Kiirguste kasutamine kosmoseuuringutes Ats-Joonas Jõelaid, Kevin Tammekand ja Magnus-Martin Mesi Sissejuhatus UV-kiirgus • Ultraviolettkiirgus on elektromagn etkiirgus. • Kasutatakse kosmoseuuringustes, et näha kui suure osa soojust toodavad mingid planeedid. • Lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Satelliidid • Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. • Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Miks satelliite kasutatakse? • Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. • Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitaj...
1. iseloomusta lühidalt elektroni kerge , laeng 1, mass u. 0.00055 amü, 2. iseloomusta aatomi tuuma koosneb prootonitest ja neutronidest, positiivne laeng, 3. formuleeri Bohri postulaadid kui elektron neelab energiat, siis läheb teisele orbiidile ja kiirgab energiat 4.mis on aatomi põhiolek? elektron saab tiirelda teatud orbiidil ei kiirga midagi Elektronia üleminekul ühel lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa 5. mis on aatomi ergastatud olek? siis, kui anda aatomile energiat juurde ning ta hakkab kiirgama kiirgust 6.millal aatom kiirgab kvandi/ millal neelab kvandi. elektroni üleminekul ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kvandi. kõrgemale liikudes kiirgab, alla liikudes neelab 7.mis on tuuma massiarv? nukleonide summa (prootonite ja neutronite summa), 8.mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? Tuuma laenguarvuks Z nimetatakse prootonit...
5. Kokkuvõte Kuna elektromagnetkiirgust loetakse kui keskkonnasaaste allikana, siis tänapäeval on päevakorda tõusnud küsimus, et kas elektromagnetlained, mida kiirgavad elektriliinid ning kõik elektrilised seadmed, on inimese tervisele ohtlikud. Elektromagnetlained jagunevad kaheks: ioniseerivad ja mitte-ioniseerivad kiirgused. On teada, et ioniseerivad kiirgused on äärmiselt ohtlikud inimesele ning pikemal kokkupuutel võib see lõppeda surmaga. Mite- ioniseerivate kiirguste kohta koostatakse pidevalt uusi uuringuid, pidades silmas, et meie keskkonnas levivad pidevalt elektromagnetlained. On välja pakutud ka lahendus matta voolu edastavad kaablid maa alla kuid see osutuks liiga kulukaks. Praeguseks teostatud uuringud on tõestanud, et SAR'i kiirgavad mobiltelefonid võivad olla ohtlikud paljuldasel ning pikaajalisel kasutamisel. WHO (World Healt Organisation) on lisanud mobiilide kiirguse sellisesse kategooriasse, mis ütleb, et vähi soodumus eksisteerib,
Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus elementide aatomituumade võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee) · 1896 Becquerel uraaniühendid mõjutasid läbi tumeda paberi fotoplaati · 1898 M. Curie poloonium ja raadium Inimesele jõudev kiirgus · ·Pinnas ·Kosmilised kiired ·Päikesetuul ·Inimene ise (K-40, C-14, Ra-226) Kiirguste liigid Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel Kiirguste liigid Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbimisvõime · Neeldub seatinas Kiirguste neeldumine
..................................................................................................8 Tuumaenergeetika.......................................................................................................................8 Looduskaitse ülesanded............................................................................................................10 Kiirguste mõju elusorganismidele.............................................................................................11 Kiirguste mõju võib teatud piiri ületavate kiirgustmäärade korral põhjustada haiguslikke nähte, mida nimetatakse kiiritustõveks. Kiirgustõbi võib väla kujuneda lühema või pikema aja jooksul, olenevalt kiirguse iseloomust ja kiirguse hulgast ehk kiirgustoosist. Eristatakse ägedat kiiritustõbe, mis tekib suure ühekordse ületoosi tagajärjel, ja kroonilist kiiritustõbe, mis kujuneb pikka aega kestnud nõrga kiirguse toime. Kiirguse mõju organismidele hinnatakse
2. Elu on tekkinud elutu aine evolutsiooni tulemusena. Maa ürgatmosfääris süsivesinikud + NH3 + H2O -> orgaanilised ühendid, seal hulgas aminohapped Ürgookeanis aminohapped -> valgutaolised ühendid (mis modifitseerusid kiirguse ja laengute toimel valkudeks ja elusaineks.) Esialgu toimus ainevahetus hapnikuta keskkonnas. Hiljem tekkis fotosüntees. Organismide edasise arengu O2-sisaldavas keskkonnas Erinevate kiirguste (UV + kosmiline lühilaineline) toimel tekkis atmosfääris O3 -> atmosfääris ülakihtides osoonikiht. Osooni teke on suuresti tasakaaluline protsess. O2 + hv -> O + O O2 + O -> O3 (Teke kiirguse alpha>242nm juures) Lagunemine toimub kiirguste, vabade radikaalide ja paljude ühendite toimel. O3 + hv -> O2 + O Evolutsiooniliselt põhjustas osoonikihi kaitsev mõju elusaine intensiivsema arengu; Üleminek ürgookeanist maismaale.
...........................................................................lk 15 9. Kasutatud kirjandus..............................................................................................lk 16 2 Sissejuhatus Inimest ja kogu ümbritsevast loodust mõjutavad mitmesugused kiirgused. Paljud maailmaruumist, Päikeselt ja ka meie oma planeedilt pärinevad kiirgused on jõudnud siia juba aegade algusest. Meie oleme ka ise kiirguste allikaks, kuid samas ka paljude meid ümbritsevate tehiskiirguste loojad. Minu uurimustöö eesmärk oli otsida informatsiooni radioaktiivsuse ajaloo, olemuse kohta ning selle mõju keskkonnale ja inimese organismile. Ma seadsin oma uurimustöö hüpoteesiks, et Eestis on radioaktiivsuse hulk keskkonnas ehk radioaktiivsusfoon kõrge võrreldes teise Euroopa riikidega. Materjali kogusin internetist ja raamatutest. 3
Parksepa Keskkool Kevin V 11a klass NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE uurimistöö Juhendaja: Kalju H Võru 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4 3. TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8 4. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10 5. AUTORI TÄHELEPANEKUD 13 6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8. KASUTATUD ALLIKAD 16 SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse
kiirgust ja energiat. - osake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist, on -osakesest suurem ja liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui -osakesel ja ohtlik vaid organismi sattumisel. - osakesed on elektronid ja -osakestest kiiremad ning neil on suurem läbitungimisvõime. -kiirgus on tuumast lähtunud kiirgus, elektromagnetiline kiirgus. On väga hea läbistusvõimega. Ioniseerivate kiirguste bioloogiline toime: igat liiki ioniseeriva kiirguse füüsikaline mõju elusorganismileseisneb tema kudede aatomite ja molekulide ergastamises ja ioniseerimises. Ergastatud aatomid ja ioonid on keemiliselt aktiivsemad. Seetõttu tekivad organismi rakkudes keemilised ühendid, mis häirivad normaalset elutegevust. Ioniseerivate kiirguste mõjul lagunevad mõned keerukad molekulid ja raku struktuurielemendid. Väikeste kiirgusdooside poolt põhjustatud
Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. 22. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Termotuumapommi sees on tavaline tuumapomm, mille lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. 23. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25. Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26. Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul radioaktiivse lagunemise lähteisotoobi kogus väheneb kahekõrdselt. 27. Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi? Esimesed
Tuumaenergia ja selle kasutamine Sandra, Triinu, Sandra, Triin, Marlin Tuumareaktsioon Esimest korda puutus inimene kokku tuumareaktsioonidega radioaktiivsuse juures, seega umbes 19. ja 20. sajandi vahetusel Ernst Rutherford oli mees, kes teostas 1919.aastal esimese tõelise tuumade muundumise. Katse tulemus oli: alfaosake ja lämmastiku tuum moodustasid põrkumisel vahepealse lühiealise fluori tuuma, mis seejärel lagunes hapniku ja vesiniku tuumadeks. Seosenergia keemias ja tuumafüüsikas Samuti nagu paljudes keemilistes reaktsioonides, toimub ka paljudes tuumareaktsioonides energia vabanemine. Tänu energia jäävuse seadusele on energia kogubilanss tasakaalus. Seoseenergia on energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Energia vabanemine toimub seosenergia arvel. Liitosakese seoseenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks(lõhkumiseks) koostisosakesteks. Energia vabaneb ...
tehniliste vahenditega, mis saadavad pidevalt välja erinevaid elektromagnetilisi laineid ja kiirgusi. Kuna elektromagnetlained läbivad hoonete seinu( kui need ei ole ekraniseeritud), riietuse ja inimese keha, siis praktiliselt pole kaitset nende eest ja me oleme kogu ööpäeva jooksul kiirguse mõju all. Väikeste koormuste korral jäävad mõjud tähelepanuta, kuid teatud läve ületamisel kaasnevad kahjulikud nähtused. Elektrosmog= keskkonna saastamine elektromagnetiliste lainete ja kiirguste poolt. Tehniliste seadmete ja ka looduslike elektri- ja magnetväljade ning kiirguse mõju inimestele, loomadele, taimedele ja tehnilistele seadmetele. Aju poolt väljastatavad elektrokeemiliste impulsside sagedus sõltub päevaajast ja tegevusest: magades 2-5 Hz, päeval lõdvestusseisundis 8-15 Hz, aktiivsel tegevusel päeval 15- 35 Hz. Elektrokeemiline kommunikatsioon toimub väga nõrkadel voolutugevustel- 15 µA, südame rütme juhitakse voolutugevusega 8 µA= 0,000 008 A
radioaktiivsuseks. Eristatakse looduslikku radioaktiivsust ja tehis radioaktiivsust(tuumareaktsioonide toimel tekkinud), põhimõttelist erinevust neil ei ole, sest nukliidi omadused ei olene tema tekkimise viisist. Peamised radioaktiivlagunemise liigid on alfa- ja beetalagunemine, spontaanne lõhustumine, prootonradioaktiivsus ja kaheprootoniline radioaktiivsus. Kiirguse mõju elusorganismidele Mistahes kiirguste osakesed või kvandid kannavad edasi energiat, võimet teha tööd, seega ka võimet midagi lõhkuda. Elusaine molekulide aatmoite vahelised keemilised sidemed on nõrgad ja nende lõhkumine on kerge. Kiirguste mõjul toimuvad elusorganismis väga mitmesugused muutused, ja enamasti ikka halvemuse suunas. Kiirgus ioniseerib osa biomolekulidesse kuuluvatest aatomitest ja lõhub molekule endid. Seega saab häiritud kogu looduse poolt peenelt välja häälestatud elusaine mehhanism
isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kiirgusdooside mtmiseks kiiritushaiguseks nim. haiguslikke nhte, mida phjustavad teatud piiri letavad kiirgusmrad kiiritushaiguse esmased nhud- erutus,peapritus,peavalu,iiveldus,oksendamine,palavik,hingamise ja sdametegevuse kiirenemine kiirguskaitse meetmed - kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid
Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuumad paiskavad välja alfaosakesi, beetaosakesi või siis gammakiirgust, muutudes ise teiste elementide tuumadeks Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid? Alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Mis on alfaosake?Alfaosake on He(heeliumi)aatomi tuum. Mis on beetaosake? Beetaosake on elektron. Mida kujutab gammakiirgus? Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikude läbimisvõime? Alfa ei lähe läbi paberi, puidu ega betooni; beeta ei lähe läbi puidu, läheb läbi paberi; gamma läheb läbi betooni, läheb läbi paberi ja puidu. Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Tuuma massiarv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks ehk tuumast väljub 2 prootonit ja 2 neutronit. Lõppoleku tuum võib jääda ergastatud olekusse ja üleminekul põhiolekusse kiirata veel. Missugune on beetalagunemise protsess
Elizaveta Kuliber 12b Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Henri Becquerel. Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. Sel meetodil õnnestus neil 1898. a. maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli polooniumi ja raadiumi mille aktiivsus ületas uraani oma tuhandeid kordi. Kolm tähtsamat kiirgusliiki on : Alfakiirgus positiivse laenguga osakeste voog. Beetakiirgus negatiivse laenguga osakeste voog. Gammakiirgus on elektromagnetkiirgus 1.Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtliku...
...4 mSv/aasta. Lisaks röntgenkiirgus ~1 mSv/aasta · Eelnev inimesele mõjub biodoos moodustub o Maapõuest pärinevast radioaktiivsete elementide kiirgusest o Kosmilisest kiirgusest o Toiduga saadavast sisekiirgusest · Kiirgusfooni mõõdetakse dosimeetriga · Ohtlikud on röntgeni- gammakiirgus. Ohtlikum neist on neutronkirigus, mille kahustatav toime oleneb neutronite voo kineetilisest energiast · Kiirguste järjestus läbitungimisvõime järgi: o Alfakiirgus õhus 2,5 cm o Beetakiirgus kudedes 1-2 cm o Gammakiirgus läbib õhus 100m · Kiirguste järjestus vastastikmõju järgi ainega: o Neutronkiirgus puudub laeng, paremini sisse o Alfakiirgus o Beetakiirgus o Gammakiirgus · Esmased kiiritushaiguse tunnused: o Peavalu o Peapööritus o Iiveldus o Väike palavik
tekib ka veel elektron ja antineutriino Kellaparadoks - seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel, siis vananeb ta aeglasemini, Maale naastes aga vananeb ta õigesse ajavahemiku tagasi Sünteesireaktsioon - tuumade ühinemine; eraldub energia (rohkem kui lõhustumisel); raske teostada tuumade vahel elektrostaatiline tõukejõud 3. Ioniseerivate kiirguste tekkekohad ja läbimisvõime o Alfakiirgus · tekib alfalagunemisel (näiteks uraani lagunemisel), kuid ka kergete aatomituumade ühinemisel ehk tuumasünteesil · väike läbimisvõime; ei läbi paberilehte o Beetakiirgus · tekib beetalagunemisel (prooton muutub neutroniks/neutron muutub prootoniks) · suurem läbimisvõime kui alfakiirgusel, väikem kui
hingamiseks, mistõttu on fotosüntees oluline kõigile organismidele. Fotosünteesis tekkivat glükoosi kasutavad energiallikana aga nii heterotroofsed kui ka autotroofsed organismid. Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. Fotosünteesil eralduv hapnik on oluline ka seepärast, et atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks, mis kaitseb Maal elavaid organisme ülemääraste kiirguste eest. Seega saab väita, et biosfääri eksisteerimine on mõeldamatu fotosünteesiprotsessita.
12. Mis on tuumajõud? Prootonite ja neutronite vahel mõjuv eriline jõud 13. iseloomusta tuumajõudu ● Tuumajõud on tugevad ja ei sõltu tuumaosakeste elektrilaengust ● Väga lühikese ulatusega 14. mis on isotoobid? Isotoobid on keemilise elemendi erimid, mille tuumad on erineva massiarvuga. 15. Mis on looduslik radioktiivsus? Aatomituumade iseeneslik mundumine 16. Võrdle radioaktiivsete kiirguste läbimisvõimet ● Alfakiirguse peab kinni isegi paberileht ● Beetakiirgus läbib millimeetripaksuse alumiiniumplaadi ● Gammakiirgus on aga veel suurema läbimisvõimega 17. Milles seisneb Ⲁ- lagunemine? Tuumast lendab välja alfaosake, mis võtab endaga kaasa 2 prootonit ja 2 neutronit. 18. Milles seisneb β- lagunemine? Lendab tuumast välja elektron 19. Kuidas tekib 𝝲-kiirgus?-kiirgus?
Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. Plii kasutamine Toodangult on plii metallide seas 5. kohal (raud, alumiinium, vask, tsink, plii). Plii kasutamine jaguneb: 45% toodangust: akumulaatorielektroodid (pliiakud) 20% - kaablikatted Ülejäänud tähtsamad kasutusalad: keemiatööstus (torud ja aparatuur); haavlid, kuulide südamikud jms; kaitseekraanid kiirguste eest, konteinerid; soolad, värvipigmendid, klaasi- ja emailitööstuses
Raud 34,6% Hapnik 46% Hapnik 29,5% Räni 28% Räni 15,2% Alumiinium 8% Magneesium 12,7% Raud 5% Kaltsium 4% Nikkel 2,4% Naatrium 3% Väävel 1,9% Kaalium 3% Magneesium 2% Atmosfäär Maad ümbritsev kiht. Umbes 1000 1200 km kõrgune. Kaitseb meid päikese kahjuliku mõju ja kiirguste eest. Kihilise ehitusega : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Kolm tähtsat lauset Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa orbiidi tasandi suhtes. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. Maal on üks kaaslane kuu.
Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. sirgjooneliselt. Huygens: valgus on laine, mis saab levida b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm
ASTEROIDID Kaks väikest asteroidide rühma Troojalased tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine tema taga. Siiani on määratud enam kui 9000 asteroidi orbiidid. Asteroididel on ka kaaslased kuud. KOMEEDID Komeedid on mõne kilomeetrise läbimõõduga väga elliptilisel orbiidil ümber päikese tiirlevad tolmused lumepallid. Metaan ja amoniaak. Päikesele lähenedes pealispind aurustub ja moodustub üks või kaks helendavat saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri. Läbimõõt mõni meeter, tavaliselt aga palju väiksem, nagu liivatera. Meteoriit on siis kui see taevakeha satub meie atmosfä...
osakeste voog Beetakiirgus nii nagu kergete negatiivselt laetud osakeste voog Gammakiirgus magnetväljas suunda ei muuda Alfakiirguse osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatoni tuumad Beetakiirguse osakesed on elektronid Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Gammakiirgus on nähtava valguse sugulane, ent tema kvandid-footonid on nähtava valguse omadest miljoneid kordi suurema energiaga Radioaktiivsete kiirguste läbimisvõime Alfakiiri peab kinni isegi paberileht Beetakiirgus läbib millimeetripaksuse alumiiniumplaadi Gammakiirgus on veelgi suurema läbimisvõimega Tuuma radioaktiivne alfalagunemine Alfaradioaktiivsest lähte- ehk ,,ematuumast" väljub alfaosake, tuuma massiarv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks. Lõppoleku tuum ehk ,,tütartuum" võib jääda ergastatud olekusse ja üleminekul põhiolekusse kiirata veel gammakvandi.
RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE MÕJU INIMORGANISMILE Kristjan Arold 12m Milliste radioaktiivsete kiirguste liikidega puutub inimene kokku? Iooniseeriv kiirgus Alfakiirgus Beetakiirgus Gammakiirgus (eriti ohtlik) Inimese loodud kiirgus Röntgenkiirgus Radioaktiivse kiirgusega seotud mõõtühikud Neeldumisdoosi mõõtühik 1 grei (Gy) = 1 J/Kg Näitab kirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Kuna erinevad kiirgused omavad omavad elusolenditele erinevat bioloogilist toimet on vajalik veel üks mõõtühik siivert (Sv).
1)Mõisted *Rakk väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused *Kude sarnased rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. On olemas epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesaindeid. Moodustuvad kudedest. *elundkond moodustub elunditest, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 2)inimese koetüübid 3)Leida loetelust igale nimetatud elundile iseloomuslik koetüüp * tugi-liikumiselundkond luud * hingamiselundkond gaasivahetus, vere varustamine hapnikuga * seedeelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine * erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded ...
Tänaseks on termotuumareaktsioon teostatud mittejuhitavana ehk plahvatuslikuna. See toimub termotuumapommis ehk vesinikpommis. Vesinukupommi südamikus on tavaline lõhustusmis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni. 23.Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg 24.Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii. 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik, mille möödumisel pooled esialgsetest radioaktiivsetest tuumadest on ära muundunud. 27.Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi?
tuuma stabiilsuse tingimusi: tuum ei saa olla väga suur, tuuma energia peab olema madalaim võimalikest, prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebapüsivaks, stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest. Tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis. Reegline on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. et massi ja energia samasust kirjeldab valem E m c 2 ja selle üheks rakenduskohaks on tuumareaktsioonid, erinevate radioaktiivsete kiirguste kasutusvõimalusi – α-kiirguse rakendused: vähiravi, tööstuses staatilise laengu eemaldamiseks, suitsuandurid, pikaajaliselt ilma hoolduseta töötavate aparaatide energiallikates nt kosmoseaparaadid. β-kiirguse rakendused: materjali tiheduse kontrollimine tööstuses, keha monitooring meditsiinis, silma- ja luuvähi ravi. µ-kiirguse rakendused: meditsiinivahendite steriliseerimine, toidainetööstuses bakterite ja seente hävitamiseks, torude lekete tuvastamiseks, suurte
Arvestades kiirguse kasutamisel saadavate kasulike ja vajalike tulemustega, on ühiskond nõus taluma riske, mis sellega kaasnevad. Siiski peavad need riskid olema kontrollitavad ja peab olema võimalus neid piirata. Seepärast on kiirguskaitses loodud nii rahvusvahelised kui ka riiklikud ametkonnad, mis töötavad välja ja avaldavad kas siis soovitusi (rahvusvahelised) või seadusi (riiklikud), mis reguleerivad kiirguste kasutamist. Näiteks Eesti Vabariigis kehtib praegu KIIRGUSSEADUS, mis on Riigikogus vastu võetud 3.aprillil 2004.a. (vt. http://wlex.lc.ee) 2. Kiirguse mõjud (efektid) Suured kiiritusdoosid võivad põhjustada iiveldust ja naha punetust; tõsisematel juhtudel avalduvad kliiniliselt akuutsemad sündroomid pärast lühikest ajavahemikku peale kiirguse mõju. Selliseid efekte nimetatakse deterministlikeks efektideks, sest nad ilmnevad kindlasti, kui doos ületab teatavat piir- e
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist.
Tõvestavad priionvalgud tekitavad priionhaigusi. 1) priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru. kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki =ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre Haigestumise võimalus 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand). 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3.Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud
Spektraalanalüüs, spektroskoop ja spektromeeter Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt ilma laborisse toomata. Elektroskoop on mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Spektrite uurimiseks kasutatakse spektroskoopi (näitab) või spektromeetrit (mõõdab). Spektroskoop koosneb kolmest osast: 1. kollimaator, mille läätse L1 fookuses asub pilukujuline valgusallikas S, et saada paralleelseid kiiri prismale; 2. prisma; 3. vaatetoru, mille lääts L2 koondab erinevat värvi omavahel paralleelsed kiired erinevatesse ekraani punktidesse, kus valge valguse puhul saame pidevspektri. Me ei märka, et see on lõpmatu arv värvilisi pilukujutisi kõrvuti. Kui aga vaada...
lõhub geneetilist koodi see tekitab: kasvajad, ühikuid nimestel/loomadel mõõdetakse ekvivakentse kiiritusdoosiga ehk biodoosiga - ühik siivert(Sv) keskkonas neeldumisdoosi mõõtühik on grei(Gy) Mis on massidefekt-Tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Raskete tuumade lõhustumine-ahelreaktsioon,tekitab uue samatüübilise protsessi,eralduvad neutronid,sest suurtes tuumades on neid rohkem Kontrolltöö küsimuste seas oli ka Kiirguste liigid+omadused. Ja radioaktiivse lagunemise seadus? 1.rad.isotoobid looduses haruldased,sest rad.isotoobid on jõudnud ajaloo jooksul stabiilseks laguneda. 2.keemilineelement on ainult mõniüksik stabiilne isotoop, sest neutronite+protonite arv ei saa palju üksteisest st erineda. 3.elektron neeldub protonis, tekib neutron.kuna elektroniga koos kiirgub antineutriino,siis el. neeldumisel kiirgub neutriino 4.a-lagunemisega kaasneb y- radioaktiivsus,sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 5
Valk. 08.02.10 Saamine ·1.Kõik taimed , osa bakterieid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise ·2. loomad sünteesivad osaliselt asendamatud - Neid inimene ise ei sünteesi ja peab saama inimene toiduga ·neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% eneriast Häda ·taimedes on aminohapped ebaproportsionaalselt ·N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt mis avaladab mõju neerudele ·Taimsed valgud(kaunviljad pähklid,seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatud AH-d Asendamatud ·asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha. ·segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse ·toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine; ·koevalkude lammutamine ·seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis ol...
tõuseb, osoon) · Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid (kujundavad õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul) · Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mis muudab suunda kaks korda aastas (suvel merelt maale, talvel maalt merele) · Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole · Tsüklon on madalrõhuala
kahjustuste ulatus sõltub saadud radiatsiooni doosist. Kiirgusdoosi hindamiseks võeti kasutusse dosimeetrid. [1] 1. AJALUGU Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). [3] Hiljem avastas prantsuse füüsik Henry Becquerel uraanisoola uurides loodusliku radioaktiivsuse mõju. [3] Edasises kiirguste uurimisel olid olulise tähtsusega Marie ja Pierre Curie tööd ning Ernst Rutherfordi avastus, mis näitas, et magnetväli jaotab raadiumist lähtuva kiirguse kolmeks komponendiks: alfa- (), beeta- () ja gammakiirguseks (). Gammakiirgus on oma olemuselt lähedane x-kiirtele, alfa- ja beetakiirgus kujutavad endast laetud osakeste voolu. [3] 2. IONISEERIV KIIRGUS Kõik aineline koosneb aatomitest. Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid
kõrge kolesteroolitase veres. 15.Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkuda ehituse ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNA-d. 16.Tänapäeval pärilike haiguste ravi jaoks on mitmeid võimalusi:asendusravi,dieetravi,kirurgiline ravi,eriõpetus. 17.Pärilike haiguste profülaktika seisneb eeskätt mutageenide vältimises. 18.Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid tugevatoimeliste mutageenidega, näiteks kiirguste või keemiliste ühenditega. 19. Mutatsioone kutsutakse esile kunstlikult just mikroobidel, sest mikroobide muutlikkust suurendades tekib suurem võimalus nende kunstlikuks valikuks 20.Proovitakse lahendada mirmeid väga olulisi probleeme, nt tõsta kultuurtaimede haiguskindlust. 21.Geneetiliselt muudetud toidu eelised on, et pole taimekaitemürke,toiduained on toitvamad, tervislikumad, maitsvanamad, odavamad ning säilivad kauem. Puudusteks
Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu
Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, b keskmine, y hea. Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu
Troposfäär-t' järkjärguline langemine, tropopaus, tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Elutegevus. 8-16 km. Stratosfäär 50km, t' kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks osoonikiht, Mesosfäär-oaooni pole ja t' langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte. Termosfäär-virmalised, t' tõuseb. Eksosfäär-avakosmos. Kiirgusbilanss-maale saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks või soojeneks maapind liialt. Maa soojuskiirgus-mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut', seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub. Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab rohkem soojust ära kui vastu saab. Pos kiirgusbilanss-kiirgusen rohkem ja annab ära soojusena vähem. Maap...
NAHK Koostas: Kristel Mäekask Nahk on inimese suurim elund. Naha ülesanded Kaitseb (väliste vigastuste; haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Meeleelund Eritusorgan Nahk kaitseb UV-kiirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. Melaniin annab nahale värvuse ja takistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel.
-Aatomi ergastatud olek on see, kui elektron on tuumast kõige kaugemal elektronkihil. 13. Miks on radioaktiivne kiirgus eriti ohtlik elusorganismidele? Kuna radioaktiivne kiirgus on väga tugev ning seega ka tugeva töövõimega, suudab kiirgus kõvasti hävitada elusorganismi. Kõigepealt kahjustuvad koed, tekivad varjatud muutused kromosoomides, mis väljenduvad alles järglaste juures. Kiirgus võib tekitada ka kiiritushaigusi. Kiirguste ohtliku toime vältimiseks tuleb ohtlikus olukorras kanda kaitseriietust või varjuda varjendisse. Elusorganismid ei saa aru, et nad on paljastatud kiirgusele. 14. Võrdle termotuumareaktsiooni raskete tuumade lagunemisega! Kui termotuumareaktsioonis põrkuvad tuumad siis raskete tuumade lagunemisel lagunevad nad iseeneslikult!
Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest? Kiirguste mõju mikroobidele. Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus? DNA kui UV kiirguse märklaud. Kahjustuste teke DNAs UV kiirguse toimel ja nende parandamine. Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus? Nimeta kõige kiirgusttaluvam bakter. Mis kaitseb teda kiirguse eest? Milleks saab kasutada UV-kiirgust? Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks? Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet? Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Bakterite paljunemine, selle arvukad viisid
Füüsika küsimused 1. Kirjelda aatomiehitust tänapäevaste teadmiste alusel (kvanditud planetaarmudelid) Aatomi keskel on väga väike positiivselt laetud tuum läbimööduga u. 10 astmes -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille umber tiirlevad elektronid moodustavad nn. elektronkate. Elektronid paiknevad kindlatel lubatud orbiitidel. 2. Sõnasta poori postulaadid. 1) Elektron liigub aatomis ainultteatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes electron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 3. Mis on ergastatud aatom. Siis kui kasvõi üks elektron paikneb lubatud kõrgemal orbiidil. 4. Selgita millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat. Postulaat nr 2: Üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Madalamalt orbiidilt kõrgemal...
11.Loetle termotuumareaktori eeliseid lõhustumisreaktori ees. *Kütuse küllus. Radioaktiivsete jääkide puudumine 10.Tähtedel võib termotuumareaktsioon, mille tulemuses on vesiniku muutumine heeliumiks, kulgeda mitut võimalikku ahelatpidi. Kas energiasaagis sõltub ka konkreetsest ahelast? *Ei sõltu. Tähtis on alg-ja lõpp-tuumade seoseenergia 9.Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? *Sest vesinikupommi plahvatus ületab sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse 8.Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata *Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7.Nimetaga 2 põhjust, miks ei saa ahelreaktsioon toimuda prootonite toimel. *Suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustamisel ei saa vabaneda prootoneid *Kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale 6.Kuidas muutub tuumareakts...
TUUMAENERGIA Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljoneid kordi rohkem energiat kui seda tüüpilises keemilises reaktsioonis. Aatomite ja molekulide ümberkorraldusi nimetatakse keemilisteks reaktsioonideks (Lihtsamatest osakestest võivad kombineeruda keerulisemad ja omakorda võivad need veel laguneda) Keemiliste reaktsioonide käigus muutuvad ühed ühendid teisteks. Tuumade ümberkorralduste, ühinemiste ja lagunemiste protsesse nimetatakse tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomite põrkumisel teiste tuumadega või elementaarosakestega, radioaktiivse lagunemise jaoks ei ole aga väliseid põhjuseid tarviski. Tuumade radioaktiivne muundumine on sisuliselt nende lagunemine. Tuumareaktsiooni (kuid ka keemilises reaktsioonis) käigus võib eralduda või neelduda energiat (ehk põlemine) Väiksest aine kogusest saadakse tuumareaktsioonis väga palu energiat, aga keemilises reaktsioonis seevastu saadaks...
neelavad veeaur ja süsihappegaas. Veeaur neelab tugevalt kiirgust lainepikkuse vahemikus 6-8,5 mikromeetrit. Et sellesse spektri intervalli langeb küllalt suur osa maa- ja atmosfäärikiirgusest, mis järelikult lahkub maailmaruumi. Atmosfäär neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa, kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosfäär Maa jahtumist kiirgamise teel. 23. mis on aluspinna efektiivne kiirgus? On maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. 2 24. mis on tegevkiht? Nimetatakse seda kihti, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, välja arvatud tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust ja selle omadustest (konarlus, värvus ja niiskus), teiselt poolt aga kiirguse lainepikkusest. 25. mis on kiirguste summad ja kus neid kasutatakse?
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne.
Vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks. Prismas toimub valguse dispersioon, st erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Fokaaltasand on tasand, kuhu läätsega koondatakse prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud. Mattklaas on fokaaltasandis tekkiva spektri vaatlemiseks. Spektromeeter-kui spektrit ei fotografeerita, vaid registreeritakse mõnel muul viisil. 17. Kiirguste liigid, tekkimistingimused (ergastusenergiad) ja nende rakendused? Soojuskiirgus-hõõglamp,lõke. Ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel. Kemoluminestsents-jaaniussike. Ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel. Katoodluminestsents-teleri kineskoop.Ergastusenergia-tahkele kehale langevad elektronid. Elektroluminestsents-reklaamvalgus. Ergastusenergia-elektroni ja aatomi kokkupõrkel. Fotoluminestsents-päevavalguslamp.Ergastusenergia-valguse langemisel tahkele kehale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
