Seejuures lihtsaima lülituse korral sobib 30 A. Kasutatakse koos radiaatoritega.GeneraatorGeneraatoriks nimetatakse lülitusi mis tekitavad kasutada CMOS loogikat, kuna CMOS loogika sisend takistus on kõrge. meile soovitava sagedusega elektrilisi võnkumisi. Jagunevad: A.sinuspinge generaatoriteks. B.mitte sinuspinge generaatoriteks. Sinuspinge generaatoreid on kolme liiki: 1.)Rc generaatorid.2.)Lc generaatorid. 3).Kvartsgeneraatorid. Kõik generaatorid on positiivse tagasisidega lülitused kusjuures sinusgeneraatoritel nimetatud vajalik ülekriitiline tagasiside tekitatakse ainult ühele sagedusele, mis on generaatori töö sageduseks. Rc- generaatori tagastakse genereerimiseks nõutav positiivne tagasiside takistustest ja kondensaatoritest koostatud filtri abil. Lc- generaatoris tagatakse see võnke ringi kasutamisega, mille resonants sagedus
1.11. OPvõimendite liigid ........................................................................................ 19 2. Generaatorid .......................................................................................................... 21 2.1. RC ahelad
ühesugune. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged Väljavektor väljatugevuse näitaja Mähis - mähisetraadist valmistatud, teatud ruumilise paigutusega keerust või keerdudest moodustatud elektriahel või nende kogum. 8. Kuidas on seotud elektriväli ja magnetväli? Elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi. Magnetväli on elektrivälja pöördväärtus. 9.Kus kohas kasutatakse a)staatilist elektrit - Van der Graaff'i generaatorid, Marx'i generaatorid b)püsimagneteid kõlarid, alalisvoolumootorid c)elektromagneteid uste lukustamine, kõlarid d)trahvosi mesindus, mootorid mähiseid takistustraat, induktiivpoolid 10. Mida kirjeldab superpositsiooniprintsiip? Laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Selle kohaselt kõik E-vektorid tuleb liita. 11. Vasakukäereegel
õhumasside liikumist. Tuuleenergiat kasutatakse eleltrituulikute käivitamiseks. Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisöe baasil. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid, on väike, sest teda saab kõik see aeg, mis ta kasutamata on, hooldada. Tuulegeneraatorid ja keskkond Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine
(Rike elektrijuhis) 6. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe! Sulavkaitse lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist - Kaitselüliti - katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 7. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 8. Mis on aktiivvõimsus? hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis. 9. Trafo? miks ja kus kasutatakse Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel
saada, ta on toitepingest mõnevõrra väiksem Ühissignaali summutus tegur- See on op võnkumisi. Jagunevad: a)sinuspinge generaatoriteks b)mitte sinuspinge generaatoriteks võimendi võimendus teguri ja ühispinge võimendus teguri suhe. Kui mõlemasse Sinuspinge generaatoreid on kolme liiki 1)Rc generaatorid. 2)Lc generaatorid. sisendisse anda samaaegselt ühesugune signaal ja kui op võimendi oleks mõlema sisendi 3)Kvartsgeneraatorid. Kõik generaatorid on positiivse tagasisidega lülitused kusjuures suhtes ideaalselt samasugune, siis peaks see summutus tegur olema lõpmatta suur. See sinusgeneraatoritel nimetatud vajalik ülekriitiline tagasiside tekitatakse ainult ühele tähendab et väljund pinge peaks olema 0. Praktiliselt on aga op võimendid erinevatele sagedusele, mis on generaatori töö sageduseks Rc- generaatori tagastakse sisenditele mõnevõrra erinevate omadustega ja seetõttu on see tegur 60-120Db
7)Staator 8)Kondrsaator 9)Kate 10)Pistikupesa 11)Kate 12)Ventilatsiooni toru 13)Dioodiplokk 14)Faasijuhe 15)Dioodi kandur 16)Laager Voolutarvitite toeks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge.Kui pinge on liiga kõrge,kuumeneb juhtmete isolatsioon,tarvitid võivad läbi põleda ka tekib ülelaadimine.Ettenähtust madalama pinge korral jääb aku osaliselt või täielikullt laadimata.Seepärast töötavad generaatorid koos pingeregulaatoritega,mis on häälestatud lähedaseks aku laadimise lõpu pingele.24-V elektrisüsteemi korral on reguleeritav pinge 26....28V.
väikese vahega USA (9,149 MW) ning seejärel India (4,430 MW). Eesti tootis mullu 30 MW tuuleenergiat. Tuul Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisöe baasil. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid, on väike, sest teda saab kõik see aeg, mis ta kasutamata on, hooldada. Keskkond ja ökoloogia Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab
Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=... ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2......
Realisserida sellist ideet veel ei osanud, aga teadlased liigavad järk-järgult selles suunas. Koreea teadlased leiutasid paindlik generaator suuresega 10x10cm mis suudab laadida fitness käevõrgud. Energiat toodab inimese keha ja keskkonna temperatuuride erinevus. Generaator toodab kuni 40 millivatti energiat. Sarnast tehnoloogiat esitas Sveitsi tootja "SMART" käekellad Sequent. Kell töötab käe löökide kulul käies. Vedru asemel on asetatud generaatorid, mis muudab koormuse võnked elektriks. Uurijad ülikoolist Vanderbilt leiutasid element, mis toodab elektrivoolu inimkeha liikumistega. Seade on väike ja saab kinnitada riiete külge. Teda uuedus selles, et isegi väikseima liikumise energia kogutakseseade, st sagedustel kuni 0,01 Hz ja see genereerib pidevalt. Sellel tehnoloogial on kõige parem väljavaade kasvatada ära nii, et saab laadida teie nutitelefonit käigu ajas.
Katastroofide tüübid: ● Riistvaratõrked - aitab, kui olemas riistvara varuosad või nurgas ootamas täiesti uus masin antud olukordadeks. ● Tarkvaratõrked - aitab kui on olemas varundatud süsteem. Back-upid jm sarnane. ● Mitmesugused riistvara asukohast tulenevad õnnetused (toitehäired, kliima- ja keskkonnahäired) - toitehäirete vastu aitavad alternatiivsed energiat tootvad lahendused, nagu generaatorid, päikesepaneelid. kliima ja keskkonnahäirete puhul aitavad vastavatesse olukordadesse kohandatud riistvara jm. ● Inimeste eksimused - inimesi koolitada, et nad ei eksiks.
Const D Dzaul, dzaulid Dielektrik, dielektrikud E Elektrivool, elektrivoolud Energia, energiad Elekromotoorjõud, -jõudud Element, elemendid Elektrienergia, elektrienergiad Energialiik, energialiigid Elektriväli, elektriväljad F Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused J Juht, juhid Jadaühendus, jadaühendused Järjestik, järjestikud Joule'i-Lenzi seadus - Jagunema, jaguneda K Kõrvaljõud, kõrvaljõudud Klemm, klemmid Kuumenemine, kuumenemised Kiirus, kiirused L
MINU TAANI · Minnes 38aastane, eestis pidas müüjatööd, läks veebruaris, algul oli tööl Valve juures sigalas · Saab tööd Ratsaklubis, koht asub teiselpool Taani piiri · Tuulised ilmad taanis ja tuulepargid-ja generaatorid · Oli aasta 2002 · Tütar täiskasvanu · Koha nimi Braderup Veekeskuses käis Vilvega ja kukus, Õppin veterinaarvelskriks Taanis on ratsasport levinum, kui eestis. Kombeks, et 4 põlvkonda elavad samas majas aga igal ühel oma ruumid ja erinev sissepaas. Peremees Jensi (töötanud veoki peal) ema on juba sendi surmale võlgu..aga majandab majas omapäi. Jensi proua töötas piiripunktis, jäi tööta piiride avanemist Jens ise avastas tasuva hobuseäri.
jõu kütte põlemisest ning annab selle üle kepsule. · Keps Väntmehhanism. Sirgjooneline liikumine - ringjooneline liikumine. Annab kolvilt saadud jõu üle väntvõllile. · Väntvõll Väntmehhanism. Väntvõll pöörleb ja annab energia mootoritöötamiseks. Kasutamine · Kahetaktilisi sisepõlemismootoreid kasutatakse väiksematel liiklusvahenditel näiteks paatidel ja mootorrattastel . Seda kasutatakse ka väiksemate seadmete nagu generaatorid käitamiseks ning väiksemate tööriistadel nagu näiteks saed ja lõikurid. · Tänapäeval on rohkem kasutusel neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on palju paremad.
kaudsed otsesed tootmisk Kulu muutuvkulu püsikulu kulud kulud ulud Amort. x x x generaatorid x x x elekter x x x õlid ja muud x x x muud tootm otsek. x x x mehhaaniku palk x x x juhi palk x x kontoriruumide k. x x muu üldhaldus x x raamatupidamine x x keskkonna saast. x x Tootmislik omahind Osakuluarvestus müügitulu 51000 muutuvkulud 5400 ...
Allan Margus Elekter Elektrienergia tootmine Elektrienergiat toodetakse generaatoritega Generaatorid muudavad teist liiki energia elektrienergiaks Generaatorite sees on mähised mis tekitavad magnetväljasid Elektrienergia jaotamine Kuna elektrit toodetakse tarbijatest kaugel on sellel vaja läbida suuri vahemaid Et kadusid vähendada tuleb kasutada suuri pingeid Eestis põhivõrk 110- 330 kVm jaotusvõrgud 6-35 kV ja alajaamad 400 V Eesti on Venemaaga ühenduses kolme 330 kV liiniga, Lätiga kahe 330 kV liiniga ja Soomega 150 kV alalisvooliliini kaudu Vahelduvavoolu generaator Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vahelduvvool (Alternating Current) Elektrilaeng mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad ...
Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes doojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 9. Mis on generaator ja milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 10. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi ? 1. Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike. (nt telekas ja arvuti) 2. Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed. (nt elektripliit ja veekeetja) 3. Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 11
mehaaniliseks (kineetiliseks) energiaks. Tüübid: · vesiratas · kopp- ehk Peltoni turbiin · radiaal-aksiaalne ehk Francise turbiin · pöördlabaline ehk Kaplani turbiin Hüdroturbiin jahtlaeval Mõned tuntumad jahtide hüdroturbiinide tootjad: · Watt & Sea (www.wattandsea.com/en) · Bruce Schwab (www.bruceschwab.com) · Leroy Somer (Prantsuse generaatoritootja) Jahtidel tuntakse kahte tüüpi hüdrogeneraatoreid: · Sõudevõlli generaatorid (Prop-Shaft Generator): purjetamise ajal ühendatakse sõudevõll spetsiaalse elektrilise siduri abil mootorajamist (tavaliselt diisel) ümber elektri-generaatorile või kasutatakse 2-võlli süsteemi, kus sama generaator toodab elektrit ka diisli töö ajal. · Uputatav (Submersion Hydrogenerator) generaator, mis sarnaneb päramootoriga, aga on tunduvalt väiksem (500W, 20A @ 24V, 40A @ 12V). Jahtide hüdroturbiinide omadustest:
Fukushima avarii Mihkel Kanne, Daniel Sei 12.R Sissejuhatus Asutati 1971. aastal koostöös General Electric, Boise, and Tokyo Electric Power Company (TEPCO). Fukushima tuumaelektrijaam Daiichi koosnes kuuest kergveereaktorist. Neid kergveereaktorieid toitsid generaatorid koguvõimsusega 4,7 GWe. Algselt plaaniti rajada tuumajaam 35meetrit kõrgusele merepinnast, kuid rajati lõpuks 10meetri kõrgusele. Fukushima avarii 8.9 magnituudine maavärvin, samaväärne maavärin oli viimati aastal 1900. Rannikut ründas hiidlaine, mis ulatus üle 10 meetri, põhjustades linna hävingu- üle 15,000 inimese hukkus. Maavärvina ja hiidlaine vigastustuste tagajärjel lakkasid töötamast reaktorite jahutussüsteemid.
Elektrivoolu kestvalt tarbimiseks tuleb koostada vooluahel . Lihtsasse vooliahelasse kuuluvad : vooluallikas , elektrienergia tarviti , lüliti ja ühendusjuhtmed . Vooluallikas on seade , milles muundatakse kas ainete siseenergia , mehaaniline energia , valgusenergia või mõni muu energiaallik elektrivälja energiaks e . elektrienergiaks . Vooluaalika ülesandeks on elektrilaenguga osakeste ümberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on galaanielemendid , elementide patareid , akud , generaatorid , termoelemendid ja päikesepatareid . Neist igaüks tekitab elektrivoolu omal moel : - Patareides ja akudes e. Keemilistes vooluallikates muundub elektrienergiaaks ainete keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia (sageli nimetatakse seda energiat keemiaks ) tuntuim keemiline vooluallikas on galvaanielementi ( patarei koostisosa ) : aku (akumulaatoe e . salvesti ) on aga korduvalt laetav ja elektrienergiat tagastav keemiline vooliallikas .
Seal asub uus ja ainus selle laadne dispetseri süsteemiga ruum, pesula taksodele ja töökoda. Dispetseri ruumis oli palju arvuteid mis juhtisid kogu taksode liikumist, eraldi oli ka suitsuruum dispetseritele ning igavuse peletamiseks ka seinal telekas. Hoone näeb välja unikaalne aga see vajab veits värskendamist kuna on juba vana. Parkimis ruumi on kõvasti, maja ümber. Kunagi oli seal alal kommunistide baas, kus oli kah autode parandus ja parkla. Katusel oli ka varu diisel generaatorid. Parkla on teest eraltatud tõkkepuuga, et sisse saaks vaid need kellel on lubatud. Pesula Pesula on keset maja ja sisse minnakse ühest otsast ja välja teisest ning pesulas töötas naisterahvas. Sisse ja välja sõit on tehtud kõrgemaks, et maksitaksod mahuks sisse. Slleks on sisse ja välja sõidu kohast põrand madalamaks tehtud. Sees on kuus survepesurit ja kolm kohta, kus saab autot pesta, kuus survepesurit see pärast et voolikutega ei peaks ümber auto jooksma
elektrimasinate generaatorite, kõrgsagedusgeneraatorite tõstukelektrimagnetite, trafode ja keevitustrafode remonti. Samuti teostatakse töötavate rootormasinate ja mehhaaniliste konstruktsioonide vibratsiooni mõõtmist ja analüüsi nende tehnilise seisukorra kontrolli ja diagnostika eesmärgil vastavalt rahvusvahelise standardi ISO-10816 soovitustele. Nimetatud kontrollimisele kuuluvad elektrimootorid, pumbad, ventilaatorid, suitsutõmburid, kompressorid, turbiinid, generaatorid nende ekspluatatsiooni protsessis erinevates tööstusharudes. Teostatakse vajalikke mõõtmisi ja arvestusi mehhanismide rootorite dünaamilise balansseerimise teostamiseks nende paigalduskohtades, ekspluatatsioonireziimides. OÜ Elektrimootorid Kvissentali tee 1a, Tartu e-post: [email protected] kodulehekülg: www.elektrimootorid.ee Elektrimootorid: Anti Säde telefon: (+372) 7402404 GSM: (+372) 5094016 Elektrimootorite ost, müük, remont. Hedriks OÜ
Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Energia muundumine Kütuses olev keemiline energia muudetakse tema põlemisel silindris, mehaaniliseks tööks. Põlemine on keemiline reaktsioon, kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga. Selle tulemusena gaasid kuumenevad ja paisuvad ning mootori osade kaudu muudetakse energia pöörlevaks liikumiseks
elektrienergiaks. Mähisega raam pannakse magnetväljas pöörlema ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Pöörlevas mähises tekib vool, sest mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni. Generaatori pöörlev osa pannakse tööle näitkes auru-, tuule-, hüdroturbiini või sisepõlemismootori abil. Turbiin on jõumasin, mille pöörlev tööratas muudab voolava aine energia mehaaniliseks pöörliikumiseks. Suurtes elektrijaamades töötavad suured generaatorid, mille võimsus on üle miljoni kilovati. Näide Eestis asuvast hüdroelektrijaamast on näiteks Kunda hüdroelektrijaam. Hüdroelektrijaam töötab vee potensiaalse energia kasutamise põhimõttel e vee potensiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamad rajatakse suurtele jõgelede. Ehitatakse paisud ning ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiini koos elektrigeneraatoriga. Kunda hüdroelektrijaama langus on 90m ja see asub Kunda jõel. 1893
Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millise kattega elektroode kasutatakse reeglina teraste keevitamisel süsiniku sisaldusega üle 0,2%? Vali üks: a. rutiilkattega b. aluselise kattega c. tsellulooskattega d. happelise kattega Küsimus 2 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga Vali üks: a. keevitustrafod b. keevitusalaldid c. alalisvoolu generaatorid (keevitusmuundurid) d. vahelduvvoolu generaatorid Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Vali üks: a. keevitatava materjali keemilisest koostisest b. õmbluse ruumilisest asendist c. keevitatava materjali paksusest d. õmbluse servakujust Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
põrkuks elanikkonna vastuseisu tõttu (põhjuseks on hirm üleujutuste eest, tammid jms.). Hüdroenergia tootmise kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest." [1] 2. ENERGIA TOOTMISE PÕHIMÕTE ,,Hüdroelektrijaamasid liigitatakse vastavalt tööpõhimõttele: voolava vee, paisu- või pumppaisuelektrijaamaks. Kõikide seadmetüüpide puhul paneb veeenergia voolamise ning kukkumiskõrgusega turbiinid liikuma. Turbiinidega ühendatud generaatorid toodavad elektrit." [1] 3. HÜDROELEKTRIJAAMADE ERINEVAD TÜÜBID 3.1. Voolava veel hüdroelektrijaamad ,,Hüdroelektrijaamade seas kõige levinum variant on voolava vee hüdroelektrijaam, mis on ehitatud jõgedele või kanalitele. Need kasutavad elektri tootmiseks kõrguste vahet ülemvee ning alamvee vahel nn. kalle. Sellistel elektrijaamadel on tavaliselt väiksem kalle ning suurem vee läbilaskevõime. Need hüdroelektrijaamad pakuvad ööpäevaringselt baaskoormusenergiat. Selleks,
Elektrivool vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V...
Jagunevad: 1. Sulakaitsmed ühekordselt kasutatavad, kuna sulavad läbi. 2. Bimetallkaitsmed korduvkasutatav, paindumise tõttu katkeb vooluring. 6. Mis on elektrimootor ja generaator? Milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid ja elektrimootorid. Elektrimootori töö põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel. 7. Mis on aktiivvõimsus ? hetkvõimsus ? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. N=Um x Im/2 8. Trafo? Miks ja kus kasutatakse?
teemasse, kuid toodud väiteid ei aruta piisavalt. Mõttet jäävad tihti poolikuks. Pean rohkem oma väiteid tõestama ja järeldama. Ning küsimustele vastused leidma. II. Õigekiri Õigekiri on hinnatud rahuldavaks. Kirjandis on 8-11 kirjaviga. · Häälik Proffesionaaliks - proffessionaaliks · Kokku- ja lahkukirjutamine Keskkonna probleeme keskkonnarobleeme, liiklus vahendid liiklusvahendid, päikese energia päikeseenergia, elektri energia elektrienergia, tuule generaatorid tuulegeneraatorid, eksami tulemustega eksamitulemustega, koguaeg kogu aeg, sellejaoks selle jaoks, vabaaja vaba aja, puhke päevadel puhkepäevadel, minuarvates minu arvates, loto võit lotovõit, eestikeelseid eesti keelseid, sellejaoks selle jaoks, meelejärele meele järele, pea asi - peaasi · Suur ja väike algustäht Üle Eestilist üle-eestilist · Vormid
Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise.
Metalle ja nende sulameid kiiritades saame teada, kui ühtsed need on, kas neis leidub õhumulle või mitte. Nii saame informatsiooni selle kohta, kui kvaliteetne mingi metall on. Metallide uurimine põhineb gammakiirgusel. Radioisotoobid tööstuses: - tseesium kõrgust ja täitvust kontrollivad seadmed. - koobalt- sterilisaatorid, tööstuslik gammaradiograafia, kõrgust ja täitvust kontrollivad seadmed - strontsium- Elektri generaatorid - iriidium- gammaradiograafia - ameriitsium ja plutoonium - suitsudektorid 7 Kasutatud kirjandus: http://www.envir.ee/kiirgus/image/nelijarve/6.pdf http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2001n1l3.html http://et.wikipedia.org/wiki/Radios%C3%BCsiniku_meetod http://health.yahoo.com/cancer-treatment/radiation-therapy-using-radioactivity-to-kill-
Hoolimata generaatori suurusest oli ta võimsuseks ainult 12kW. Põhjuseks oli see, et aeglaselt pöörlevatel generaatoritel pole just kõige suurem tõhusus. Brushi tuulegeneraator Taanlane Poul la Cour, avastas hiljem, et kiiresti pöörlevad ja väheste labadega tuulegeneraatorid on elektri tootmiseks tõhusamad kui aeglased ja suured generaatorid. Kõige esimene modernne patarei on tehtud Alessandro Volta poolt. 1800.-ndal aastal, tänu ühele lahkarvamusele galvaanilise efekti üle mida kaitses Luigi Galvani, arendas ta voltailise kuhja, tänapäeva patarei eelkäija, mis tootis stabiilset elektrivoolu
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, saavutamise, transportimise,kauplemise turustamise ja müügiga. Energiamajandus jaguneks kaheks haruks: · Kütusetööstus kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses. Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud: · Primaarsed ehk esmased esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörl...
Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes doojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 26. Mis on generaator? Milliseid liike tead? Mismoodi toimivad? (rootor ja staatormähisega) Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 27. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi? (3 gruppi) 1. Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike. (nt telekas ja arvuti) 2. Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed. (nt elektripliit ja veekeetja) 3. Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 28
naftabarreli hind langema. Lisaks kütuseprobleemidele kimbutvad Eestit ka probleemid põlevkiviga. Põlevkivivarud nagu naftavarudki, on otsakorral ja tuleks mõelda üleminekule teistsugusele energiatootmisele. Maailmas on rannikualadel levinud tuulegeneraatorite kasutamine. Eestis pole nende kasutamine aga mõeldav, sest tuulegeneraatoritepargi rajamine on kallis ja Eesti rannikualadel ei ole nii tugevat tuult, et generaatorid suudaksid piisavalt energiat toota. Ainus võimalus on rajada tuumaelektrijaam, kuid selle rajamine on palju kallim kui mõni muu viis energia saamiseks. Veel seisneb tuumaelektrijaama miinus selles, et elektri tootmisel tekib ohtlikke jäätmeid, mida ei ole eestlastel kuhugi panna. Eestlaste õnneks jätkub põlevkivi veel umbes viiekümneks aastaks ja ehk selle aja jooksul mõtleb mõni teadlane välja, mida teha siis, kui põlevkivi tõesti otsas on
genereerib piisavalt elektrit, et reaktor ohutus-süsteeme jooksutada, eriti veepumpasid. Reaktor vajas vett, et pidevalt ringelda läbi tuuma senikaua kuni tuumakütust jätkub. Diisel generaatoreid kasutati , et üles keerata reaktori turbiini generaator. Saavutanud täiskiiruse, turbiin ühendas end reaktorist lahti, et siis keerelda omaenda pöörde impulsi järgi. Testi eesmärk oli uurida, kas turbiinid (välja lülitatud reziimil) suudavad pumbad tööle panna kuni generaatorid tööle hakkavad. Test õnnestus eelnevalt teistel reaktoritel. Saatuslik test 25. aprillil kell 1:23:04 algas eksperiment, turbiinides vajalik aur lülitati välja ning impulss, mis oli turbiinigeneraatorites, mida juhtisid veepumbad, viis selleni, et veevoolu jõud vähenes, selle tagajärjel neutronite imamine jahutajatesse vähenes. Turbiin ühendas end reaktorist lahti, reaktori tuumas olev aurutase suurenes ning jahutajad kuumenesid üle.
Induktiivsus(H), C-mahtuvus(F) I 2U 2 4.Selgitada vahelduvvoolu saamise põhimõtet. suhtena. η= Vahelduvvoolu kujutab endast elektromagnetilisi I 1U 1 sundvõnkumisi. Vahelduvvoolu tugevus ja pinge muutuvad ajas harmooniliselt. Seda toodetakse 11.Elektrienergia ülekandmise põhimõtted. inkutsioonigeneraatoriga. Selle põhiosaks on Elektrijaamade generaatorid toodavad pinget 11- traatraam, mis pöörleb homogeenses magnetväljas. 15kV. Selleks, et vähendada ülekande liinides Muutuv magnetväli tekitab induktsiooni soojuskadusid, tõstetakse elektrijaamde juures elektromotoorjõu, mille suurus sõltub magnetvoo pinget. Pinge tõstmiseks kasutatakse trafosid. muutumise kiirusest. Φ=B*S*cosα B-magnetiline Tarbijate läheduses toimub pinge alandamine trafode induktsioon, S-vastava raami pindala. 1
Sellegipoolest on eristatav, et Saudi Araabia impordib erinevat aparatuuri ja masinaid, et arendada naftapuurtornides kasutatavaid seadmeid. Samuti on suur osakaal erinevate mootorsõidukite (autod, veokid, traktorid jne) import. Suhteliselt suurem eristatav osakaal on ka erinevate elektroonikaseadmete impordil(kaablid, generaatorid jms). Kogu import tuleb peamiselt arenenud riikidest, sest imporditavad tooted Pilt 2: Naftapuurtorn Allikas: Postimees võib määrata kõrgtehnoloogilised toodete hulka ning neid arengumaades oleva tööjõuga,kes omavad vähest haridust, pole võimalik toota. 4. Ekspordi ja impordi partnerriigid sektordiagrammina Joonis 1: Saudi Araabia ekspordi partnerriigid 2008 Allikas: CIA Joonis 2: Saudi Araabia impordi partnerriigid 2008 Allikas: CIA 5
Rakvere Eragümnaasium Keemia referaat Juhendaja: Anneli Veelmaa Koostaja: Mari-Liis Höövel 11.B. Rakvere 2009 Sisukord Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda...............................................................................3 Hõbe ja fotograafia...............................................................................................................................4 Hõbevesi ja kuningas Kyros. Kiriku ,,Püha vesi"................................................................................5 Hõbe teaduses, tehnikas ja olmes.........................................................................................................6 2 Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda Vesi on pilvedes veeauru, piiskade...
009mm Väikseim lõtk Fcmin GlH GuS 0.037mm Suurim ping Flmax GuS GlH 0.037mm Flmin GlS GuH 0.009mm Vähim ping Tolerantsi järk IT6 3) Joonis 2. Laagrisõlm ja laagriistude tolereerimise skeem 4) Masinaehituses kasutatakse laagreid praktiliselt igas pöörlevas detailis. Need võivad olla reduktorid, käigukastid, generaatorid. Laagreid kasutatakse ka erinevates tööriistades nagu trellid, treipingid. Pilt 1. Rattalaager 0 0.030 5) 0.012 0 35 80 0.025 0 0 009 0 013 3. Ülesanne - Liistliite tsentreerimine
Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170 m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m. Kalatrepp kujutas endast raudbetoonist renni, kuhu kalade rände ajaks paigutati puidust pikivahesein ja ristvahesein. Jaamakompleks koosnes 20 m pikkusest veehaardest, masinasaalist, jaotusseadmetest ja veealusest osast. Masinasaali seati üles kolm Francis Zwillings Turbinen turbiini. (Turbiinid on kompaktsed mittereguleeritavate labadega nn. propellerturbiinid.) Generaatorid pärinesid firmalt AEG, 5 igaüks võimsusega 435 kW ning pöörete arvuga 375 minutis. Generaatorid andsid vahelduvvoolu, mis juhiti Tallinna Põhja Paberi ja Puupapivabrikusse. Esimesel tööaastal tootis jaam 3 834 950 kWh elektrienergiat. Järgmisel aastal oli toodang kõigi aegade suurim 6 476 915 kWh. Edasi kõikus toodang 3,54,5 milj. kWh piires, jõudes 6 milj. kWh piirimaile
Valem: =- (/t), kus =magnetvoo muut, t=sellele muudule vastav aja muut. Näide: magnetväljas pöörlevas juhtivast materjalist kontuuris tekib induktsioonvool. Magnetvälja tugevus ei muutu, küll aga muutub magnetvoog läbi kontuuri, mis tekitabki voolu. EI nähtuse avastas Faraday ja tema järgi on nime saanud ka induktsiooni seadus. EI nähtusel on tänapäeval lugematu hulk rakendusi: andmete taasesitamine (kassett, kõvakettas jne.), mikrofon, induktsioonahjud, generaatorid... 4. Induktiivsus: Eneseinduktiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. =-L* I/t (L=induktiivsus, sõltub juhu mõõtmetest ja kujust, t= aja muut, I= voolu muut ja =tekkinud endainduktsiooni elektromotoorjõud). Induktiivsuse ühik on Henri (H). Kui pool on ühendatud vooluringi nt koos elektripirniga, siis, mida suurem on pooli induktiivsus, seda aeglasemalt pirn põlema hakkab, sest poolis tekib induktsioonvool, mis takistab voolu kasvu
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuse...
Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel. Kahetaktilist mootorit kasutatakse veel ka väiksemate statsionaarsete seadmete nagu generaatorid, pumbad käitamiseks ning ka väiksemate tööriistade nagu mootorsaed, muruniitjad ja muud töövahendid, mis vajavad autonoomset jõuallikat. 1.1 NELJATAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.).
bimetallkaitsmetes soojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 38. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega)- Elektrimootor on masin, mis muudab elektrienergia mehhaaniliseks tööks. Generaator on seade, mis muundab mingit teise energiat vahelduva elektrimagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 39. Mis on aktiivvõimsus?- Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. Seda võimust arendab seade pikaajalises töötamises. VALEM:P=UI 40. Mis on hetkvõimsus?- Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu.
- Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes soojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 38. Mis on generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega)- Generaator on seade, mis muundab mingit teise energiat vahelduva elektrimagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 39. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi?- 1. Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike. (nt telekas ja arvuti) 2. Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed. (nt elektripliit ja veekeetja) 3. Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd. 40
13. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse suuremas osas kohalikke kütuseid. Masuut saabub peamiselt tankeritega ja rongi tsisternides. Nafta tuleb Eestisse peamiselt Venemaalt. Maagaas saabub peamiselt mööda torujuhtmeid. 14. Milliste energialiikide kasutuselevõtt Eestis aitaks vähendada globaalset kliima soojenemist? Tuule ja maasisese soojusenergia, vee. 15. Mis takistab alternatiivenergia kasutamise kiiret suurendamist? Tuuleenergia tuult ei ole kogu aeg, generaatorid on kallid. Vee energia ei ole suure vooluga jõgesid ega suure langusega. Päikeseenergia päikesepaistet on vähe. 16. Milleks jaguneb toiduainetööstus? Piimatööstus, kalatööstus, lihatööstus, kondiiter. 17. Mida paeks tegema Eestis põllumajanduse tootlikkuse tõstmiseks? * põllumajandus toetused * automatiseerimine, mehhaniseerimine * vana põllumaa kasutuselevõtt 18. Selgita, kuidas järgnevad tegurid mõjutavad Eesti masinatööstust.
0 IMG Eesti Energy Energia Joonis 14. Eesti Energia ja IMG Energy pinnaserikkumine aastal 2002. Joonis 18. Elektrienergia-, gaasi-, auru-, ja kuuma veega varustamisel tekkinud reostus aastatel 1998-1999. (www.stat.ee) Elektri jõudmine tarbijani Tarbijat toitev elektrisüsteem koosneb sadadest tuhandetest pisielementidest. Süsteemi põhielemente on aga vaid kolm: elektrit tootvad generaatorid, omavahel võrgu moodustavad ülekande- ja jaotusliinid ning pinget alandavad või tõstvad trafod erinevate pingetega võrkude vahel. Alajaamad on võrgu sõlm- ja jaotuspunktid, mille kaudu toimub võrgu reziimide juhtimine, jälgimine ning ka kaitsmine rikete ja lühiste eest. Seal asuvad erinevate elektrisüsteemielementide lülitus-, monitooringu- ja abiseadmed.Elektri teekond tarbijani algab generaatorist, mis elektrit toodab. Pinge
Seetõttu võitlevad nad nende vastuvõtmise pärast. Alternatiiv energia plussiks on see, et ei saasta keskkonda, miinuseks on see, et selle kasutamine on suhteliselt kallis. HÜDROENERGIA on tänapäeva kõige levinum alternatiivenergia vorm. Hüdroenergiat saadakse, kasutades enamasti ära jõe voolava vee energiat. Rajatakse tammid, mille taha jäänud vesi voolab läbi tubiinide, pannes samas liikuma elektrit tootvad generaatorid. Hüdroenergia plussideks on see, et see on taastuv ja saastevaba energialiik ning see ei raiska resursse (jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks). Miinusteks on see, et suurte hüdroelektri jaamade rajamine on kulukas ja keeruline, raskendab kalade liikumist ja sobilike jõgede arv on piiratud. TUULEENERGIA on energia, mis on toodetud tuulegeneraatorite poolt. Tuuleenergia plussiks on selle keskkonna säästlikus, tasuta ressurss(tuul) ning et ta on taastuv, puhas ning
ning tõhusus suureneb jätkuvalt, viies nii tuuleenergia tootmise hinna veelgi madalamale. Tuulega seotud probleemid Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisöe baasil. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid, on väike, sest teda saab kõik see aeg, mis ta kasutamata on, hooldada. Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega võrku. Kriitikud väidavad, et see on kallis kuid toetajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
