Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt k...
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt k...
1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Avaldist , kus on reaalarvud, nimetatakse arvreaks. Selle rea esimese liikme summat nimetatakse selle rea -ndaks osasummaks, st. Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv. Näide 2. Uurime rea koonduvust. Tegu on positiivse arvreaga, sest Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga , see geomeetriline rida on koonduv, sest ...
7) ning Lause ,et Kui kõikide r = 1,2,..., n2 – 1 korral. Edasi leidub vähim indeks n3, et ∑𝑘=1 𝑝𝑘 + ∑𝑘=1(−𝑞𝑘 ) + ∑𝑘=𝑛1 +1 𝑝𝑘 > a jne. Tulemuseks on 0 0 < 0 23. Näidata, et Fourier rea n-s osasumma on keskmiselt (L 2 -normi mõttes) parim lähend võrreldes teiste sama 𝑘 rida p1 + ... + 𝑝𝑛1 + (−q1) + ... (−𝑞𝑛2 ) + 𝑝𝑛1 +1 + ..
Siinuse spekter e j (ω c t +ϕ ) + e − j (ω c t +ϕ ) Euleri valem: cos(ω c t + ϕ) = 2 ∞ ∞ 1 ( ) ∫ cos(ω c t + ϕ)e − jωt dt = 2 ∫ e j(ω c t +ϕ ) + e − j (ω c t +ϕ ) e − jωt dt −∞ −∞ 1€∞ j (ω c t +ϕ ) − jωt 1 ∞ − j (ω c t +ϕ ) − jωt = ∫e e dt + ∫ e e dt 2 −∞ 2 −∞ 1 jϕ ∞ j 2πf c t − j 2πft 1 − jϕ ∞ − j 2πf c t − jωt = e ∫e e dt + e ∫ e e dt 2 −∞ 2 −∞ 1 jϕ ∞ − j 2π ( f − f c ) t 1 − jϕ ∞ − j 2π ( f + f ...
𝑑𝑥 (𝑘𝜖𝑁0 ). Fourier' rea komplekskuju: 3. Näidata, et Fourier rea n-s osasumma on keskmiselt (L 2 -normi mõttes) parim lähend võrreldes teiste sama 1 𝑖𝑘𝜋𝑥 9. Mitmemuutuja funktsiooni osatuletised ja nende tähistus
1. Juhusliku signaali ja selle realisatsioonide MA(All-Zero mudel) ARMA mudeli iseloomustab määratakse olenevalt parameetrist NW, kus N on CAT. Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja jär...
Eksami mõisted (35 punkti), igale küsimusele võivad lisanduda näited. I osa Algebra ja geomeetria (8 punkti) 1. Vektorruumi mõiste, omadused. 2. Vektorruumi alamruum. Lineaarkate - alamruumi oluline näide. 3. Vektorsüsteemi lineaarne sõltuvus ja sõltumatus. 4. Moodustajate süsteem. 5. Vektorruumi baas. Vektori koordinaadid baasi suhtes. 6. Vektorid. Geomeetrilise vektori mõiste. Lineaartehted, tehete omadused. Vektori projektsioon sirgele, teljele. Vektori pikkus. Vektori ja punkti koordinaadid 3- mõõtmelises ruumis. 7. Skalaarkorrutise mõiste. Skalaarkorrutise omadused. Skalaarkorrutise arvutamine koordinaatkujul. 8. Vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tingimused. Kahe vektori vahelise nurga leidmine. 9. Vektorkorrutise mõiste. Vektorkorrutise omadused. Vektorkorrutise arvutamine koordinaatkujul. Rööpküliku ja kolmnurga pindala arvutamine. 10. . Segakorrutise mõiste. Segako...
Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis põhjustel satuvad seosed DSM maatriksis ülespoole diagonaali? Vali üks või enam: a. paralleelsete tegevuste korral b. järjestikkuste tegevuste korral c. on võimalik kõigil kirjeldatud juhtumeist d. tagasisidestatud tegevuste korral Küsimus 8 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliste töövahendite vahele paigutuks modaalanalüüs? Vali üks või enam: a. CAD - Fourier Analyzer b. Fourier Analyzer FEM c. CAD - FEM Küsimus 9 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas autoistme seljatoe projekteerimisel on analüüsi kriteeriumiks: Vali üks või enam: a. Elastsed deformatsioonid b. Pinged c. Plastsed deformatsioonid Küsimus 10 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on omavahel seotud sünergia ja toote kvaliteet? Vali üks või enam: a
M-PAM (- Fourier (f), : ): (eristaja): M-QAM: , M=2k k .
......................................... 4 2.1.1 Disjunctive normal form .................................................................................................. 4 2.1.2 Conjunctive normal form ................................................................................................ 5 2.2 Algebraic normal form ............................................................................................................. 5 3. Walsh and Fourier transforms ......................................................................................................... 7 3.1 Hadamard matrices ................................................................................................................. 8 4. Correlation immunity and algebraic immunity ............................................................................... 9 4.1 Cross-correlation and autocorrelation ................................................
Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad) §1. MITME MUUTUJA FUNKTSIOONID 1. Ruum R m , hulgad selles ruumis Def. Kõigi m reaalarvust koosnevate järjestatud süsteemide P = ( x1 ,..., x m ) hulka nimetatakse m-mõõtmeliseks ruumiks. Def. Kui m-mõõtmelises ruumis defineeritakse süsteemide P = ( x1 ,..., x m ) ja Q = ( y1 ,..., y m ) m vaheline kaugus d (P, Q ) valemiga d (P, Q ) = (x - y i ) , siis nimetatakse seda ruumi 2 i i =1 m-mõõtmeliseks eukleidiliseks ruumiks ja tähistatakse R m . Süsteemi P = ( x1 ,..., x m ) nimetatakse ruumi R m punktiks ning reaalarve xi (1...
toetas materiaalselt tema õde ja perekonda. Need on kaks tegelast, kes omavad reaalseid prototüüpe. Selles tekstis peegelduvad autori isiklikud muljed. Erakorteri võimalus, vahetab tihti. Antud perioodil jälgib ta Peterburi vaeseid inimesi. Miks selline pealkiri? Kahetähenduslikkus Vaesed materiaalselt vaimuvaesed Ideoloogiline taust 40ndateks on Dostojevskil välja kujunenud poliitilised vaated. On tutvunud prantsuse sotsiaal-utopistide ideedega. Charle Fourier. Vene haritlased huvitusid sotsiaal-utopismist 30/40ndatel. Ühiskondlik elu tuleb ümber korraldada. Sotsiaalne ebavõrdsus. Venelased lähtusid Russeau ,,loomuliku inimese" teooriast, kus Russeau väitis, et inimkond eksisteeris õnnelikult, kuni tekkis sotsiaalne ebavõrdsus, millest kasvasid välja erinevad pahed. Inimene sünnib maailma puhtana, kuid ühiskond rikub inimese. Prantslased ja sotsiaal-utopismi idee
1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 55 55 0 Hõiveseisund 10 7 3 Valimistooni kestus: 10sek. Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. Rahuseisundi korral rakendades Ohmi seadust selgub, et eeltakisti pingelang (0V) jagatud takistusega (50) on siiski 0A. Seega rahuolekus vooluringis voolu ei ole. Hõiveseisundis ilmneb eeltakistil pingelang 3V. Rehkendus: I = (3V/50) = 0.06A = 60mA. Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Terminalseadme takistuse saab leida lähtudes eelmises punktis leitud voolutugevusest 0.06A ning hõiveseisundi pingest 7V. Seega R(tel) = (7V/0.06A) = 116.67. Kogu takistuse saab samuti leida lähtudes voolutugevusest hõ...
some features describing fabric pilling. Finally, such parameters are used for grading the fabrics or for characterizing their quality. While the starting point and the final results are ultimately shared by all the techniques, what changes is the method adopted for extracting the information used for pilling grading. On the basis of main literature works, in the present work the following categories are identified: 1) 2D imaging methods based on thresholding. 2) 2D imaging methods based on Fourier and/or Wavelet analysis. 3) 3D imaging methods. 4) AI-based methods (using either 2D or 3D images). Understandably, different categories could be used for describing existing works. Moreover some more recent techniques use approaches comprised in more than one of the above categories. Nevertheless, it is authors’ opinion that the given categorization, although open to improvement, is effective for understanding and systematizing the knowledge about how the pilling assessment
Spektroskoop võimaldab optilisi spektreid vaadelda ja visuaalselt hinnata. Enamasti nähtava spektriosa jaoks. Spektromeetrite tüübid Järjestikune kiirguse intensiivsust erinevatel lainepikkustel mõõdetakse järjest (üksteise järel). Paralleel samaaegselt mõõdetakse intensiivsusi mitmel erineval lainepikkusel mitme detektori abil. Multiplex üks detektor registreerib samaaegselt erinevate lainepikkustega kiirguste intensiivsusi. Nt. Fourier spektromeeter. Filtriga ühe või mitme filtriga ühe või mitme lainepikkuse eraldamiseks 17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h
Vektorruum Mittetühja hulka V nimetatakse vektorruumiks üle reaalarvude hulga R, kui sellel hulgal on defineeritud lineaarsed tehted: hulga V elementide liitmine ja korrutamine skalaaridega nii, et on täidetud järgmised tingimused: hulk V on kinnine elementide liitmise suhtes ja hulk V on kinnine skalaariga korrutamise suhtes Vektorruumi 1) leidub nullelement omadused 2) iga elemendi a korral leidub tema vastandelement a 3) (a+b)+c=a+(b+c) 4) a+b=b+a 5) k(a+b)=ka+kb 6) (k+l)a=ka+la 7) (kl)a=k(la) 8) 1a=a Vektorruumi Vektorruumi alamruumiks nimetatakse vektorruumi V mittetühja alamhulka U, alamruum kui U on vektorruumi V tehete suhtes vektorruum üle ...
Vastavalt sellele neelavad nad kiirgust ka erinevatel sagedustel. Töötab põhimõtteliselt nagu UV-Vis spektroskoopia, kasutatakse orgaaniliste molekulide indetifitseerimiseks. Praktikas mõõdetakse molekuli võnkumise neeldumispektrit infrapunaspektroskoopia abil. IP spektromeetrid jagunevad järgmiselt: Dispersiivsed (monokromaatoriga) klassikaline, sama tüüpi ehitusega nagu UV-Vis spektrofotomeeter. Tänapäeval enam praktiliselt ei toodeta Fourier teisendusel (FT) põhinev tänapäeval täielikult domineeriv Mittedispersiivsed (ND) filtritel baseeruvad, enamasti gaasianalüsaatorid. Seletage Fourier´i teisendusega infrapunaspektroskoobi (FTIR) tööpõhimõtet FTIR (Fourier Transform Infra Red) spektromeetrias registreeritakse kiirguse võngete profiil (signaali intensiivsuse muutus ajas) ja saadakse interferogramm (aja teljel spekter). Interferogrammile rakendatakse
ja paaritutel ajamomentidel muutub komponent koossiinus nulliks. Selle tulemusena saame koossiinuse paarisarvulised väljavõtted ja siinuse paarituarvulised väljavõtted. Et arvutada faasi ja amplituudi on ka vaja koosiinuse paarituarvulisi ja siinuse paarisarvulisi komponente. Nende hinnangud saame interpolatsiooni käigus. Kui signaal ei ole moduleeritud, siis pole selleks vajadust kuna paaris ja paaritu komponent on võrdsed. Komplekssignaali diskreetne Fourier teisendus(DFT) Kasutatakse signaali spektri saamiseks. Tegeletakse kindlate väärtustega kindlatel ajahetkedel. Teisendus tehakse kindla perioodi ulatuses. Valemid on järgmised: 1 2 N -1 S (k ) = n =0 s ( n) exp( - j nk ) N N 1 2 N -1 s ( n) = k =0 S ( k ) exp( j nk ) N N
28. Positiivsete arvridade koonduvustunnused (Cauchy, D’Alembert, võrdlustunnus, integraaltunnus). 29. Vahelduvate märkidega rea koonduvustunnus (Leibnizi tunnus). 30. Absoluutselt koonduv rida ja tingimisi koonduv rida (definitsioonid, omadused). 31. Funktsionaalrida (definitsioon). 32. Taylori ja Maclaureni read (definitsioon, leidmine). 33. Astmerida (definitsioon, omadused, koonduvusraadius ja koonduvusintervall – kuidas neid leida?). 34. Fourier rea rakendusalasid. 35. Zeno paradoksid. 1. 2. nivoojooneks 3. 5. 6. 7. Statsionaarsete punktide leidmine > Osatuletiste leidmine + determinant > Tuleuse põhjal otsustamine 8. Leiame statsionaarsed punktid piirkonnas D > Leiame statsionaarsed punktid piirkonna D rajal > Mat.Analüüs 2 Page 1 7. Statsionaarsete punktide leidmine > Osatuletiste leidmine + determinant > Tuleuse põhjal otsustamine 8
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks või enam: a. turundus b. finantseerimine c. müük d. tootmine Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks või enam: a. toote plaanimine b. tootmise korraldamine c. turuuuringud d. toote kontseptsiooni kavandamine Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks või enam: a. 4050% b. 5060% c. 2030% d. 3040% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks või enam: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks või enam: a. 19921995 b. 19951997 c. 19961999 Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? Vali üks või enam: a. toote h...
Süntesaatori areng läbi aegade Jaspar Raissar 8 Klass Ruila Põhikool Süntesaator kõnekeeles ka sünt on muusikasmuusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks süntesaatoriteks . Riistvaralised süntesaatorid jagunevad analoog- ja digitaalsüntesaatoriteks. Süntesaatori kontrollerina kasutatakse enamasti klaviatuuri, kontrollnuppudega paneeli, lintkontrollerit, hiirt või arvuti sõrmlauda. Klaviatuur võib olla süntesaatoriga integreeritud või ka eraldi aparaat, mis võib olla ühendatud ühe või mitme süntesaatori või arvutiga MIDI, USB või FireWire ühenduse abil. Heli ja helisüntees Süntesaatorite töö põhineb erinevatel helisünteesi meetoditel. Kõik helid ...
Süntesaator Süntesaator Süntesaator on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai kõnekeeles ka sünt, on muusikasmuusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatoriteks . Riistvaralised süntesaatorid jagunevad analoog- ja digitaalsüntesaatoriteks. Süntesaatori kontrollerina kasutatakse enamasti klaviatuuri, kontrollnuppudega paneeli, lintkontrollerit, hiirt või arvuti sõrmlauda. Klaviatuur võib olla süntesaatoriga integreeritud või ka eraldi aparaat, mis võib olla ühendatud ühe või mitme süntesaatori või arvutiga. Heli ja helisüntees Süntesaatorite töö põhineb erinevatel helisünteesi meetoditel. K...
SÜMMEETRILISE STRUKTUURIGA peamiselt viiteaja ja doppleri FIR FILTER-idee seisneb selles, et sagedusnihke potentsiaalse likvideerida viide sisend ja mõõtetäpsuse ning signaalide väljundsignaalide vahel. Selleks tuleb potentsiaalse eristusvõime hulgaliseks Nihutada ajaarvamise impulsskaja hindamiseks. TÄISNURKNE, keskpunkti. IMPULSISISESE Arvutusmahtu on võimalik kokku hoida MODULATSIOONITA SONDEERIV kui fir filtri impulsskaja on paaris või SIGNAAL-analüütiline valem: paaritu funktsioon. Paarisfunktsiooni s(t)=A(t)cos0t. Kompleksamplituud on korral . Määramatuse funktsiooni h(n) = h c (n)h c (- n) =h c (n) N . uurimisel kasut tema lõikeid erinevate üksteise suhtes tuleb nihutatud tasapindadega. Keerukuse tõttu sisendsignaalid summeerimise alusel kas...
Konservatism : Edmund Burke,Georg Wilhelm Hegel. Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda. Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque. Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas töö...
atmosphere and the ocean, in changes in the global water cycle, in reductions in snow and ice, in global mean sea level rise, and in changes in some climate extremes. Initial causes of temperature changes Greenhouse gases The greenhouse effect is the process by which absorption and emission of infrared radiation by gases in a planet's atmosphere warm its lower atmosphere and surface. It was proposed by Joseph Fourier in 1824, discovered in 1860 by John Tyndall, was first investigated quantitatively by Svante Arrhenius in 1896, and was developed in the 1930s through 1960s by Guy Stewart Callendar. Solar activity Since 1978, output from the Sun has been precisely measured by satellites. These measurements indicate that the Sun's output has not increased since 1978, so the warming during the past 30 years cannot be attributed to an increase in solar energy reaching the Earth . The graphs show otherwise.
kasutusele MIDI, digitaalse elektroonilise heli seriaalne kasutajaliinides ja kommunikatsiooniprotokoll. MIDI -> Musical Instrument Digital Interface. on muusikas elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine. Kõik helid moodustuvad mingist kombinatsioonist siinustoonidest , mida heli koostisosana nimetatakse osahelideks. Helile iseloomulikku osahelida kombinatsiioni nimetatakse heli spektriks. Komplekssete helida analüüsimiseks kasutatakse Laplace'i transformatsiooni ja Fourier trensformatsiooni. Akustilise heli erinevatel osadel on erinev võnkesagedus. Üksikute osahelide helitugevusest sõltubheli tämber. Akustilise heli tämber muutus asjas , seda põhjustab üksikute osahelihelide helitugevuse vahekorra muutumine. Kõrgema võnkesagedusega osahelid vaibuvad tüüpiliselt kiiremini kui madala võnkesagedusega osahelid.Sünteesitud heli ,,külab õigesti", kui võetakse arvesse akustilise heli omadused nii võnkesageduse kui ka helitugevuse valdkonnas
64; 1; 64; 40; 66; 66; 57; 13; 30; 49; 0; 68; 22; 73; 98; 20; 71; 45; 32; 95; 7; 70; 61; 22; 30; 84; 20; 89; 29; 32; 62; 55; 78; 55; 76; 11; 68; 71; 44; 98; 83; 52; 99; 54; 40; 32; 52; 48; 96; 62; 46; 31; 88; 73; 4; 61; 68; 75; 53; 31 Osa A. Hinnangud, usaldusvahemikud, statistilised hupoteesid ja jaotused. Korrastada algandmed arvreaks suuruse jargi ning hinnata eksed tabel 1 xi ni ni*xi ni*xi2 ni(xi-x)2 0 1 0 0 2816,0711 1 1 1 1 1 2710,93778 4 1 4 16 2407,53778 7 1 7 49 2122,13778 11 1 11 121 1769,60444 13 1 13 169 1605,33778 20 2 40 ...
Osa D. Juhuhuslike suuruste modelleerimine 11. Modelleerida Monte-Carlo meetodiga 5 juhuslikku arvu, võttes mudeliks p.6.3 leitud normaaljaotuse tihedusfunktsioon f(x). Asetada modelleeritud arvud p.6.3 f(x) graafikule 𝑧𝑖 = ∑ 𝑃 − 6,00 𝑥𝑖 = 𝜎 ∙ 𝑧𝑖 + 𝑥𝑘 𝑥𝑖 1. -1.5 12.87 2. -1.16 21.63 3. -1.4 15.44 4. -0.57 36.85 5. 0.83 72.96 12. Analüüsida Fourier reaga sobitamise võimalust valimile t yi yi*cost yi*sint y1 yi*cos2t yi*sin2t y2 (yi-y1)^2 (y1-y2)^2 0 59 59 0 62.64664 59 0 64.38966 13.29797 29.04846 60 26 -25 -8 25.16142 21 15 57.02808 0.703213 962.742 120 71 58 41 71.66346 23 67 121.8109 0.440179 2581.747
vee, jää ja ammooniumkloriidi segu temperatuur; teiseks püsipunktiks inimese normaalne kehatemperatuur (96 °F); selle skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ning vee keemistemperatuur 212°F. Kelvini skaala (absoluutse temperatuuri skaala): Inglise füüsik Sir William Thomson; põhiühik: kelvin (K); aluseks absoluutne nullpunkt (0K = -273,15°C); 1K = 1°C; absoluutse skaala järgi võib temperatuur olla vaid positiivne. 18. Soojusjuhtivus; Fourier' seadus. Joseph Fourier avaldas 1822. aastal uurimistöö,milles tuli järeldusele, et soojusvoog kehades on võrdeline temperatuuride erinevusega. (q=- T) 19. Konvektsioon. Konvektsioon energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu. Konvektsioon tekib, kui vedelik või gaas voolab läbi materjali või üle pinna ning kannab selle käigus edasi soojust. Ehitistes on soojust edasikandvateks aineteks õhk või vesi. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus: ( temperatuuride erinevus;tuul;ventilatsioon).
4 v s määramisel on koostatud nn “kriteriaal võrrandid“, mis 13.Soojusvahetus. Lihtsamad soojuse leviku viisid. tuuakse ära soojustehnika käsiraamatutes. erinevatele Temperatuuriväli, temperatuuri gradient ja soojusvoog. konvektsiooni tingimustele. et valida õige võrrand: voolamise Soojusjuhtivus. Fourier seadus ja soojusjuhtivustegur. d Soojusvahetuseks - teadus soojuse leviku protsessidest. režiim, selleks Reynoldsi arv Re ,kui Re<2300-siis Soojus, saab levida termodünaamilise tasakaalu puudumisel.
NMR- mitme elemendi tuumad, mis on asetatud magentvälja neelavad raadiosageduslikku kiirgust. Tähtsamad tuumad 1H ja 13C. Tuumad pöörlevad ja omades elektrolaengut tekitavad voolu, millega kaasneb magnetväli, st tuum käitub magentina. Kui selline tuum on asetatud välisesse magnetvälja, hakkab tema pöörlemistelg pretsesseeruma (pöörlema) ümber välise välja kihi. 24. Millisteks võnkumiste tüüpideks saab lahutada molekuli aatomite omavahelise liikumise? Fourier IP spektromeetri ehitus. IP spektroskoopia orgaanilises analüüsis. Fourier- 25. Selgitada tuumade magnetresonantsi, spektrijoonte keemilise nihke ja spinn-spinn sidestuse olemust mõne lihtsa orgaanilise ühendi spektri näitel. Skitseerige NMR spektromeetri blokkskeem. Magnetresonants- mitme elemendi tuumad, mis on asetatud magnetvälja neelavad raadiosageduslikku kiirgust 50-800MHz; tähtsamad tuumad 1H ja 13C. Tuumad pöörlevad ja omades
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas p...
+ f'''(a)(x-a)3/3! + ... = f(i)(a)(x-a) i/ i! i=0 Funktsiooni f(x) Taylori rida punktis a. Kui a=0 nim. Taylori rida McLaurini reaks. 36. Millist rida nimetatakse trigonomeetriliseks reaks? (lk 52) a0/2+ [ancos nx + bnsin nx] n=1 37. Olgu 2 - perioodiline funktsioon esitatud trigonomeetrilise reana. Tuletada valemid selle rea kordajate jaoks. Millist rida nimetatakse Fourier reaks? (lk 53 ja 55) a0=1/n - f ( x) dx 1 ak= f ( x ) cos kxdx - 1 bk= f ( x) sin kxdx - f(x)=a0/2+ [ancos nx + bnsin nx] Fourier rida. n=1
Mitmemõõtmelise ruumi mõiste Def: On antud n reaalarvu x1...xn ja nende järjestatud jada (x1...xn)(-punkt) seda nim n- mõõtmelise ruumi punktiks. Rn={(x1,...,xn) | xi R, i=1,...,n}, P(x1,...,xn) punkt koordinaatidega xi n=1: R1={P(x1) | x1 R} geom. sirge n=2: R2={P(x1,x2) | x1,x2 R} geom. tasand n=3: R3={P(x1,x2,x3) | x1,x2,x3 R} geom. ruum Punkt A on piirkonna D sisepunkt, sel korral kui tal leidub ümbrus, mis sisaldub piirkonnas D. Punkt A on piirkonna D rajapunkt sel korral kui iga tema ümbrus sisaldab nii piirkonna D kui ka piirkonda mittekuuluvaid punkte. Piirkond D on lahtine, kui ta koosneb sisepunktidest. Piirkond D on kinnine, kui ta koosneb nii sise- kui ka rajapunktidest. Mitme muutuja funktsiooni mõiste Def: nMF f:RnR:P(x1,...,xn) Rn a w=f(P) f(x1,...,xn) R Kujutlus, mis seab n-mõõtmelise ruumi punktidele P vastavusse lõpliku reaalarvu w=f(P), nim n- muutuja funktsiooniks. Geom hüperpind n+1-mõõtmelises ruumis. ...
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs SFM Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 30.03.15 1 Teoreetilised alused Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas. Spektrofotomeetria on kiirguse (valguse) intensiivsuse ja lainepikkuse sõltuvuse kvantitatiivne määramine olenevalt uuritava aine omadustest ja aine hulgast. Selleks kasutatakse spektrofotomeetrit. See on aparaat, mis registreerib kiirguse intensiivsuse (riista näidu) sõltuvalt lainepikkusest, seega saadakse aine spekter kiirguse teatud lainepikkuste vahemikus. Spektrofotomeetria võimaldab ainete määramist valguse absorptsiooni või hajumise intensiivsuse muutusest erinevatel...
1. Kahje muutuja funktsioonid(definitsioon, määramis- ja muutumispiirkonna definitsioon ja tähistused, näited, esitusviisid, ilmutamata kujul esituse definitsioon, graafik ja graafiku näiteid) DEF: Kahe muutuja funktsioon f on kujutus, mis seab igale arvupaarile (x,y) ∈ D vastavusse ühe reaalarvu z= f ( x , y ) Nende punktide (x,y) hulka D, mille puhul funktsiooni väärtus on lõplik, nimetatakse selle funktsiooni määramispiirkonnaks. Funktsiooni väärtuste z hulka Z nimetatakse funktsiooni muutumispiirkonnaks. Esitusviis : z=f (x , y ) z- sõltuv muutja, (x,y)- sõltumatud muutujad Näide: Funktsioon võib olla antud ilmutatud kujul z= f (x1 , x2 , x3 , … x n) (z=x2+y2-5) või ilmutamata kujul F ( x 1 , x 2 , ...
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul 17.Faasimuutuse diagrammid. Sõltuvalt tingst (rõhk, juhtudel tdk veeaur. temp.) võib aine olla e...
aktiivselt osa. Saint-Simon nõudis, et uut ühiskonda ei organiseeritaks poliitilisel, vaid töönduslikul baasil. Tema poolt esitatud majandusliku determinismi teooria alged leidsid hiljem kasutamist Karl Marxi poolt. Saint- Simoni ümber koondunud poliitikategelastest ja tema õpilastest moodustus saint-simonistlik koolkond, kelle mõju Prantsusmaa teaduse ja poliitilise mõtte arengule on väga suur. Charles Fourier (1772-1837) oli sünnilt kaupmeeskonna esindaja, kelle haridustee jäi väga napiks ja kes püüdis nimetatud puudujääki korvata iseõppimisega. 1793. a. Lyoni ülestõusu järel kaotas päranduseks saadud koloniaalkaupluse ning pidi asuma palgatöötajana riigiteenistusse. Revolutsioonilistest sündmustest Fourier vahetult osa ei võtnud. Tema hinnangul ei saavutanud revolutsioon püstitatud eesmärke ning ta arvas, et paremaid tulemusi võinuks hoopiski saavutada rahulikul teel.
("Colin-Maillard"). Edu algus XIX sajandi keskpaik oli suurte murrangute aeg. Sotsiaalsed revolutsioonid, üllatavad avastused teaduses ja tehnikas. Sooritati sentsatsioonilisi retki maakera senitundmatuisse paikadesse. Õhupallid tiirutasid taeva all. Elekter tõotas muinasjutulisi väljavaateid. Gigantsed aurulaevad ja usinad auruvedurid muutsid põhjalikult inimeste ettekujutust võimalikust liikumiskiirusest. Ahv osutus inimese sugulaseks. Fourier ja Saint-Simon ei olnud veel kaugeltki unustatud ja Karl Marx hakkas kuulsaks saama. Selline miljöö, iseäranis teaduse ja tehnika peadpööritav areng, avaldas Jules Verne'ile nii tugevat mõju, et ta loobus libretodest (vahepeal oli ta abiellunud Honorine Morel'iga ja mitu aastat töötanud börsil) ja süvenes teadusesse. Kolmekümne viie aastaselt alustas ta oma elu uut järku, mis tõi talle maailmakuulsuse ja ka mõnede lapsepõlveunistuste täitumise
1 a0 = f ( x)dx - 1 an = - f ( x ) cos nxdx (n = 1, 2, 3,...) 28 1 bn = - f ( x ) sin nxdx (n = 1, 2, 3,...) Sellest valemist ei järgne, et iga funktsiooni saab arendada Fourier ritta, kuid kui saab arendada niisugusesse ritta, siis see on Fourier rida. Suvalise perioodiga 2l Fourier rida. f ( x) = a + n x n x + an cos 0 + bn sin 2 n =1 l l l on poolperiood Tegurid:
x2=2,66-6=-3,34 z2=30,5*(-3,34)-47,78=-149,65 r3 0,85; 0,26; 0,97; 0,76; 0,02; 0,02; 0,05; 0,16; 0,56; 0,92; 0,68; 0,66 5,91 x3=5,91-6=-0,09 z3=30,5*(-0,09)-47,78=-50,525 r4 0,63; 0,57; 0,33; 0,21; 0,35; 0,05; 0,32; 0,54; 0,70; 0,48; 0,90; 0,55 5,63 x4=5,63-6=-0,37 z4=30,5*(-0,37)-47,78=-59,065 r5 0,73; 0,79; 0,64; 0,57; 0,53; 0,03; 0,52; 0,96; 0,47; 0,78; 0,35; 0,80 7,17 x5=7,17-6=1,17 z5=30,5*(1,17)-47,78=-12,095 12. Fourier reaga sobitamise voimaluse analuus 1 1 1 t 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 11 2 13 14 5 3 7 3 5 x 5 39 0 8 5 55 79 3 95 10 4 6 6 38 27 7 x*cos2
X2=5,38-6=-0,62 Z2=31,6*(-0,62)-47,483= -67,1 r3 0,98; 0,16; 0,93; 0,47; 0,21; 0,75; 0,56; 0,30; 0,84; 0,47; 0,07; 0,31 4,70 X3=4,70-6=-1,3 Z3=31,6*(-1,3)-47,483= -88,6 r4 0,78; 0,54; 0,34; 0,89; 0,96; 0,58; 0,76; 0,25; 0,93; 0,37; 0,40; 0,88 7,68 X4=7,68-6=1,68 Y4=31,6*1,68-47,483=5,605 r5 0,10; 0,73; 0,67; 0,09; 0,25; 0,33; 0,76; 0,52; 0,01; 0,35; 0,86; 0,34 5,01 X5=5,01-6=-0,99 Y5=31,6*(-0,99)-47,483=-78,8 12. Fourier reaga sobitamise voimaluse analuus 1 1 1 1 1 t 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 12 3 4 5 8 2 1 9 3 2 2 1 3 8 4 x 0 5 0 4 6 6 8 7 7 74 0 5 12 3 7 5 Tabel 8. t x x*cost x*sint x*cos2t x*sin2t t c
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eest...
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, m...
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
Tallinna Pedagoogiline Seminar ELEKTROONILINE MUUSIKA Noorte- ja rahvamuusika referaat TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Käesolev referaat annab ülevaate elektroonilise muusika ajaloost üldiselt. Materjalina on kasutatud internetist saadaval olevat vikipeedia tekste ning intervjuusid muusikaga tegelevate inimestega. Materjalile lähenetakse seletava nurga alt. See ei ole arutlev referaat, pigem informatiivne. Selline teema on autoril valitud seepärast, et teada saada elektroonilise muusika eellugu, kuna tänaseks päevaks on see väga levinud muusika. Tihti räägitakse, et tuleb esinema kuulus elektroonika muusika suuresitaja, kuid siis on küsimuseks jäänud, et kus see muusika üldse tuleb ja mi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
