Tasemetöös pead oskama leida: 1)Auto: *Raskusjõudu; *Veojõudu; *Höördejõudu; *Resultantjõudu; *Kiirendust; *Lõppkiirust; *Läbitud teepikkust; *Kineetilist energiat. 2)Liikumine kurvis kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal. 3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist. 4)Teadma seadusi: *Newtoni seadusi; *Gravitatsiooni seadust; *Impulsi jäävuse seadust. Vastused: *1)Auto raskusjõud: Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass). Näide: Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiir...
Millist energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks, kuidas seda arvutatakse ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas potentsiaalne energia sõltub? Potensiaalseks energiaks nimetatakse kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energiat. Sõltub kehaosade või kehade vastastikusest asendist. E p=mgh Millist energiat omavad kõik liikuvad kehad? Kuidas arvutatakse kineetilist energiat ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas kineetiline energia sõltub? Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat. Sõltub kiirusest ja massist. mv 2 Ek = 2 Oska tuua näiteid kineetilist energiat omavate kehade kohta ja potentsiaalset energiat omavate kehade kohta. Kineetiline – Pöörlev vurr Potentsiaalne – Kivi mäe otsas
ülemine pind on tasane. Vedelikes on osakestevahelised tõmbejõud liiga nõrgad, et hoida neid kindla kujuga. Selle asemel võivad osakesed libiseda kergesti üksteisest mööda. GAASID Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad – nad võtavad end ümbritseva nõu kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu. SULAMISTEMPERATUUR Kui aineosakeste kineetiline energia muutub, siis võib aine muutuda tahkest vedelasse, vedelast gaasilisse olekusse jne. Kineetiline energia kasvab või kahaneb temperatuuri muutumisel. Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et vabastada osakesed jäigast võrestruktuurist
gaasi mass jagatud raketi massiga ja korrutada see jagatis gaaside väljumise kiirusega 3. Tööks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku protsessi kirjeldavat suurust.vibu vinnastamine,puu otsa ronimine 4. Energiaks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilist olekut kirjeldavat suurust, mis näitab võimet teha tööd. Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. 5. Kineetiline energia on siis kui see pendel liigub edasi- tagasi.potensiaalne energia on siis kui pendel seisab paigal. 6. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt
Raketi kiirus oleneb kütuse ja raketi massi suhtest ja sellest kui kiiresti gaasid välja pääsevad. 3.Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähenduses tegemist tööga:a)füüsikaülesannete lahendamine,b) sangpommi käeshoidmine,c)puu otsa ronimine,d)vibu vinnastamine.Selgita töö tingimus. c ja d Tingimused: 1) keha liigub 2) kehale mõjub jõud Tööd tehakse vaid siis kui mõlemad tingimused on täidetud. 4.Millisel kehal on energiat.Too näiteid-millal on kehal kineetilist energiat,millal on tal potentsiaalset energiat. Kõik kehad mis omavad energiat või keha mille seisund annab võime tööd teha. Kineetiline: Kehal on Kineetiline energia kui ta liigub. Näiteks: sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Potenstsiaalne: Kehal on potenstiaalne energia, kui tal on vastastikmõju. Näiteks: Üles tõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. 5.Selgita pendli liikumise näitel millal on tal kineetilist energiat kõige
selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: · Sama valem defineerib ka SI süsteemi jõu Energia ühiku njuutoni Kehadel on erinev võime teha tööd, selle a(noolpeal)=F/m võime Dünaamika kolmas põhiseadus e. Newtoni iseloomustamiseks uus mõiste energia kolmas seadus väidab, et kui kaks keha Mehaanilise energiana teame 2 vormi: mõjutavad teineteist jõududega, siis need kineetilist jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid ja potentsiaalset energiat vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel. Kineetilise energia saame defineerida kui Miks õun kukub maha, aga mitte vastupidi, impulsi jõud ju võrdsed? ja kiiruse poolkorrutisena Impulsi jäävuse seadus. Potentsiaalne energia on aga seotud kehade · Newtoni 2
Mis omavad siseenergiat? Kõik ained ja kehad omavad siseenergiat. Miks omavad aineosakesed kineetilist energiat ja miks potentsiaalset energiat?Aineosakesed liiguvad ja on vastastikmõjus. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat, vastastikumõju tõttu potensiaalset energiat. Millest moodustub siseenergia? Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Mida suurem on keha temperatuur seda suurem on keha siseenergia. Kuidas on omavahel seotud keha siseenergia ja keha temperatuur ? Mida suurem on kehatemperatuur seda suurem on ka keha
Keemilise reaktsiooni võrrand näitab, mis ained osalevad ja mis hulkades nad reageerivad. 25.Mis ühikutes mõõdetakse ainehulka? Ainehulka mõõdetakse moolides 26.Nimeta vooluringi koostisosad. Vooluringi koostisosad on: juhtmega ühendatud patarei, lüliti ja elektripirn. 27.Mis osakeste liikumine põhjustab elektrivoolu metallidest? Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on elektrivool. Selle põhjustab elektrijõud. 28.Missugused kehad omavad kineetilist energiat? Kineetilist energiat omavad liikuvad kehad, millel on võime teha tööd. 29.Millest sõltub kineetilise energia väärtus? Energia on võrdne suurima tööga, mida keha võib teha. 30. Mis on erisoojus? Erisoojus on aine soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. 31. Mis on kondenseerumine? Kondenseerumine on aurumise pöördnähtus 32.Mis on põlemine? Põlemine on keemiline reaktsioon, millest eraldub soojust ja valgust. 33. Mis on kütteväärtus?
Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal? Kuidas on määratletud molekulide kontsentratsioon? Gaasi poolt avaldatav rõhk on molekulaarkineetilise teooria seisukohalt põhjustatud molekui põrgetest vastu anuma seina. 5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk? Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand on p=nkT (p- rõhk, n- molekulaari kontetratsioon, k- Boltzmanni konstant ja T- temperatuur) Gaasi rõhk sõltub temperatuurist ja ruumalast. molekulide ruutkeskmine kiirus on kõigi aines olevate molekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine, milles liikumise suund pole enam oluline. Ühe molekuli keskmist kineetilist energiat arvutakse valemiga Ek =m0v2/2 (Ek-
vastu kehasid, mis gaasis on. Gaasi rõhk suureneb ruumala vähendamisel või temperatuuri tõstmisel. 1 Pa on rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Molekulide kontsentratsioon on määratletud rõhu valemist p=3/2nEk -> n=N/V 5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk? Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? Ek = 3/2 kT ja p = nkT, kus k on Boltzmanni konstant. Gaasi rõhk suureneb ruumala vähendamisel või temperatuuri tõstmisel. Pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Liidetakse kokku kõikide molekulide kiiruste ruudud, ja jagatakse saadud summa molekulide arvuga ning leitakse tulemusest ruutjuur. See on kõigi aines olevate molekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine, milles liikumise suund pole
Füüsika 1. Miks võime öelda, et molekulid omavad nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat? Kehad koosnevad molekulidest, mis on pidevas soojusliikumises ning mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha liigub siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on teiste kehadega vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat. 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojus ülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus ja konvektsioon 5. Millega on määratletud soojusülekande suund?
1000 at sulab jää aga temperatuuril -15oC. o Millisel tingimusel ei toimu faasisiiret? Miks? Et faasisiire toimuks antud rõhul on vaja, et aine oleks siirdetemperatuuril. Vajalik on ka võimalus siirdesoojuse äraviimiseks või juurdeandmiseks. o Kolmikpunkt? Kolme faasi tasakaal. On võimalik vaid ühel kindlal rõhul ja temeratuuril. Selline rõhu ja temperatuuri väärtus ongi kolmikpunkt. o Milleks kulub sulamissoojus? Kristallstruktuuri mõjust vabanenud osakestele tuleb anda kineetilist energiat, et säilitada osakeste keskmine kiirus. o Miks ei muutu sulamisel süsteemi temperatuur? Kristallstruktuuri mõjust vabanenud osakestele tuleb anda kineetilist energiat, et säilitada osakeste keskmine kiirus. o Milleks kulub aurustumissoojus? Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks (lahtirebimisel); Vedeliku pindpinevuse ületamiseks (pinnani jõudmisel); Paisumistööks, mis on määratud aine vedela ja gaasilise faasi tiheduste vahega
massist „m”: võrdub keha massi „m” ja kiiruse ruudu „v^2” poolkorrutisega ● Tähis: Ek ● Ühik: 1J (džaul) ● Valem: Mõõtühik Teades massi ja kiiruse mõõtühikuid, on lihtne tuletada ka kineetilise energia mõõtühikut. Kineetiline energia võib olla vaid positiivne arv või null. Esinemine Kui keha massiga „m” liigub kulgevalt kiirusega „v”, siis on sellel kehal kineetilist energiat. !!! Võib esineda AINULT kineetilise energia muutumist potentsiaalseks energiaks (seisuenergiaks, Ep) ja vastupidi. Ülesanne Lennuk massiga 2t lendab kiirusega 216 km/h. Leia selle kineetiline energia. Ülesanne Lennuk massiga 2t lendab kiirusega 216 km/h. Leia selle kineetiline energia.
· Mehaaniline energia võib olla nii kineetiline kui potensiaalne energia. · Kehadel on mehaanilist energiat ,kui nad liiguvad või on vastasmõju asendis. E- 1J (dzaul) Kineetiline energia · Energia ,mida omavad liikuvad kehad E=1J Keha liikumine võib olla igasugune-Nii horisontaalne kui vertikaalne . Kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest . N: Mees, kes jookseb,omad kineetilist energiat,oma liikumise tõttu . Potensiaalne energia Energia ,mida omavad vastasmõjus olevad kehad. Potensiaalne energia sõltub keha massist ja sellest,kui kõrgele ta on tõstetud . Keha mehaaniline energia võib tuleneda keha liikumisest või keha asendist maapinna suhtes. Seega mehaaniline energia moodustab kineetilisest ja potensiaalsest energiast. N: Tõstja pea kohale tõstetud kangil on potensiaalset energiat.
TUULEGENERAATOR jaht- ja/või väikelaevadele · Tuulegeneraator (tuugen) on tuulik, mis muundab tuule kineetilist energiat elektrienergiaks. · Tuulegeneraator koosneb tuulemootorist (turbiinist) ja selle juurde kuuluvast töömasina kompleksist, energiat akumuleerivast readmest ning automaatsest juhtimis-süsteemist. · Väikelaevadel (jahtlaevadel) kasutatavad tuulegeneraatorid on veel vähe levinud, nad on väikese võimsusega eriotstarbelised seadmed, mida enamasti kasutatakse akude laadimiseks. Süsteem tuulegeneraator-akupatarei-inverter
· Aurumine toimub igal temperatuuril. · Aurumine vähendab vedeliku koguenergiat- vedelik jahtub. Aurustamissoojus- soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. Q=Lm L-vedeliku aurustamissoojus(J/kg) m-mass Aurumise mikrokäsitlus · Vedelikus molekulid võnguvad ja aeg-ajalt hüppavad ühest kohast teisse.Liikumisvabadus on suure tiheduse tõttu piiratud. · Vedelike soojendamisel suurendatakse molekulide kineetilist energiat-osakesed hakkavad kiiremini liikuma. · Vedelikust väljumiseks peab osake ületama teiste osakeste poolt määratud potensiaalse energia, vedeliku pinnaenergia(pindpinevus) ja tegema tööd välisrõhu vastu. Aurustamissoojus kulub: · Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks. · Vedeliku pindpinevuse ületamiseks · Paisumistööks Väljumistöö Töö, mida tuleb teha, et viia üks vedeliku molekul vedelikust gaasi. A=ML/N A-väljumistöö
Liikumine on kehade asukoha pidev muutmine. Liikumist saab iseloomustada näiteks kiiruse võI trajektoori abil. s = tv. Liikumine võib peatuda, kui keha kuju, mõõtmed muutuvad või kui ette tuleb mingi takistuskeha/jõud. Liikumist esineb igasugust sirg- ja kõverjoonelist, külg- ja pöördliikumist, ringliikumist, ebaühtlast liiumist, perioodilist liikumist jne. Liiguvad need kehad, millele mõjub teatud jõud ja mis omavad kineetilist energiat. Mõjutavaid jõude on palju, näiteks gravitatsioonijõud, hõõrdejõud , gradientjõud, teised kehad, tuul, takistusjõud, mass jt tegurid. Kui poleks liikumist, siis kehad seisaks, nad omaks ainult potentsiaalset energiat, siis ei saaks ka paljud tegurid neid mõjutada. Liikumiste põhjustega tegeleb dünaamika. Mida kiirem on liikumine, seda väiksema ajaga läbib keha teatud teepikkust ehk siis aeg väheneb ja läbitud teepikkus suureneb.
W Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt. ENERGIA MUUNDUMINE Küll sellel veel on ikka jõudu Kirjelda, mis liiki energia muundumisega on siin tegemist? POTETSIAALNE ENERGIA Potentsiaalse energia on põhjustatud kehade vastastikmõjust. KINEETILINE ENERGIA 2 mv Ek 2 Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat POTENTSIAALNE ENERGIA Potentsiaalse energia suurus sõltub keha kõrgusest maapinnalt. MEHAANILISE ENERGIA MUUNDUMINE Energiat ei kao kuhugi, ega teki juurde, vaid muutub ühest liigist teiseks. LIHTMEHANISM LIHTMEHANISMID Tänan tähelepanu eest!
Kordamisküsimused - termodünaamika 1. Miks võime öelda, et molekulid omavad nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat? Kehad koosnevad molekulidest, mis on pidevas soojusliikumises ning mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha liigub siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on teiste kehadega vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat nimet. KEHA SISEENERGIAKS 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojusülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 5. Millega on määratletud soojusülekande suund?
riputatud kivi) Sundvõnkumine- süsteemiväliste jõudude mõjul toimuvat võnkumine. (kellapendel) Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Võnkesagedus- ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Keha hälbeks nimetatakse võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeamplituud- maksimaalne hälve. Harmooniline võnkumine-sellist võnkumist, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. Harmoonilise võnkumise graafik on sinusoid. Võnkuv süsteem omab nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat. Amortisaatoreid kasutatakse auto vedrustuses, ja sumbuva võnkumisega on tegemist. Pendel-võnkuva süsteemi füüsikalist mudel. Matemaatiline pendel- venimatu kaalutu niidi otsas rippuv punktmass. Resonants nähtus- kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt.(kiikumine, auto lumest välja lükkamine) Laine- võnkumiste edasikandumine ruumis .(kannab edasi energiat ja laine
Elavhõbe on väga mürgine. Meil kasutatavat temperatuuriskaalat nimetatakse Celsiuse skaalaks. Kolm tuntumat temperatuuriskaalat on: · Celsius · Fahrenheit · Reamur Teaduses on kasutusel absoluutse temperatuuri skaala. Absoluutne null kõige madalam võimalik temperatuur; -273° (-1K kelvin) 2. Keha siseenergia Koosneb aineosakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast. Kineetiline energia: · Kõik aineosad on pidevas liikumises; · Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat; · Liites kokku osakeste kineetilise energia, saame kogu kineetilise energia. Potentsiaalne energia: · Vastastikmõjus olevad osakesed omavad potentsiaalset energiat. Siseenergia suurusest sõltub keha temperatuur. Keha siseenergia tööd saab muuta mehaanilise töö ja soojusülekandega. Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus. Selle tähis on Q. Soojushulka mõõdetakse kalorites.
Tuumareaktsioonid Jaanika Orav ja Margo Martis 12c Tuumareaktsioonid Tuumateaktsioonides tekkivad uued keemilised elemendid e isotoobid. Tuumareaktsioone on väga palju, neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog, sest tänu neutroni laengu puudumisele liitub ta kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsioonika vajalikku kineetilist energiat. Näiteks : Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade kokkupõrkel tekkis süsiniku tuum. Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra suuremaks. Tekib uus isotoop, reeglina ergastatud seisundis ja ebastabiilne. Ta laguneb, kiirates kas - või - osakese ja - kvante, mis omakorda võib osutuda radioaktiivseks. Looduses on kõige raskema tuumaga element uraan. Tuumade lõhustumine See on tuuma jagunemine kaheks.
. Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli. 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik. VICTOR VASARELY (1906- 1997) Victor Vasarely'd võib õigustatult lugeda kõigi aegade kuulsaimaks ungari kunstnikuks. Ta sündis 1908.aastal Pécsis ning hakkas looma kineetilist kunsti peale II Maailmasõda. Aastal 1930 abiellus ta oma kaasõpilase Claire Spinner Koos nad said kaks poega - Andre ja Jean- Pierre VICTORI TEOSED BIVEGA http://kunstiajalookursus.blogspot.com/2009/11/bridget-riley-sund.html CASSIOPEE II http://www.op-art.co.uk/victor-vasarely/ BORA III
kiirusele, kuid ei saavuta seda iialgi. Kui rakendame kehale üha suuremat jõudu, muutub tema kiirendamine üha raskemaks. Newtoni II seaduse põhjal peab mass kiiruse suurenemisel kasvama. Loomulik on oletada, et mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga: m = m0 m0 keha mass inertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal ehk siis nn. seisumass. - kinemaatiline tegur m liikuva keha mass, mis on alati suurem kui seisumass. Pannes keha liikuma lisame talle kineetilist energiat ja seetõttu suureneb ka tema mass. Võib öelda, et need suurused on võrdelised. Ekin = kmkin mkin Lisandunud mass ehk kineetiline mass. Ekin Lisandunud kineetiline energia. k - võrdetegur Keha koguenergia koosneb keha seisuenergiast ja liikumisest tulenevast energiast. m = m0 + mkin Mkin = m - m0 = m0( - 1) MILLEGA VÕRDUB VÕRDETEGUR K? Arvutame energia kineetilise massi kaudu: Ekin = m0 ( -1) k
Energia. Potentsiaalne ja kineetiline energia. Energia: 1) on ühe keha või kehade süsteemi töö võimalik töö antud olekus. 2) töö tegemise võime A= F * S * cosa g=9,8m/s² l=jõuõlg A=F*s ; A=F*h h=kõrgus A=m * g * h s=teepikkus Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikust asendist. Ep = m * g * h Ühik 1J Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat e. liikumis energiat. Ek= m * v² / 2 Ühik 1J Keha liikumishulk ehk impulss. Impulsi jäävuse seadus. Energia võib muunduda ühest liigist teise. Keha liikumishulk ehk impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m*v Ühik 1 kg * m / s Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa on nende kehade igasugusel vastastikumõjul konstantne suurus. Reaktiivliikumine Liikumine, mille põhjustab kehast suurel kiirusel eemalduv keha osa. V = 7,9 km/S
Molekulaar füüsilne teooria : Kuna molekul on tohutult väike osake, siis kasutatakse tema kirjeldamiseks mudelit. Sellel mudelil on kolm alust : Aine koosneb osakestest(molekulid, aatomid). Tõestus: On võimalik pildistada ülisuuri molekule. Need osakesed liiguvad pidevalt ja korrapäratult. Tõestus: Nähtus difusioon- ainete iseeneselik segunemine. gaasid - kiire nt. lõhnaõlid, atsetoon, bensiin, eeter, piiritus jne vedelik - suhteliselt aeglane nt. värvi tilk vees, suhkru lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru). Tahke Molekulid asuvad korrapäraselt, nad võnguvad, nende vahel on tugevad tõmbe ja tõuke jõud, nad asuvad lähestikku. Vedel Molekulid asuvad korrapäratult, aga lähestikku, liikumis kiir...
aastal soovitanud kasutada Avogadro ligikaudse väärtusena arvu 6,0221415 × 1023 ± 0,0000010 × 1023. Avogadro arv on saanud nime 19. sajandi alguse itaalia teadlase Amedeo Avogadro järgi. Amadeo Avogadro postuleeris 1811. aastal, et eri gaaside ühes ja samas ruumalas sisaldub üks ja seesama arv algosakesi (Avogadro seadus). Avogadro ise ei püüdnud seda arvu kindlaks teha. Seda tegi esimesena 1875. aastal austria füüsik ja keemik Johann Josef Loschmidt, kasutades gaaside kineetilist teooriat. Esimest korda seostas leitud arvu Avogadro nimega arvatavasti Jean Baptiste Perrin, kes nimetas seda Avogadro konstandiks. Viimast nimetust kasutatakse ka tänapäeval, kuid sageli eristatakse Avogadro arvu, mis on dimensioonita ühik, ja Avogadro konstanti, mille dimensioon on mol1. Avogadro arvu ja Avogadro konstandi arvväärtused langevad kokku. Saksa keeles nimetatakse Avogadro arvu Johann Josef Loschmidti järgi ka Loschmidti arvuks ja kasutatakse tähist NL
protsessis , kus gaas soojeneb 1 K võrra. 5. i i2 CV R , CP R 2 2 6. Eelmine valem, i = 5 7. Aatomite arvust molekulis. 8. Adiabaatiline protsess ei toimu soojusvahetust ümbritseva kk-ga. Näiteks heli levimine gaasis. 9. Clapeyroni võrrand kehtib ideaalse gaasi korral. 10. Ideaalne on gaas, mille korral kehtib Clapeyroni võrrand. 11. 78 Pa 12. Osakeste keskmist kineetilist energiat. 13. Termodünaamiline tasakaal on termodünaamilise süsteemi lõppolek muutumatute välis- tingimuste korral. 14. Ei saa rääkida temperatuurist. 15. Rõhu suurendamisel siseenergia suureneb ja vastupidi. 16. Et kergemini määrata väikeseid rõhke. 17.
Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine osakeste keskmist kineetilist energiat, ehk osakeste keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuur on keha siseenergia kvantitatiivne hinnang. Temperatuuri mõõtmiseks saab kasutada erinevaid keha omadusi näiteks keha ruumala muutuse, elektritakistuse muutuse vms kaudu. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni.
Hälvemax = võnkeamplituut = suurim hälve Harmooniline võnkumine *Keha asukoha leidmine x=x 0∗sinωt *Nimetatakse faasiks (rad) – φ = ωt *Avaldatakse: 2π φ=ωt=2 πft= t T *Ring- ehk nurksagedus = ω *Võnkumise graafikut nimetatakse sinusoidiks *Võnkuv süsteem omab ni kineetilist kui ka potentsiaalset energiat Võnkumised looduses ja tehnikas Pendel – Võnkuva süsteemi füüsikaline mudel. Matemaatiline pendel – Venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmass T =2 π √ l g Vedrupendel – absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass T =2 π √ m k Füüsikaline pendel – suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. T =2 π
Hooratta konstrueerimisel on enim oluline selle kompaktsus, vastupidavus ning maksimaalne kineetilise energia salvestamine. Komposiitmaterjalide kasutamine hooratastest tagab kiirema pöörlemise ning suurema energia salvestamise. Hooratas on energiatoiteühik, mis salvestab energiat mehaanilisel kujul. Hoorattad salvestavad kineetilist energiat pöörlevas kodaratega rootoris või kettas, mis on valmistatud komposiit-materjalidest. Hoorattaid kasutatakse autodes juba ammu, neid kasutatakse kõikides tänapäeva sisepõlemismootorites energia salvestamiseks ja võimsuse edastamise silumiseks mootori järskude pulsside korral. Hoorattaid kasutatakse erinevates süsteemides, kuna hooratas suudab edasi kasna energiat stabiilselt, samas kui energiaallikas ei väljasta energiat ühtlaselt. Sel põhimõttel toimivad hoorattad
Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. 42.Millest sõltub töö suurus? Valem. Ühik. Töö suurus sõltub kehale rakendatud jõust ja keha poolt läbitud teepikkusest. Valem: Ühik: 43.Mida näitab võimsus? Valem .Ühik. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Valem: Ühik: 44.Milliseid kehad omavad energiat? Energiat omavad kehad, mis teevad tööd. 45.Millistel kehadel on kineetilist energiat? Kineetilist ehk liikuva keha energiat omavad liikuvad kehad. 46.Millistel kehadel on potentsiaalset energiat? Potentsiaalset ehk, vastastikmõju energiat omavad ülestõstetud kehad ja Deformeeritud kehad. 47.Sõnasta energia jäävuse seadus. Energia ei teki ega kao , ta muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt Teisele. 48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49.Sõnasta mehaanika kuldreegel.
1. Gaasi siseenergia. Millest on tingitud gaasi siseenergia? Millest sõltub lihtsamal juhul siseenergia? - 1. molekulide kaootilise liikumise kineetiline energia. 2. molekulide vastasmõju energia. 3. molekulisisene energia. 4. temperatuurist 2. Mille põhjal saame väliselt hinnata sisenergia suurust? Temperatuuri põhjal 3. Mida iseloomustab tavaelus temperatuur, keha soojendatust (selle taset) millega mõõdetakse temperatuuri, termomeetriga. millised on levinumad temperatuuriskaalad? (kokkuleppelised) : Celsius ºC ja Fahrenheit ºF 4. Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? Soojuslik tasakaal on olek, kus kõik oleku parameetrid (ruumala, rõhk, temperatuur) püsivad kaua muutumatutena 5. Iseloomusta Celsiuse temperatuuriskaalat? Celsiuse temperatuuri skaalaga mõõdetav temperatuur iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 100º C vesi keeb, 0º C vesi sulab 36,6º C keha normaal temperatuur 6. Iseloomusta Fahrenheiti temperatu...
Kuna temperatuur ei muutu, siis molekulide kineetiline energia ei muutu. Jää sulatamine Keha siseenergia Aineosakeste kineetiline energia Aineosakeste potentsiaalne energia Keha siseenergia Põhjus ja tagajärg Keha siseenergia Kineetiline energia Kõik aineosakesed on pidevas liikumises. Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat. Summeerides kõikide osakeste kineetilise energia, saame kogu kineetilise energia. Potentsiaalne energia Vastastikmõjus olevad osakesed omavad potentsiaalset energiat. Keha siseenergia Siseenergia on keha aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia kogusummma. Siseenergia suurusest sõltub keha temperatuur.
Geograafia eksamiks MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteemi iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Nt: võime süsteemina käsitada autot, mille elementideks on kere, rattad, rool, mootor jne. Mootor on omakorda süsteem, mis on auto alamsüsteemiks. Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb ...
kineetilist energiat (vt lisa 1). See energia mõjub materiaalsele kehale mis püsib paigal. Jõuks, mis kehale mõjub, võib olla näiteks gravitatsioonijõud. Näiteks, kõrge paisu taga seisval veemassil on teatud potentsiaalne energia. Lüüside avamisel on veemass võimeline tegema tööd. Alla voolav vesi paneb käima veeturbiini abil elektrigeneraatori või vesiratta abil veskikivid. (Kroon, K) Liikuv materiaalne keha omab kineetilist energiat. Kineetiline energia on võrdeline keha massiga ja keha liikumiskiiruse ruuduga. Kaks korda suurem auto omab liikumisel sama kiirusega ka kaks korda suuremat kineetilist energiat. Sama suur auto mis sõidab kaks korda kiiremini omab juba neli kord suuremat energiat. Ka omab kineetilist energiat pöörlev keha, kusjuures pöörleva keha kineetiline energia on võrdeline tema pöörlemiskiiruse ruuduga. (Kroon, K)
suunas. Hakkatakse üha enam panustama taastuvatesse energiaallikatesse. Inimesi tuleb teavitada energia säästmise tähtsusest ja kuidas see mõjutab meid endid. Töös on kasutatud mitmete teiste autorite uurimuslike tulemusi ja teaduslike materjale energia saamise ja kasutamise kohta. 2 1. ENERGIA LIIGID Mehaaniline energia all mõeldakse füüsilise keha nii potentsiaalset energiat kui ka kineetilist energiat (vt lisa 1). See energia mõjub materiaalsele kehale mis püsib paigal. Jõuks, mis kehale mõjub, võib olla näiteks gravitatsioonijõud. Näiteks, kõrge paisu taga seisval veemassil on teatud potentsiaalne energia. Lüüside avamisel on veemass võimeline tegema tööd. Alla voolav vesi paneb käima veeturbiini abil elektrigeneraatori või vesiratta abil veskikivid. (Kroon, K) Liikuv materiaalne keha omab kineetilist energiat. Kineetiline energia on võrdeline keha
geomeetriline Summa on nende kehade igasugusel vastastik mõjul jääv. Jõuvõimsuseks nim töö muutumise kiirust antud ajahetkel ning = elementaartöö ja ajavahemiku suhtega Võimsuse ühik on 1W (Watt) e 1 J / s Keha või kehade süsteemide võimet teha tööd nim Energiaks. Keha liikumisenergiat nim. kineetiliseks. Keha potensiaalseks energiaks antud asukohas nim. tööd , mida teevad kehale mõjuvad Potentsiaalsed . Jõud keha liikumisel antud asukohast ,,null asukohani" Keha kineetilist ja potentsiaalset summat nim. keha mehaaniliseks koguenergiaks. Mehaanilise energia jäävus seadus : Kehade suletud süsteemis , kus mõjuvad ainult potentsiaalsed jõud jääb süsteemi Kineetiline ja potentsiaalne energia summa konstantseks süsteemi igas asendis Üldine energia jäävuse seadus : Energia ei saa tekkida ega kaduda , ta võib muunduda ühest liigist teise Või kanduda ühelt kehalt teisele.
Rõhk on põhjustatud molekulide põrgetest. Rõhk on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga (p=F/S). 1 paskal – rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Molekulide kontsentratsioon (n)– molekulide arv ühes ruumalaühikus 5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk? Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? U=3/2 RT p=2/3nEk (või p=1/3m0nv2) m0 – molekuli mass, n – molekulide kontsentratsioon, v2 – molekulide kiiruste keskväärtus, Ek – kineetiline energia (Ek=m0v2) 6. Milline tähendus on temperatuuril? Kuidas on see seotud molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga? Ek=3/2kT Temperatuur – füüsikaline suurus, mis on kehas sisalduva soojusenergia peamiseks mõõduks. Ühe molekuli keskmine kineetiline energia on võrdeline keha temperatuuriga. 7
Tähis: x Ühik: meeter Valem: x = x0 sin ѡ t *Amplituud – suurim hälve. 2. Harmooniline võnkumine •Varju võnkumise hälbe seos: x = r sin ѡ t •Harmooniline võnkumine – selline võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. •Faas – siiniuse argumendiks olev suurus. φ = ѡ t Mõõtühik: radiaan(rad) •Ring- ehk nurksagedus – suurus ѡ , mille tiirlemise jaoks on nurkkiirus. •Võnkuv süsteem omab nii kineetilist kui ka potensiaalset energiat. •Võnkumise käigus toimub pidev energia muundumine. 3. Võnkumised looduses ja tehnikas •Pendel – võnkuva süsteemi füüsikaline mudel. •Matemaatiline pendel – venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmass. Valem: •Vedrupendel – absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. Valem: •Füüsikaline pendel – suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Valem:
kuid vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel Impulsi jäävuse seadus Newtoni 2.seadusses tõime sisse uue mõiste impulsi Osutub, et suletud süsteemi impulss on jääv suurus Töö Töö on jõu ja selle rakenduspuntki nihke korrutis Valem: Võimus Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks N= A/delta t Energia · Kehadel on erinev võime teha tööd, selle võime iseloomustamiseks uue mõiste energia Mehaanilise energiana teame 2 vormi: kineetilist ja potentsiaalset energiat · Kineetilise energia saame defineerida impulsi ja kiiruse poolkorrutisena · Potentsiaalne energia on aga võrdeline vastastikuse asendi e kaugusega, keha massi ning jõudu iseloomustava suurusega Maa raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Gravitatsioon Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Valem: Jõudude liigitamine
3. Olekuparameetrid – p, V, T, määravad gaasi oleku 4. Ideaalse gaasi mudel – lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Molekulid on punktmassid; molekulide põrked anuma seintega on elastsed; molekulide vahel ei ole vastastikmõjusid, puuduvad tõmbe ja tõukejõud 5. Temperatuur makrokäsitluses – suurus, mis iseloomustab keha soojusliku seisundit Temperatuur mikrokäsitluses – iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat Absoluutne 0kraadi – molekulid ei liigu ning langevad raskusjõu mõjul anuma põhja 6. Termodünaamika – teadusharu, mis uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. 7. Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde 8. Termodünaamiline süsteem – Kehade süsteem, mis vahetavad soojust 9. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV = m/M*RT 10
Reemet Kampus 134224IASB Are Kangus 135226IASB Kristian Helk 134595IASB 1 2 10.12.13 Ettekande eesmärk Tutvustada tuulegeneraatorite ajalugu ja ehitust Selgitada kumb levinuimast tüübist on kasulikum energiatootja Tuua välja nende eeliseid ja puudusi võrreldes teiste energiaallikatega 3 10.12.13 Mis on? Tuulegeneraator on seade, mis muudab kineetilist energiat elektrienergiaks Neid on kahte liiki: Vertikaalteljega Horisontaalteljega 4 10.12.13 Ehitus 5 10.12.13 6 10.12.13 7 10.12.13 Vertikaal ja horisontaalteljega tuulegeneraatori võrdlus Vertikaalsed: Eelised: Turbiini ei pea suunama vastavalt tuule suunale Tuulegeneraatori saab paigaldada maapinna lähedale
[3] Tuumareaktsioonide puhul kannavad gammakvandid ära tuumareaktsioonil tekkinud üleliigse energia. Näiteks aatomituumade lagunemisel muutub osa laguneva tuuma seoseenergiast lagunemisjääkide (tuumapoolte ja vabade neutronite) kineetiliseks energiaks ning ülejäänud osa energiast eraldub gammakiirgusena. Levinuim tuumareaktsioon, millega gammakiirgust tekitatakse, on koobalt-60 beetalagunemine. [2] Kui aatomituum neelab kineetilist energiat omava osakese (näiteks alfaosakese või neutroni), siis tuum ergastub. Selleks, et tuum läheks tagasi oma põhiolekusse, peab ta lisaenergiast vabanema, ehk kiirgama gammakvandi. Ergastatud olekusse võib jääda tuum ka pärast tuumareaktsiooni. [2] Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse võimalikult suure aatomnumbriga ja võimalikult tihedat ainet (enamasti pliid), kuid gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse ka muid metalle ja betooni. [3] Gammakiirgus neeldub Maa atmosfääris
teiseks, mis sõltub tegelikult ainult sellest kuidas sa pilti vaatad ● Tuntumatest kaksipidi piltide autoriks on Salvador Dali Kas te näete noort või vana naist? Kas naised või mehed? Kas vanamees või noor paar? Oleg Šupljak Oktavio Okampo Kineetilised kujundid ● Sõna “kineetiline” on tuletatud kreekakeelsest sõnast kinesis või kineticos ning see tähendab liikumist, liikumisega seosust ● Kineetilist efekti kasutatakse kunstis, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega ● Kineetilise kunsti eelkäiaks oli ungari päritolu kunstnik Laszlo Mololy-Nagy oma sõjaeelsete otsingutega ning vene-prantsuse avangardskulptorid Naum Gabo ja Antoine Pevsner. Muud illusioonide jaotused ● Pikkuse illusioonid ● Suuruse illusioonid ● Orientatsiooni illusioonid ● Lokalisatsiooni illusioonid
suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda Litosfäär maakera suhteliselt jäik väline kulgliikumise-, pöörleis- ja võnkumisenergia kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja kujul ning sõltub keha massist ja vahevöö ülemisest osast. 50-200km, liikumiskiirusest ( veerev kivirahn, voolav litosfääris toimuvad muutused on aeglased. vesi )
n= n= = 97 mol M 199 g / mol 1dm 3 Vlm = =1,71 * 10 -26 dm 3 =1,71 * 10 -23 cm 3 =17, 1Å 3 97 mol * 6,02 * 10 23 mol -1 l = 3 1,71 * 10 -26 dm 3 = 2 * 10 -9 dm = 2 * 10 -10 m = 2Å a) Osakesed paiknevad tihedalt ja liiguvad vähe. Sellepärast on osakestel palju potentsiaalset energiat (lähtudes osakeste vahelistest sidemetest) ja vähe kineetilist energiat.Tahkel ainel on kindel kuju! Toimub võnkliikumine. b) Vedelas aines osakesed liiguvad rohkem kui tahkes aines. Osakesed paiknevad üksteisest kaugemal. Vedelas aines liiguvad osakesed vähem kui gaasilises. Vedel aine võtab anuma kuju. Toimub voolamine. 4 c) Gaasilises aines on osakesed omavahel vähe seotud ja liiguvad väga palju.
K James Clerk Maxwell (1831 1837) · James Clerk Maxwell soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. · Tema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandite koostamine -- elektromagnetismile ühtse teooriana aluse panemine. · Samuti arendas ta Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. · Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ning kvantmehaanikale. . Klassikaline füüsika · Mehaanika seadused ja gravitatsiooni seadus , valguse korpuskulaarteooria (I. Newton, 1668 - 1704) · Termomeeter (A. Celsius, 1742) · Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) · Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820)
Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis ...
Kui energiat on piisavalt palju siis eemaldab, kui ei siis mitte. 11. Kuidas jaotub fotoefekti korral metalli pinnale langenud footoni energia? - Energia jaotub eletroni väljumistöö tegemisele ja elektronidele liikumisenergia andmisele. 12. Miks tuleb elektroni eemaldamiseks metallist kulutada energiat? Kuidas nim. seda energiat? - Footon peab tegema tööd aine positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. - Elektron vajab kineetilist energiat, et ta aine pinnalt eemalduks. - Energiat mida kasutatakse nim. kineetiliseks energiaks. 13. Millised on fotoefekti seaduspärasused? (fotoelektronid, fotovool, küllastusvool) - Valguse intensiivsus määrab ainest eraldunud elektronide arvu ja fotovoolu tugevuse. - Vaöguse toimel katoodist välja löödud elektroonid- fotoelektronid, kui nad liiguvad anoodile siis... - Põhjustab see elektrivoolu(fotovoolu)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
