Helilaine Robert tahtis mind täna enda bändi kontserdil juba mitu korda tööle saata, kuid see ei tulnud tal mitte kuidagi välja. Seekord ma andestasin talle, see on siiski tema esimene avalik esinemine! Kuid kõik ei pidanud nii kaua, kui mina tööle saamist ootama, kuna Robert sai minu sõpradele hästi pihta ja viis neid tundmatusse rändama. Lõpuks, poole laulu pealt sai Robert õigele kitarrikeelele pihta ja mina, kõige kõrgem noot E, samuti tuntud kui Esimees alustasin oma teekonda 329,6 Hz heli sagedusega Roberti kitarrilt tundmatu kõrva poole. Kuigi mu sõbrad olid mulle rääkinud nende teekonnast positiivsete emotsioonidega, ei tundnud mina ennast oma lennu jooksul sugugi vaimustatult, sest rahvamass, palavus ja kiirus ajasid mind meeletult iiveldama. Mulle sattus esimesena ette punkar kelle kõrva ei suutnud ma esialgu sissegi saada, sest need hiiglaslikud kõrvarõngad varjasid kogu vaate ära. Uuel katsel pääsesin ma kuulmekäiku ja see ...
Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. Heli omadused · Heli omadused on näiteks : 1. Helikõrgus 2. Helikiirus 3. Helivaljus 4. Helitämber 5. Helivältus Helikõrgus See on üks heli omadustest Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz
patsiendi keha sisse reaalajas. Ultraheli uurin põhineb organismi saadetud ja sealt tagasipeegeldunud kõrgsageduslike mehaaniliste võngete intensiivsuse registreerimisel. Seda tehakse käeshoitava anduri abiga, mis on inimkehaga kontaktis. Parema kontakti saavutamiseks kasutatakse veel põhinevaid geele. Saadud andmete analüüsimisel esitatakse must-valge pilt. Peamine eelisultraheli uuringul teiste uuringute ees on see, et teadaolevalt pole tal kahjulikke kõrvalmõjusid. Ultraheli on helilaine mittekuuldava sagedusega 20 kHz kuni 1 kHz. Meditsiinis kasutatake sagedusi kuni 10 kHz. Ultraheli töö põhineb helilainete peegeldumise ja ülekandel. Lainete käitumine kahe keskkkonna piiril sõltub keskkondade vahelisest tihedusest. Alati peegeldub osa lainetest tagasi ja osa tungib teise keskkonda. Üheks tagasilöögiks ultraheli kasutamisel on signaali nõrgenemine, kui helilained liiguvad sügavamale
sagedus ühtib võnkuva süsteemi oma sagedusega nt sõdurite marss sillal, kiigele hoo andmine. · Kahjulik- võnkuv süsteem võib puruneda nt auto mootor, pesumasin, laeva mootor. · Kasulik- nt heli tugevnemine teatud suu asendi korral, heli erinevates ruumides( e akustika), mitmesugustel pillidel. Laine- võnkumise levimine ruumis. Selleks, et tekkiks laine on vaja ruumi ja enamus juhtudel kaa ainet mt merelaine, raadiolaine, helilaine. Ristlaine- võnkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine Võnkumise suund Laine levimise suund Pikkilaine- võnkumine levib pikki laine levimise suunda nt helilaine. Võnkumise suund * Laine levimise suund Keralaine- kivi *viskamine vette, maavärin, mürsu lõhkemine. Tasalaine- nt merelaine.
Tekstilõik hüpersüntaks, tekstoloogia Kõnelõik Tekst Kõne Kõneakt Kõneleja mõte: koostamine morfidest, holofraasidest ja sõnadest (vt. Ameerika loomulik fonoloogia), mõistestamine, keelendamine, luuakse kõneplaan Edasiandmine närviimpulssidena kõneorganitele ja moodustus. Virtuaalne akustiline struktuur teadvuses (nt kuuma kartul suus), neuraalne ja füsioloogiline tegevus Helilaine produtseerimine ja levi, akustiline kõnesignaal Helilaine vastuvõtt kõrvas, selle reaktsioon närviimpulssidena, kõnetaju Mõtte kujundamine kuulaja teadvuses, kõnetuvastus, mõistmine Foneetika mõiste ja harud Foneetika on teadus, mis uurib keele häälikulise ehituse ning inimkõne üksusi, on füüsikaline teadus, kolm alajaotust: artikulatoorne: häälikumoodustus, kõneloome akustiline heli/häälelaine uurimine, kõnesignaali analüüs
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS REFERAAT ULTRAHELI KEITY KIVILO SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ultraheli, kasutusalad 3. Kasutatud kirjandus ULTRAHELI DEFINITSIOON Ultraheli on helilaine mittekuuldava sagedusega 20 kHz kuni 1GHz. Meditsiinis kasutatakse sagedusi kuni 10MHz. Ultraheli genereeritakse pieso kristallide mehaanilise deformatsiooni käigus. Ultraheli ei levi väga hõredates keskkondades Tihedamates keskkondades on probleemiks helivõnkumise viimine sellesse, kuna suurem osa peegeldub pinnalt tagasi. HELILAINETE LEVIMINE Laine levik sõltub materjalist: Gaasiline keskkond võnkumised sumbuvad kiiresti. Tihe keskkond peegeldatakse tagasi
ruumi punktides võnkumine tugevneb või nõrgeneb, interferentsi tingimused lained peavad olema koherentsed, lained peavad olema sama lainepikkusega, interfereerudes lained tugevdavad teineteist, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi või paarisarv poollainepikkusi, interfereerudes lained nõrgendavad teineteist, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi või paaritu arv poollainepikkusi, käiguvahe lainete teepikkuste erinevus kohtumiskohani, valguslaine levib vaakumis, helilaine mitte, helilaine on valguslainest pikem, valgust näeme, heli kuuleme, õlilaik väga õhuke kiht veepeal,kus toimub valgusemurdumine, iga värvus murdub erineva nurga all mis tekitab õlikihi põhjast ja pinnalt peegeldunud valguslainete vahel interferentsi. c=f, c=, f= , v=, max=k, min=(2k+1), 2k= 1, sin=.
tihedusega poorsetes ainetes 4) Peegeldumine suure tihedusega materjalidelt 5) Murdumine erineva tihedusega kk-de piirilt Õhuta (vaakumis) ruumis heli ei levi! Levikiirused: Õhk v = 340m/s Vesi v = 1500 m/s Metallid v = 5000 m/s Heli neeldumine materjalides sõltub sagedusest [f]. Madalad f-id neelduvad rohkem. Näo poolt saabuva heli suund on kahe kõrva toimel määratava täpsusega 3-4°. Kukla poolt tulenev heli on määratav väikese täpsusega. Helilaine suuna määramist kahe kõrva abil nim binauraalefektiks. TEHNILISED PÕHINÄITAJAD: 1) Heli tugevus e. intensiivsus I - see on energia hulk, mida kannab helilaine ühes ajaühikus läbi laine levimissuunaga risti asetseva pinnaühikuga. Mõõteühik |W/m2| kuuldelävi: I0 = 10-12 |W/m2| valulävi: Imax = 102 |W/m2| IdB = 10 log I/I0 2) Heli dünaamiline diapasoon D = Imax/I0 = 102/10-12 = 1014
√ l g Selgita mõistet resonants. Kus see võib esineda? Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt (Keegi lükkab kiike õige sagedusega ja kiige amplituud suureneb). Mille poolest erineb ristlaine pikilainest? Ristlaines toimub võnkumine levimissuunaga risti, pikilaines aga piki levimissuunda. Milline laine on helilaine, valguslaine, raadiolaine, kas rist- või pikilaine? Helilaine – pikilaine Raadiolaine – ristilaine Valguslaine – ristlaine
pV=nRT kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 2. Harmoonilise vvõnkumise energia Harmooniliste võnkumiste energia on võrdeline amplituudi ruuduga: E = 1/2 m 2A2 . Kui harmooniliselt võnkuva süsteemi hälve muutub ajas seaduse x = A cos t järgi, siis kiirusmuutub seaduse v = - A sin t järgi ja kiirendus seaduse a = - 2 A cos t järgi. 3. Ohmi seadus Vaata netist 4. Mis on helilaine Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. Sellise sagedusega võnkumisi nimetatakse akustilisteks võnkumisteks. Madalama sagedusega võnkumisi nimetatakse infrahelideks, kõrgema sagedusega võnkumisi ultrahelideks. Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas
+ Piirjooni (valguse/varju piiri) à kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) à Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.2. Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas.
KORDAMISKÜSIMUSED MEHAANIKA KURSUS VÕNKUMISED JA LAINED 1. Mehaaniline võnkumine ( mõiste, liigid, näited ) 2. Mida on tarvis vabavõnkumiste tekkeks? 3. Mis on harmooniline võnkumine? 4. Hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, ringsagedus ( mõiste, tähis, ühik ) 5. Resonants ( mõiste, näide ) 6. Mis on laine? 7. Ristlaine ( mõiste, näide ) 8. Pikilaine (mõiste, näide ) 9. Mis liiki on helilaine? Kuidas helid jagunevad? 10. Ultraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, kasutamine ) 11. Infraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, miks on see ohtlik ) 12. Mille poolest erinevad muusikalised helid? 13. Helitugevus ( millest ja kuidas sõltub, ühik, kui suur helitugevus on inimesele surmav ) 14. Helikõrgus ( millest ja kuidas sõltub, kui kõrgeid helisid inimene kuuleb ) 15.Lainete peegeldumine ( mõiste, näide ) 16. Lainete murdumine ( mõiste, näide ) 17
+10 337m/s 0 331m/s -10 325m/s -20 319m/s Päikeselisel päeval on maapinna lähedal õhk soojem kui kõrgemal. Soojas õhus levivad helilained kiiremini kui külmas õhus .Helilaine alumine osa levib kiiremini kui ülemine osa ja laine kaldub ülespoole. Öösel on kõrgemal soojem kui maapinna lähedal . helilaine ülemine osa levib kiiremini kui alumine osa ja laine kaldub allapoole. See on üks põhjustest, miks öösel on kuuldavus parem. 3 Heli ja inimene Pane käsi oma kõrile ja tee mingit häält. Sa tunned sõrmede all värinat .Võnguvad häälekurrud. Kõnekeeles nimetatakse häälekurdusid häälepaelteks. Häälekurrud paiknevad kõris
Kõik retseptorid reageerivad maitsetele, aga erineval määral. Kuulmine (Heliretseptorid kõrvas) Helilained sisenevad väliskõrva kaudu ja stimleerivad kuulmekilet, mis paneb keskkõrvas asuvad luukesed liikuma. Need edastavad oma võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena. Helilaine amplituud (detsibellid) = heli valjus Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid Nägemine Stiimul – valgus. Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast
virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 9) Elastsuslaine o Piki ja ristlaine (+ joonised) – Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis o Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. o Lainefunktsioon (+ valem)
Kuju oleneb aine temperatuurist. Nt spektor on päikese või hõõglambi valgusel. 2)Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. (kiirgusjooned) joonspekter on aine nn sõrmejälg. Seda saab gaasilistest ainetest madalal rõhul. 3)neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab. Nt klaverikeelt saab panna helisema ilma klahvile vajutamata. Just selle neeldumisspektri abil, kui siis ruumis tekitada klaverikeelele vastav lainepikkusega helilaine. See helilaine neeldub klaverikeeles ja paneb selle helisema. AINE keemilise koostise saab spektraalANALÜÜSI järgi välja uurida. Inferents: ( k inferentsijärk)kui kahe laine liitumise tulemusel tekivad teineteist tugevdavad või nõrgendavad võnkumised erinevates ruumipunktides. Inferentsi min. dsinalfa=(2k+1)/2=(k+1/2) [SIIS on lained vastasfaasis ja lained nõrgendavad teineteist nendes suundades, kus see reegel kehtib]..... max. dsinalfa=2k*/2=k [lained
kujuelastsuslaineteks. On olemas ka pinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat, valguslaine kannab edasi valgusenergiat. Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisemad on lainepikkus tähisega lambda - , lainekõrgus tähisega h ja lainete levimiskiirust tähisega v. Ristlaine Laineringide tekkimist saab seletada veeosakeste vaheliste mõjujõududega. Kui õngekork võngub üles-alla, hakkab liikuma ka temaga vahetult kokkupuutuv vesi. Et aga
I TEEMA EKSAM 1) Kust tulevad teadmised psüühikasse maailma kohta I. Kanti arvates? Alusteadmised on kaasasündinud. 2) Eristuslävi on vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab). 3) Helilaine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 4) Helisageduse muutumist ühest keskkonnast teise levides nimetatakse heli murdumiseks. 5) Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil. 6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 7) Ülimatsetundlikke inimesi on populatsioonist ligikaudu veerand – neil on keelel olevate seennäsade arv suurem.
Lainetega seonduvad nähtused 1) Maavärinad- maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained. Seismilised lained lähtuvad maavärina koldest kõikidesse suundadesse. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam. 2) Kuulan muusikat kõlaritest- helilained. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. 3) Läänemerel suured lained- ristlained. Võnkumine toimub levimissihiga risti. 4) Elektromagnetlaine- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga.
ainult elastses kk.(vedelik, tahke aine) Pikilaine- võnkumine toimub laine levimise suunas,kõik kk 5.Lainepikkus ja laine levimise kiirus, seosed sageduse ja perioodiga.Ülesanne. 6.Helilained: infraheli-heli, milles rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz. ultraheli-heli, mille sagedus on üle 20000 Hz. Kuuldav heli- 16-20 000 Hz, 16-5000 Hz inimhääl- 60- 1200 Hz 7. Heli iseloomustavad suurused kõrgus- tämber- heli omadus, mis kirjeldab kõlavärvi valjus- kiirus- vahemaa, mille helilaine läbib ühikulise aja jooksul elastses keskkonnas. 9.Resonants, näiteid selle esinemise ja kasutamise kohta. 10.Harmoonilised võnkumised, müra- heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel muusika -
võrdelisteks elektrisignaalideks. Mikrofoneliike on palju, alustades tavalises telefonis olevast mikrofonist lõpetades teaduslikel mõõtmistel kasutatava mikrofoniga. Mikrofoni iseloomustavad omadused on maksumus, stabiilsus, sageduskarakteristik, suunatundlikkus, gabariit, välimus jne. Tööpõhimõtteid, mida mikrofon võib rakendada, on mitu, aga kõik ei sobi igaks elujuhtumiks. Näiteks üsna spetsiifilise kasutusalaga on termoprintsiip, kus helilaine poolt loodud õhuosakeste erinev kiirus muudab kuuma traadi temperatuuri ja seega ka elektritakistust, niiviisi moduleerides elektrivoolu, millega traati kuumutatakse. Enamlevinud mikrofonid töötavad järgmistel põhimõtetel : · muutuv kontakttakistus (nt. süsimikrofon) · piesoelektriline (nt. piesoelektriline e. kristallmikrofon) · elektrostaatiline (nt. kondensaatormikrofon) · elektrodünaamiline või elektromagnetiline (nt. elektrodünaamiline,
1. Võnkumine vahelduva suunaga liikumine tasakaaluasendi ümber. 2. Võnkumisi iseloomustavad suurused: · Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (X) · Amplituud Suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimum hälve · Periood ühe täisvõnke kestvus T= · Sagedus Ajaühikus sooritavate täisvõngete arv f= 3. Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude mõjul. Tasakaalu asend vajalik. (nt. niidi otsas asuv raskus) Sundvõnkumine toimub välise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) 4. Kui eksisteerib jõud, mis takistab võnkumist on tegemist sumbuva võnkumisega. (nt Sumbumatu võnkumine Puudub jõud mid takistaks võnkumist. (nt aineosakeste võnkumine tahkes kehas) 5. Harmooniline võnkumine X= 6. Resonants võnke amplituudi järsk kasvamine välisjõu tõttu kuni sageduse kokkulangemiseni süsteemi oma võnkesagedusega. (nt kiigele hoogu tehes) 7. Laine on liikumine. Tekib millegi tasakaale häirimisel. Kannab edasi liikumine...
või cos funktsiooni põhimõttel, Valem X=x0*sin(2ft) X hälve x0 amplituud t aeg Resonantsiks nim võnke amplituudi tohutut kasvu juhul kui süsteemi enda võnkesagedus ühtib välise energi võnkesagedusega Nt:sõdurite marssimine sillal, kiikumisel hoo juurde andmine. Kasulik:Pilli kõlakast, hääle resonants suus, kontserdi saali akustika. Kahjulik: slidadel marssimisel sild puruneb. Lainetus on võnkumise levimine ruumis Nt:Merelaine, raadiolaine, helilaine, valguselaine. Pikkilaine sel juhul toimub võnkumine pikki laine levimise suunda Nt:Helilaine Ristlaine Sel juhul toimub võnkumine risti laine levimise suunda Nt:Merelaine Lainepikkus on kaugus kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, Tähis ühik on m Laine levimise kiirus v = * f v kiirus laine pikkus f sagedus Lainete difraktsiooniks nim nende kandumist tõkte või avauste taha Nt:Merelained suure kivi taha, tammid, muulid
Lained: Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine on võnkumiste levimine. Lainet elastses keskkonnas tekitab selle ühe osa häiritus, millest tuleb võnkumine ümber tasakaaluasendi. Lainet keskkonnas põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine levimiskiiruse määrab keskkonna inertsuse ja elastsuse vaheline vastastikune toime. Elastsusel põhinevad jõud, mis püüavad häiritusest tingitud seisundimuutust kaotada, inertsus paneb nende jõudude toimele vastu. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat. Heli ja teised võnkumised: Heli keha vibreerib nii, et ta kuju muutub, see paneb õhuosakesed tihedalt hõredalt liikuma. Tihi-hõre- k...
Kui õhuosakeste võnkumine meie kõrvani jõuab, kandub võnkumine meie trumminahale, sealt läbi luukeste süsteemi sisekõrva. Seal võtavad meelerakud võnkumise vastu ja tõlgivad meie ajule arusaadavasse elektriliste impulsside keelde. Sellest keelest saame ka meie aru - see annab meile teada, kas heli oli vali, tasane, kõrge või madal, kas heliread moodustasid kõne, muusika või linnulaulu. Helikõrgust mõõdetakse hertsides, mis sisuliselt näitab, mitu korda sekundis helilaine võngub. 20 000 hertsi (Hz) ehk 20 kilohertsi (kHz) näitab, et helilaine võngub 20 000 korda sekundis. KUIDAS LOOMAD HELI TEKITAVAD? Nagu öeldud, on heli tekitamiseks vaja võnkuvat objekti. Seda võnkumist võib eluslooduses tekitada viiel erineval moel: 1. Lihasjõul pannakse võnkuma mingi kile või kotike. Selliseks kileks on näiteks tsikaadide heliorgan, mis kujutab endast väikest trummi, kus trumminahale mitte ei lööda, vaid see tõmmatakse lihasjõul tagasi ja lastakse lahti.
KASUTUSALA Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. MÄNGIMISVIIS Muusikut, kes mängib trompetit nimetatakse trompetistiks. Nagu kõikide vaskpillide puhul, tekib heli õhu puhumisel läbi huulte, tekitades "sumiseva" heli huulikusse ning helilaine õhujoas. Mängija saab valida helikõrguse ülemtoonide reast, muutes huuleava suurust ja pinget suusõõrlihases. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trompetisse. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja -mugavust. Üldiselt, mida
V: 30 Hz kuni 200 Hz . Klaver tekitab samasuguseid sagedusi . 4. Kuidas töötab kõlar? V: Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). 5. Millised loomad kuulevad suuremat sagedusala, kui inimene? Lammas, lehm , hobune , koer, jänes, delfiin, kass, rott, hiir, nahkhiir. 6. Kui pikk on inimese poolt tekitatav keskmine helilaine? V: 680 Hz 7. Millised loomad kuulevad ultraheli? ? V: Lammas, hobune, lehm, jänes, koer, kass, rott, hiir, nahkhiir, delfiin 8. Mis eristab muusikariista poolt tekitatud heli mürast? V: Muusikalised helid on helid, mis koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Mürad on helid, mille ajaline käik ei ole perioodiline ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu. Võib öelda ka, et müra on kombinatsioon nõrkadest ja sagedastest löökidest . 9
Pöördliikumise korral asub trajektoori kõverus keskpunkt keha sees (Maa, vurr). Tiirlemise puhul on trajektoori keskpunkt väljaspool keha (Maa tiirleb ümber Päikese, kass tiirleb ümber palava pudru). Pöördenurgaks nim. nurka, mille r muutub mingi aja jooksul (Rad). (360º=2piirad,l=R). Nurkkiirus näitab kui suur pöördenurk läbitakse ühes ajaühikus (W=l/t= l/rt=v/r ; w- nurkkiirus rad/s). Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe(v=l/t , (m/s)). Ringliikumise perioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul läbitakse 1 täisring(T;T=2pii/w). Ringliikumise periood on seotud nurkkiirusega. Ringliikumise sageduseks nim ajaühikus tehtavate täisringide arvu(f), on seotud nurkkiirusega(w=2piif e f=w/2pii; 1Hz=1/s). Periood ja sagedus on teineteise pöördarvud(f=1/T). ringliikumise kiirendus- kiiruse suund muutub ringliikumisel pidevalt, ning kui see muutub, muutub ka kiirusvektor. Kui aga kiirusvektor muutub, on tegemist kiire...
Kui häiriv jõud on perioodilise iseloomuga, võib heli liikumist iseloomus- c T tada harmoonilise seadusega ; λ – lainepikkus; T – võnkumiste periood. Heli levimisel elastses kekskonnas tuleb silmas pidada, et osakesed ei osale kulgliikumises, vaid võnguvad oma tasakaaluasendi ümber. Helilainete kujud Elastses keskkonnas leviva helilaine kuju määravad keskkonna füüsikalised omadused. Tahkes kehas, kus toimib nihke deformatsioon, levivad lained osakeste nihkele ristsuunas. Selliseid laineid nimetatakse põikilaineteks. Vedelikes ja gaasides tänu molekulide liikuvusele puudub elastne deformatsioon. Kui püüda lähendada või eemaldada kaht vedeliku naaberkihti, tekivad vastujõud, mis takistavad kokkusurumise või tõmbe deformatsiooni. Osakeste võnkumine toimub ainult vastujõudude suunas
· Kuidas nimetatakse teooriat, mis usub, et valgus koosneb osakestest? korpuskulaarteooria · Mida ei suuda seletada valguse osakesteteooria? Valgusvihid läbivad üksteist takistamatult. · Mida seletab osakesteteooria? Teravate varjude tekkimist. · Mida ei suuda laineteooria seletada? Teravate varjude tekkimist. · Mida seletab laineteooria? Valgusvihkude teineteisest takistamatutläbiminekut analoogia põhjal veelainetega, mis läbivad üksteist segamatult. · Kelle katsed näitasid, et valgusel on lainelised omadused? · Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Valguskvantideks e footoniteks. · Kuidas muutuvad elektri- ja magnetväljad? Avaldab perioodilise muutumise. · Millest koosneb valguslaine? Elektriväljast ja magnetväljast. · Miks räägitakse valguslainest ainult elektrivälja muutumise abil? Need käituvad sarnaselt, valguse toimel tekib signaal just elektriväljas. · Mis kiired vastavad tasa...
Võnkesagedus - iga keha võib võnkuda kindla sagedusega,seda sagedust nim. oma võnkesageduseks. Ühikuks on Hz ja seos: T = 1/f 10.Mis on resonants? Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nim. resonantsiks. 11.Harmoonilise võnkumise võrrand? X= x sint 12.Mis on: laine - laineks nim. võnkumiste levimist ruumis. Pikilaine - niisuguseid laineid,kus võnkumine toimub piki lehvimissihti nim. pikilaineks.N: helilaine. Ristlaine - selliseid laineid,kus võnkumine toimub lehvimissihiga risti,nim. Ristilaineks. N:veepinnal olev laine. 13.Mis on lainepikkus ja selle seos lainekiirusega? Lainepikkuseks nim. piki lehvimissihti mõõdetud vähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. 14.Mis on: lainete interfents - nim.mitme laine liitumist, üheks resultantlaineks. Difraktsioon - nähtust kus lained painduvad tõkete taha nim. lainete difraktsiooniks.
``tulerõngana``.3.4.Kilpvulkaan:magma sisaldus35%/52%,magma voolab rahulikult maapinnale,valgub pikkade laavavooludena laiali ja ``ehitab``lameda vulkaanikoonuse.Kõik ookeanilised vulkaanid on kilpvulkaanid.N:Mauna Loa.Kihtvulkaanid:magma sisaldus52- 65%,laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse.Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.N:Etna.5.Kehalaine:kerapinnalaadsete frontidena nagu helilaine õhus.Eristatakse kiiremaid P-laineid e pikilaineid mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvateja välja venivate impulssidena.S-laineid e ristilaineid.Pinnalaine:Piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist.Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt.Rayleighi lained panevad maapinna lainetama.Lovei lained aga võnguma. Selgita:Uue mandrilise maakoore teke- Kurd mäestike teke-maakoore kokkusurumis
Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Mikrofoniliike on palju, alustades tavalises telefonis olevast mikrofonist lõpetades teaduslikel mõõtmistel kasutatava mikrofoniga. Mikrofoni iseloomustavad omadused on stabiilsus, sageduskarakteristik, suunatundlikkus, suurus, välimus, maksumus ja nii edasi. Tööpõhimõtteid, kuidas mikrofoni valmistada, on mitu. Näiteks üsna spetsiifilise kasutusalaga on termoprintsiip, kus helilaine poolt loodud õhuosakeste erinev kiirus muudab kuuma traadi temperatuuri ja seega ka elektritakistust, niiviisi moduleerides elektrivoolu, millega traati kuumutatakse. Mikrofonis on membraan, mis on helilainele avatud ja tavaliselt võrega kaitstud (vältimaks näiteks otsese hingeõhu tekitatud võnkumist). Membraan võib helilaine suhtes olla paigaldatud kahel viisil: · Membraan moodustab suletud anuma ühe pinna, nii et helilained avaldavad mõju
Töö kategooria- töö piiritlemine füüsilise koormuse järgi inimorganismi üldise energiakulu alusel. 2.Müratase Heli- heliks nimetatakse mehaanilist võnkumist, mis levib elastses keskkonnas, gaasilises, vedelas või tahkes aines, kuid ei levi vaakumis. Inimese jaoks tähendab heli õhuvõnkumist, mida tajutakse inimkõrvaga. Müra- inimest häiriv või tema tervist ja healolu kahjustav heli. Heliintensiivsus- helitugevus on energiahulk, mis kaasneb helilaine levikuga ajaühiku jooksul läbi ühikpinna, mis on risti laine levimissuunaga.(Tähiseks I ja mõõdetakse W) Helirõhu tase ehk müratase- kuna inimese kõrv tajub suurt helirõhkude vahekorda, siis kasutatakse helirõhu hindamiseks suhtelist mõõteskaalat ning ühikut detsibell (dB). Valulävi, suurim helirõhk, mida inimene kuuleb on 200 Pa ja sellele vastab müratase 140 dB.See on inimesele kahjulik ja tekitab pöördumatuid kahjustusi.
f-sagedus(Hz-herts) Sageduse ja perioodi vaheline seos : f=1 :T ; T=1:f, kus Ton periood(s) ja f on sagedus (pööret/s) 4. Lained Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega.Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. 5. Lainete omadused Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust).Näiteks :Lainete omadused mingis merepunktis sõltuvad:tuule kiirusest, suunast ja nende väärtuste ajalis-ruumilisest jaotusest , rannajoonest, merepõhja iseloomust (sh. lainete ja rannajoone ning merepõhja vastasmõjust), lainetevahelisest energiavahetusest, hoovustest, stratifikatsioonist (suhteliselt vähe) 6
Kiirus ei sõltu ka helilainete sagedusest. Helilained 7 Heli on lainena leviv õhumolekulide edasi-tagasi võnkumine. Kui mingil hetkel surutakse ühes kohas õhumolekulid kokku, siis tekib selle kõrvale samaaegselt molekulide hõrendus. Üksteise järel kulgevad õhu tihendused ja hõrendused kujutavadki helilainet, mis lähtub heliallikast ja jõuab meie kõrvadesse. Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. Resonants
Lateraalne põlvikkeha aju süvastruktuurides Eristuvad kaks erineva funktsiooniga teed: * ,,Kus on" liikumine, asukoht. M-tee jätk parietaalsagarasse * ,,Mis on" värvid, kuju, identifitseerimine, P-tee jätk temporaalsagarasse Sissejuhatus psühholoogiasse 17 Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed Sissejuhatus psühholoogiasse 18 Kõrva ehitus Olulised kõrva anatoomia kuulmisega seotud mõisted: Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi,
Altimeetria Marianne Kangur Kõrguse määramist meretasemest nimetatakse altimeetriaks. Väga oluline lennunduses. Altimeetria andmeid kasutatakse suurema mastaabiga protsesside iseloomustamiseks. - Madal lahutusvõime Kõrguse mõõtmiseks kasutatakse altimeetrit, mis on kalibreeritud vastavalt ICAO standardatmosfäärile (et kõigil lennukitel näitaks etteantud rõhu juures sama kõrgust). Altimeetrite jagunemine Rõhu altimeeter (pressure altimeter) Kõrguse määramine põhineb atmosfääri rõhu mõõtmistel. Mida suurem kõrgus, seda madalam rõhk. Kasutusvaldkonnad: Matkamine (aitab asukohta määrata) Lennundus Helilaine altimeeter (sonic altimeter) Testiti aastal 1931 USA õhujõudes Palju usaldusväärsem ja täpsem rõhu altimeetrist Kasutab mitmeid kõrgel sagedusel helisid (nagu nahkhiir) Radar altimeeter (radar altimeter) Mõõdab sirgjoonelisemalt (kasutade...
FÜÜSIKA EKSAM 1. VEKTORID Vektorid ja skalaarid Suurusi, mida saab esitada ühe arvuga, nimetatakse skalaarseteks suurusteks Suurust, mille täielikuks määramiseks on peale arvväärtuse vaja ka sihti ja suunda, nimetatakse vektoriaalseks suuruseks Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku sellist sirglõiku iseloomustavad siht, suund ja pikkus: siht näitab, kuidas vektor asetseb suund näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud pikkus on vektori arvväärtuseks Vektori koordinaatide arvutamine: Kui A(x1;y1) ja B(x2;y2), siis vektor AB = (x2-x1;y2-y1) Nullvektor Vektorit O = (0; 0) nimetatakse nullvektoriks o nullvektori pikkus on võrdne nulliga o nullvektori alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad o nullvektori siht ja suund ei ole määratud Vektorite liitmine Vektorite summa koordin...
DIFRAKTSIOON Frolova Karina Aro Aleksei 11B Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava. Sarnane nähtus esineb siis, kui valguslaine levib läbi aine, millel on levimissihis muutuv murdumisnäitaja, või kui helilaine levib läbi muutliku akustilise impedantsiga keskkonna. Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k.a helilainete, vee lainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Ka füüsilistel objektidel on lainelised omadused (aatomtasandil), difraktsioon esineb ka mateeria korral ning seda uuritakse kvantmehaanika seaduspärasustega. Itaalia teadlane Francesco Maria Grimaldi võttis
a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOOLKERASSE * C) PAREMA SILMA INFORMATSIOON EDASTATAKSE VÕRDSELT NII PAREMASSE KUI VASAKUSSE AJUPOOLKERASSE 5)Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatõõtluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks a) helilaine sagedus b) heli valjus c) heliallika ruumiline paiknemine kuulaja suhtes d) heliallika identifitseerimine(kes voi mis pohjustas heli) 6)Somatosensoorne(suva-ja puutetundlikkus) süsteem tõõtleb jargmist informatsiooni: a) nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused b) limaskestaga kontaktis olevate pindade keemilised omadused c) valiskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur d) kehaosade omavaheline suhe 7)Ganglion on a) närvirakkude kogum b) närvikiudude kogum
HELI OMADUSED. HELI ON MIS TAHES KESKONNAS LEVIV MEHHAANILINE VÕNKUMINE. HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( )Teades seda,saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/s. Heli levib ka mööda luud. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt,vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega
Füsa arvestus Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mistahes ajahetkel Vabalangemine liikumine raskusjõu mõjul, raskuskiirendus on 9,8 m/s2 Newtoni 1. seadus - Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2. seadus - Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3. seadus - Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse kuid vastassuunalise jõuga -F Jõu liigid: Hõõrdejõud Elastsusjõud Normaaljõud Raskusjõud Mis on jõud? Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Kaal - Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Mehaaniline energia - Iseloomustab keha võimet teha tööd, koosneb kineetilisest ja potentsiaalsest energiast E võrdub Ek+Ep Töö ja võ...
Kordamisküsimused - elektromagnetlained 1. Mida nimetatakse võnkumisteks mehhaanikas? 2. Mida nimetatakse võnkumisteks elektrodünaamikas? 3. Mida iseloomustavad/mis on järgmised võnkumiste ja lainetega seotud suurused: a) hälve; b) amplituud; c) võnkeperiood; d) võnkesagedus; e) lainepikkus f) laine levimiskiirus 4. Milline tingimus peab olema täidetud, et öelda võnkumised toimuvad samas faasis? 5. Milline tingimus peab olema täidetud, et öelda võnkumised toimuvad vastandfaasis? 6. Mida nimetatakse laineks mehaanikas? 7. Millised tingimused peavad olema täidetud mehaaniliste lainete tekkimiseks? 8. Milliseid laineid nimetatakse pikilaineteks? 9. Milliseid laineid nimetatakse ristlaineteks? 10. Mis on lainefront? 11. Kuidas liigitatakse laineid lainefrondi kuju põhjal? 12. Mis on seisulaine? 13. Kirjelda laine levimist homogeenses keskkonnas? 14. Milles seisneb lainete interferentsinähtus? 15. Millised tingimused peavad olema täidet...
lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis. 2) langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks jääv suurus. 17. Milles seisneb Doppleri efekt? Kuidas peab liikuma laineallikas vaatleja suhtes, et tema tekitatud lained oleks ruumis kokku surutud? Välja venitatud? Kuidas muutub meist eemalduva vormelauto hääl võrreldes meile läheneva auto omaga? Milline on selle nähtuse selgitus? Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ning suunast. Laineallikas peab vaatleja suhtes liikuma eemale, et tema tekitatud lained oleks ruumis kokku surutud, aga et oleks välja venitatud, siis peab laineallikas liikuma vaatlejale lähemale. Meist eemalduv vormelauto hääl muutub madalamaks, kui meile läheneva auto omaga. Heli tuleb meile lähemale suurema sagedusega aga eemaldub väiksema sagedusega.
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
HELI OMADUSED. HELI ON MIS TAHES KESKONNAS LEVIV MEHHAANILINE VÕNKUMINE. HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( leia avaldis km/h ) Teades seda, saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/ s. Heli levib ka mööda luid. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt, vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega
Kariibide ning Lõuna-Ameerika suunas. Kogu kärast hoolimata seilavad tänapäeval nendes vetes paljud meresõitjad, ilma et nendega midagi juhtuks. Lugusid ja fakte, mis tõestaks röövelliku Saatanamere olemasolu, jääb järjest vähemaks. Ja üha enam inimesi kaldub uskuma, et kogu lugu oli viiekümnendatel osavalt üles puhutud meediamull. Räägitakse, et Bermuda kolmnurk sigitab infraheli laineid. Infraheli on helilaine sagedusega 16 Hz, õhus on nende lainete pikkus üle 20 meetri. Inimesed ei kuule infraheli, kuna see on madalam meile kuuldavast helist. Infraheli võib tekkida tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste, plahvatuste, vulkaanipursete, maavärisemisega, äikesega või mitmesuguste mehhanismide töötamisel, masinate vibreerimisel. Infraheli mõjub inimorganismile väga halvasti, põhjustades väsimust, iiveldust, valu
üleslükkejõu olemasolu. Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale. Sealjuures võrdub üleslükkejõud selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga: Fa = m g = V g, kus on vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala ja gvaba langemise kiirendus. Archimedese jõud on raskusjõule vastassuunaline. Helirõhk Helirõhk on rõhk, mis tekib helilaine levimisel gaasis või vedelikus. See on akustiliste võnkumiste poolt tekitatud rõhk p pinnale. Inimkõrvas kuulmisaistinguttekitav minimaalne rõhk on 10-5 Pa. See on 1010 korda väiksem atmosfäärirõhust. Valuaistingut tekitab helirõhk ligikaudu 100 Pa. Tähis: p, mõõtühik paskal (Pa) Õhurõhk Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisimad on lainepikkus (tähis lambda ), lainekõrgus (tähis h) ja lainete levimiskiirust(tähis v). 5 Pendlid. Matemaatiline pendel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
