Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus.
Sisukord....................................................................................................................................... 2 Raketi kiiruse määramine............................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus................................................................................................................... 10 2 Reaktiivliikumine Rektiivliikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on oletus, mida võime tihti kohata rahva hulgas - et raketi lend toimub tänu tema tõukumisele õhu vastu, kuid see väide on vigane. Tegelikult on asi aga nii, et raketti ümbritsev keskkond
Reaktiivliikumine Priit Tõnisson ja Karlis Hallik 10b 2010 Põhimõte Lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Oletus, et rakett liigub tänu tõukumisele õhu vastu, on vale. Raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Põhimõte Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Reaktiivliikumine Selle liikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on oletus - mida võime tihti kohata rahva hulgas - et raketi lend toimub tänu tema tõukumisele õhu vastu, vigane. Nimelt on asi just selles, et raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Ideele kasutada lennunduses reaktiivmootorit tuli Frank Whittle, kes sel ajal oli alles Lääne-Saksamaa vasakäärmusliku terroristliku organisatsiooni kadett Cranwell-is
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Füüsika Sander Kukk REAKTIIVLIIKUMINE Referaat Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin enda refereeritavaks teemaks reaktiivliikumise, sest antud teema on huvitav ning nõuab detailset käsitlust. Samuti leidus reaktiivliikumist tutvustavaid andmeid nii internetis kui ka raamatukogus, mille tõttu tundus referaadi koostamine piisavalt asjakohane, ning on
Häädemeeste Keskkool Reaktiivliikumine Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Reaktiivliikumine. Rakett. Reaktiivliikumine on nagu vastupididne aktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse ka lendamist raketi põhimõttel. Rakettmootori töö põhineb Newtoni kolmandal seadusel. Igal ajamomendil paiskab reaktiivmootor suhteliselt väikest kütuse massi suure kiirendusega tahapoole, selle tulemusena liigub rakett kui suurem mass väiksema kiirendusega vastassuunas. Protsess on pidev seni kuni mootor töötab ja kuna kiirendus mõjub mõlemale
ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks, õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid Mis on reaktiivliikumine? Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt – kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas
IMPULSIKS nim keha massi ja kiiruse korrutist. REAKTIIVLIIKUMINE on keha ühe osa liikumine, mis on põhjust tema mingi teiste osa liikumisest. JÕUMOMENT on jõu ja tema õla korrutis. IMPULSIMOMENT on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS- kui kehade süsteemile ei mõj u väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv . IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS- välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. MEHAANILINE TÖÖ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. TÖÖ ARVUTAMISE ÜLDVALEM A= Fs. TÖÖ ÜHIK on 1J (dzaul) - töö, mida teen 1N suurune jõud, nihutades keha 1 m võrra. ELASTSUSJÕU TÖÖ VALEM- F= k(delta)l. VÕIMSUS on arvuliselt võrdne ajaühik us tehtud tööga (N= A/t, A=Fs...
Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine)
aC = i =1 M kus Fvälis ,i tähistab i-ndale punktmassile mõjuvate süsteemiväliste jõudude summat. Saadud valemist lähtudes sõnastame masskeskme liikumise teoreemi. Masskeskme liikumise teoreem. Kui mingile kehade süsteemile ei mõju väliseid jõudusid või need mõjud tasakaalustuvad, siis süsteemi masskese seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. MKLT nimetatakse ka Newtoni I seaduse üldistuseks punktmasside süsteemi korral. 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) Ühe impulsi jäävuse seaduse rakendusena vaatleme reaktiivliikumist, mille korral keha kiirendab ennast mitte ümbritsevalt keskkonnalt, vaid kaasavõetud ainelt ära tõukudes. Käesolevas punktis käsitleme raketti, mille kütuse mass on M ja gaasijoa väljavoolukiirus raketi suhtes v g . Arvutame, kui suur peab olema kütuse mass m , et kiirendada rakett paigalolekust kiiruseni v
Anna-Maria Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine Impulsi jäävuse seaduse üheks huvitavaks ning oluliseks rakenduseks on reaktiivliikumine (re- + activus -- ladina k vastu + tegutsev), mida kasutatakse nii tehnikas kui ka mõne looma poolt looduses. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju -- teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa. Olgu raketikesta ja selles asuva aparatuuri ning meeskonna
•Impulsi jäävus kehtib kõikides suletud süsteemides. •Mehaanika põhiülesanne on leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. •Impulsi jäävust väljendab valem: Δ(m1*v1+m2*v2)=0 Põrked •Põrge – on liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikmõju Ideaalse gaasi rõhk •Ideaalne gaas – koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest •Gaasi rõhk on tingitus impulsi muutusest molekulide põrgetel 2. Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine •Reaktiivliikumine – liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa •Impulsi jäävuse seaduse oluline rakendus Pöörlemishulga jäävus •Pöördliikumist iseloomustab pöördimpulss ehk impulsimoment •Impulsimoment sõltub massist, raadiusest ning nurkkiirusest •Impulsimoment: L = bmr2ѡ 3. Mehaaniline energia Töö ja energia •Töö – keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus •Tähis: A
Millest sõltub ideaalse gaasi rõhk? Ideaalne gaas- koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest Molaarne konsentratsioon- kui palju on molekule ruumala ühikus Ideaalse gaasi rõhk sõltub: *molekulide massist m0 *molekulide konsentratsioonist n *molekulide liikumiskiirusest v P=mnv2/3 6. Millega võrdub impulsi muutumise kiirus? (õp 4.7) Impulsi muutumise kiirus võrdub JÕUGA F=impulss/aeg 7. Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa 8. Millest või kuidas sõltub reaktiivkiirus? (valem 4.9). Ül. 5.13, 5.14 Reaktiivkiirus sõltub: mr-raketi mass, mk-kütuse mass, vk-kütuse välja laskmise kiirus Vr=-mk/mr*vk Mida suurem erinevus masside vahel, seda suurem kiirus ,,-,, vastasuunalised 9. Too näiteid elust reaktiivliikumise kohta? (õp 78 viimane lõik)
deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud püüab keha kuju taastada. On alati deformatsiooniga vastassuunaline. Deformatsiooni liigid: 1) tõmbe- ; 2) painde- ; 3) surve- ; 4) väände- ; 5) nihkedeformatsioon Hooke'i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega, Fe=k(l2-l1)=kl Jäikus- võrdetegurit k nim. deformeeritud keha jäikuseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust, mõõtühik on 1N/m. 8.Impulss, impulsi jäävuse seadus; reaktiivliikumine. Impulss- e. liikumishulk on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektorti suunaga, impulss sõltub keha massist, võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m1v1+m2v2= m1v1'+m2v2' või p1+p2=p1'+p2' Reaktiivliikumine- liikumine, mille põhjustab kehast eemale paiskuv kehaosa. Paigalolekus on raketikesta ja kütuse koguimpulss 0;
ajavahemiku suhe 35 kilogramm-mõõtühik, massi ühik 36 liikumine-kehade või osakeste asukoha pidev muutumine aja jooksul 37 ühtlane liikumine-keha või masspunkti liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdseteajavahemike jooksul võrdsed teepikkused 38 mitteühtlane liikumine-punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub 39 reaktiivliikumine-selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine 40 liikumise suhtelisus-liikumine on suhteline, sest ta oleneb mille suhtes teda võrrelda 41 mass-füüsikaline suurus, inertsuse mõõt ja väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus 42 momentide reegel-keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui
teine. jõuga mis võrdeline massi korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Keha kaal on jõud, a1/a2=m2/m1 m1-unknow, m2-known a- kiiredus, a=F/m F=ma Fg=Gm1m2/r2 G-gravitatsiooni konstant r- kehade kaugus Fr=GMm/R2 M-maa mass, m-keha mass, R-maa r 6*1024 6400, a=F/m=GM/R2 Fh~N Fh=µN, Fe=kL k-jäikus, L-pikenemine(m) impulss e liikumishulk p=mV Reaktiivliikumine Vr= -(mk/mr)/Vk k-kütus, r-rakett, m-mass, v-kiirus
jõud võrdne raskusjõuga[tähis-N]. Hõõrdejõud-jõud mis tekib kehade pindade kokkupuutel ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes[tähis-Fh]. Elastsusjõud-jõud mis taastab elastse keha kuju[tähis-Fe]. Hook'e seadus-elastusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Impulss-keha massi ja liikumise korrutis,liikumisehulk,purustamisvõime.[p=Fr] Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi kogu impulss on jääv süsteemi kuuluvate kehade mistahes vastastikmõjude korral. Reaktiivliikumine-liikumine,mille põhjustab kehast eemale paiskav keha osa.
Ep = m * g * h Ühik 1J Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat e. liikumis energiat. Ek= m * v² / 2 Ühik 1J Keha liikumishulk ehk impulss. Impulsi jäävuse seadus. Energia võib muunduda ühest liigist teise. Keha liikumishulk ehk impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m*v Ühik 1 kg * m / s Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa on nende kehade igasugusel vastastikumõjul konstantne suurus. Reaktiivliikumine Liikumine, mille põhjustab kehast suurel kiirusel eemalduv keha osa. V = 7,9 km/S Jõumoment. Momentide reegel. M=F * l Ühik 1N * m Jõumoment on jõud ja jõuõla korrutis. Jõuõlg on lühim kaugus jõu mõju sirge ja keha pöörlemis punkti vahel. Pöörlemistelg ehk oma keha on tasakaalus, kui temale mõjuvate jõudude momentide summa selle telje suhtes on 0. M1 = F1 * l1 M2 = F2 * l2 M1+M2 = 0 Mehaaniline töö
F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus keha vastupanu deformatsioonile. 5. Defineerida gravitatsioonidjõud (+valem, valemi selgitus) Gravitatsioonijõud on kahe massi tõmbumise jõud (parem selgitus lk 55 kaldkirjas). F = Jõud (N) = universaalne gravitatsiooni konstant * mass (kg) * mass (kg) / kaugus kahe keha vahel (m) 6. Mis on keha kaal? Millest sõltub?
40.Keha jäikus, kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse muutumisel ühiku võrra. 41.Kui osakeste kaugust suurendada vähenevad nii tõmbe-kui tõukejõud. Tõmbejõud vähenevad aeglasemalt sp taastab välisejõu mõju lõppemisel keha oma esialgse pikkuse. 42.Impulss on vektor . P=mv 43.Impulss sõltub keha massist. 44. igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. P=mv 45.Kinniköitmata paat, 46. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa
, survedef., paindedef., väändedef., nihkedef. Fe= k* delta l, delta l- keha defor. Pikkus, k-jäikus Hookie seadus: deformatsioon, kus keha kuju taastub. Jäikus: füüsikaline suurus, mis näitab kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku võrra. 8. Impulss: ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis.p= m*v . Impulss on vektoriaalne suurus. Impulsi jäädvuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Reaktiivliikumine: nim liikumist, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha.
läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks. Nii tekibki raketi reaktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.Kasutatakse Newtoni kolmandat seadust. 2. Raketi kiirus .vr = -mk/mr *vk raketi kiirus võrdub -tekkiva gaasi mass jagatud raketi massiga ja korrutada see jagatis gaaside väljumise kiirusega 3. Tööks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku protsessi kirjeldavat suurust
Relatiivsusprintsiip- Väide, et kõik meh.nähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüstee-mides ühtemoodi, mistõttu meh.katsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antus taustsüs. on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneli-selt. Ainepunkti dünaamika Dünaamika põhimõisted. Fundamentaaljõud. Inertne ja raske mass. Massi sõltuvus kiirusest. Impulss. Dünaamika põhiseadused (Newtoni I, II ja III seadus). Keha raskus ja kaal. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Raskusjõud on kehale mojuv joud, mis on pohjustatud peamiselt gravitatsioonijoust ja tsentrifugaaljoust. Keha kaal on joud,millega keha mojutab alust voi riputusvahendit. Kui keha kukub ilma toeta, siis on ta kaaluta olekus. Fkaal=m(g+-a). Ülekoormuse korral keha kaal suureneb, Fkaal=m(g+a). Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid. Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust
süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmõjul jääv. Takistusjõud on jõud, mis tõttu keha aeglustub teatud keskkonnas. 2 Nt. Vees,gaasis. 2 valemit Ft= β∗v | Ft= β∗v Jõu impulss F= m1 v 1' −m1 v 1 t Hooke seadus – Kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega Fe=k ∆ l Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s Reaktiivliikumine- liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa. Dünaamika alus- Dünaamika aluseks on Newtoni 3 seadust. (inerts- nähtus , inertsus – omadus).Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nim. Inertsiks. Jõud on keha vastastikmõju iseloomustav suurus.Jõud on vektoriaalne suurus. Jõu mõõtmine 1) deformatsiooniga F a= 2)kiirenduse kaudu m
Kiirus, mille omandab suurtükk tagasilöögi puhul, sõltub üksnes mürsu kiirusest ja masside suhtest (joon. 1.17.2). Kui tähistada suurtüki ja mürsu kiirused ja , nende massid aga M ja m, siis võib impulsi jäävuse seaduse põhjal lähtuvalt projektsioonidest OX- teljele kirjutada: MV + mv = 0 ; . Joonis 1.17.2. Tagasilöök suurtükist tulistamisel Tagasilöögi põhimõttele on rajatud reaktiivliikumine. Raketi düüsist lendavad kütuse põlemisel tekkinud kõrge temperatuuriga gaasid välja raketi suhtes suure kiirusega . Tähistame väljaheidetud gaaside massi m, aga raketi massi pärast gaaside kulutamist M. Sellisel juhul võib suletud süsteemi "rakett-gaasid" puhul impulsi jäävuse seaduse põhjal kirjutada (analoogiliselt ülesandega suurtükist tulistamise kohta) valemi: ,
deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub 46. Elastsusjõud? kehas tekkivat jõudu mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule 47. Elastsusjõu olemus? aatomite ja molekulide koostisesse kuuluvad elektrilaenguga osakesed 48. Mis on liikumishulk ehk impulss? keha massi ja kiiruse korrutist 49. Impulsi jäävuse seadus? suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv 50. Mis on reaktiivliikumine? liikumist, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa
Hõõrdejõud- erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. (seisuhõõrde, liugehõõrde, veerehõõrde). Elastsusjõud- nim kehas tekkivat jõudu, mis oon võrdne kuid vastassuunaline deformeerivale jõule. Impulsi jäävuse seadus- igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. Reaktiivliikumine- selline liikumine mida põhjustab kehast eemale paisuv keha osa. Liikumine- kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas. Mehaanika- füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja nende liikumist, ning nende põhjusi mehaanika jaotub: tahke, gaaside ja vedelate mehaanikaks Klassikaline mehaanika: staatika, kinemaatika, dünaamika. Klassikaline mehaanika- kui kehade liikumiskiirused on väga palju väiksemad valguse kiirusest vaakumis.
kaugusest ja kiirusest) — Jõumoment. – Põhjustab pöörlemist see tähendab nurkkiiruse muutumist — Inertsimoment - sõltub keha massist ja massi jaotusest kehas. Iseloomustab keha inertsust pöörlemisel. — Impulsimoment – ehk pöörlemishulk, näitab pöörleva keha võimet teisi kehi pöörlema panna — Impulsimomendi jäävuse seadus. - Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulssi jäävuse seadusel põhineb reaktiivliikumine. — Keha liikumine jõuväljas. – Kehale mõjub igas punktis, igal ajahetkel üheselt määratud jõud. Kui jõud ei olene otseselt ajast, siis nim. seda jõuvälja statsionaarseks. Konservatiivsed ehk potentsiaalsed jõud moodustavad statsionaarset jõuvälja. Konservatiivsete jõudude korral ei sõltu töö läbitud teepikkusest ega trajektoori kujust, vaid alg- ja lõppasukohast. — Jäiga keha pöörlemise dünaamika. - Pöörlemise puhul liigub keha iga
Nurkkiirus raadiuse poolt ajaühikus läbitud nurk. Joonkiirus ajaühikus läbitud kaarepikkus. Periood keha pöörlemise nurkkiiruse arvväärtus. Pöörlemissagedus ühtlaselt pöörleva keha poolt ajaühikus sooritatud pöörete arv. Impulss (liikumishulk) keha massi ja tema kiiruse korrutis. Impulsi ( liikumishulga) jäävuse seadus Suletud süsteemi liikumishulk on jääv süsteemi kuuluvate kehade mistahes omavahelise vastastikmõju puhul. Reaktiivliikumine- kehast teatud kiirusega välja lendava keha osa poolt põhjustatud liikumine. Suletud süsteem kehade kogum, millest väljaspoole jäävate kehade mõju puudub. Võnkmine- liikumine mille puhul keha liihub perioodiliselt ühele ja teisele poole tasakaluasendit. Vedrupendel vedru, mille külge on kinnitatud võnkuv keha. Harmooniline võnkumine võnkumine, mis toimub tasakaaluasendi poole sunatud ja hälbega võrdelise jõu mõjul. Harmoonilise võnkumise võrrand :
liikumine. Kehade liikumine kurvis. Kiirendusega liikuva keha kaal. Ülekoormus, kaalutus. Kosmilised kiirused. 1 Jäiga keha mehaanika. Raskuskese. Keha tasakaal pöörlemistelje puudumisel. Pöörlemisteljega kehade tasakaal. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Kehade tasakaalu üldtingimus. Tasakaalu liigid. Töö. Energia. Jäävusseadused. Impulss. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Absoluutselt elastne ja absoluutselt mitteelastne tsentraalne põrge. Keha mehaaniline olek, oleku muutumine. Mehaaniline töö. Töö geomeetriline tõlgendus. Võimsus. Energia. Kineetiline energia. Kineetilise energia teoreem. Potentsiaalne energia. Potentsiaalne energia raskusjõu väljas. Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia. Suletud süsteem. Mehaaniline koguenergia. Energia muundumine. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Impulsimoment. Impulsimomendi jäävuse seadus.
14. Potentsiaalne energia energia, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikmõjust. Seda energiat omavad: 1) maapinnal ülestõstetud kehad 2) deformeeritud kehad 15. Keha impulss - füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. 16. Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Ühik W , 1 W on võimsus, mille korral keha teeb 1 s tööd 1 J. 17. Reaktiivliikumine keha selline liikumine, mille põhjustab kehast teatud kiirusega eemalduv keha osa. 18. Mehaaniline võnkumine liikumine, mis kordusb võrdsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi-tagasi. 19. Vabavõnkumine võnkumine, mis toimub süsteemisiseste jõudude mõjul pärast keha tasakaaluasendist välja viimist. Nt: Võib võnkuda niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab. 20
m mass Molekulaarjõud Fh hõõrdejõu suurus k hõõrdetegur N rõhumisjõu suurus Tuumajõud Ft tuumajõud r kaugus tuuma keskpunktist r0 tuuma raadius Fp prootonite vaheline elektrijõud 0 elektrostaatiline konstant q prootoni laeng Liikumishulk ja jõuimpulss p liikumishulk m mass v kiirus F resultantjõud a kiirendus J jõuimpulss t ajavahemik p tot osakeste süsteemi summaarne liikumishulk p liikumishulkade vektorsumma Reaktiivliikumine v raketi kiirus piki sirget trajektoori u heitgaaside kiirus(e suurus) raketi suhtes Rõhk ideaalses gaasis V väikese kuubi ruumala n osakeste arv kuubis m ühe osakese mass t ajahetk v osakese kiirus vy kiiruse y-telje suunaline komponent t väike ajavahemik p liikumishulga muut 3 F seinale mõjuva jõu suurus y kuubi külje pikkus Py rõhk kuubi ühele tahule P kogurõhk II
14. Potentsiaalne energia – energia, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikmõjust. Seda energiat omavad: 1) maapinnal ülestõstetud kehad 2) deformeeritud kehad 15. Keha impulss - füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. 16. Võimsus – näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Ühik – W , 1 W on võimsus, mille korral keha teeb 1 s tööd 1 J. 17. Reaktiivliikumine – keha selline liikumine, mille põhjustab kehast teatud kiirusega eemalduv keha osa. 18. Mehaaniline võnkumine – liikumine, mis kordusb võrdsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi-tagasi. 19. Vabavõnkumine – võnkumine, mis toimub süsteemisiseste jõudude mõjul pärast keha tasakaaluasendist välja viimist. Nt: Võib võnkuda niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab. 20
vastupidiste jõududega Keha impulss Impulsi ehk liikumishulga tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ka kiirusvektori korrutisena 𝑝=𝑚𝑣 Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga Impulssi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv Impulssi jäävuse seadusel põhineb reaktiivliikumine Gravitatsiooniseadus Isaac Newton sõnastas gravitatsiooniseaduse: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on võrdelike nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdelike nendevahelise kauguse ruuduga Hõõrdejõud Hõõrdejõud tekib siis, kui keha libiseb või püüab libiseda mõõda teise keha pinda Seisuhõõrdejõud Liughõõrdejõud Veerehõõrmejõud Kesktõmbejõud Ringjoonelise liikumise korral tekkib kesktõmbejõud
16) F kus välis,i tähistab i-ndale punktmassile mõjuvate süsteemiväliste jõudude summat. Saadud valemist lähtudes sõnastame masskeskme liikumise teoreemi. Masskeskme liikumise teoreem. Kui mingile kehade süsteemile ei mõju väliseid jõudusid või need mõjud tasakaalustuvad, siis süsteemi masskese seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. MKLT nimetatakse ka Newtoni I seaduse üldistuseks punktmasside süsteemi korral. REAKTIIVLIIKUMINE Ühe impulsi jäävuse seaduse rakendusena vaatleme reaktiivliikumist, mille korral keha kiirendab ennast mitte ümbritsevalt keskkonnalt, vaid kaasavõetud ainelt ära tõukudes. Käesolevas punktis käsitleme raketti, mille kütuse mass on M ja gaasijoa v m , et väljavoolukiirus raketi suhtes g . Arvutame, kui suur peab olema kütuse mass
sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. • Kui suur on impulss 2,5-tonnise massiga autol, mis sõidab kiirusega 72 km/h? • Kui suur on impulsi muut 200 g massiga pallil, mis kiirusega 5 m/s põrandale kukkudes põrkub tagasi kiirusega 3 m/s? • Eelmises ülesandes toimunud põrge kestis 0,05 s. Millise jõuga pall põrandale mõjus? • Selgita, miks annab püss kuuli väljatulistamisel tagasilöögi? Reaktiivliikumine • Impulsi jäävuse seaduse üheks huvitavaks ning oluliseks rakenduseks on reaktiivliikumine (re- + activus – ld 'vastu + tegutsev'), mida kasutatakse nii tehnikas kui ka mõne looma poolt looduses. • Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. • Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.
esimesele kestma teatud aja JÕUD-vastastikmõju mõõt HÕÕRDEJÕUD-mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele ja tekib kehade vahetul kokkupuutel, mõjub pikki kokkupuutepinda GRAVITATSIOON-Maa külgetõmbejõud ELASTSUSJÕUD-keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, deformatsiooniga vastassuunaline RASKUSJÕUD-jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi DEFORMATSIOON-keha kuju muutumine HÕÕRDETEGUR-?????? REAKTIIVLIIKUMINE-liikumine, mille põhjustab kehast eemale paiknev keha osa 3. Seadused NEWTONI 1.SEADUS-Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. NEWTONI 2.SEADUS-Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m NEWTONI 3.SEADUS- Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ . KORDAMINE . KONSPEKT . 1 . Newtoni I seadus . (Inertsiseadus) Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Liulaskmine jääl säilib Maa külgetõmme, kuid seda tasakaalustab aga jää või põranda vastumõju, mis ei lase inimesel neist läbi kukkuda; Toolil istumine. 2. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a = F/m Vektoriaalsed suurused: a, F a = kiirendus, 1m/s2 ehk N/kg F = jõud, 1N m = mass, kg a = v v0 / 2 s= t= s= a*t2 / 2 4. Newtoni III seadus. Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa ja need jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = - F2 Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Ei tasakaalusta teineteist, sest mõjuvad eri kehadele. 3. (Ülemaailmne ...
Masskeskme liikumise teoreem. Keha masskeskmeks nimetatakse punkti, millele rakendatud resultantjõud ei muuda keha asendit. Masskeskme liikumise kiirus: Punktmasside süsteemi masskeskme kiirendus võrdub kõikidele punktmassidele mõjuvate resultantjõudude summaga. Masskeskme liikumise teoreem. Kui mingile kehade süsteemile ei mõju väliseid jõudusid või need mõjud tasakaalustuvad, siis süsteemi masskese seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 10.Reaktiivliikumine. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas.
Seda tuntakse ka inertsiseaduse nime all. Newtoni II seadus Keha kiirendus on vordeline mojuva jouga ja poordvordeline massiga Newtoni III seadus Kahe keha vahel mojuvad joud on suuruselt vordsed, kuid vastassuunalised Impulsi jaavuse seadus- Suletud susteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasmojul jaav Elastne porge: peale porget liiguvad kehad eraldi, kehad sailitavad endise kuju Mitteelastne porge: peale porget liiguvad kehad koos, kehad deformeeruvad Reaktiivliikumine on liikumine, mille pohjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Voimsus on ajauhikus tehtud too. Tood tehakse siis, kui kehale mojub joud ja keha liigub Energia jaavuse seadus: Energia ei teki ega ei kao, voib vaid muunduda uhest liigist teise Kineetiline energia vordub tooga, mis tuleb teha, et keha massiga m panna liikuma kiiru- sega v. Raskusjou potentsiaalne energia vordub tooga, mis tuleb teha, et tosta keha massiga m korgusele h
Kiirus, mille omandab suurtükk tagasilöögi puhul, sõltub üksnes mürsu kiirusest ja masside suhtest (joon. 14.1). Kui tähistada suurtüki ja mürsu kiirused ja , nende massid aga M ja m, siis võib impulsi jäävuse seaduse põhjal lähtuvalt projektsioonidest OX-teljele kirjutada: MV + mv = 0 ; . Joonis 14.1. Tagasilöök suurtükist tulistamisel Tagasilöögi põhimõttele on rajatud reaktiivliikumine. Raketi düüsist lendavad kütuse põlemisel tekkinud kõrge temperatuuriga gaasid välja raketi suhtes suure kiirusega, rakett omakorda saab vastassuunalise kiiruse. 15.Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon. Liikumise energeetilised karakteristikud võetakse kasutusele mehaanilise töö ehk jõu töö mõiste alusel. Muutumatu jõu tööks A nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja nihke
mooduliks. Seega Youngi mooduliks nimetatakse mõjuva pinge ja selle mõjul ilmneva suhtelise deformatsiooni suhet. E=σ/ε ELASTNE NIHKE- JA VÄÄNDEDEFORMATSIOON: elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. 14. IMPULSS. SULETUD SÜSTEEM. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS. MITTEELASTNE PÕRGE JA REAKTIIVLIIKUMINE. TÖÖ KUI VEKTORITE SKALAARKORRUTIS. GRAAFILINE INTERPRETATSIOON. 5 Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. impulsi tähis on p ja p=mv, mõõtühik 1 kg*m/s. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi
Konkreetsete ülesannete lahendamisel on tihti lihtsam kehade koguimpulss enne ja pärast vastastikmõju toimumist eraldi välja kirjutada ning seejärel jäävust arvestades omavahel võrduma panna: Nüüd saab leida, milline on liikumine pärast vastastikmõju toimumist. Seejuures pole vaja teada, kui tugev ja millise kestusega see vastastikmõju oli. Rakendusalad: reaktiivliikumine (re- + activus -- ladina k vastu + tegutsev), mida kasutatakse nii tehnikas kui ka mõne looma poolt looduses. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju -- teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Just tänu sellele saavadki kehad liikuma hakata. Jalad tõukavad teekatet, aerud vett, lennukipropeller õhku. Pöördliikumine
igasugusel vastastikmõjul jääv. Seadus näeb valemi kujul välja järgmiselt: , , , , m1v1 + m2 v 2 = m1v1 + m2 v 2 ehk p1 + p 2 = p1 + p 2 Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemis (sinna kuuluvad kehad on vastastikmõjus vaid omavahel ja süsteem väliste kehade mõju võib jätta arvestamata) Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Reaktiivliikumine liikumine kehast väljapaiskuvate osakeste arvelt. Kiirendusega liikuva keha kaal: Positiivne suund on g suund. Kui a ja g on samas suunas, siis keha kaal väheneb, kui aga a on vastassuunaline g-le, siis keha kaal suureneb. Kui aga a=g, siis keha kaal on 0, ja kui a on suurem g-st siis on negatiivne ülekoormus. (Ülekoormus näitab, kui palju erineb antud kaal tavalisest). Kiirendusega liikuva keha kaalu saab arvutada valemiga: P = m( g - a )
kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Seadus näeb valemi kujul välja järgmiselt: , , , , m1v1 m2 v2 m1v1 m2 v 2 ehk p1 p 2 p1 p 2 Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemis (sinna kuuluvad kehad on vastastikmõjus vaid omavahel ja süsteem väliste kehade mõju võib jätta arvestamata) Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Reaktiivliikumine – liikumine kehast väljapaiskuvate osakeste arvelt. Kiirendusega liikuva keha kaal: Positiivne suund on g suund. Kui a ja g on samas suunas, siis keha kaal väheneb, kui aga a on vastassuunaline g-le, siis keha kaal suureneb. Kui aga a=g, siis keha kaal on 0, ja kui a on suurem g-st siis on negatiivne ülekoormus. (Ülekoormus näitab, kui palju erineb antud kaal tavalisest). Kiirendusega liikuva keha kaalu saab arvutada valemiga: P m( g a ) Ringjooneline liikumine
kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Seadus näeb valemi kujul välja järgmiselt: , , , , m1v1 m2 v2 m1v1 m2 v 2 ehk p1 p 2 p1 p 2 Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemis (sinna kuuluvad kehad on vastastikmõjus vaid omavahel ja süsteem väliste kehade mõju võib jätta arvestamata) Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Reaktiivliikumine liikumine kehast väljapaiskuvate osakeste arvelt. Kiirendusega liikuva keha kaal: Positiivne suund on g suund. Kui a ja g on samas suunas, siis keha kaal väheneb, kui aga a on vastassuunaline g-le, siis keha kaal suureneb. Kui aga a=g, siis keha kaal on 0, ja kui a on suurem g-st siis on negatiivne ülekoormus. (Ülekoormus näitab, kui palju erineb antud kaal tavalisest). Kiirendusega liikuva keha kaalu saab arvutada valemiga: P m( g a ) Ringjooneline liikumine
1. Ühtlane sirgliikumine..........................................................................................33 7.2. Mitteühtlane sirgliikumine .................................................................................34 7.3. Vedelike voolamine............................................................................................36 7.4. Põrkumine ..........................................................................................................37 7.5. Reaktiivliikumine ...............................................................................................37 7.6. Gaaside teooria....................................................................................................38 7.7. Ülekandenähtused...............................................................................................41 7.8.Alalisvool.............................................................................................................42 7.9
p = F/S 97. Mis on osakese liikumishulk (impulss)? Osakese liikumishulk on vektor, mida mõõdetakse osakese massi ja kiiruse korrutisega 98. Kuidas kõlab liikumishulga jäävuse seadus? Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi kogu liikumishulk (impulss) on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 99. Millest tekib reaktiivliikumine? mv = dm(v - u ) + ( m - dm)(v + dv) m on raketi mass vaadeldaval ajahetkel, dm näitab kütusevaru muutumist, v on raketi liikumise kiirus, u on väljapaiskuva gaasi kiirus raketi suhtes, dv näitab raketi kiiruse muutumist 100. Kuidas on seotud osakesele mõjuv resultantjõud ja liikumishulk? Osakesele mõjuv resultantjõud võrdub osakese liikumishulga ajalise tuletisega. 101. Milliseid füüsikalisis suurusi ja kuidas seob ideaalse gaasi olekuvõrrand?
3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5.5b Absoluutselt elastne põrge 6. PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. 6.2 Impulsimoment 6.3 Impulsimomendi jäävuse seadus. 6.4 Inertsimoment 6.5 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand
annaabi.ee 
