Üliõpilane: Matriklinumber: 3 Rühm: Kuupäev: 25.04.2013 Õppejõud: Gennadi Arjassov Variant 17. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ning ühtlasest kettast 3 massiga m3. Kaksikploki 2 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i2, ketaste raadiused on: suuremal R2 ja väiksemal r2. Trumli 3 raadius r3=r. Kehas 2 ja 3 on omavahel ühendatud kaalutu ja venimatu rihma abil, rihm ketaste suhtes ei libise. Keha 1 asetseb kaldpinnal kaldenurgaga y ning hõõrdeteguriga µ. Süsteem on algul paigal, selle paneb liikuma trumilile 3 rakendatud moment M, mis on antud. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha on liikunud s võrra. Antud: 1) m1=5m ; µ=0.3 ; y=30o ; S=0.4m 2) m2=2m ; R2=4r ; r2=r ; i2=r 6 3) m3=m ; r3=r ; M=2mgr r = r2 = r3 Lahendus: Süsteem oli alguses paigal, ning rakenguspunktid ei tee tööd, seega saab kineetilise energia teoreemi lihtsustada kujule:
massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega. hõõrdetegur 7. Tuletage valem maksimaalse kiiruse arvutamiseks, millega auto võib sõita horisontaalses kurvis. Tehke joonis koos selgitustega. 8. Defineerige elastsusjõud. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on
Loenguid ja harjutusi dünaamikast", failis nr. 11, lehekülgedel 230-258. Lehekülje häälestus: paber A4; veerised ülal 22 mm, all 22 mm, vasakul 22 mm, paremal 15 mm. Autoriõigus Jüri Kirs ja Kalju Kenk 2010. 2 Variant 1. Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, plokkidest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb karedal kaldpinnal kaldenurgaga ja hõõrdeteguriga . Plokile 2 mõjub jõupaar momendiga M. Leida ketta 3 nurkkiirus ja nurkkiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Antud: m1 = m ; m2 = 4m ; m3 = 6m ; m4 = 5m ; r2 = 2r ; r3 = r ; = 30 0 µ = 0,3 ; M = 2mgr ; r = 0.2 m; s = 0,8 m. M 2 1
Ploki tõmbed vastu kõhtu istudes 4 x 8-12 Alaseljale keretõsted pukil lisaraskusega 4 x 8-12 Kolmapäev-Biitseps, käsivars , kõht Istudes kangi surumine eest 4 x 8-12 Lendamine küljele istudes hantlitega 4 x 8-12 Lendamine ette lamades plokk 4 x 8-12 Eest ülestõmbed lai haare 4 x 8-12 Lamades prantsuse surumine 4 x 8-12 Ploki alla surumine seistes 4 x 8-12 Istudes ühe käega hantliga kukla tagant või ettekallutatult 4 x 8-12 Pühapäev-õlg -triitseps Istudes kaldpinnal hantlitega küünarvarte kõverdus 4 x 8-12 Ühe käega hantliga konsentreeritult 4 x 8-12 Seistes plokkiga küünarvarte kõverdused 4 x 8-12 Käsivartele randmep. althaare kang 4 x 8-12 Käsivartele randmep. Pealthaare kang 4 x 8-12 Kõhulihased 4 x max
max F f mFn Ff FG
Charles Augustin de Coulomb
Fn
Tegurit m nimetatakse liugehõõrdeteguriks (1736-1806)
Hõõrduvad pinnad m
Metall - metall 0,15 .....0,60
Metall - puit 0,20 .....0,60
Puit - puit 0,25 .....0,50
KEHA PIIRTASAKAAL KALDPINNAL
Kui suurendada pinna kaldenurka, siis teatud väärtuse f juures
hakkab keha kaldpinnal libisema.
Fn
maxFf f
Ft
f
FG
maxFf Ft
FG
Fn
Süsteem on tasakaalus,
kui Ft
e) Arvutan lambi valgusviljakuse k = 4Er2/P k = 4*218,8*0,052/1,575 = 4,36 lm/W f) Võrdlen tulemusi tabeli andmetega Saadud vastus klapib, sest kõik andmed on väiksemad kui tabelis näidatud ja selle tulemusena on ka valgusviljakus väiksem kui on tabelis näidatud. Kiireneva liikumise uurimine Töövahendid: silinder, liikumisandur, andmekoguja, joonlaud, klots. Joonis: Töökäik a) Salvestan kaldpinnal veereva silindri liikumisgraafiku ja kopeerin selle b) Määran silindri: · liikumisaja kaldpinnal t=2,7s · läbitud teepikkuse s = 60cm = 0,6m · kiirenduse a = 0.031 m/s2 · lõppkiiruse v = 0.084 m/s · keskmise kiiruse vk = 0.042 m/s
Liikumine kaldpinnal Liikumine r.jõu mõjul m a =m g + N + Fh 2h0 t= langemisaeg ma = mg sin - Fh g N = mg cos v0 t= tõusu aeg Fh = mgµ cos g a = g (sin - µ cos ) v02 h= tõusu kõrgus 2g Vektorid gt 2 h = v0t kõrgus b b c 2 c a a c = a+b c = a-b Keha liikumine h.jõu mõjul Ühtlane liikumine F v0 + v at 2 a= h s = vt = t = v0 t + m 2 2 v 2 - v 02 ...
keha liikumahakkamist nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal, nimetatakse veerehõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdejõu mõjul püsivad kotid transportööri kaldpinnal. Hõõrdejõu mõõtmine Muutumatu jõuga klotsi vedades jääb dünamomeetri näit samaks. Hõõrdumise vähendamine Hõõrdumine on kahjulik – kulutab liigselt kokkupuutuvate kehade pindasid. Hõõrdumise vähendamiseks kasutatakse õlisid ja määrdeid. Hõõrdumise vähenemine Hõõrdumise vähenemine võib põhjustada liiklusohtlikke olukordi. Vihmamärjal teel
Näidis(http://www.science-animations.com/support-files/seesaw.swf ) Plokksüsteem soonega ratas, mis saab keskpunkti ümber vabalt pöörelda. Jaguneb liikuvaks ja liikumatuks. Liikuv plokk plokk liigub ise koos tõstetava raskusega kaasa. Annab võitu jõus 2x (tõmban väiksema jõuga, kuid teepikkus on suurem). Liikumatu plokk ei kerki ega lange koos tõstetava raskusega. Võitu jõus ei anna, kuid saab muuta jõu mõjumise suunda. Kaldpind mida väiksem nurk kaldpinnal, seda väiksem on jõud, millega raskust liigutada. Kaevupöör Pööra moodustavad vänt ja võll. Võllile keritakse tross või kett ämbri tõstmiseks. Vända raadius on võlli raadiusest suurem, mistõttu ühe täispöörde tegemisel läbib käsi pikema teepikkuse kui ämber. Mida suurem on vända raadiuse ja võilli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. Hammasratasülekanne Võidetakse jõus niimitu korda kui mitu korda on suurema
arvas, et ratta ühel poolel asetsevad kuulid on alati ratta äärele lähemad ja panevad oma raskusega ratta pöörlema. Samadel põhjusil ka see ei töötanud. Ime ja mitteime Kuigi kõik igiliikuri otsingud jäid viljatuks, on huvitav, et sügav arusaamine idee teostamatusest on viinud sageli väga viljakatele avastustele. Hea näide selle kohta on viis, kuidas 17-18. sajandil elanud hollandi õpetlane Stevin avastas kaldpinnal mõjuvate jõudude tasakaalu tingimuse. Selle avastamisel ei kasutanud ta mitte jõudude rööpküliku abi, vaid siin esitatavat Üle kolmetahulise prisma on heidetud 14 ühesugusest kuulikesest koosnev kett. Vanikuna prisma all rippuv ketiosa jääb tasakaalu. Ülejäänud kaks ketiosa tasakaalustuvad vastastikku ehk kaks parempoolset kuulikest tasakaalustavad neli vasakpoolset. Kui see nii ei oleks, siis hakkaks kett igavesti
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Dünaamika Kodutöö nr. 2 Variant nr. 2(4) Üliõpilane: Jimmy Hooligan Matriklinumber: -----32 Rühm: FA21 Kuupäev: 22.06.1941 Õppejõud: Leo Teder 2013 Ülesanne 1: Antud: m1=1.5kg m2=2kg m3=2kg m4=9kg u=0.3 M=15Nm s=0.6m ____________ Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , silindritest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ja raadiusega r = 0.5 m ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb kaldpinnal kaldenurgaga = 30 ja hõõrdeteguriga . Silindrile 2 mõjub jõupaar momendiga M . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Vaja leida a(s) ja vs(s) Lahendus: T1= T2= T3=+ T4= N=cos*FG1 WFH= -uNs=-0,3*cos * ...
Fh = µ N , (4.7) kus N on selle jõu moodul, mis neid pindu kokku surub, µ nende pindade suhteline hõõrdetegur. F NB! Valemis (4.7) ei tohi suuruste h ja N kohale kirjutada vektorimärke, sest nende vektorite moodulid on võrdsed, kuid suunad erinevad. Enamikel juhtudel on pindu kokkusuruv jõud põhjustatud raskusjõust. Vaatame seda kaldpinnal asuva klotsi näitel, v.t. järgnev joonis. Pindu kokkusuruvaks jõuks on klotsile mõjuva raskusjõu projektsioon risti kaldpinna tasandiga: N = mg cos . Fh Fv N mg Saadud tulemust valemisse (4.7) asendades saame siledal pinnas paiknevale kehale mõjuva seisuhõõrdejõu
Seetõttu see pidurdab kahe kokkupuutuva keha libisemist mööda teineteist. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist. Mida suurem on pinna krobelus, seda suurem on hõõrdejõud. See jõud mõjub nii liikuvatele, kuid ka paigalseisvatele kehadele ning ilma hõõrdejõuta muutuks meie ümber palju. Hõõrdejõude on mitut sorti, üks neist on seisuhõõrdejõud. See takistab kehade liikumahakkamist ja hoiab nad kaldpinnal paigal. Seisuhõõrdejõud on maksimaalne sellel hetkel, kui kaks keha hakkavad teineteise suhtes libisema. Seda esineb siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb see paigale. Seisuhõõrdejõudu märkame näiteks siis, kui hakkame raamatut mööda lauda lükkama. Me avaldame raamatule jõudu, kuid ta ei hakka koheselt liikuma hõõrdejõu tõttu. Kui ei oleks seisuhõõrdejõudu, muutuks meie ümber ja Maa pinnamoes väga palju. Kuna
Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline geformatsiooniga. F=kx, milles k on keha jäikus ning x deformatsioon (pikenemine või lühenemine). Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri tähis on k ning ühik [N/m]-Newtonit meetris. {Toereaktsioon N on elastusjõud, mis mõjub pinnale toetuvale kehale, on alati risti toetuspinnaga. 1) keha on horisontaalselt pinnaga N=mg. 2) keha asub kaldpinnal N=mgcos.}. Nr 7. Gravitastiooniseadus. Gravitatsioonikonstant. Raskusjõud. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2. Kravitatsioonikontstant G=6,67*10-11 Nm2/kg2. Raskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisega. F=mg. Nr 8. Liikumine gravitasioonijõu mõjul (veritkaalne, horisontaalne ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine).
ei õnnestunud. 14 4 LABORATOORNE TÖÖ NR. 4 4.1 Silindri inertsmoment 4.1.1 Tööülesanne Silindri inertsmomendi leidmine kaldpinna abil. 4.1.2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt (4 tk), nihik, automaatne ajamõõtja. 4.1.3 Katse käik Mõõtsime silindrite massid (m-kilogrammides) ning diameetrid (d-meetrites). Peale selle tuli mõõta kaldpinnal olevate ajamõõtja väravate vahe (l-meetrites). Seejärel arvutasime silindrite teoreetilised inertsmomendid (It-kgm2). Kui teoreetilised inertsmomendid olid mõõdetud, siis alustasime katsetega. Katse käigus veeretasime igat silindrit kolm korda kaldpinnast alla, see juures mitte hoogu lükkamata vaid lasime raskuskiirendusel vedada silindrit edasi ning peale seda arvutasime saadud aegade (t-sekundites) keskmise tulemuse ning kandsime selle tabelisse ()
Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz. Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul 1Hz=1/1s Keha inertsus Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub tema kiirendus vastasmõjus teiste...
5. Silindri inertsimoment Inertsimoment: massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Sõltub massist, kiirusest, kaldpinna pikkusest. Põhjendage, miks katseliselt ja teoreetiliselt leitud inertsimomendid osutuvad antud töös erinevaks. Raskuskiirendus ei sõltu langeva keha massist, vabalt langeval kehal kasvab kiirus ühtemoodi, raskuskiirus sõltub gravitatsioonist. Kuidas veerevad täis- ja õõnes silindrid kaldpinnal? Kumb jõuab alla kiiremini ja miks, kui silindrite massid on võrdsed? Täissilindril massikese keskel, liigub kiiremini. Silindri teoreetiline inertsimomendi valem oma pöörlemistelje suhtes: mr 2 I= , m= silindri mass (kg) ; r=raadius (m) 2
torust välja voolas, kuna tol ajal kelli veel ei olnud. Kuid Galileo mõistis, et hoolimata tema üpriski täpsest aja mõõtmise moodusest ei olnud tal võimalik mõõta vabalt langeva kivi kiirust väga lühikese ajavahemiku vältel, sest selleks langeb kivi lihtsalt liiga kiiresti. Ta mõtles, et kui tõepoolest kehtib oletatav seos kiiruse ja aja vahel siis peaks tal õnnestuma katse läbi viia tavalisel kaldpinnal, kus liikumine on palju aeglasem ja seepärast on ka mõõtmine märksa kergem. Ta kordas oma katset mitmeid kordi, iga korraga suurendades kaldpinna kaldenurka, kuni lõpuks andis veerennile suurima, 90-kraadise nurga. Sellega avastas ta loodusseaduse, mis kehtib igasugu vaba langemise korral: vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine. Vabalt langeva keha kiirus v kasvab pidevalt koos ajaga t, suurenedes igas ajaühikus Maa raskuskiirenduse g võrra.
1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine Elastsusjõud Fe tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. Hooke'i seaduse kohaselt on suhteliselt väikeste deformatsioonide korral elastsusjõud võrdne pikenemise ja jäikusteguri korrutise vastandarvuga. (N). Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda ühte ja sama sirget. Elastsusjõu mõjul hakkab keha liikuma ringjooneliselt kui kehale mõjuv Fe on kiirusega risti. Võib väljendada Newtoni II seaduse kaudu: Näide 1. Kui seina külge panna vedru, mille teine ots ühendada mänguautoga, seejärel...
normaalpinged puuduvad); Vaja on leida selline pind (kaldenurgaga ), kus mõjuvad kõige suuremad normaalpinged (leida , kus = max). Puhta nihke pingeelement BCEF (Joon. 3.15) on tasakaalus: · vaadeldakse suvalist kaldpinda (puhta nihke pingeelemendi suhtes kaldu nurga võrra); · kaldpinnal mõjuvad nii nihkepinge , [Pa] kui ka normaalpinge , [Pa] (allpool selgub tasakaalutingimustest, et kaldpinnal peavad olema mõlemad); · lõigatud pingeelemendi lõiketasapinnas (horisontaalne) A0; 2 tahkude pindalad on, [m ]: väändetasapinnas (vertikaalne) A0cot; kaldtasapinnas A0/sin;
kohta. · Kasutatud pühkmematerjal tuleb kokku koguda selleks ettenähtud kaanega suletavatesse kastidesse. · Töökohal ei tohi hoida kergsüttivaid vedelikke ega õliga läbiimbunud pühkmematerjali. · Kui tööriietus ja käed on bensiiniga koos, ei tohi minna lahtise tule juurde, suitsetada ega tikku süüdata. · Keevitustööde ajaks tuleb kütusepaak katta tulekindla materjaliga. · Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötades peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tugiklotsid, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. · Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla tõkiskingad
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q ...
=0 2 Joonis 7.6 Tasandpinguses ja tasakaalus varda puhul: · varda iga mahuelement (Joon. 7.7) on ka tasakaalus: Tasandpinguses varda mahuelement Sisejõud kaldpinnal punktis K y K n yx Qxy dA x N x xy
Suurim normaalpinge - pinnas, mis 45° ristlõike suhtes kaldu 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral suurimad tõmbepinged? Puhtalt väänatud varda ristlõike suhtes 45° kaldu paikneb pind, kus materjal töötab tõmbele ja nihe puudub 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on väiksem, kui tõmbetugevus? Purunemine ristlõikepinnal 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on suurem, kui tõmbetugevus? Purunemine kaldpinnal 45° 3.24. Miks tekivad väänatud ümarpalki (puit) teljesihilised praod? puit on pikikiudu väiksema nihketugevusega, kui ristikiudu ja puruneb telglõikepinnal 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud sisepinna väljaulatuvas nurgas? * 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna kontuuril? Ristlõike serval saab esineda vaid kontuuri puutujasihiline nihkepinge 3.27. Kus paikneb väänatud ümarvarda ristlõike ohtlik punkt (punktid)?
· Penetratsiooniarv näitab, kui sügavale määrdekihti tungib standardne katsekoonus 5 s jooksul +25°C juures. Mida suurem arv, seda pehmem on määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav. · Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis
teavituskampaania igati korda ning teema võeti hästi vastu. Tagasiside lehtede põhjal hinnati teabepäevi 5 palli süsteemis keskmiselt hindega 4,6. Töötajatel peavad olema kõik vajalikud teadmised seadme turvaliseks hoolduseks, näiteks: * Töölistel peavad olema valmistajatehase juhised ja kasutusjuhendid alati kättesaadavad. * Töötajad peavad oskama ohte vältida, nt. kontrollima, et käik ei oleks sees enne masina käivitamist ning mitte kasutama masinat kaldpinnal. * Kogenematut töötajat on vaja juhendada käsitööriistade turvalises kasutamises. * Lisaks juhendamisele on sageli vaja ka sobivat koolitust, eriti kui riski kontrollimine sõltub sellest, kui hästi töötaja kasutab töövahendeid. Koolitust võib vajada nii töötav personal kui ka kogemusteta või uued, ka ajutised töölised, eriti kui nad peavad kasutama elektrilisi töövahendeid. Mida suurem on seadme kasutamisega kaasnev oht, seda põhjalikumat koolitust vajatakse. Mõnede
võimalik kui on täidetud järgmine tingimus: Fh>Fv>ΣFt (käiguosa haardejõud toetuspinnaga on suurem kui veojõud käiguosal on suurem kui masinale mõjuv summaarne liikumistakistus) 19. Masina käiguosa veeretakistuse arvutus. Käiguosa Ff veeretakistus arvutatakse järgmise valemiga Ff=G*f*cosα (masina täismass*veeretakistuse eriliikumistakistuse tegur*kaldpinna, millel masin liigub, kaldenurk) 20. Masina kaldetakistuse arvutus. Kalde takistus Fi masina liikumisel kaldpinnal arvutatakse Fi=G*sinα=G*i (masina täismass*kaldpinna kalle sajandikes) 21. Masina inertstakistuse arvutus. F G dv K g - raskuskiirendus dv/dt - masina kiiruse j p g dt muutus ajaühikus so kiirendus Kp - tegur, mis arvestab masina transmissiooni pöörlevate elementide inertsi. 22. Masina tõkkele pealesõidutakistuse arvutus. Fps - tõkkele pealesõidu takistus ja arvutatakse:
n võngete arv t aeg 1s 1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. · Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused: T = 1/f f = 1/T T periood 1s f sagedus 1Hz 16. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused. Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel. Inertsus on keha omadus säilitada oma kiirust. See seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kehale kestma teatud aja. Seega peab keha kiiruse muutumiseks talle mõjuma mingi teine keha, muidu liiguks keha ühtlaselt. Inertsus on erinevatel kehadel erinev. Inertsust väljendav suurus on mass. Nt
V. Pinelli kodu. Pinellil oli suur käsikirjade ja raamatute erakogu, ta võttis sageli vastu linna külastavaid aukandjaid ja õpetlasi ning kutsus ka Padova kirjamehi nendega kohtuma. Pinelli esitles seal ka Galileod ja jäi tema lähedaseks sõbraks kuni oma surmani 1601. aastal. Tõenäoliselt just tema majas kohtas Galileo Paolo Sarpit ja kardinal Roberto Bellarminet, kes mängisid Galileo hilisemas teadlaseelus tähtsat rolli (Stillman 2002: 52). 1603. aastal lahendas Galileo terve rea kaldpinnal toimuva liikumise probleeme ja hakkas uurima kiirendust. Juba enne XIV sajandit oli oletatud, et aset leiavad väikesed järjestikused 5 kiiruse suurenemised, ja kõik kiirused on ühtlased, kuni nad kestavad, ning suuremad kui alguses. Galileo alustas sellesama ideega, kuid pidi selle peagi kõrvale heitma. 1604. aastal mõtles ta välja viisi, kuidas kiirenduse korral reaalset kiirsut mõõta. Sel eesmärgil laskis ta
momentide summa iga telje suhteks võrduks nulliga Paralleeljõudude kese paralleeljõudude keskmel on omadus et kui pöörata ühes suunas kõigi jõudude mõjusirgeid jõudude rakneduspunktide ümber ühe ja sama nurga võrra siis resultandi mõjusirge pöördub paralleeljõudude keskme ümber sama nurga võrra. Jäiga keha raskuskese Jäiga kehaga muutumatult seotud punkt mida läbib keha kõigile osadele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant. Kehade stabiilsus kaldpinnal Staatika aksioomid Tasakaalu aksioom Kaks abs. jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui neil ühine mõjusirge ja nad on võrdvastupidised Superpostisiooni aksioom tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajrmine ei mõjuta keha tasakaalu Jõurööpküliku aksioon Kaks ühtepunkti rakendatud jõudu võib asendada ühe jõuga mis on rakendatud samasse punkti ja kujutuab endast antud jõududele ehitatud rööpküliku diagonaali
katkestas õpingud 1585. aastal ja hakkas tegelema hoopis matemaatikaga. Galilei oli 1589-1591 matemaatikaprofessor Pisa ja 1592-1610 Padova ülikoolis. Aaastast 1610 oli ta filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas Firenzes. Galileid loetakse dünaamika rajajaks. Ta võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise mitteühtlase liikumise puhul ning formuleeris dünaamika esimese seaduse- inertsiseaduse. Ta uuris kehade liikumist kaldpinnal ning kehade vabalangemist õhutühjas ruumis, samuti tegi ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli. Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton, kes oma teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise kursuse. Tänu Galileo Galileile pöördus uus lehekülg ka astronoomia ajaloos kui 1609. aastal suunas ta taevasse oma 34
· toiduainete- ja keemiatõõstuses, jaotuskeskustes ja logistikaettevõtetes. Joonis 5. Sügavriiul. Läbivooluriiulid. Läbivooluriiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kaldpindade kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustumise. Läbivooluriiuleid nimetatakse ka dünaamilisteks komplekteerimisriiuliteks. Eelised: · võimalik kasutada suure ringlemissageduse puhul; · alati toimib FIFO põhimõte; · kaubad on hästi kaitstud ja vigastamiste risk on viidud miinimumi; · läbivooluriiulite kasutamine muudab lao ruumikasutuse efektiivseks; · komplekteerimise kiirus on suur;
momentide summa iga telje suhteks võrduks nulliga Paralleeljõudude kese paralleeljõudude keskmel on omadus et kui pöörata ühes suunas kõigi jõudude mõjusirgeid jõudude rakneduspunktide ümber ühe ja sama nurga võrra siis resultandi mõjusirge pöördub paralleeljõudude keskme ümber sama nurga võrra. Jäiga keha raskuskese Jäiga kehaga muutumatult seotud punkt mida läbib keha kõigile osadele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant. Kehade stabiilsus kaldpinnal Staatika aksioomid Tasakaalu aksioom Kaks abs. jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui neil ühine mõjusirge ja nad on võrdvastupidised Superpostisiooni aksioom tasakaalus olevate jõudude lisamine või ärajrmine ei mõjuta keha tasakaalu Jõurööpküliku aksioon Kaks ühtepunkti rakendatud jõudu võib asendada ühe jõuga mis on rakendatud samasse punkti ja kujutuab endast antud jõududele ehitatud rööpküliku diagonaali
20 liikumisi mingites etteantud suundades, lahutades jõu vastavalt komponentideks. See, millisel viisil komponentideks lahutamist teha, sõltub tihti sellest kuidas vaadeldav keha liikuda saab. Näidisülesanne 14. Kui suure kiirendusega libiseb keha mööda kaldpinda alla, kui kaldpinna kaldenurk on 20 0 ? Hõõrdumist kaldpinna ja keha vahel ei arvestata. Lahendus. Antud: Vaatame keha kaldpinnal ja = 20 0 selgitame, millised jõud g = 9,8 m/s 2 keha liikumist mõjutavad. r a=? Kehale mõjub raskusjõud P , kuid kuna keha asetseb kaldpinnal, siis ta vertikaalselt allapoole liikuda ei saa, keha saab
TÖÖVAHENDI OHUTU KASUTAMINE Mida saab ette võtta ohu vähendamiseks? · - kasuta tööks õigeid töövahendeid; · - veendu masinate ja seadmete turvalisuses; · - kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised; · - taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus; · - vii hooldustöö läbi turvaliselt; · - juhenda ja koolita seadmete kasutajaid. Sissejuhatus Igal aastal põhjustab töövahendite, sealhulgas masinate ja seadmete kasutamine arvukalt õnnetusi, millest paljud on tõsised või lõppevad surmaga. Käesolev voldik annab lihtsat ja praktilist nõu, kuidas ohtusid kõrvaldada või vähendada. Voldikus sisalduv teave on suunatud peamiselt väikeettevõtete omanikule ja juhile. Soovime juhtida ettevõtja tähelepanu sellele, mida on vaja silmas pidada töövahendite kasutamisel, et vähendada tööõnnetuse tõenäosust. Tööõnnetustega kaasnevad ettevõtte jaoks märkimisväärsed li...
· Jalatsi tald peab olema vetruv ja kontsaplekk 0,5 cm. · Jalatsipealse nahk peab olema pehme ning jalats pealt nööritav või käristiga suletav, alt voodriga. Vale pöiaasend tekitab jala peale nahapaksendi (Sosaar 2007). 1.6 Harjutusi pöiale · Kõnd päkal, - kandadel,- jalalaba välisserval, kõverdatud varvastega, ülespoole sirutatud varvastega (kand ja päkk maas). · Kõnd nööpvaibal, karedal pinnal, kaldpinnal. · Kõnd võimlemiskepil juurdevõtusammuga kõrvale. · L.-a. Algseis käed puusal. Seis päkkadele (püsimine), lähteasend, seis kandadel, lähteasend. · L.-a. Toengiste. Lintide haaramine varvastega põrandalt. · L.-a. Toengiste. Tennispalli veeretamine põrandal edasi- tagasi pöiavõlvis. · L.-a. Toengiste. Tennispalli tõstmine põrandalt pöidadega, palli veeretamine pöidade vahel põlvest kõverdatud jalgadega. · L.-a
Künniste süsteem - Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki, milles on mitu allpool veepinda paiknevat vaheseina. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari. Kaldpinna süsteem - Kaldpind koosneb rihmast, mis enamikel juhtudel pöörleb laeva liikumisele vastassuunas, et vähendada vee ja rihma liikumise kiiruse erinevust. Laeva liikudes läbi naftaseguse vee on naftakihi pealmine kord suunatud kaldpinnal liikuvale rihmale, mille tulemusena kogutakse nafta reservuaari ja puhastatud vesi suunatakse tagasi merre. 23. Kirjeldage õlitõrjeoperatsiooni taktikat avamerel. 1. Triivtõke kasutatakse kiirete hoovuste korral ja/või juhul, kui veesügavus ei võimalda poomide ankurdamist kui reostus on piiratud, saab ette valmistada üleskorjamist (annab ajavõidu
arstiteadust, ent katkestas õpingud 1585. aastal ja hakkas tegelema hoopis matemaatikaga. Galilei oli 1589-1591 matemaatikaprofessor Pisa ja 1592-1610 Padova ülikoolis. Aaastast 1610 oli ta filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas Firenzes. Galileid loetakse dünaamika rajajaks. Ta võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise mitteühtlase liikumise puhul ning formuleeris dünaamika esimese seaduse- inertsiseaduse. Ta uuris kehade liikumist kaldpinnal ning kehade vabalangemist õhutühjas ruumis, samuti tegi ta kindlaks, et horisondi suhtes nurga all visatud keha liigub õhutühjas ruumis mööda parabooli. Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton, kes oma teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise kursuse. Tänu Galileo Galileile pöördus uus lehekülg ka astronoomia ajaloos kui 1609. aastal suunas ta taevasse oma 34
5.Taustsüsteem. Suhteline kiirus Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste kordinaatide süsteem, mis koosneb kolmest elemendist: taustkeha, koordinaadistik ja ajamõõtja. Taustkeha on keha mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. Keha kiirus on suhteline kiirus, sest keha kiirus sõltub selle keha taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6.Hõõrdejõud. Ka kaldpinnal. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kui keha on paigal on tema hõõre suurem, kui siis kui keha libiseb (paigaloleku hõõre on suurem kui libisemisel tekkiv hõõre). Ehk kui keha seisab paigal mõjutab teda seisuhõõrdejõud, mis on palju suurem kui libisevale kehale (kaldpinnal) mõjuv liughõõrdejõud. Hõõrdejõu valem: Fh=kN=kmg (Fh-hõõrdejõud, k- hõõrde tegur ja N-pinnarektsioon)
väiksem. Kui a > g, siis muutub keha kaalu märk. See tähendab, et keha ei suruta mitte vastu liftikabiini põrandat, vaid vastu liftikabiini lage. Lõpuks, kui a = g, siis P = 0. Keha langeb vabalt koos kabiiniga Maa poole. Sellist seisundit nimetatakse kaaluta olekuks. Selline olukord tekib näiteks kosmoselaevade kabiinides, kui laevad liiguvad mööda orbiiti väljalülitatud reaktiivmootoritega. 10.Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel. Tähelepanu! Jooniste osas vaata varem jaotatud lehte (sisaldab jooniseid jõudude liitmisest, liikumist kaldpinnal, muuhulgas lumelaual laskuja näide). Vaata ka 5. teooriapunkt. Newtoni 2. seaduse all seal on juttu resultantjõu leidmisest. 11. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Tasakaalu tingimused. Newtoni teisest seadusest järeldub, et juhul, kui kõigi kehale rakendatud välisjõudude
m1v1 + m2v2 = m1v1 + m2v2 ' ' Mitteinertsiaalses taustsüsteeemis ei kehti Newtoni seadused, et saaks N. Seaduseid rakendada võetakse kasutusele inertsijõu mõiste. Fi = -ma(taustsüsteemi kiirendus) Fi + F =ma Mehaaniline töö on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. A = Fs cos Jõuimpulss p = m v Elastne ja mitteelastne põrge Keha kaldpinnal Seotud kehade liikumine(rong ja keha üle laua serva) Keha liikuminehorisontaalsel pinnal mitme jõu mõjul Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõu suund on alati liikumisega vastassuunas. Leidmine: 1) Keha seisab seisuhõõrdumine . Paigal seisvale kehale mõjuv hõõrdejõud on absoluutväärtuselt võrdne ja vastassuunaline kehale mõjuva jõuga. Fh= -F 2) Keha libiseb mööda teise keha pinda
Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skänneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. 2. Läbivooluriiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguavad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustumise. 3. Juhul, kui ühesuguseid tooteid hoiustatakse suures koguses ja need ei pea liikuma FIFO põhimõtte järgi on otstarbekas kasutada sügavlaadimise tehnoloogiat. Ühte kaubaartiklit peab olema paljudel alustel ja erinevate artiklite arv ei tohiks olla suur. Sügavlaadimise riiulid on üldjuhul umbriiulid. Riiulipostide külge kinnitatakse poltidega siinid, millele toetuvad kaubaaluste alusklotsid
Kui keha langeb vabalt, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks ehk kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Ülekoormuseks nimetatakse kiirendusest põhjustatud kaalu suurenemist. Ülekoormust tuleb taluda näiteks kosmonautidel raketi stardi ajal. Samuti on ülekoormuse all lendurid vigurlennu ajal ning autojuhid kiirendusega liikudes. 29.Hõõrdejõu liigid. Hõõrdetegur Seisuhõõrdejõud Kui keha on kaldpinnal, hoiab teda sellises asendis paigal hõõrdejõud, sest kui hõõrdejõudu ei oleks, libiseks antud keha mööda kaldpinda alla. Kuna see jõud takistab kehade liikumahakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema. Seisuhõõrdejõud on
(1/s) 18 Variant 33. Süsteem koosneb kolmikplokist 1 massiga m1, kehast 2 massiga m2 ja kehast 3 massiga m3. Kolmikploki 1 trumlite raadiused on: kõige suuremal trumlil R, keskmisel r2 ja kõige väiksemal r3 . Kolmikploki inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i. Keha 2 asub kaldpinnal kaldenurgaga = 30° , liuge-hõõrdetegur on . Süsteemi paneb liikuma konstantne jõud P. Leida kinnitusvarrastes OA ja OB mõjuvad jõud S1 ja S2, aga samuti jõud, mis mõjuvad kehadesse 2 ja 3 minevates nöörides. A P B 60º 30º m1 = 10 kg m2 = 30 kg
= 2 3 = 2 53. Loodete definitsioon ja tekkepõhjus koos joonisega. Looded on maailmamere taseme perioodilised kõikumised, millel on ööpäevane rütm, mille põhjustab kuu ning vähemal määral ka päikese gravitatsiooniline mõju. 54. Hõõrdejõu definitsioon ja põhjused. Arvutusvalem horisontaalse pinna korral. Hõõrdejõud jõud, mis püüab takistada kahe omavahel kokku puutuva pinna liikumist üksteise suhtes. = = 55. Tuletage keha kaldpinnal püsimise tingimus. Tehke joonis. = = = = 56. Tuletage valem maksimaalse kiiruse arvutamiseks, millega auto võib kurvi ohutult läbida. = , ringis püsimise tingimus 2 = 2
punkti. See punkt resultandi mõjusirgelt, mille asukoht ei sõltu jõudude mõjusuunast, nim paralleeljõudude keskmeks. 12. Jäiga keha raskuskese 1.Jäiga keha raskuskeskmeks nimetatakse selle kehaga muutumatult seotud punkti, mida läbib antud keha osakeste raskusjõudude resultant keha mistahes asendi korral ruumis. 2. Keha kaaluks nimetatakse jõu arvväärtust, millega raskusväljas asetsev paigalseisev keha surub toele mis on risti tema raskusjõu mõjusirgega. 13. Kehade stabiilsus kaldpinnal Olgu keha horisontaalsel tasapinnal, mis on punktis A kinnitatud tasapinna külge. Oletades, et keha saab pöörelda ümber liigendi A. Mõjugu talle kallutav jõud Q. Kallutav jõud punkti A suhtes: M=-Q*h. Taastavaks/vastumõjuvaks raskusjõud G: M=G*a. Mtaastav>=Mkallutav. Stabiilsustegur k=Mtaastav/Mkallutav. k>1- tasakaal. 14. Staatika aksioomid 1.Tasakaal- 2 absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus vaid siis kui nad on võrdvastupidised ja mõjuvad piki sama sirget. 2
4.5. Enne auto remontimist tuleb veenduda, et bensiinipaagis ja bensiinijuhtmetes ei ole bensiinijääke. 5. TÖÖ AJAL 5.1. Õli ja vesi auto agregaatidest tuleb välja lasta selleks ettenähtud nõudesse. Juhuslikult maha aetud õli tuleb viivitamatult üle puistata saepuru või kuiva liivaga ning see koguda määratud kohta. 5.2. Keevitustööde ajaks tuleb bensiinipaak katta tulekindla materjaliga. 5.3. Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötada peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tõkiskingad, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. 5.4. Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla tõkiskingad
4.5. Auto juhusliku liikuma hakkamise vältimiseks asetada rataste ette ja taha tõkiskingad. 5. TÖÖ AJAL 5.1. Õli ja vesi auto agregaatidest tuleb välja lasta selleks ettenähtud nõudesse. Juhuslikult maha aetud õli tuleb viivitamatult üle puistata saepuru või kuiva liivaga ning see koguda määratud kohta. 5.2. Keevitustööde ajaks tuleb bensiinipaak katta tulekindla materjaliga. 5.3. Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötada peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tugiklotsid, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. 5.4. Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla kiilud
I II 2. h h III 3. ( joon. 1 ) ( joon. 2 ) Joonisel 1 keha on kõrgusel h ja tema potentsiaalne energia on määratud kõrgusega h (pos.I). Kui keha liigub kaldpinnal (pos. II ), siis tema kõrgus kahaneb, seega potentsiaalne energia väheneb. Kiirus kaldpinnal pidevalt kasvab ja sellega suureneb pidevalt keha kineetiline energia. kui keha on lõpetanud laskumise kaldpinnal ( pos. III ), siis potentsiaalne energia on võrdne nulliga. Kogu potentsiaalne energia on muutunud kineetiliseks energiaks ja keha kiirus on kõige suurem. Edasi liigub keha kineetilise energia arvel. Joonisel 2 on keha kujutatud kolmes asendis. Pos.1 on keha mingil kõrgusel h.
määrdetilk. Penetratsiooniarv näitab, kui sügavale määrdekihti tungib standardne katsekoonus 5 s jooksul +25°C juures. Mida suurem arv, seda pehmem on määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav. Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes. Kvaliteetne määre ei tohi esile kutsuda plaadi värvuse muutumist või muid korrosiooni tunnuseid. Kolloidne stabiilsus. See näitaja iseloomustab, kui kergesti õli on määrdest välja pressitav. Seda kontrollitakse erilises katseaparaadis. Stabiilsust iseloomustab ka auruvus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
