Professori amet · 24 aastaselt sai ta Aberdeeni ülikooli professoriks. · Aastal 1860 sai Maxwellist Londoni ülikooli professor. · 34-aastaselt sai temast Cambridge'i ülikooli esimene eksperimentaal füüsika professor. Avastused · Elektromagnetilise väljateooria rajaja. · Maxwell tõestas, et Saturni rõngad koosnevad arvukatest väikestest osakestest · Maxwell'i järgi on nimetuse saanud Maxwelli võrrandid ning Maxwelli jaotus. · Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana 1861 .a. Surm · James Clerk Maxwell suri 5. novembril 1879. aastal Cambridge'is kõhuvähki. Ta oli 48. aastane. · James oli sügavalt usklik ning ta oli elu lõpuni vastu Charles Darwin'i evolutsiooniteooriale. · Naine James'il oli kuid lapsi neil polnud. Kasutatud materjalid: · http://en.wikipedia.org/wik · http://et.wikipedia.org/wiki/
Õpingud jätkusid aastail 1847- 1850 Edinburghi ja 1850-1854 Cambridge'i ülikoolis. Aastal 1860 sai Maxwellist Londoni ülikooli professor. Londonis jõudis Maxwell ühtse elektromagnetvälja olemasolu mõistmiseni ja esitas oma põhiseisukohad 1864. Aastal ilmunud artiklis Elektromagnetvälja dünaamiline teooria. Maxwell kirjutas: "Vaevalt me võime hoiduda järeldustest, et valgus on ristvõnkumine sellessamas keskkonnas, mis on elektri- ja magnetnähtuste aluseks." Maxwelli poolt mainitud keskkonda, mis "lainetab" elektromagnetlaines, hakati nimetama maailmaeetriks. Hiljem selgus küll, et maailmaeetrit kui ainet pole olemas ja tegemist on väljaga. Nimetus aga jäi ja veel tänapäevalgi räägivad raadio- ning telemehed saate eetrisse andmisest. Vastuolude tõttu ülikooli kitsarinnalise juhtkonnaga lahkus Maxwell 1865. Aastal Londonist ja asus elama oma perekonnamõisa Sotimaal Glenlaer'is. Seal andis ta
Joon.2-2. Punktlaengu elektrivälja tugevus E. kus F [N] on elektriline jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas piki laenguid ühendatavat joont, q1 [C] punktlaeng,0 - dielektrilise läbitavuse konstant või vakuumi dielektriline läbitavus. Elektrivälja voog ja Gaussi seadus: Gaussi seadus on üks Maxwelli võrranditest. Ta võimaldab hinnata elektrivälja paljudes praktilistes situatsioonides, moodustades laengut ümbritseva sümmeetrilise Gaussi pinna, ja leida elektrivälja voo läbi selle pinna. Väljatugevuse vektori E voog E läbi väikese tasapinna määratakse seda pinda läbivate jõujoonte arvuga. Seega elektrivälja voog läbi pinnaelemendi ds elektriväljas on defineeritud kui selle pinna suhtes
...........................................................3 Eutöö, millega on läinud ajalukku............................................................4-6 Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust.....................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................8 Elulugu ja haridustee James Clerk Maxwell, üks suuremaid loodusteaduse ning matemaatika geeniusi sündis 1831. aastal Sotimaal Edinburgis. Maxwelli õnneks oli ta majanduslikult kindlustatud perekonnast ning ta isa oli kõrgeltharitud jurist ja maaomanik. Maxwell õppis aastatel 1841 1847 Edinburgi gümnaasiumis. Selleaegne, peamiselt vanade keelte omandamisele suunatud üldharidus tundus aga poisile igav. Seevastu oli tal tohutu huvi füüsika- ja matemaatikaprobleemide vastu. On ka teada, et James Clerk Maxwell mängis pidevalt. Räägitakse, et ta võis õhtusöögi ajal unustada külalised,
Pärast seda läks ta Londoni King's College'isse, kus ta oli peaprofessor. Sellel ajal sündisid ta peamised läbimurded elektromagnetismi vallas. Hiljem abiellus ta Katherine Maxwell'iga ja kolis koos temaga rannikule, kus ta veetis oma viimsed eluaastad. Kahjuks lõppes hea elu kurvalt, kui ta haigestus vähki ja suri 5. novembril 1879, 48 aasta vanuses, samas vanuses kui ta ema. Teda nimetati uuringus kolmandaks kõige mõjukamaks teadlaseks läbi aegade. Ka Albert Einstein kiitis heaks Maxwelli uuringuid, nimetates tema füüsika läbimurdeid ,,kõige põhjalikemaks ja viljakamateks, mida füüsikas Newtoni aegadest saadik nähtud on". Saavutused James Clerk Maxwell uuris Faraday elektri ja magnetismi vahelise seose ja jõuväljade ideed ning hakkas nendele rakendust otsima. Varsti avastas ta, et elekter ja magnetism on tegelikult ühe sama nähtuse erinevad väljendused, ja ta tõestas
273,15ºC). · Thomson sõnastas ümber termodünaamika teise seaduse ning avastas termoelektrilise nähtuse, mis sai nimeks Thomsoni efekt. · Osales USA ja Euroopa vahelise kaabli paigaldamises. · Tema järgi on oma nime saanud temperatuuri mõõtühik kelvin. Ludwig Boltzmann (1844 1906) · Austria füüsik, üks molekulaarkineetilise teooria rajajaid. · Boltzmann arendas edasi Maxwelli elektromagnetväljateooriat ja aitas seda populariseerida. · Ta kaitses kirglikult molekulaarkineetilist teooriat ning kandis peamist koormat võitluses molekulide olemasolu eitavate teadlaste seisukohtadega. · Tema auks on nimetatud Boltzmanni konstant . J k = 1,38 10 - 23 K James Clerk Maxwell
aastal Austria-Ungari keisririigi pealinnas Viinis. · Boltzmanni isa Ludwig Georg oli Viinis maksuametnik. · Boltzmann sai oma alghariduse koduõpetajalt. · Pärast koduõpet läks Boltzmann Linz'i keskkooli Ülem-Austrias. · Boltzmanni oli 15, kui ta isa suri. Austria-Ungari keisririik Hariduse lõpp ja karjääri algus · Boltzmann alustas 1863. aastal Viini Ülikoolis füüsika õpinguid. Ülikoolis tutvus ta lähemalt Maxwelli töödega. · 1869. aastal sai Boltzmann Graz'i ülikooli Matemaatilise füüsika professoriks . · 1873. aastal kutsuti Boltzmann Viini Ülikooli professoriks, kus ta õpetas kuni 1876. Boltzmann ülikooli aastatel. Perekond · 1872. aastal kohtas Boltzmann Henriette von Aigentler'i, kellesse ta armus. 1876. aastal abiellus paar ning neile sündis 3 tütart ja 2 poega. · Boltzmann naases 1876. aastal
Heinrich Rudolf Hertz Keiu Lindeburg 11.klass Kes Ta on? Heinrich Rudolf Hertz, 18571894, saksa füüsik. Lõi elektromagnetilise ostsillaatori teooria, tegi katseliselt kindlaks elektromagnetlainete olemasolu – nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika– nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika , avastas välisfotoefekti ja töötas teoreetilise mehaanika ja elastsusteooria alal. Lõi muu hulgas elastsete kuulide põrke teooria (1882) ja uuris elektrikontakte Lapsepõlv Hertz sündis Hamburgis, Saksamaal, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. Tema ema oli endine arst Anna Elisabeth Pfefferkorn. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburgi gümnaasiumis, näitas sobivust teaduses samuti keelte õppes araabia ja sanskriti. Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis...
1. Elektromagnetlaine ja selle omadused. Elektromagnetlaine keskkonda ei vaja, kuid ta võib liikuda ka keskkonnas. Elektromagnetlainete olemasolu ennustas Maxwell 1865. Aastal. Ta arvutas välja selle laine levimiskiiruse vaakumis ja selgus, et see on võrdne valguse kiirusega. (valem) Võrdluseks, hääle kiirus õhus on keskmiselt 330 m/s. Tulemus viis Maxwelli mõttele, et ka valgus on elektromagnetlaine. Hiljem selgus, et elektromagnetlaineid on veel väga mitmeid. (esimesena mõõtis valguse kiiruse 1675. Aastal Römer.) Veel tõestas Maxwell, et elektromagnetlaine on ristlaine, kus elektri ja magnetväljad võnguvad teineteise suhtes risti. Mudelina: hiljem tõestas seda väidet valguse polarisatsiooninähtus. Elektromagnetlaine levimine ruumis toimub Maxwelli arvates nii: kõigepealt tekitatakse muutuv elektriväli.
Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva
o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal. Ka vedelikes võnguvad molekulid tasakaaluasendi ümber, aga tasakaaluasendid võivad üksteise suhtes liikuda. Sellest tekib vedelike voolavus. Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi ehk Maxwelli jaotus avaldub valemiga dN = Nf (v) dv kus N on osakeste üldarv ja dN on osakeste arv, mis liiguvad kiirusega vahemikus v ja v+dv. Funktsiooni f(v) nimetatakse tõenäosustiheduseks ja see avaldub valemiga 3 m 2 - mv 2 f (v) = 4 v 2e 2 kT 2kT kus m on ühe molekuli mass, T on keskkonna temperatuur ja k on Boltzmanni konstant: k = 1.38 10-23 J/K
61. Mis on pööriseline elektriväli? Lähtudes Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusest, tuletage alltoodud valem. 63. Esitage Maxwelli võrrandid integraalkujul. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus? Joonistage induktiivsust sisaldava ahela vektordiagramm. 67. Milline on vool ahelas? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. 68
järgi sai nime sagedusühik herts. · Hiram Stevens Maxim oli ameerika leidur, kes leiutas 1884 .a. esimese tänapäevase kuulipilduja. Tema järgi sai nimetuse Raskekuulipilduja Maxim. · Isaac Singer oli ameerika leiutaja, kes leiutas õmblusmasina. Isaac Singer sai 1851 .a. õmblusmasina patendi. · James Clerk Maxwell - oli soti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. Maxwell'i järgi on nimetuse saanud Maxwelli võrrandid ning Maxwelli jaotus. Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana 1861 .a. · James Joule - oli inglise füüsik, kes avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. James Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. · Jean-Joseph Lenoir e. Étienne Lenoir oli belgia leiutaja. Teda loetakse süüteküünla leiutajaks. Konstrueeris oma esimese sisepõlemismootori 1860 .a.
SOOJUSLIIKUMINE Molekulide arvu ühes moolis aines annab Avogadro arv 23 NA = 6.02×10 mool -1 . Mool on ainehulk, milles sisalduvate struktuurielementide arv võrdub 0.012 kg nukliidi 12C aatomite arvuga. Sellise hulga osakeste liikumist saab kirjeldada vaid statistiliselt. Saab anda tõenäosuse, et hetkel t on osakese asukoht punktis P, ja tõenäosuse, et samal hetkel on tema kiirus v. Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada molekulide jaotust kiiruste järgi, sest molekulide liikumise kiirus on otseselt seotud keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline te...
Elektromanetiline induktsioon on nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Elektromagnetism käsitleb elektromagnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Maxwelli väide: ajas muutuv elektrivälja tekitab magnetvälja ja vastupidi. Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu. Tekkiv elektriväli pole potensiaalne vaid pööriselektriväli....
kohta. Antud töö käsitleb väga põnevat teemat: kuidas lahendatakse probleeme ettevõttes. Juba sissejuhatuses seati oma tööle eesmärk, mis on üdini positiivne, sest nii suudetakse hoida sihti silme ees. Esimeses peateemas lahati juhi ja tema meeskonnavahelisi suhteid. Kõik välja toodud faktid olid argumenteeritud ning olulised. Lisaks on välja toodud maailma ühe edukama ning populaarsema tippliidri ja motivatsioonikõneleja John C. Maxwelli seaduspärasusi ning mõtteviise, mis seab antud tööle tugeva põhja. Lisaks lahati töise õhkkonna ja isikliku elu ning osakonna aja planeerimist. Töös on välja toodud palju fakte ning nendele järgneb seletav arutelu. On loodud kuvandit ideaalse toimiva ettevõtte olemusest. Töö sisu on vägagi informatiivne ning annab lugejale ühese ning selgelt mõistetava pildi. Lahendatakse erinevaid probleeme, mis võivad juhti tema ametil kimbutada ning arutletakse
23)Adiabaatiline protsess Adiabaatseks nimetatakse protsessi, kus puudub soojusvahetus. Gaas teeb tööd siseenergia arvel , kus qsoojushulk(J),Atöö(J),ivabadusastmete arv,nmoolide arv,Runiversaalne gaasikonstant 8,314J/mol, T x temperatuur (K), prõhk(Pa), Vruumala(m3), =Cp/Cv 24)Maxwelli võrrandid Maxwelli võrrandid määravad seosed elektriliste ja magnetiliste nähtuste vahel ja väljade seosed väljaallikatega. Maxwelli võrranditest järeldub elektromagnetlainete olemasolu. Maxwelli võrrandeid võib kasutada nii diferentsiaal kui ka integraalkujul, mõlemad on samaväärsed. Kirjeldus Integraalne kuju Diferentsiaalkuju Koguvoolu Kõik kinnise joonega ümbritsetud seaduse üldistus pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest sellel joonel Elektromagnetilise Elektrivälja tugevuse tsirkulatsioon
VEENUS Kadi Jürisson ja Erika Ofitserova Koostis · 96.5% süsihappegaasi Click to edit Master text styles 3.4% lämmastikku Second level · · Vingugaas Third level · Väävedioksiid Fourth level · Veeaur Fifth level · Leidub ka vesinikku ja hapnikku · Temperatuur on kuni +500o C · Rõhk kuni 90 atmosfääri · Vedelal kujul vesi puudub Võrdlus Maaga · Pöörlemine on Maa pöörlemisele vastupidine, Veenuse Päike tõuseb läänest ja loojub idas · Läbimõõt 20% ja tihedus 5% väiksem kui Maal · Ühtlaselt segatud gaasidega troposfäär nagu Maalgi Hea teada · Inimese jaoks tihe ja mür...
3.4. Magnetvälja energia A = Q + L I dI LI 2 I 2 Magnetvälja energia või voolu omaenergia W = L I dI W = = = 2 2 2L W LI 2 BH B H Magnetvälja energia tihedus w = = = = ´ V 2V 2 2 4. Maxwelli võrrandid ja elektromagnetlained 4.1. Nihkevool Maxwelli teooria aluseks oli elektri- ja magnetväljade vastastikuse seotuse ja sümmeetria idee. Nihkevool - vool, mis tekib, kui kondensaator lülitada vahelduvvooluahelaks. q D q = DS In = =S t t D A Nihkevoolu tihedus j n = = t m 2 Koguvool j k = j + j n 4.2
1895aastal veenis Albert kooli ära arsti tervisetõendiga, et saada koolist lahti ja kolida oma vanemate juurde Itaaliasse. Samal ajal kirjutas ta oma esimese teadusliku töö. Albert tahtsi minna kohe õppima Sveitsi Polütehnikumi Zürichisse, aga kahjuks ta kukkus sisseastumiskatsetest läbi, kuigi ta tulemused matemaatikas ja füüsikas olid suurepärased. Vanemad saatsid ta keskkooli lõpetama Aarausse, kus ta õppis Maxwelli elektromagneetilist teooriat. 17 aastaselt lõpetas ta kooli ning oma isa heakskiidul lõpetas ta oma Saksamaa Keisririigi kodakondsuse, et hoiduda sõjaväekohustusest. 1896 aastal läks ta Zürichi polütehnikumi matemaatika ja füüsika õpetajaks õppima. Sama eriala õppis ka Alberti tulevane naine Mileva Mari, kes kahjuks halbade matemaatika tulemustega ei lõpetanud kooli. Pärast kooli lõpetamist ei suutnud ta leida endale töökohta, kuid viimaks leppis ta
Kuumim planeet päikesesüsteemis Pinnavormid ja koostis Pinnavormilt on üsna sarnane maale Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit Pilt veenuse pinnalt. Pinnavormid ja koostis Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300 400 km Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi 12 kilomeetrit Pöörlemine ja orbiit Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Vesi Veenusel Umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid.
inimese elukeskkonna uurimine füüsikaliste meetoditega keskkonnafüüsika 4. molekuli uurimiseks on kasutatud röntgenstruktuuranalüüsi, ultraviolett ja infrapunaspektroskoopiat, valguse hajumise uurimist valgu kristallides ja muid teoreetilisi / eksperimentaalseid füüsikalisi uurimismeetodeid. 5. Rakus toimuva ainete transpordi modelleerimiseks kasutatav mudel, mis põhineb molekulide soojusliikumisel, on Vali üks: a. ATP hüdrolüüs b. Maxwelli jaotus c. Browni mootor 6. Geokronoloogia on: a. kunstliku elektrivälja kasutamine erinevate kvivimikihtide paiknemise uurimiseks b. kivimite magnetiliste omaduste uurimine kivimite koostise määramiseks c. radioaktiivsete isotoopide meetod kivimite vanuse määramisel 7. Ökoloogias ja majandusteaduses on üheks uurimisprobleemiks, kuidas üksikute objektide mikroparameetrid määravad ära süsteemi makroparameetrid. Millise füüsikaharu teoreetilisi
Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km Pinnavormid ja koostis Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi Lõunapoolkeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa Pinnavormid ja koostis Ishtari maa lääne osas asub Lakshmi platoo, millest ida suunas reljeef muutub Kõige rohkem pakub huvi Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala Beta piirkonnas on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitsada
· Kõige lihtsam mõista vedrupendliga võrdlemise teel · Poolis võngub: magnetvälja energia, magnetväli, voolutugevus, pinge · Kondensaatoris võngub: elektrivälja energia 2. Resonants Võnkumise amplituud kasvab järsult · Tekib, kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega · Leiab laialdast kasutamist omavõnkesagedusel 3. Elektromagnetväli Elektri- ja magnetnähtuste üldine alge. · Maxwelli teooria ennustab, et elektromagnetväli on võimeline levima iseenesest · Ennustab elektromagnetlainete olemasolu · Valgus liigub 300 000km/s · Muutuva elektrivoolu levik toimub magnetvälja vahendusel 4. Avatud võnkering ehk antenn, mis on ühendatud aparaadiga · On loodud elektromagnetlainete vastuvõtmiseks ja tekitamiseks · Vaja on selleks, et saaks vastu võtta või edasi saata elektromagnetilisi laineid 5
Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Pilved Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori. Pilved 14.2.11 9 Pinnavormid Sarnane Maaga Tasane Kõrgeim tipp Maxwelli mägi Leitud on üle 100 000 vulkaani Suurimad vulkaanid on Theia ja Rhea Planeedi pind Nagu kivikõrb Keskmine vanus on miljard aastat Tardkivimid Veenuse transiit Veenuse transiit on planeetide seis, kus Veenus asub Maa ja Päikese vahel. Tegu on haruldase sündmusega, kui võrrelda Maa ja Veenuse mõõtmeid nende kaugustega. Veenuse transiit Veenuse transiit on planeetide seis, kus Veenus asub Maa ja Päikese vahel. Tegu on haruldase
võimalikult suur aatomnumbriga ja tihedusega meditsiin ja teadus. aine Teha vahet üld-ja erirelatiivsusteoorial. neutronkiirgus- tuuma ERI: põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud võime, lisada tuumale veel üks neutron füüsikateooria, mis revideerib Newtoni kiirguskaitse- kiirgusmõõtjad, Geiger-Mülleri mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, loendur, stsintgialltsiooni loendur, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste termoluminesentsi loendur. vastuoludeta teooria. Inimene kiirgusväljas: esimesed haiguse ÜLD: on Albert Einsteini loodud füüsikateooria, tunnused ilmnevad biotoosi väärtusel 0,5-1,0 Sv mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil (gravitatsioon on aegruumi
Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud füüsika teooria , mis revideerib Newtoni mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast (lõpetatud 1916), mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erineva...
kaasneb alati magnetväli.Elektrivoolud kui magnetvälja allikad jagunevad omakorda makroskoopilisteks vooludeks nagu juhtivus ja konvektsioonvool ning molekulaarseteks vooludeks nagu mikro ja nihkevool, mis vastavad laetud osakeste liikumisele aine aatomites, molekulides ja ioonides. Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid. Elektrivoolu liigid:Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektrivoolu suund:Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). Elektrivool saab levida vaid ainetes, kus leidub vabu laengukandjaid. Selliseid elektrit juhtivaid aineid nimetatakse elektrijuhtideks. Enamlevinud elektrijuhtidena on kasutusel vask ja
86. Mis on ideaalne gaas? 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 95. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 96. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 97. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? 98
Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilae...
Islam Koostanud: Katri Kõva Aeg enne islamit O Enne islamit ei olnud araablastel ühtset riiki. O Suurem osa araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. O Tähtsamad linnad olid Meka ja Jathrib . O Nagu ka eestlased, uskusid araablased ‘’maausku’’. Islami teke –Muhamedi ilmutus Prohvet Muhamed sai esimest korda ilmutuse Meka lähistel, Hira mäel, ühes üksildases paigas. Tema ette ilmus peaingel Gabriel, kes teatas, et Muhamed on valitud Allahi saadikuks ning ta peab hakkama inimestele tõelist usku kuulutama. Muhamedi eluolu O Muhamed sündis 570.aastal Mekas. O Noorena töötas ta kaameliajajana ja oma kaupmehest onu juures kaameliajajana. O Ta suri 632. aastal. Araablased võtavad vastu islami O Uue õpetuse pooldajaid oli, kuid leidus ka rohkesti vastaseid. O 622.aastal põgenes Muhamed oma kaaslastega Mediinasse, kuna nende elu Mekas muutus ohtlikuks. Seal rajas ta esimese islami põh...
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9 ...
Maxwell on õppinud ja praktiseerinud liidri põhimõtteid üle 50 aasta. Ta on müünud üle 19 miljoni raamatu ja tema asutatud Dr Maxwell on EQUIP ja John C. Maxwell Company on koolitanud rohkem kui viis miljonit juhti maailmas. (Million Mindset 2020) John C. Maxwell on number 1 New York Times best-selling autor ning Business Insider and Inc. on kuulutanud ta maailma kõige mõjuvõimasamaks juhtimiseksperdiks (Kruse 2019). John C. Maxwelli on alati soovinud muuta inimeste elusid paremuse poole. Tema kirg on aidata ja suunata inimesi tegema tähelepanuväärseid tegusid. Õpetamine on talle väga hingelähedane ja seetõttu asutas ta ka EQUIPi ja John C. Maxwell Company, et aidata inimestel saavutada nende täelikku potensiaali. (Zeeman 2017) John C. Maxwelli jaoks on eestvedamise põhiprintsiibiks kasv/arenemine. Maxwell usub, et iga
Erirelatiivsusteooria 7.01.2013 Erirelatiivsusteooria on füüsikateooria, mis on loodud peamiselt Albert Einsteini poolt ning avaldatud 1905 aastal. Albert Einstein, kes elas aastatel 1879-1955, sündis Saksamaal ning tema tuletatud relatiivsusteooriad seletavad astroniimo ja füüsika nähtusi, mis ei allu Newtoni seadustele. Erirelatiivsusteooria revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat. Albert Einstein rajas nende teooriate alusel aga ühtse ja seesmiste vastuoludeta teooria. 1905. aastal kinnitas Albert Einstein oma erirelatiivsusteoorias, et mitte miski, isegi mitte mingisugune informatsioon, ei saa liikuda valgusest kiiremini. Selline teooria hakkas tekitama probleemi Newtoni gravitatsiooniteooria jaoks, kus külgetõmbejõud levib objektide vahel lõpmatu kiirelt. Einstein lahendas selle probleemi kümme aastat hiljem üldrelatiivsusteooriaga
pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2- 3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka
lahutusvõimega umbes mõnikümmend km-t Kõige põhjalikuma uuringu Veenuse pinnavormidest tegi 1990-94 ,,Magellan", mille piltide lahutusvõime jäi vahemikku 120-300 m Veenuse geograafia (2) Veenus on üldiselt tasane, umbes pool Veenuse pindalast jääb poolekilomeetrisesse kõrgusvahemikku Suurim kõrgustevahe 12 km (Maal 20 km) Veenuse põhjapoolkeral asetseb Austraalia- suurune maa või manner, mille idaosas asetseb Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi Lõunapoolkeral asetseb umbes Aafrika- suurune 7-10 km-i kõrgune Aphrodite maa Lõunas on veel üks kontinent Lada maa Veenuse geograafia (3) Kõrgematest aladest Beta regioonis on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea suurema kraatri läbimõõt on 60-90 km Ishtari maa lääneosas asuval Lakshmi platool asub kaks kraatrit, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt Veenuse pinnal on 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani
Variant 3 1. Laengute vastastikune toime (Coulomb`i seadus)- jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne(tõukuvad) ja erinimeliste laengute korral on jõud negatiivne(tõmbuvad). 2.Elektrivool- Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f = q E .See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas. Seda nim. elektrivooluks. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I = dq / dt Voolutugevuse ühikuks on amper ( A ). Voolutihedus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j = dI / dS ; j = e n v , kus e - laengukandjate laeng n - laengukandjate arv v - laengukandjate suunatud liikumise kiirus. 3.Dielekt...
Mehhanistlik maailmapilt *on valitsenud üle kahe sajandi (17-19) *aluseks Galilei-Newtoni mehaanika *Newtoni seadused koos gravitatsiooniseadustega moodustavad universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) *liikumiseks on vaja algtõuget (arvati et see pärineb Jumalalt) *kord liikuma pandud maailm on muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on ühendatud üksüheste seostega *maailma saab kirjeldada matemaatiliselt, dünaamiliste võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi üksüheseid seoseid *maailmas ei ole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud *loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida *makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka...
pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2- 3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka
vulkaan Mauna Loa Havail on 200 kilomeetrit läbimõõdus ja oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas eemaldumisel muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, üksteisega lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse "parketiks" ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke
o Molekulide vahel puudub interaktsioon ( puudub molekulide omavaheline vastastikmõju ehk ei toimu vastastikkuseid põrkeid). o Molekulidel puuduvad mõõtmed. o Molekulid on pidevad korrapäratus liikumises. N2, O2, H2 on hästi kirjeldatavad normaaltingimustel ideaalse gaasina. m- on gaasi mass M- gaasi molaarmass m0- ühe molekuli mass R- universaalne gaasikonstant R = 8,31 J/kmol - moolide arv = m/M 16. Jaotusfunktsiooni mõiste. 17. Maxwelli jaotus. 18. Boltzmanni jaotus. Baromeetriline valem. 19. Molekulide keskmine kineetiline energia. Vabadusastmete arv. Ühe molekuli keskmine energia : - ühe aatomiga gaasi keskmine energia. Vabaastmete arv molekuli kiiruskomponentide arv. Koosneb 3 kulg- ja 3 pöördliikumise parameetrist, kokku on kuus vabaduseastet. Ideaalgaaside pöörlemisel ümber ükskõik, mis telje, siis ning tal on 3 vabaduse astet, mis on kõik kulgliikumise omad. Ideaalgaaside keskmine energia on võrdne
Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Elektrivoolud kui magnetvälja allikad jagunevad omakorda makroskoopilisteks vooludeks nagu juhtivus ja konvektsioonvool ning molekulaarseteks vooludeks nagu mikro ja nihkevool, mis vastavad laetud osakeste liikumisele aine aatomites, molekulides ja ioonides. Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid. Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Tegelikult on üldjuhul voolu suund vastupidine, kuna juhtmetes liiguvad negatiivselt laetud elektronid (miinuselt plussile). Elektrivõrguks nimetatakse ühtses süsteemis töötavat seadmete ja elektriliinide kogumit, mis on ette nähtud elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks.
Elektrijuhtivus sõltub ka juhi temperatuurist. Elektrivoolud kui magnetvälja allikad jagunevad omakorda makroskoopilisteks vooludeks nagu juhtivus ja konvektsioonvool ning molekulaarseteks vooludeks nagu mikro ja nihkevool, mis vastavad laetud osakeste liikumisele aine aatomites, molekulides ja ioonides.Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid.Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Tegelikult on üldjuhul voolu suund vastupidine, kuna juhtmetes liiguvad negatiivselt laetud elektronid (miinuselt plussile). Elektrivõrguks nimetatakse ühtses süsteemis töötavat seadmete ja elektriliinide kogumit, mis on ette nähtud elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektriväli on elektrilaengu poolt
Õpingud jätkusid aastail 1847-1850 Edinburghi ja 1850-1854 Cambridge'i ülikoolis. Aastal 1860 sai Maxwellist Londoni ülikooli professor. Londonis jõudis Maxwell ühtse elektromagnetvälja olemasolu mõistmiseni ja esitas oma põhiseisukohad 1864. Aastal ilmunud artiklis Elektromagnetvälja dünaamiline teooria. Maxwell kirjutas: "Vaevalt me võime hoiduda järeldustest, et valgus on ristvõnkumine sellessamas keskkonnas, mis on elektri- ja magnetnähtuste aluseks." Maxwelli poolt mainitud keskkonda, mis "lainetab" elektromagnetlaines, hakati nimetama maailmaeetriks. Hiljem selgus küll, et maailmaeetrit kui ainet pole olemas ja tegemist on väljaga. Nimetus aga jäi ja veel tänapäevalgi räägivad raadio- ning telemehed saate eetrisse andmisest. Vastuolude tõttu ülikooli kitsarinnalise juhtkonnaga lahkus Maxwell 1865. Aastal Londonist ja asus elama oma perekonnamõisa Sotimaal Glenlaer'is. Seal andis ta lõpliku kuju oma teooriatele molekulide
vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Veenuse pinnavormid ja koostis Pinnavormidelt on Veenus Maaga sarnane. Veenus on üldiselt tasane. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit, suurim kõrgustevahe Maal on 20 kilomeetrit. Madalamad alad ehk ookeanid vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Veenuse põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi, mille kõrgus on 12 kilomeetrit. Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem on leitud kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad
plaadil liikuma, seda nim.nihkevooluks. Laengukandjate liikumise kaasneb magnetväli. Faraday katsetulemustele vastas jaatavalt soti füüsik. J.C.Maxwell. Faraday näitas,et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. See oletus tähendas elektri ja magnetvälja vaatlemist ühtsena.,seda nim Maxwell elektromagnetismiks. Maxwelli katse leidis kinnitust ,kuis elgus ,et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvavoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli,mille jõujooned parempoolsete pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda.Kuna elektrivälja jõujooned kondensaatoris on suunatud ühelt plaadilt teisele ,siis on nii suunatud elektrivälja tugevuse muut E.Tugeneva elektrivälja korral on väljatugevuse muut välja endaga
Liidrivõimeid saab aga arendada käitudes nagu käitub liider. Ainetöös uuringi seda, kas liidrivõimed on kaasasündinud või lihtsalt elu jooksul omandatavad ja kas igast inimesest võib saada liider. Esimene samm liidriks saamisel on saada iseenda liidriks - kujundada visioon iseenda tulevikust, luua strateegia ja asuda seda järjekindlalt ellu viima. Tuleb tunda iseennast, teadvustada nii enda tugevused kui ka nõrkused. Lähtudes John Maxwelli kümnest punktist, toongi viimases peatükis välja põhipunktid, kuidas saada ise liidriks. 1. KES ON LIIDER Juhi ja liidri vahele alati võrdusmärki panna ei saa. On juhid ja on liidrid. Mõnikord liider on juht, mõnikord mitte ja liidreid on igal tasandil. Pigem on liidriks olemine omadus haarata teisi kaasa oma tegemistesse. Juhi ülesanne on juhul, kui ta ise liider pole, leida need üles. Liidreid kasutades saab juht asju ellu viia.
· Ameeriklane Samuel Finley Morse töötas välja mooduse tekstide edastamiseks elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme,millele vajutades võis katkestada vooluringi ning edastada sel moel punkte ja kriipse. · 1876. sotlane Alexander Graham Bell leiutas praktiliseks kasutamiseks kõlbuliku telefoni, millega sai kõnelda 100m kauguselt. 9. Raadio · Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz leiutas Maxwelli elektromagnetlainete teooriast lähtudes mooduse lainete edastamiseks. · Raadio leiutamise au üle on võistelnud vene füüsik Aleksandr Popov(ülevalt II pilt) ja itaallane Guglielmo Marconi(ülevalt III pilt) . · 1894. mõlemad leiutasid elektromagnetsignaalide vastuvõtja · Popov leiutas antenni eelkäija, 1896. 10. Fotograafia, kino · 1822. camera obscura e. Pimekambri abil saadi esimene püsiv fotokujutis · 1839
ka vaakumis (sõltuvalt elektromagnetlainete sagedusest võivad lained keskkonnas neelduda ning põhjustada sellega temperatuuritõusu antud keskkonnas). Kui vabad elektronid aeglustuvad või kiirenevad, nt põrgete tagajärjel, kiirgub raadiolaineid ja vähesel määral röntgenkiiri. Kõik kiirgused peale raadiolainete sähvatavad pigem juhuslike impulssidena, nn. footonitena, kui püsiva voona. (Oxlade et al 1997: 44) Elektromagnetlaine omadusi, tekkimist ja levimist kirjeldavad Maxwelli võrrandid. Vaakumis on elektromagnetlainete kiirus c=2.99792458 x 108 m/s. Monokromaatset elektromagnetlainet iseloomustavad sagedus ning lainepikkus. (ENE 1987: 524) · Maxwelli esimene võrrand kirjeldab seda, et elektrivälja tekitavad laengud ja et selle välja jõujooned algavad ja lõpevad laengutel. · Teine võrrand postuleerib magnetvälja jõujoonte kinnisust ehk magnetlaengute puudumist
ja kõrgus 20 km ning Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 km läbimõõduga ja oma jalamilt 9 km kõrgune. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 km. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsil. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas eemaldumisel muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, üksteisega lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgudega. Niisuguseid, "parketi" nime kandvaid pinnamoodustusi pole leitud mitte üheltki teiselt taevakehalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
