Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"olekute" - 191 õppematerjali

thumbnail
2
docx

Kontrolltöö - Aine olekute muutumine 3B

2011/2012 õppeaastal tehtud 9.klassi tööOsaliselt täidetud...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehitus

Füüsika 1.Kineetilise ja potentsiaalse energia vahekord erinevate aine olekute vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga...

Füüsika
83 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika - aine oleku muutumised töö

1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Ve...

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Kontroller FC34

Neid kasutades pean koostama programmi silindri liikumise kohta. Programmi koostamisel on mitu etappi. Programmi loomine algab süsteemse projekteerimisega, selleks tuleb koostada algoritm, mis kujutab endast tegevuste ülesmärkimist plokkskeemina, kus määratakse tegevuste otstarve ja funktsioonid, selleks peab olema ettekujutus vastava töömasina töökäigust. Vastavalt olekute arvule valitakse sisendite ja väljundite arv ning alustatakse programmi sisestamisega. Ülesanne Silinder A1 peab liikuma välja peale start nupu vajutamist. Silinder pannakse liikuma start nupu vajutamisega ning tuuakse algusesse stopp nupu vajutamisega. Kui start on vajutatud peab silindri töökäike olema viis, juhul kui vahepeal ei vajutata stoppi, ning seejärel peab silinder alguses seisma jääma. Välja jõudes peab seisma ajaviite t1 jooksul ja siis peab...

Algoritmid ja andmestruktuurid
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mikro- ja megamaailma füüsika

Vastuolu klassikalise füüsikaga: Ringjoonelistel orbiitidel tiirlevad elektronid peaksid kiirendusega liikudes kiirgama elektromagnetlaineid,mis vähendaks nende energiat,kuid tegelikult on aatomid stabiilsed. 3. Bohri aatomimudel. Postulaadid Bohri aatomimudeli (1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma ringjoonelistel orbiitidel. Bohri Postulaadid : 1)statsionaarsete olekute postulaat- üks laeng kestab, aga ei saa energiat juurde ja ei kiirga ise energiat. 2) energia kiirgamise ja neeldumise postulaat- energia üleminek ühest statsionaarsest olekust teise. 3) lubatud elektronide orbiitide postulaat VALEM: mvr n = n * h/mv 4. Kuidas leida vesiniku aatomi ergastatud oleku energia kui on teada põhioleku energia E? eriseose energia = seoseenergija/ nukleonite arvuga 5. De Broglie hüpotees. Valem lainepikkuse kohta...

Mikromaailm
27 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

Regulaarsete avaldiste, lineaarsete grammatikate ja lõplike automaatide samaväärsus. Iga lõpliku automaadi poolt aktsepteeritav keel on paremlineaarne Automaat M = (,Q,delta,Q0,F). Grammatika G = (,Q,P,S). Produktsioonide hulgaks saab: P = {q aq' | q' kuulub delta(a,q)} või {q a | delta(a,q) on lõppolek} või {S q0 | q0 on algolek} Produktsioonideks on üleminekud olekute vahel (konkateneerides loetud sümboli olemasolevasse stringi), kus üleminek on stardisübolist algolekusse, lõppolekusse või olekufunktsiooniga määratud olekusse. On ilmne, et: q =>*G wq' parajasti siis, kui (w,q) * (e,q') S =>* w parajasti siis, kui w kuulub T(M) Iga lõpliku automaadi poolt aktsepteeritav keel on regulaarne hulk L = T(M); M = (,Q,delta,Q0,F) Q = {q0, .., qn} Kõigi stringide hulk, mis viivad automaadi olekust qi olekusse qj:...

Teoreetiline informaatika
96 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viktoorialik periood Inglismaal spikker

Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 ­ sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valim...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker eksamiks

Iga järgmine olek oleneb arvutite ehitus sõltub sellest, kasutatakse pinumäluna. ALU sisu 2 võrra või 1 võrra. eelmisest. Et väljundsignaalide ja kuidas nende eri osad (ALU, teostab mikroprogrammi poolt Autodekrementne - sarnane olekute vahetumine toimuks registrid, mälu, sisend- ja lahendatud loogikaülesandeid. kaudsega, enne operandi soovitud korrapärasusega, tuleb väljundliidesed) on ühendatud Registermälu kasut. programmi adresseerimist kahandatakse automaadi mällu salvestada tervikuks. Juhtseadme operandide, vahetulemite ja registri sisu 2 või 1 võrra...

Arvutid i
369 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

Aatomispekter on spekter, mille tekitavad atomaarsed gaasid. Aatomispekter tekib aatomi üleminekul ühest ergastatud olekust teise ergastatud olekusse või aatomi põhiolekusse. Erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirgus- ja neeldumisjoonte kogum kordumatu, ainult sellele elemendile omane. II. Tuumafüüsika Aatomituum koosneb nukleonidest ­ prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tuumajõud. Prootoni laeng on +e, neutronil laeng puudub. Mõlema mass 1u. Keemilise elemendi A A ­ aatomi massiarv, nukleonide (prootonite + neutronite) arv, ligikaudne Z X...

Füüsika
829 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Eksami küsimused-vastused

Sideliikluse Poissoni mudel kadudega süsteemis. Poissoni mudeli Kendall`i tähistus: M/M/inf e. kliente, süsteemi maht, seadmete arv on lõpmata suur. Seega antud mudelis kõik saabunud kõnealgatusnõudeid rahuldatakse. Poissoni mudeli võib kirjeldada Markovi protsessina, kus seotatakse omavahel kõnealgatusnõuete sageduse ja keskmise kestuse sõltuvalt aktiivsete klientide arvust. Süsteemi olekute Poissoni jaotus: a i -a p i = e i! 17. Sideliikluse Erlangi mudel kadudega süsteemis, Erlangi B-valem. Tähistus: M/M/n e. teenindavate seadmete arv on piiratud. Siin Markovi protsessil on olemas lõpp-punkt. Süsteemi olekute tõenäosused alluvad tõkestatud Poissoni jaotusele....

Sidemeetodid
168 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Bohri aatomimudel kujutab endast mikrosüsteemi, kus aine on koondunud positiivse laenguga aatomituuma 10-15m läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. Tuuma ümber tiirlevate elektronide arv on võrdne prootonite arvuga tuumas ning võrdne jrk numbriga Mendelejevi tabelis. Üleminekul ühest olekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetlaine kvant energiaga h = E2 ­ E1. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat ­ aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Väikseimat võimalikku energiat olekut nm aatomi põhiolekuks, kõiki teisi olekuid ergastatud olekusteks. 2. lubatud orbiitide postulaat ­ aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektronide tiirlemine...

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused

Füüs. Omadused: Tavatingimustel on ta värvitu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest. Temperatuuril 20 kelvinit kondenseerub kahest prootiumiaatomist koosneva molekuliga diprootium (H2) vedelikuks, mis tahkub temperatuuril 14 kelvinit. Vesiniku molekuli energiatasemed olenevad sellest, kas tuumade spinnid on samasuunalised või erisuunalised. Erineva spinnide jaotusega olekute vaheline üleminek on aeglane. Keem. Omadused: Kuumutamisel reageerib vesinik paljude ainetega. Reaktsioon hapnikuga eraldab soojust, mistõttu vesinik õhus või hapnikus põleb ja ta segud hapnikuga või õhuga süütamisel plahvatavad. Vesiniku tähtsaimaks ühendiks on vesi. Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15. Lämmastik on mittemetall. Ta...

Keemia
58 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

See teooria tugineb tõestuseta aksepteeritavatel väidetel - postullaatidel : Aatom võib olla vaid kindlates ( statsionaarsetes ) olekutes , millest igaühele vastab energia E n . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela. Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust energiaga E k olekusse energiaga E m kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute energiate vahega hf = | E k - E m | = E n . Kui elektroni algolek on suurem kui elektroni lõppolek , s.t. E k > E m , siis aatom kiirgab, vastupidiselt aatom neelab kvandi. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat ­ aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed väärtused E n. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga...

Füüsika
333 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Füüsika teooria

Kõik ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. Kasutab selleks statistilist uurimismeetodit. See tähendab, et rakendab häst tuntud statistilisi seadusi ja opereerib lõpuks keskmiste füüsikaliste suurustega, keskmine kiirus, keskmine energia. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide sealhulgas ainete üldisi omadusi olekutes , mis on termodünaamisises tasakaalus ja protsesse nende olekute vahel. Termodünaamiline uurimismeetod tähendab,et kasutatakse mõisteid rõhk, ruumala, temperatuur laskumata süsteemide mikrostruktuuri tasandile 83. Mis on aatommass ja molekulmass? Aatommass Molekulmass 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mool on ainehulga mõõtühik ja on 6,02e23 samasugust osakest. Molaarmass on 1 mooli aine mass kilogrammides 86. Mis on ideaalne gaas?...

Füüsika
380 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konspekt: Uni ja unenäod

Teine võimalus seisneb selles, et mitmesuguste orgaaniliste protsesside läbi meis on une ajal esile kutsutud mingisugune üldine emotsionaalne ehk tundmusolek ja unenägu on sisult nagu selle põhjendus, nagu emotsionaalse olekuga antud üldise kava üksikasjalik täitmine. Mõnes unenäos võib esile astuda nii varem olnud kui ka alles une ajal kehaliste olekute läbi esilekutsutud tundmuste mõju. Samuti nagu meie tundmused, võivad meie unenägude tekkimisel etendada teatavat rolli ka meie rahuldamata jäänud soovid. Näiteks näljane näeb tihti unes sööke, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne....

Inimese õpetus
68 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Emotsioonid

Rahulolu korral täheldatakse nii hingamise sageduse kui amplituudi suurenemist, rahulolematuse korral vähenemist; kui inimene erutub, muutuvad hingamisliigutused sagedasemaks ja sügavamaks. Tugeva emotsionaalse erutuse korral täheldatakse muutusi ka seedeprotsessides. Ärevate ja ebameeldivate emotsionaalsete olekute korral tekib sageli raskustunne maos. Ebameeldivad emotsioonid pidurdavad soolte peristaltikat. (3, 229) 10 3.2 Emotsioonide osa suhtlemises Emotsioonide väliseid väljendusi peetakse nn. mitteverbaalseks suhtlemisvahendiks. On olemas tunnete keel, eriline kood, mille abil me anname teada oma tundmustest. Tahtmatute reflektoorsete väljendusreaktsioonide sünnipärane alus diferentseerub,...

Filosoofia
95 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

Õhuniiskuskus ei saa olla üle 100%, sest 100% on juba küllastunud olek. Niiskuseprotsent näitab veeauru osarõhku õhus. Isoleeritud süsteem- süsteem, mis ei vaheta välismaailmaga ei energiat ega ka soojust (termos) Suletud süsteem- süsteem, mis ei vaheta välismaailmaga ainet, küll aga energiat.(karp) Avatud süsteem- süsteem, mis vahetab välismaailmaga nii soojust kui ka energiat. (kohvikruus) Faasidiagrammid kujutavad endast olekute sõltuvust olekuparameetritest. Sealt on võimalik välja lugeda kindla aine keemistemperatuurid, sulamistemperatuurid ning kriitilised punktid. Keemistäpp- keemistemperatuur, sellest punktist peale hakkab segu keema Kriitilised punktid- kõrgeim rõhu ja temperatuuri kombinatsioon, mille juures gaasifaas ja vedel faas saavad tasakaaluliselt koos eksisteerida. Ülekriitiline olek- kriitilisest temperatuurist kõrgemal olev olek....

Keemia alused ii
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun