, uurib universumit. 15. Mis on sodiaagi tähtkujud? Kuu tee tähtede suhtes, 12 kuu varjutust aastas, 12 tähtkuju. 16. Mis on tähtkuju? Kindlalt piiritletud taeva osa. 88 tähtkuju. 17. Selgita päikesevarjutuse tekkimist
Töö-on füs suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.( dzaul) Energia- füs suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (potensiaalne,kineetiline) Võimsus -on füs suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Teadlased:Galilei,Kepler,Newton,Einstein. Valemid:kiirusv=s/t, võimsus N=A/t, töö A=fs, jõud F=ma Newtoni 3 seadust:1. Inertsi seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. 2. Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.a=F/m 3. Mõju ja vastasmõju-Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune , kuid vastupidine jõud.Gravitatsiooniseadus: Iga keha tõmbab teist keha enda poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade
värvimis töid mõlemas pardas, ujuvvahendid võivad läheneda mõlemale pardale, laeva lahkumisel kai äärest ei ole vaja puksiiride abi. Puudusteks on raske manööverdamine kaile lähenemisel, oht vigastada rooli ja vinti. Laeva sildumine tuule ja hoovuse puudumisel. Kurss ja kiirus määratakse vastavalt olukorrale ja arvestatakse laeva manööverdus omadusi. Laeva tee ja reversit tuleb arvestada aegsasti, sest suure tonnaaziga laevad ei ole suutelised inertsi lühikese vahemaa jooksul peatama ning masinate revers võtab küllaltki kaua aega. Sel ajal laev liigub omades vähest juhtimisvõimet või ei kuula üldse rooli. Laeva sildumisel vasaku pardaga kai ääres seisvate laevade vahele on vaja kasutada ankrut pööramiseks ja vajadusel inertsi peatamiseks. Laev läheneb kaile 40°-60° nurga all. Kui laev on kaist sellisel kaugusel, mis on piiav ta peatamiseks väikese tagasikäiguga, antakse ära parem ankur
Õppeaines: Andme ja tekstitöötlus Transporditeaduskond Õpperühm: AT-22 SISUKORD SISUKORD.. 2 SISSEJUHATUS. 3 1. ÖKOLOOGILINE SÕIDUSTIIL.. 4 2.1. Mis tähendab ökoloogiline sõidustiil (EcoDriving)?. 4 2.2. Räägime kokkuhoiust 5 2. SÄÄSTLIKU SÕIDU PÕHIMÕTTED.. 6 3.1. Sõiduki valik. 6 3.2. Teekonna ja kiiruse valik. 7 3.3. Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine. 7 3.4. Õhu- ja veeretakistus. 8 3. KAS SÄÄSTLIK SÕIDUVIIS PARANDAB KA LIIKLUSOHUTUST?. 9 KOKKUVÕTE.. 10 ALLIKAD.. 11 SISSEJUHATUS EcoDriving on säästliku ja ohutu sõiduviisi koolituskonseptsiooni registreeritud kaubamärk. Kaubamärgi omanik on EcoDriving Centre OY Soomest. EcoDriving koolitusketiga on liitunud lisaks Soomele Norra, Rootsi, Island, Eesti ja Läti (Liikluskoolitajate Liit 2011).
1. Kuidas arvtatakse mehaanilist tööd (valem)? Jääva jõu töö võrdub jõu ja nihke absoluutväärtuste ning jõu ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega A = F · s · cos 2. Millal on töö võrdeline nulliga? F = 0 keha liigub inertsi mõjul ühtlaselt ja sirgjooneliselt s = 0 kehale mõjub jõud, kuid keha ei liigu cos = 0 ( = 90°) jõu vektor on risti nihkevektoriga (Fs). Jõud, mis on risti liikumise suunaga, tööd ei tee (nt. Seljakoti tassimine). 3. Defineerida 1 dzaul. 1 J on töö, mille teeb jõud 1N kui ta nihutab keha edasi 1m võrra. 1J = 1N · m 4. Defineerida võimsus (valem). Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse leidmiseks tuleb
samasuunaline. 11)Magnetkaart tekivad induktsioonivoolivõnked, mis sisaldavad infotribale salvastatud andmete kohta. Elektrikarjus-magnetvälja muutumisel indutseeritakese pinge, mis rakendub piirdetraadi ja maa vahel. 12) Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. 13) Induktiivsus näitab vaadeldava juhtme süsteemi inertsi temas toimuvate voolu muutuste suhtes. 14) 1Siis kui juhi induktiivsus meile näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis, kui vool temas muutub ühikulise kiirusega. 15) 15) Henri on sellise elektriahela induktiivsus, milles vool tugevusega 1 A tekitab läbi tema kontuuri magnetvoo 1 Wb.
vastastikmõju mõjude puudumisega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud üleslükkejõuga. Newtoni I seadus e. inertsiseadus Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat füüsikalist suurust nimetatakse kiirenduseks. See näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga
(m)-mass mõõdetuna süsteemis mille suhtes toimub liikumine (m0)-seisumass (v)- keha kiirus vaatleja suhtes (c) - apsoluutkiirus 8) Massi ja energia ekvivalentsi valem? E = mc2 ekvivalentsi energia (E) ja massi (m) valguse kiirus vaakumis (c2) 9) Seisu energia - Energia, mis vabaneb elementaarosakeste muundumisel seisumassita osakesteks. 10) Ülesanded 11) Omaajaks nimetatakse ajavahemikku kella suhtes, mis on liikumatu uuritava keha jaoks. 12) Ekvivalentsusprintsiip: inertsi ja gravitatsiooni nähtused on loomult ühtsed ja füüsikaliselt sama olemuslikud. 13) ÜRT põhivõrrand ja tähtede tähendused. G-einsteini tensor(16komponenti) kapa-võrdetegur T-mateeria impulsi tensor. Mõte: mateeria määrab aegruumi omadused. Valem: G=HT 14) Universum- on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aeg ruumi ja selles olevat. 15) Kosmoloogia- teadusharu, mis uurib universumit. 16) Põhjanaela kõrgus horisondist on ~58kraadi. Tallinnas ~60kraadi
Suurust, mis sõltub keha aine hulgast ja mis määrab keha inertsimõõdu nim. kehamassiks. Punktmassiks nim. materiaalset keha , mille mõõtmeid tema liikumise uurimusel ei tule Arvestada. Inertsiseadus : punktmass , millele ei mõju jõude või mõjuvad jõud on tasakaalus Säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirg.jon. liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei Sunni teda seda olekut muutma. (Galilei 1638) Taustsüsteem, mille suhtes kehtib inertsi seadus nim. inertsiaalseks taustsüsteemiks, sellised Taustsüsteemid seisavad paigal või liiguvad rööpselt ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Dünaamika põhiseadus : Punkmassi kiirendus on võrdeline talle rakendatud jõuga ja on jõu Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrrand : ma> =F> ,kus võrdeteguriks on Punktimass m. Mõju ja vastumõju seadus : 2 punktmassi mõjuvad teineteisele jõududega,mis on moodulilt
Tähis : T Ühik : s Valem T=t/n 9. Võnkesagedus on sekundis tehtud täisvõngete arv. Tähis : f Ühik : Hz 10. Resonants on nähtus kus keha võnke amplituut järsult suureneb kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega. 11. Laine on võnkumise edasikandumine keskkonnas. 12. Kui üks osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaberosakesi. Sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Inertsi tõttu. 13. Pikilained on lained, kus võnkumine toimbub piki levimissihti. (heli) 14. Ristlained on lained kus võnkumine toimub levimissihiga risti. (järvelained) 15. Lainepikkus teepikkus mille laine läbib ühe võnkeperioodi jooksul (lambada=v*t, lambada=v/f) 16. Heli tekitajaks on võnkuvad kehad. 16-20 000 Hz 17. Helivaljusus sõltub helkiallika võnke amplituudist, amplituut suureneb heli valjeneb. 18. Heli kõrgust tekitab suurema sagedusega võnkuv keha
reguleerimise süsteemi kaudu. Vajalik temperatuur ahjus antakse ette digitaalsena, valides regulaatoril etteandereziimi. Regulaatoriga ühendatud temperatuuriandur on paigaldatud mõõtmaks ahju keraamilise toru temperatuuri. Selle keraamilise toru ümber paikneb elektriline küttekeha, keraamilise toru sisse on aga paigaldatud metallplokk võrdlus- ja kalibreeritava termopaariga. Temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis. Ahju soojusliku inertsi tõttu stabiliseerub temperatuur aeglaselt etteantud väärtuse juures. Stabiliseerunud temperatuuride (s.t. voltmeetri näit ei tohi muutuda 30 sekundi jooksul rohkem kui 0,006mV võrra) korral fikseeritakse mõlema voltmeetri näidud. Kalibreerimise lõpptemperatuur ei tohi ületada ahjule lubatavat kõrgeimat töötemperatuuri. Mõõtmise üldine ulatus ja lugemite tihedus tuleb kooskõlastada juhendajaga. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on fikseeritud, suurendatakse temperatuuri
Trosstõstemehhanismiga tööorganite korral kasutatakse kahte tüüpi püüdjaid: a) ekstsentikpüüdja b) kiilpüüdja. Ekstsentrikpüüdja – käivitustross on kinnitatud tõstetrossi külge ja hoiab ekstsentriku eemal masti juhtpinnast. Tõstetrossi katkemisel käivitustross vabaneb ja vedru pöörab hoova abil ekstsentrikku päripäeva, viies ta hetkeliselt kontakti masti juhtpinnaga, takistades sellega lastiplatvormi alla liikumist. Kiilpüüdja – töötab inertsi põhimõttel. Tööplatvormi järsul allaliikumisel jäävad kiilud inertsi tõttu paigale ja surutakse kaldsoonte poolt vastu masti juhtpinda. Hammaslatt tõstemehhanismiga tööplatvormidel kasut automaatseid kiiruse regulaatoreid. 4. Iseliikuvate ja autotõstukite kasutusala ja liigitus ning nende põhiparameetrite üldistatud piirid. Iseliikuvaid ja autotõstukeid kasut peamiselt viimistlustööde aga ka elektriinstallatsioonitööde teostamiseks kõrgustes nii hoonete sees kui väljas
objektiivne ja arusaadav mõiste. Guugeldades leian, et ,,Mass väljendab keha omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Mass väljendab ka keha teistsugust omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks; Mass on inertsi mõõt." Need väited on arvatavasti kõik õiged, sest need pärinevad usaldusväärsetest infoallikatest. 2 Albert Einsteini relatiivsusvalem E = mc on tuntuim valem maailmas. Ja pärast selle valemi tekkimist, oldi kindlad, et mass pole mitte muutumatu, vaid suhteline. Arvati, et mass on kiirusest sõltuv suurus. Vaatlen massi selle valemi järgi. Sest see valem ütleb, et mass mõõdab aine, mitte energia hulka, et mass ongi tegelikult energia.
veebruar 1865 Rooma) oli baltisakslasest füüsik. Ta sõnastas induktsioonivoolu määramise reegli (Lenzi reegel). Ta lõpetas Tartu gümnaasiumi. Lenzi mõiste Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu suund on alati niisugune, et ta töötab vastu voolu tekitavale nähtusele, s.t. püüab säilitada väljakujunenud olukorda. See on sisuliselt inertsi seadus. Demostratsioonkatse Lenzi seadusest http://www.youtube.com/watch?v=prNXC1A26Ig http://www.youtube.com/watch?v=4nTewAjhGsY&feature=related Lenzi valem Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni elektrimotoorjõudu ja vastavat voolutugevust kokkuleppeliselt negatiivseks, kuna induktsioonvoolu magnetväli on keerus mõjuvale väljale vastassuunaline (takistab magnetvoo kasvu). 6
Mass on füüsikalne suurus, mis väljendab vähemalt keha kahte fundamentaalset omadust. Millised need omadused on? · Passiivne mass - gravitatsiooniline mass,näitab jõudu millega keha suhtleb välise gravitatsioonilise väljadega · Aktiivne gravitatsiooni mass - näitab, ,milline gravitatsiooniväli, keha ise loob - gravitatsiooniline mass ilmub universaalsest gravitatsiooni seadusest. · Inertne mass - väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust Mis on kaal · Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu,millega kehale mõjub gravitatsioon. . Tähis P.SI-süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Mis on mass · mass on keha inerts Kuna jõud avaldub ainult oma mõjude kaudu, siis mõõtmisel neid mõjusid kasutatakse. Palun andke SI süsteemi JÕUÜHIKU määratlus ( dimensioon )
Asukohta mõõdetakse SIs meetrites, aega sekundites, seega ühikuks tuleb m/s Erinevad kiirused · Hetkkiirus, matemaatilised mõttes ülilühikese ajavahemiku kiirus · Keskmine kiirus · Maksimaalne- minimaalne kiirus jne Newtoni 1.seadus Vaba keha säilitab oma kiiruse s.t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha teiste kehade mõjutused puuduvad või need kompenseerivad üksteist. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus Newtoni 2. Seadus Jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Valem: Newtoni 3. Seadus ehk dünaamika kolmas põhiseadus Kui kaks keha mõjutatavad teineteist jõududega, siis need jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel Impulsi jäävuse seadus Newtoni 2.seadusses tõime sisse uue mõiste impulsi Osutub, et suletud süsteemi impulss on jääv suurus
6 % Silindri inertsimoment teoreetilise valemi järgi: I 10.09 0.03 10 -5 kg m 2 , usutavusega 0.95 Suhteline viga: 0.35 % Järeldus: Erinevatel meetoditel saadud inertsimomendid erinevad üksteisest umbes 1.25 korda. See on arvatavalt tingitud mõõtevigadest. Käesolev meetod on sobiv silindri inertsimomendi määramiseks, kui ei esitata kõrgeid nõudeid selle täpsusele. Spikker 1. Pöörleva keha inertsi mõõt. mR 2 2. I 2 3. Ei ole võrdsed. Inertsimoment oleneb keha massi jaotusest. Ka lõppkiirused on erinevad, kuna inertsimoment mõjutab otseselt kiirust. 4. Mõõtevigadest 5. Nurkkiirus on vektor, mis iseloomustab jäiga keha pöörlemise kiirust ja on sihitud piki pöörlemistelge suunas, kust keha paistab pöörlevat vastu kellaosuti liikumise suunda. 6. Inertsimoment on võrdeline jõumomendiga ja pöördvõrdeline nurkkiirendusega. 7
Galileo Galilei 1564-1642 Oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.Valmistas 1609.aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Mikolay Kopernik 16.sajand Väitis,et Maa tiirleb ümber päikese. Renee Descartes 1596-1650 Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli.Ta arvas,et inimhingel on kaks omadust : Mõistus ja tahtevabadus Isaac Newton 1643-1727 Leiutas peegelteleskoobi, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.Newtonii nime all on teaduste ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooni- seadused.
Füüsika Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a = F/m Keha mass on suurus, mis iseoomustab keha inertsi ja gravitatsioonilisi omadusi. Mida suurem on keha mass, seda suuremat jõudu tuleb tema kiiruse muutmiseks rakendada. Kilogramm oli algselt määratud 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 4oC, mis erineb natuke praeguse etaloni massist. Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete, ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega F1 = -F2 Jõudude liigid Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele kehale. Jõud on kehade vastastikuse mehaaniise mõju mõõt.
Väljalaskeklapid avatakse enne kolvi jõudmist alumisse surnud seisu. Seetõttu on osa töötanud gaase kolvi jõudmisel alumisse surnud seisu juba enda rõhul silindrist välja paiskunud ning järelejäänud gaaside rõhk tunduvalt langenud, mille tulemusena gaaside vasturõhk kolvile on väljalasketaktil väiksem Väljalaskeklap sulgub alati pärast kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu. See võimaldab kasutada ära väljalasketorudes inertsi toimel liikuvate gaaside imevat toimet Sisselaskeklapid avatakse enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu, see on väljalasketakti lõpul, kui välja laskeklapp on veel avatud. Niisugust klappide üheaegset lahtiolekut nimetatakse klappide kattumiseks ning väntvõlli pöördenurka, mille vältel klapid on korraga avatud- klappide kattenurgaks 3
. .148 ) MPa . Võttame arvese et [ ] =140 MPa . 3 d Kuna ümmarguse ristlõige polaar moment on W 0= 16 , siis d 3 16T 3 [ ] = 16820 3,14140106 0,031m Võttame siis d=32 mm d 3 3,140,0313 Siis pinge polaar moment on W 0 = = 5,810-6 m3 , polaar inertsi raadius 16 16 d 4 3,140,0314 on I0 = = 9,110-8 m4 32 32 Arvutame pinged- T1 0 Ristlõike I-I: 1 = = =0 MPa W 0 5,810-6 T2 380 Ristlõike II-II: 2= W 0 = 5,810-6 =65 MPa T3 670 Ristlõike III-III: 3 = W 0 = 5,810-6 =115 MPa T4 820
Kinemaatilise uuringu meetodid: lokaalsed kiirendus ja asendiandurid, gps põhised mõõteseadmed, goniomeetrid, videoanalüüs 2) Dünaamilised e. kineetilised – käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul Newton I: kui kehale ei mõju teised kehad või nende mõju summa võrdub nulliga siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt kulgevalt Dünaamilised parameetrid: 1. Inertsiaalsed: Inerts on keha omadus säilitada oma seisund. Mõõduks on: - Mass (kulgliikumisel). Inertsi ja gravitatsiooni ning kehas sisalduva aine hulga mõõt (kg). Keha kaal ei võrdu keha massiga. Masskese –kujuteldav punkt kehas, kus lõikuvad kõigi keha kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged Maa gravitatsiooni- väljas ühtib masskese keha raskuskeskmega (KRK) KRK asukoht sõltub keha segmentide raskuskeskmete asukohtadest. Muutub keha asendit muutes - Inertsmoment – inertsi mõõt pöördliikumisel pöörlemistelje suhtes (I=kg*m2) 2
Itaallane Galileo Galilei(15641642).Õppis algul arstitedust,hiljem pühendus matemaatikale,oli professor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.1609a.valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi.Uurides Kuud avastas, et seal on mäed ja arvas nägevat ka meresid.1610 avastas neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ja leidis, et Kopernikul oli õigus väites, et Maa tiirleb ümber Päikese.Avastas vaba langemise seadused ja inertsi.1632a.avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise Maailmasüsteemi kohta"selle eest anti inkvisitsioonikohtu alla.Elu päästmiseks oli sunnitud lahti ütlema oma vaadetest Maa tiirlemise kohta ümber Päikese ja paluma andestust.Jätkas siiski uurimistööd,rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Uus filosoofia ja mõtteviis:Rene Descartes.Rene Descartes(15961650).Rõhutas inimmõistuse suurt rolli,on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks
8 Kui õhutakistusjõud on tühine siis vertikaalselt üles visatud keha liigub ühtlaselt aeglustuvalt kiirendusega g kuni peatumiseni trajektoori kõrgeimas punktis ja edasi toimub vabalangemine ühtlaselt vabalangemin muutuv e a=(v-v0)/t g=v/t s=v0t+(at²)/2 s=(gt²)/2 s=(v²-v0²)/ s=v²/(2g) (2a) Vaata vihikust: visatud keha liikumine ja vektorid DÜNAAMIKA Newtoni seadused Dünaamikas uuritakse liikumisoleku muutuse põhjuseid I Inertsi seadus Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle ei mõju jõudusid või talle mõjuvad jõud on tasakaalus Inertsiaalsüsteem – taustsüsteem, milles keha, millele ei mõju jõudusid või need jõud tasakaalustatakse liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal resultantjõud e. jõudude vektorite suma on selline jõud mille mõju kehale on samasugune kui talle rakendatud kõikide jõudude koosmõju II Mehaanika põhiseadus
telgede suunaliseks komponentideks. Selle viime kordinaatide algus punkti jõu rakendus punkti ja leiame jõu vektori projeksioonid selle kordinaadistiku telgedele. Tasakaalu aksioom- Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki nende raskuspunkte läbivat sirget ja on vastassuunalinsed. 32. Dünaamika põhiseadused. Newtoni seadused- 1-(inertsi seadus) Massipunkt millele ei mõju jõude püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2- (määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse) Massipunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse mis on suuruselt võrdeline jõuga. 3- (mõju ja vastumõju) Kaks masipunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont
suure mürtsuga. Tavapärase näägutamise asemel ütlesin: ,,Sa tõmbasid autoukse liiga kõvasti kinni!" Kokkuvõtliku soovina lisasin: ,,Tõmba palun ust vaiksemalt!" Jäin oma sõnumit edastades rahulikuks, neutraalseks ja asjalikuks. Sõbranna ei pahandanud ega solvunud. Ta konstateeris fakti, et juba isa tema lapsepõlves ja abikaasa on juhtinud tähelepanu sellele, et autouksed ei vaja tugevat tõmmet ega inertsi selleks, et sulguda. Meenutasime ühiselt stseeni telesaatest ,,Igihaljas vaatemäng", kus taksojuhiks kehastunud Ita Ever oli samuti hädas reisijaga, kes taksoukse suure pauguga kinni tõmbas. Taksojuht Ever ütles reisijale: ,,Ära prõmmi, ega see traktor ei ole!" Enda arvates sain muudetava käitumise hinnanguvaba kirjelduse ja kokkuvõtliku soovi edastamisega edukalt hakkama. Huvitav on jälgida suhtluspartnerite reaktsioone vastavalt kasutatavatele suhtlemistehnikatele
See tähendab: Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. PRINTSIIP üldkehtiv põhimõte 2. Sõnasta massi mõiste definitsioon kaasaegse füüsika tähenduses. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: · mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); · mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. 3. Kuidas mõista väidet, et mass ja energia on samaväärsed (ühe nähtuse kaks väljendusvormi) mass ja energia klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata
annaabi.ee 
