Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure valgusallika korral. Joonis 4: Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Joonis 8: Nõoguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). 2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti lääbiv kiir ei murdu, siis ka peegli keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub).
VEELDUMINE PÕLEMINE Q = rm Kujutise konstrueerimine kumerläätse korral. AB ese, A1B1 selle kujutis. Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: optilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne; läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Kujutise konstrueerimine nõgusläätse korral. AB ese, A1B1 näiv kujutis. Tekib ebakujutis. Kiirte pikendused koondudes moodustavad ebakujutise. Nõguslääts hajutab valguskiiri. Kujutise
Selleks konstrueerime peegli taha punkti A0 nii, et AC = CA0 . Sel ju- hul ka AO = A0 O, sest 4ACO = 4A0 CO. Seega ka AOB = A0 OB. See tee on minimaalne, kui A0 OB on sirge. Sel juhul on ∠A0 OC = ∠BOD ja järelikult ka ∠AOC = ∠BOD . Siit on näha, et α=β 7 2.2 Tasapeegel Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist võtta vähemalt kaks kiirt ja vaadata nende peegeldumist. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Tasapeegel annab esemest näiva kujutise, st. et meile näib, nagu lähtuksid valguskiired peegli tagant. Kujutis on sama suur kui ese ja selle kaugus peeglist on sama suur kui eseme kaugus peeglist. Tarbepeegliks on tasaparalleelne klaasplaat, mille tagumine pind on kaetud peegeldava metallikihiga ja see on kriimustuste vältimiseks üle värvitud
Trvmtks prblmidks n pnsinisüstmi j hlknd krrldmin sllislt, t ühlt plt tgd nnd süstmid jätkusuutlikkus ning sms rhuldd vnmlist tusi j vjdusi. Kui rhvs vnnb, siis sündimus vähnb j nrd sptsilistid sõidvd är. On rsk lid nrd töötjd j sllpärst pnsinärid pks rhkm töötm. Mksumksjd rv vähndb, g pnsinärid rv tõusb. Stõttu mksud tulvd rhkm g pnsin väiksm. Rhvstiku vnnmin võib th knflikt vnd j nrt vhl. Näitks rinvd väärtusd. Higt inimst j surmus rv suurnb. Vl kiirt muutustg ülminkupridil n khti ksvnud ngtiivsd hikud kt inimst suhts, ks pl lti suutnud ühisknnlu kiirt muutustg ks minn. Rhvstiku kiir vnnmisg ksnvd lulisd muutusd ühisknn pliitiliss lukrrs, muutuvd väljkujunnud vjdust j trbimisstruktuurid. Ekt rvu suurnmisg suurnvd k kulutusd trvishiul, hlkndl, rhbilittsinil, sst lti trbitks suurm s rvitnusid vnms s. S kõik hlvsti mõjutb riigil ja riigile majandusele. M rvn, t rhvstiku vnnmin põhjus n s, t Estis n väiksd plkd. Nrtl
Ta märkas, et uraanisool kiirgab tundmatut kiirgust. ((valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati uraanisoola)) 18. Kuidas uuris Rutherford radioaktiivset kiirgust ja mis tulemused ta sai? Ta lasi radioaktiivse kiire positiivse ja negatiivse languga kehade vahelt, ja märkas et vastavalt laengule muutus kiire suund. (Kui kiir läks positiivse laenguga keha suunas, siis sai järeldada, et mass oli sellel kiirel väiksem) Ta nimetas kiirt mis läks positiivse keha poole beta-kiireks, keskele jäävat kiirt gamma kiireks ja negatiivse poole liikuvat kiirt alfaks. Ta sai teada, et on kolme liiki kiirgust. 19. Kuidas esitada α-lagunemist? Alfa lagunemisel lagunevad radioaktiivsed elemendid, kiirates heeliumi tuuma. 20. Kuidas esitada β-lagunemist? Neutron muutub prootoniks või vastupidi kiirates beta osakest. 21. Mida nimetatakse poolestusajaks? Ajavahemmik, mille jooksul tuumad lagunevad.
2.1D süsteemi töö põhimõte? Sea üles laser ja mõõda tema kõrgus lati ja käsivastuvõtjaga.Alusta kaevamist ja mõõda vajalik augu sügavus.Aseta ekskavaatori vertikaalseks ning kopp kas lamedalt või teraga vastu pinnast. 3.1D süsteemi kasutamine kaldega kaevamisel? Kaldega kaevamisel peab olema teil kasutuses kaldega laser.Kõige pealt seadistada laser ja sissestada kalle laserisse .Seejärel kinnitatakse vastuvõttja masina külge,et see hakkaks juba kaldes olevat kiirt püüdma. 4.2D süsteemi paigaldamine ekskavaatorile? Masinale paigaldatakse mastide külge andurid,mis ühendatakse juhtmetega.Iga andur mõõdab masina liikumist ja arvutab välja töö organi tera kõrguse.Teise masti anduri sees on ka laserkiire vastuvõtja et saaks kasutada laserit referents punktina. 5.2D süsteemi vajaliku kaevamissügavuse fikseerimine? Asetatakse kopp vastu maad fikseeritakse ehk nullitakse mõõt ja hakatakse kaevama
Mida suurem on läätse optiline tugevus, seda rohkem lääts koondab või hajutab kiiri. Kujutist, mida on võimalik tekitada ekraanile, nimetatakse tõeliseks kujutiseks. Kujutist, mida me silmaga näeme, aga ekraanile tekitada ei saa, nimetatakse näivaks kujutiseks. Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmestoptilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne; läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Kuidas leida aga optilisel peateljel oleva punkti kujutise asukohta? Kujutise konstrueerimisel seda ei tehta. Eeldatakse, et kui ese asub risti optilise peateljega, siis on ka eseme kujutis risti optilise peateljega. Ja nii on ka õige.
nimetatakse aktinosteeliks (ka kiirjaks ehk radiaalseks steeliks). Sõltuvalt ksüleemi ja vastavalt ka floeemi kimpude arvust võib aktinosteel olla kas: monarhne -1 kimp( esineb mõnedel sõnajalgadel), diarhne-2 kimpu(sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel, korvõielistel , ristõielistel, sarikalistel, jt. õistaimede sugukondadel),triarhne -3 kiirt, tetrarhne-4 kiirt,pentarhne -5 kiirt, heksarhne -6 kiirt või polüarhne -ksüleemikimpe üle kuue (üheidulehelistel taimedel). Juure sekundaarne ehitus: *Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures *Põhjustab juurte jämenemist Sekundaarse ehitusega juures on kambiumi tegevuse tulemusena moodustunud teisksüleem ja -floeem. Kaheidulehelistel taimedel tekib kambium floeemi ja ksüleemi vahele
2. Peatükk Värviline keerits 1928 suvel: Prof. vaatas amööbide preparaati, kuid hetkel, mil ta tahtis suurendust juurde keerata, kutsus prof-i assistent Ivanov teda teise ruumi konna vere liikumist vms vaatama. Oma amööbide juurde naastes nägi ta midagi uskumatut. Ta nägi värvilist valgusvihku (mida oli ta ka enne ja tema õpilasedki näinud kuid ei olnud sellele tähelepanu pööranud). Selles kiires toimus midagi enneolematut. Ta mängis veel veidi valgusega püüdes luua seda kiirt nii lampide kui päikesevalguse abil. seejärel pani ta mikroskoobi klaaskupli alla ja sulatas gaasipõletiga kirjalakki, millega ta pitseeris klaaskupli laua külge kinni. Siis ajas ta üles Persikovi, kellel ta keelas sinna ruumi minna, kus ta uurimistööd tegi, samuti keelas koristamise. Seejärel hakkas ta lahkuma, tal õnnestus jalga saada ainult 1 kaloss, niisiis läkski ta niiviisi välja. Pobisedes omaette jalutas ta kodu poole. Mingid noored jõlkusid temaga natuke autoaknast vms
Isegi siis kui ta juba väga raskelt haige oli, mõtles ta aina uusi kavasid välja ja arutas kolleegidega aina uusi mõtteid uute kavade jaoks. Kepsakalt otsustab ta veel lavalgi mõned palad ette kanda, kuid 1984. aasta märtsis lahkub Abel meie hulgast lõplikult. 3. Kuidas Ervin Abelist sai Kiir Oskar Lutsu kirjutatud Kiire rollist kujunes Ervin Abeli leivanumber. Isegi kui ta katsetas mõne muu rolliga, nõudis rahvas ikkagi Kiirt. Esimest korda puutus Abel kiirega kokku kaheksa aastaselt, kui ta esimese klassi õpilasena vaimustunult ,,Kevadet" loeb. Oma piiramatus fantaasias pööras ta kogu elu 7 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 88 Paunvereks ja samastas ennast Tootsiga. Kui kõik Tootsi vembud ja trikid läbi said mängitud, võttis Ervin raamatust järgmise näitleja. Kord oli ta Arno, kord Kuslap, siis Tõnisson, kuid mitte kunagi Kiir, sest teda ta ei sallinud
Nurk Geomeetria- uurib erinevaid kujundeid (maatemaatika osa) Nurk- on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Kaks nurka on võrdsed kui neid saab ühtida. Nurgakraad Nurga mõõtühikuks on 1 nurgakraad. Täisnurk- on alati 90 kraadi Sirgnurk- on alati 180 kraadi Nurga mõõtmine Nurka mõõdetakse malli abil. Mõõtepiirkond on 0 kraadi-180 kraadi Kõrvunurgad Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka millel on üks ühine haar ja mille ülejäänud haarad moodustavad sirge( 180 kraadi) Kõrvunurkade omadus: · Kõrvunurga summa on alati 180 kraadi Tippnurgad
Tarbelaserid Laserkaugusmõõtja Asendab mõõdulinti ja joonlauda Kiire, tõhus, täpne, usaldusväärne, mitmekülgne ning turvaline Võimaldab mõõta kaugust, arvutada pindala ja ruumala, ajastute mõõtmist, mõõteandmete liitmist, ühendust arvutiga jne Laserpointer Ehk laserviip Väikese võimsusega pooljuhtdioodlaser Sisaldab kiirt formeerivat ja koondavat läätse Toiteallikaks on 1,5 V patarei Laserprinter Tööpõhimõte: laserkiir moodustab pöörlevale trumlile kujutise prinditavast materjalist, fotojuhtivuse mõjul eemaldatakse laeng kohtadelt, mis jäävad valguse kätte, trumli laetud osad korjavad endale kuiva tindi osakesed, mille trummel põletab lehele Plussid Miinused Kiire Kallim Kvaliteetne Suurem ja raskem
Fragment Eukleidese tööst. Leitud Oxyrhynchus´est 1896-1897. a. Säilitatakse Pennsylvania Ülikoolis. Nurk matemaatikas Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad Haar A kaks ühest ja samast + alguspunktist väljuvat kiirt. O + Kiiri OA ja OB nimetatakse Tipp B nurga haaradeks, punkti O nurga tipuks. Haar • Vaadeldavat nurka märgitakse kaarega nurga sees. • Nurka märgitakse lühidalt AOB, BOA või lihtsalt O. • Täht, mis tähistab nurga tippu, kirjutatakse nurga keskele. Nurkade võrdlemine • Silma järgi hindamine • Üksteise peale paigutamine – kopeerida üks
( joon.3 ) Laserikiir vüib hajumata jõuda Kuule ning tagasi Maale. Puhas värv, koherentsus ja hajumatus muudavad laseris äärmiselt võimsaks ning kasulikuks leiutiseks. [,,Laserid" lk.6-7 ] joon.2 joon. 3 Kuidas töötab laser? Enamik lasereid töötab nagu tavaline taskulamp. Laserist väljub valguv, mis saab alguse energiaallikast. Laseri puhul tähendab väljuv valgus aga ülivõimsat kiirt. Nagu seda ütleb ka laseri tähendus inglisekeelst tõlgituna ,,valguse võimendus kiirguse stimuleeritud eritumise kaudu". See väljend ütleb täpselt, mis laseri sees toimub. Tüüpine laser koosenb kolmest osast: aktiivelemendist, energiaallikast ning peeglitest, mille koostöö tulemusena sünnibki laserikiir. Joonisel 1, me näeme, et laserkiir on punastvärvi ja asub rubiinlaseris. Laserit ümbritsevad spiraalid on energuaallikad ning paremal pool otsas asub poolläbipaistev peegel.
Aastal 1712 kuulutati linn Venemaa uueks pealinnaks. Valminud oli ka esimene linnaplaan, milles põhirõhk asetus Vassili saarele ja mis Amsterdami eeskujul oli kavandatud kanalilinnana. Uueks keskpunktiks valiti noore pealinna üks tähtsamaid ehitisi Admiraliteet ning sellest lähtuv u. 5 km pikkune Admiraliteedi abiettevõteteni viiv maantee. Viimasest sai uue pealinne tähtsaim tuiksoon Nevski prospekt ning kuna venelastest linnaehitajatel selgelt silme ees seisis Rooma kolm kiirt, siis said Admiraliteedihoonest alguse veel kaks kiirt Gorohhovaja tänav ja Voznessenski prospekt. Sellele kolmele kiirele lisandusid vahekaared, mille kavandamisel olid orientiirideks Neeva harujõed Moika ja Fontanka. Londoni ümberkujunemine metropoliks sai alguse samuti 17.sajandil, ületas ju just see linn esimesena maailmas poole miljoni elaniku piiri. Järjest kasvav linn vajas aga ka uusi linnaehituslikke ümberkorraldusi. Eelmisel, 16.sajandil olid ka Inglismaad raputanud
Nüüd enam neutronid ja prootonid pole, aga on teisi juurde tulnud, näiteks (lained)laengud. Elementaarosakeste saamine ja tekkimine. Neid tekib: 1. radioktiivsel lagunemisel 2. tuumareaktsioonide käigus 3. keskmises kiiruses(tuleb tähtedelt ja päikeselt)-termotuumareaktsioon 4. supernova (tähe lõpp) raskeid tuumi tuleb sealt 5. maamagnetväli mõjutab laetud osakesi ja tekitab elektronide või prootonite kiirt. 6. kiirendites ja detektoritest (primaarsed ja sekundaarsed). Kiirendajaid hakati kasutama 1920, kus kiirendati laetud osakesi elektriväljas. 1930-tel hakati kiirendama magnetvälja abil (Lorentzi jõud). Kiirendati perioodiliselt andes järjest jõudu juurde- tsüklotron (liikus mööda ringjoont). Kiirendiks nimetatakse veel sünkrofasotroniks. Hiljem tuli kasutusele ka kollaiderid, kus lastakse osakestel põrkuda.
Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb eseme mingist punktist võtta vähemalt kaks kiirt ja vaadata nende peegeldumist. Valguse murdumine: Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine üleminekul ühelt keskkonnast teise. hõredast tihedasse alfa > beta tihedast hõredamasse alfa < beta Sisepeegeldus on nähtus, mis leiab aset valguse levimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse, mille juures valguse langemisnurk on suuremvõrdne täieliku peegeldumise piirnurgast, mille tõttu murdumisnurk on 90 o n=sin A/sin B
Laserikiire valguslained aga ei haju, vaid jäävad paralleelseks.( joon.3 ) Laserikiir vüib hajumata jõuda Kuule ning tagasi Maale. Puhas värv, koherentsus ja hajumatus muudavad laseris äärmiselt võimsaks ning kasulikuks leiutiseks. Kuidas töötab laser? Enamik lasereid töötab nagu tavaline taskulamp. Laserist väljub valguv, mis saab alguse energiaallikast. Laseri puhul tähendab väljuv valgus aga ülivõimsat kiirt. Nagu seda ütleb ka laseri tähendus inglisekeelst tõlgituna ,,valguse võimendus kiirguse stimuleeritud eritumise kaudu". See väljend ütleb täpselt, mis laseri sees toimub. Tüüpine laser koosenb kolmest osast: aktiivelemendist, energiaallikast ning peeglitest, mille koostöö tulemusena sünnibki laserikiir Laserist elupäästja Laserid võeti meditsiin kasutusele kohe pärast nende leiutamist. Tavaliselt kasutatakse
mis annab segule suure kiiruse. Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir. Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga lühidalt öelduna toodetakse laserkiirt nii, et suure kiirusega gaas suunatakse spetsiaalsete lampide (lampide asemel võib kasutada ka elektroode vms) vahele, kus gaasisegule antakse elektrilaeng ning seeläbi tekitataksegi laserkiir. Tekkinud kiirt ei suunata kohe resonaatorist välja, vaid seda peegeldatakse resonaatoris nii mitu korda, kui suurt väljundvõimsust vajatakse. Peeglite arv resonaatoris on eri tootjatel erinev ning resonaatori suurus sõltub laserseadme väljundvõimsusest. Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle käigus gaas ei põle ära, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse. Kuumenenud gaasi enam kasutada ei saa ja see pumbatakse vaakumpumba abil resonaatorist välja
MERITÄHT (ASTEROIDEA) Meritäht on veidra välimusega mereloom, nimelt puudub tal pea. Tavaliselt on meritähel viis kiirt ( e. jätke ). Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Neil on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on
5.peegeldumine on korrapärane peegeldumine? 6.Sõnastada valguse peegeldumisseadus. 7.Konstrueerida kujutis tasapeeglis ja kirjeldada seda. 8.Mis on valguse murdumine? 9.Sõnastada valguse murdumisseadus, teha joonis. 10.Mis on absoluutne murdumisnäitaja? 11.Kuidas on absoluutne murdumisnäitaja seotud valguse kiirusega? 12.Millist keskkonda nimetatakse optiliselt tihedamaks keskkonnaks? 13.Milles seisneb täielik sisepeegeldus? VASTUSED: 1.Valguskiireks nim kiirt, mis näitab valgusenergia levimise suunda. 2. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, sellega selgitatakse varju tekkimist 3.Peegeldumiseks nim füüsikalist protsessi, mis seisneb valguenergia levimissuuna muutumises antud optilises keskonnas, milles asub peegelpind. 4.Difuusne peegeldumine toimub mattpinnalt, pinnale langevad paralleelsed kiired peegelduvad erinevates suundades. Mattpinnaks nim pinda mille pinna konarlused on suuremad kui valguse laine pikkus. 5
ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm). Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad korraga mitmel lainepikkusel või lausa laias spektrivahemikus. 15. Võrdle laserite ja hõõglampide valguse erinevusi
http://www.abiks.pri.ee LÄÄTSED. KUJUTISE KONTSTRUEERIMINE ÕHUKESTES LÄÄTSEDES. LÄÄTSE VALEM. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha nim läätseks Läätsi, mis on keskelt paksemad kui äärtelt nim koondavaiks. Õhukese läätse paksus on väike võrreldes eseme kujutise kaugusega Kujutise konstrueerimine: kasutatakse kolme kiirt 1) Optilise peateljega paralleelselt langev kiir läbib pärast läätsest väljumist peafookust F (koondav lääts) või kulgeb nii, et selle pikendus läbin ebafookust (hajutav lääts), 2) Peafookust läbiv või ebafookuse suunas langev kiir kulgeb pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna Läätse valem: 1/a+1/k=1/f >> 1/a+1/k=D Märgid läätse valemis:
Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Lähtudes sellest, saame meetodi lainepikkuse määramiseks. Selle määramiseks, leitakse
Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Lähtudes sellest, saame meetodi lainepikkuse määramiseks. Selle määramiseks, leitakse
keemilise tehtud vaktsiinid. `Gamma nuga' · Gamma noaks nimetatakse 1960-date lõpus leiutatud seadeldist, mis aitab kasvajaid hävitada. Töö põhimõte · Gamma nuga saadab kasvaja suunas mitmeid kiiri. · Kiired, mis tapavad enamus baktereid, on effektiivsed ka kasvajate vastu. Miks kiirgus meid ei tapa? · Kasutusel olevad seadmed saadavad korraga välja ~200 kiirt. · Kõik kiired on suunatud kindlasse punkti inimese peas. · Kuna kasvaja ümber saavad kõik kiired kokku, on seal nende võimsus 200 kordne ja nad teevad kahju just sealsete bakteritele. · Et pea oleks paigal terve sessiooni aja (20 min 1h) , peab ravitav kandma kruvidega kolju külge kinnitatud kiivrit. · Kiivri abil kinnitatakse pea masina külge. · Gamma nuga peetakse tänapäeva meditsiini kõrgklassiks, sest see on võrdlemisi ohutu ja ravi on
Samal ajal oli kiir püüdnud Teelele naiseks minna, kuid too ütles et läheb naiseks ainult põllumehele. Nii oligi Kiir korraldanud reisi Venemaale, et saada põllumeheks. Kuid see plaan läks nurja, sest teda oli poolel teel röövitud. Siis oli Kiire plaan Tootsi juurde õppima minna, kuid ka see plaan läks nurja sest Tootsi antud tööd olid liiga rasked. Laupäevaks oli Toots kutsutud Teelele külla. Teel kohtas ta Kiirt ja nad hakkasid üksteisega maadlema, selle peale, kas Toots saab Rajale või ei saa. Kuna aga maadluse ajal Teele neist mööda sõitis siis viidi mõlemad Rajale. Teele oli imestunud, et Rajal nii palju rahvast oli, kes kõik teda õnnitlesid (Kiir oli kõik kokku kutsunud sest ta tahtis teatada oma kihlusest Teelega). Kuid Teele ei saanud õnitlustest aru kuna ta oli Kiire juba maha jätnud. Mõne päeva pärast käis Toots jälle Tartus ning kohtas oma sõpru
Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Lähtudes sellest, saame meetodi lainepikkuse määramiseks. Selle määramiseks, leitakse
kõige iseäralikumat lugu. Kõikjal, kuhu ta läks, hakkasid kohe lausa uskumatul kombel levima igasugused jutud ja seikluslikud lood. (J.R.R.Tolkien „Kääbik“) 2. Deskriptiivne tekstitüüp Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallisse tagasi. Pendeldades kristallis edasi-tagasi, ta üha võimendab stimuleeritud kiirguse kaudu. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimandikristalli. Et kiirt laserist väljastada, tehakse üks peegleist selline, et ta ei peegelda tagasi kogu temale langevat valgust, vaid laseb osa sellest välja (poolläbitav peegel ) ( Henn Käämbre „Aatom, molekul, Kristall“). 3. Ekspositoorne tekstitüüp Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus
Liigmurd harilik murd, mille lugeja absoluutväärtus ei ole väiksem nimetaja absoluutväärtusest (NT 4/3). Lihtmurd harilik murd, mille lugeja absoluutväärtus on väiksem kui nimetaja absoluutväärtus (NT 3/4). Murru taandamine murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga. Murru laiendamine murru lugeja ja nimeraja korrutamine ühe ja sama nullist erineva arvuga. Nurk geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk nurk, mille haarad moodustavad sirge. Haarade vaheline nurk on 180 kraadi. Täisnurk sirgnurga poolitamisel saadud nurk, mis on võrdne oma kõrvunurkadega. Kõrvunurgad nurga ühe haara pikendamise saame 2 kõrvunurka, mille summa on 180 kraadi. Tippnurgad nurgad, millest ühe nurga haarad on teise haarade pikenduseks. Eva-Maria Pedosk 8A
võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. 1 Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-telje antav pinge sunnis elektronkiir võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigud kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Seega lainepikkuse määramiseks selles laboritöös leiutakse mikrofooni valjuhääldi selline
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evo...
Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm).[3] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad korraga mitmel lainepikkusel või lausa laias spektrivahemikus. Lasereid kasutatakse peamiselt kauguste
Algarv- Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga Kordarv-positiivne naturaalarv, mis jagub peale ühe ja iseenda veel mõne naturaalarvuga. Lihtmurd- murd, mille nimetaja on lugejast suurem Liigmurd- murd, mille lugeja on nimetajast suurem või temaga sama suur Naturaalarvu tegur- iga naturaalarv, millega antud arv jagub Naturaalarvu kordne- iga naturaalarv, mis antud arvuga jagub Murru laiendamine- murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Murru taandamine- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Arvu absoluutväärtus-selle arvu kujutava punkti kaugusega nullpunktist Üks protsent- üks sajandik osa Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mis on 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Nürinurk- nurk, mis on suurem kui 90kraadi ja väiksem kui 180 kraadi Täisnurk- nurk, mis on 90kraadi Kõ...
ette püüdjatele. Offensive guard: siseblokeerija neid on kaks. Asuvad tsentrist vasakul ja paremal ning kaitsevad mängujuhti blokeerides vastase kaitsjaid. Offensive tackle: välisblokeerija neid on samuti kaks. Asuvad siseblokeerijate kõrval ning olenevalt rünnakuskeemist kaitsevad kas mängujuhti või jooksjat. Halfback: jooksja üritab, pall süles, jõuda võimalikult kaugele vastase väljakupoolele. Wide receiver: püüdja kaks osavate kätega kiirt ääremängijat. Pärast palli lahtimängu jooksevad kindlaid marsruute ja üritavad püüda mängujuhi söödetud palle. Tight end: suur püüdja hübriidpositsioon, kus ta võib olla püüdja rollis või ka välisblokeerija rollis. Fullback: suur jooksja kaitseb mängujuhti ning võib olla ka jooksja rollis. Kaitseliini positsioonid: Defensive tackle: suur kaitsja olenevalt formatsioonist võib neid olla 13. Asuvad
Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis.Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele.Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli,siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega.Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks
Matemaatika põhimõisted. Definitsioon. Milline peab olema definitsioon? Lühike, tabav ja täpne. Adekvaatne ning ei tohi defineeritavaga sõnaliselt kattuda. Milline peab olema algmõiste? Ei vaja selgitust, on sobiv klassifitseerimiseks. Mis on aksioom? Väide, mille tõesuses pole kahtlust. Teoreem-lause, mille õigsus tõestatakse faktidele tuginedes arutluse kaudu. Millest koosneb teoreem? Eeldus ja väide Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad 2 ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mille haarad moodustavad sirgjoone Kõrvunurgad-2 nurka, millel 1 haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad-ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu Täisnurk-nurk, mis on 90 kraadi Nürinurk-nurk, mis on suurem kui 90 kraadi, kuid väiksem kui 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Tipunurk-võrdhaarse kolmnurga haarade vaheline nurk
Verev meritäht kuulub Euroopas kõige tuntumate Atlandi ookeani rannikuloomade hulka. Esineb arvukalt Lääne- ja Põhjamere rannikul. ISELOOMULIKUD OMADUSED Meritähtede, merisiilikute ja meripurade kehaehitus eristab neid teistest loomadest. Vereval meritähel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb järk-järgult üle viieks kiireks. Teistel meritähtede liikidel, näiteks kiirtähel, võib olla isegi kuni viiskümmend kiirt. Suuava paikneb keha alapoolel, pärak ülapoolel, veidi külje peal. Nende vahele jäävad tähtsamad seedeelundid. Lubiplaatidest koosnev lubiskelett säilitab meretähe kuju ja vormi. Meritähe keha pealispoolt katavad enesekaitseks ja keha puhastamiseks mõeldud väikesed tangikujulised haarlad. Kiirte alapoolel paiknevad neljas reas hiljusejalakesed. Need on varustatud iminappadega ja ette nähtud liikumiseks ning saagi kinnihoidmiseks. Kehapinnal paikneb peale
Supermassiivsete tähtede gravitatsioon on liiga suur, mistõttu saabki tekkida must auk. Must auk toitub tähe kehast ja hakkab seda seestpoolt hävitama. Materjali mis satub musta augu sisse on liiga palju, seega paiskab ta selle välja kahe mateeria purskena. Lõpuks täht plahvatab. Ühe sekundiga viskab see välja 100 korda energiat, kui meie täht toodab kogu oma elu jooksul. Kui täht on hävitatud jääb alles vaid must auk ja selle kahelt poolelt kaks väljapaiskavat energia kiirt, mida kutsutakse inglise päraselt Gamma Ray purskeks. See on kõige energeetilisem sündmus terves universumis, mis jääb alla vaid suurele paugule endale. Väljapursatud kiir rändab läbi universumi tohutu kiirusega hävitades kõik oma teel.
Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni
„Kevade“ raamatut ja filmi võrdlev analüüs Tootsi tegelaskujul on raamatus ja filmis nii sarnasusi kui ka erinevusi. Tootsi tegelaskuju erineb välimuse poolest. Raamatus on Tootsil valkjaskollased juuksed ja rõugearmiline nägu, filmis aga pruunid juuksed ja sile nägu. Filmis on rohkem toonitatud Tootsi pahesid. Näiteks siis, kui Toots Kiirele sauna küttis. Filmis viskas ta Kiirt külma veega kuigi raamatus ta seda ei teinud. Samuti näidati Tootsi halvas valguses ka siis, kui ta Teele õrnale jääle saatis ja seetõttu teine sisse kukkus. Raamatus aitas ta Teele ja Arno välja tõmmata, filmis aga mitte. Filmis pole lisaks kõigele näidatud ka kurba ja mõtlikku Tootsi, kes enne koolist lahkumist nukralt kännul istub. Ilmselt soovis režissöör Tootsi tegelaskujust Arnole, kui vagurale koolipoisile, antagonisti teha.
Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumisteliitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse
Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse
Kaugusel l VH-st asub mikrofon M, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse
Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi. Okasnahkse looma keha on enamasti viiekiirelise ehitusplaaniga. Nad elavad soolase veega merede ja ookeanide põhjal või põhjamudas. MERITÄHT (ASTEROIDEA) Välimus. Meritähed on ühed tuntumad okasnahksed. Nad on veidra välimusega mereloomad. Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Meritähel on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud. Liikumine. Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega
Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse mikrofoni
Kaugusel l T-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X-teljele rakendatud pinge horisontaalsihis.Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele.Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli,siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega.Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks.
mikrofon.Mikrofon muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks.Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuvad pinged, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset sirgjoont. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks nihutatakse
selle võtab vastu toru otsas asetsev mikrofon.Mikrofon muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks.Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuvad pinged, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset sirgjoont. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks nihutatakse kolvi ja
Kaugusel l VH-st asub mikrofon M , mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnku- misteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi x sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirg- joont mingi kaldega. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks. Selleks leitakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
