Vooluallikas Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. Keemilisel reaktsioonil vabaneb siseenergia. Keemilisi vooluallikaid nimetatakse galvaanielementideks. Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris.
elektrit. Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb elektrivoolugeneraatori töö. Generaator on oma ehituselt sarnane elektrimootoriga. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. Juhe liigub magneti suhtes Magnet liigub juhtme suhtes Muutub magnetvälja tugevus Vooluallikas voolu genereerija, seade, kust vooluring saab voolu. Elektromagnetiline induktsioon nähtus, mis seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Elektrivoolu tekkimine suletud juhtivas kontuuris seda kontuuri läbiva magnetvälja muutumisel. NB! Mitte segi ajada magnetilise induktsiooniga, mis on magnetvälja tugevust kirjeldav suurus. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo
Keemilised vooluallikad Mis on keemiline vooluallikas? Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Liigitamine Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Terminid Ühekordselt kasutatavaid saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pidevalt või vaheaegadega). Ühekordselt kasutatav keemiline vooluallikas on tehnikaterminites väljendatuna primaarne (esmane) vooluallikas, lühemalt primaarvooluallikas ehk primaarallikas. Primaarelemendi kohta kasutatakse veel ka ajaloolist nimetust galvaanielement. Mitmekordselt kasutatavad vooluallikad on tühjendamise järel elektrivooluga laetavad; laadimisel muundub tarbitav elektrienergia aktiivainete keemiliseks energiaks. Tehnikaterminites väljendatuna on laetav keemiline vooluallikas sekundaarne
1) Mõisted: · Alalisvool elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu · Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad mingi sagedusega · Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid, mis kannavad laengut · Nimivõimsus pinge võimsus, mis on märgitud elektriseadeldisele · Vooluallikas seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks · Vooluallika lühis kui välistakistus on lähedane nullile · Vooluallika tühijooks kui vooluallikat ei kasutata · Galvaanimine eseme metalliga katmine elektrolüüsi teel · Elektrolüüt keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad.
Füüsika laboratoorne töö nr 4 Vooluallika kasutegur Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaadid. 3. Töö teoreetilised alused Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektrimotoorjõu ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus leitav valemist: ...
KORDAMISKÜSIMUSED KT. NR.21 (ELEKTROLÜÜS, KEEMILINE VOOLUALLIKAS, METALLIDE KEEMILISED OMADUSED, KORROSIOON) Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste, redoksreaktsioon? Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus elemendi o.-a. Muutub. O.-a. On arvutuslik suurus, mis on arvuliselt võrdne iooni laenguga eeldusel, et kõik ained koosnevad ioonidest. 2. Mis on oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija lähtudes: a) oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone.
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist.
Kursuse Fü4 arvestustöö kaks ülesannet Korrektne lahendus sisaldab: 1. korrektset arvutust; 2. selgitust, mida arvutatakse; 3. selgitust kasutatavate arvude kohta; 4. õiget tulemust. 1. Vooluallikas ja neli takistit on ühendatud vooluringi vastavalt juuresolevale skeemile. Kõigi takistite takistused on 7 Ω. Arvutage vooluringi välistakistus. 2. Kui suur vool läbib korteri kaitset, kui korteris on sisse lülitatud laevalgusti, milles on neli 100 W võimsusega hõõglampi. Võrgu pinge on 220 V. Arvutage, kas 10 amprine kaitse peab vastu, kui lisaks valgustile lülitada sisse veel elektripliit, mille võimsus on 1 kW. Lahendused: 1. Ülesanne Takistite takistused:
vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: U = 1 - 2 + Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. See kehtib ligikaudu ka siis, kui r << R. Seetõttu võib väikese sisetakistusega vooluallikate elektromotoorjudu mõõta suure sisetakistusega voltmeetri abil, tegematta seejuures märkimisväärset viga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: A = q Järelikult vooluallika koguvõimsus A q 2 N = = = I =
Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näid...
ELEKTRIVOOL 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). 2. Millitel tingimustel saab aines tekkida elektrivool? Vajalikud on vabad laetud osakesed. Et aines tekika elektrivool tuleb juhis tekitada elektriväli. Elektrivälja saab tekitada vooluallika abil. 3. Mida näitab voolutugevus? näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. 4. Mis on laengukandjateks metallis? Viimase kihi vabad elektronid kuna nad ei ole seotud ühegi kindla aatomiga ja on seetõttu vabadeks laengukandjadeks.. 5. Mida väidab ohmi seadus? Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel, 6. Kuidas ühendatakse vooluringi ampermeeter, kuidas voltmeeter? Miks just nii? Kogu laeng, mis määrab an...
L.Galvani ja A.Volta avastus - elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikate liigid: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, keemilised vooluallikad, mehhaaniline energia, valgusenergia, päikesepatarei, soojusallika siseenergia. Vooluring: elektritarvitid, lüliti, teised energialiigid, elektriväli, vooluallikas, suletud vooluring. Jadaühendus- elektritarvitid ühendatud omavahel jadamisi e järjestikku.
Ampermeeter ühendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse. Kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada. Elektrivoolu liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Alalisvool tekib juhis, mis on ühendatud taskulambipatareiga või akuga. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolutoimeteks. 1 kA (kiloamper) = 1000 A | 1 mA (milliamper) = 0,001 A I = q : t ( voolutugevus = elektrilaeng : aeg ) Keemilistes vooluallikates eralduvad erinimeliselt laetud osakesed keemiliste reaktsioonide tulemusena. Keemilisi vooluallikaid (välja arvatud akud) nimetatakse galvaanielementideks. Vooluga juht soojeneb
Silumiin alumiinium + räni ehted Roostevaba teras (ingl raud + kroom/süsinik tööriistad, taskunoad, käärid ja muud k stainless steel) tarbeesemed Jootemetall ehk joodis tina + plii metallide kokkujootmisel 11. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas on seade, milles muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia (nn keemiline energia) vahetult elektrienergiaks. Akud on sellised keemilised vooluallikad, mida saab tühjenemisel uuesti laadida. - Nad on mõeldud korduvaks kasutamiseks. Selleks, et saada redoksreaktsiooni arvel elektrienergiat, tuleb elektronide loovutamine (oksüdeerumine) ja elektronide liitmine (redutseerumine) läbi viia eraldi elektroodidel.
on kütuseelemendi eeliseks konstruktsiooni lihtsus ja palju suurem kasutegur (kuni 70%). Kuna keemiline energia muutub elektrienergiaks vahetult, ilma soojusenergia ja mehaanilise energia vahenduseta. Kütuseelemendi põhiline puudus on kõrge hind, sest spetsiaalsed elektroodimaterjalid ja katalüsaatorid on kallid. Kasutatud kirjandus: 1. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 2. www.miksike.ee otsingumootor: keemiline vooluallikas 3. www.google.ee otsingumootor: keemiline vooluallikas
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Amper (A)=C/s I=q/t I=qnVS Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitatud elektivälja. Volt (V)=W/A U=A/q U=N/I Takistus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse tarbijale rakendatud pinge ja seda läbiva voolutugevuse suhtega Oom ()=V/A R=U/I Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Ohmi seadus voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga r=E-IR/I Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses
liikumisele(voolule) takistavat mõju. · Takistite jada-ja rööpühendus. Jadaühendus e. järjestikkuühendus:ühendusviis mille korral kõiki seadmeid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus e. paralleelneühendus:ühendusviis, mille puhul kõigile sedametele on rakendatud sama voolu pinge. · Aine eritakistuseks nimetatakse antud ainest tehtud 1 mm2 ristlõikega ja 1 m pikkuse juhi takistust. · Vooluallikas ehk elektrivooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. · Vooluallika sisetakistuseks nimetatakse vooluallika elektritakistust. · Voltmeeter on mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks. Voltmeeter ühendatakse vooluahelasse rööbiti. · Ampermeeter on seade voolutugevuse mõõtmiseks. Ampermeeter ühendatakse vooluahelasse jadamisi. Ampermeetri takistus on vooluahela takistusest tunduvalt väiksem, mistõttu ta ei
Elektrivool vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika
Elektrivool metallides: Metallid on peenekristallilise ehitusega, mille kristallvõre sõlmpunktides võnguvad positiivsed ja metalli ioonid ja nendevahelises ruumis vabad elektronid . ( väliskihi elektronid). Vabade elektronide liikumine neutraalses metallis on kaootiline. Voolutekkimiseks on vaja: · Juhtivus elektrone ( vabad elektronid) · Liikuma panevat jõudu Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatut korrapärast liikumist elektrivälja mõjul. Elektrivälja tekitab vooluallikas on patarei ( alalisvoolu korral ) Vooluallika ehk klemmide vahel säilitatakse alati potentsiaalides vahe ehk pinge. Pinge ongi see mille tõttu laengud liiguvad. Voolutugevust määratakse suurusteks: · Juhtivus · Elektronide liikumis kiirus · Juhi ristmike pindala Alalisvooluks nim elektrivoolu , mille suund ja tugevus ajas ei muutu Voolutugevus iseloomustab juhi ristlõiget läbiva laengu liikumis kiirust.
Elektrolüüs On elektrolüüdide laugunemine alalisvoolu toimel. Kaks elektrolüüdi on panud elektrolüüdide lahusesse ja ühendatud vooluallikaga klemmidega Katiood Negatiivne elektrood, redutseerub Anioon Positiivne elektood, oksüdeerub Elektrolüüdide kasutamine 1.Toodetakse aktiivseid metalle(Na, K, Ca, Mg) 2.Toodetakse kloori, vesinikku ja hapnikku 3.Metalli pinde kaetakse teise metalli kihiga 4.Rafineerimine aine puhastamine ebasoodsatest lisanditest. Keemiline Vooluallikas On seade milles keemilisel reaktsioonil on saadud energia muudetakse elektrienergiaks. Koosneb kahest elektroodist mis on pandud elektrolüüdide lahusesse. Galvaanielement on ühekordne keemiline vooluallikas, aktiivsem metall on aniooniks ja temalt hakkavad elektronid ära liikuma. Aku Akumolaator on mitmekordne keemiline vooluallikas, Anioodiks on Pb ja Katioodiks on PbO2 Võrrand : Pb + PbO2 +2H2SO4 TühjenemineLaadumine 2PbSO4 +2H2O
Füsa Töö 1 Vooluallikates muundub erinevat liiki energia elektrienergiaks ja neid on 4 liiki, Fotoelement valgusenergia,muundub elektrienergiaks (nt päikesepatarei) Termoelement soojusenergia muundub elektrienegriaks (nt kuumutades kokkukeevitatud juhi otsi) Keemiline vooluallikas keemiline energia muundub elektrienergiaks (nt aku patarei) Mehhaaniline vooluallikas mehhaniline energia muundub elektrienegiaks (nt spidomeeter) Vooluringi moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas,elektritarviti ja lüliti. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja.Tarviti muundub osa elektriväljas oleva energia teiseks energialiigiks Lüliti abil saab vastavalt vajadusele vooluringi avada või sulgeda. 2 Vooluallika abil saab tekitada ja hoida vooluringis ühendatud juhtides elektrivälja. Mehhaaniline energia muundub elektrienergiaks voolugeneraatoris. 5
................................................................................. 7 Viited...................................................................................................................... 8 Pildimaterjal............................................................................................................ 8 2 Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.[1] Üldine ehitus ja talitlus Keemilise vooluallika põhiosadeks on positiivne ja negatiivneelektrood ning elektrolüüt. Elektroodi aktiivainena kasutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid metalle ja nende keemilisi ühendeid. Elektrolüüdiks on hapete, aluste ja soolade lahused või ioonvedelikud. Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel.
ELEKTER ELEKTRIVOOL. VOOLUTUGEVUS. 1. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast liikumist. · Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. · Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 2. Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks.Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. 3. Galvaanielement on vooluallikas, milles ainete keemilisel reaktsioonil vabanev energia muundub elektrienergiaks. 4. Akumulaator on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. 5
Vooluring Vooluallikas Vooluallikas on mistahes seade, mis suudab tekitada ja alal hoida elektrivoolu. Energia mõistestikus võime öelda, et vooluallikas on seade, mis muundab mingit mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Oma tööpõhimõttelt on vooluallikad väga mitmekesised. Patareis muundub elektrienergiaks keemilistel reaktsioonidel vallanduv energia. Elektrigeneraatorites muundub elektrienergiaks mehaaniline energia. Päikesepatareides muundatakse valgusenergiat. Ka soojusenergiat saab muundada elektrienergiaks. Vooluring Elektrivool saab püsivalt kulgeda üksnes elektrijuhtidest moodustatud kinnistes ahelates ehk vooluringides
töötamise jooksul. Valem: N=A/t. Üks kilovatt-tund on energia, mida tarbib (või toodab) ühtlaselt JADAÜHENDUS: Jadamisi ühendatud vooluringis on voolutugevus kõikjal üjesugune I = I1 = I2 = ...In. võimsusel üks kilovatt töötav seade ühe tunni jooksul. OHMI seadus KOGU vooluringi kohta: Jadamisis ühendatud vooluringi kogutakistus on võrdne kõikide vooluringi ühendatud juhtide summaga Elektromotoorjõud. Valem. Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat R = R1 + R2 + ...Rn. Jadamisis ühendatud vooluringis on kogupinge võrdne üksikute lõikude pingete elektrienergiaks. Vooluallikas toimivad jõude nim kõrvaljõududeks, sest nad ei ole elektrilise päritoluga. summaga U = U1 + U1 + ...Un RÖÖPÜHENDUS: Kõigil rööbiti ühendatud juhtidel on pinge ühesugune U Alalisvooluringides enamasti keemilised vooluallikad (patarei, aku, jm). Kõrvaljõude põhjustab
Alalisvoolu töö ja võimsus: A=Uit, kus A-töö (J), U-pinge (N), I-voolutugevus (A), t-aeg (s). N=UI, N- võimsus (W), U-pinge (N), I-voolutugevus (A). N=U2/R. Joule'i-Lensi seadus: Juhtmes elektrivoolu toimel eraldub soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhtme takistusega ja ajaga. Q=I2RT (sobib, kui jadas on vool sama), kus Q-soojushul (J), I-voolutugevus (A), R-takistus (), t-aeg (s). Q=U2/R*t (võrdne pinge korral, rööbiti on võrdne). Vooluallikas on seade, mis muudab mitte elektrilist energiat elektri energiaks. Vooluallika tähtsaimad iseloomustajad on elektromotoorjõud ja sisetakistus. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude poolt ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtavad tööd. =A/q, kus -elektromotoorjõud (V-volt), A-kõrvaljõudude töö (J), q-laeng (c). Mida väiksem sisetakistus, seda parem vooluallikas.
Elektrivool Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus. Vooluallikas, vooluallika elektromotoorjõud. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2
ELEKTRIVOOL, MÕISTED, NENDE SELETUSED JA VALEMID Vooluallikas Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks e. Elektrienergiaks. Vooluring Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks.
madalal temp. muutub nulliks. Toimub kriitilisel temperatuuril. 8. Sõnasta Ohmi seadus vooluringi osa kohta, valem, tähised ja ühikud ? Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle osa otsetel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. I=U/R 9. Mis on kõrvaljõud? Mida iseloomustab elektromotoorjõud? Valem ja tähised valemis. Kõrvaljõud-igasugused laetud osakestele mõjuvad jõud(v.a elektrostaatilised jõud) on kõrvaljõud, paigutavad ümber vooluallikas laetud osakesi. Elektromotoorjõud iseloom. kõrvaljõudude tööd(kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtava töö ja selle laengu suhe) E[V]=Ak [J]/q[C] 10. Sõnasta Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem ja tähiste nimetused. Voolutugevus suletud vooluringis on võrdne elektromotoorjõu ja kogutakistuse suhtega. I=E[V]/R+r 11. Mida kujutab endast klemmipinge, allikapinge, pingelang vooluallikas?
Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pikaks ajaks. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallikas teevad tööd välised, mitte mitteelektrilised jõud. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees elektrivälja energiaks mingi teist liiki energia. Vooluallikaid liigitatakse selle järgi, millineenergialiik seal elektrivälja energiaks muundub. Pinge füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne
protektor- maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp. aluminotermia- lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal. elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. aku- korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas. kütuseelement- keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. malm- raua ja süsiniku sualm, mis sisaldab 2-5% süsinikku. teras- raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada teisi M).
1. Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad aja jooksul Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine Juhtivus takistuse pöördväärtus Vooluallika tühijooks vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, välistakistus on ülisuur ning vooluallikas tühjeneb aja jooksul Lühis tekib siis, kui vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, ometigi tühjeneb kiiresti, kuna välistakistus on nulli lähedale Elektrolüüt nim keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad Galvaanimine mingi metalli katmine elektri abil 2. Juhi takistus juhtivuse pöördväärtus R=U/I R-takistus U-pinge I-voolutugevus 3. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus
· Elektrivoolu töö- elektrivälja tööd lanegukandjate suunatud liikumise tagamisel nimetatakse elektrivoolu tööks · Võimsuse ühikuks on 1 vatt(1W). Juhis eraldub võimsus üks vatt, kui elektriväli teeb tööd juhis 1 sek jooksul 1J tööd. · Üks kilovatt-tund on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võmusesega üks kilovatt Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Mis on vooluallikas? - vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Mis on kõrvaljõud? - Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks Elektromootorjõud- maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada Allikapinge- Elektromootorjõud Mida näitab emj?
Lüliti ühendatakse tarvitiga alati jadamisi. Voolutugevus sõltub vooluallika ning juhtide omadustest. Galvani ja Volta (lõi 1799. a. esimese keemilise vooluallika) avastus, et elektrilaeng võib tekkida kahe eri metalli ja elektrolüüdi vesilahuse kontaktis, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Et tekitada juhis kestvat elektrivoolu, tuleb ühendada juht suletud vooluringi, milles on vooluallikas. Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallika sees eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laetud osakesed ning koondatakse vooluallika poolustele. Poolusi on kaks, positiivne `+' ja negatiivne `-`, mille vahel on elektriväli. Kui ühendada poolused juhiga, levib elektriväli ka selles. Ka vooluallikka sisse tekib elektriväli, mis takistab laetud osakeste koondumist poolustele
Vooluring. Pinge. Pingeühik Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. Juhtmied kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Jadaühenduse korral on elektritarvitid üendatud omavahel jadamisi ehk järjestikku. Kui üks lamp läbi põleb või kui üks lampidest pesast välja keerata, katkeb elektrivool kogu vooluringis ning kustub ka teine lamp.
7. Alalisvool Märksõnad: elektrivool, voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus, Joule- Lenzi seadus, Ohmi seadus vooluringi osa kohta, aine eritakistus, takistite jada- ja rööpühendus, vooluring, vooluallikas, vooluallika sisetakistus, elektromotoorjõud, Ohmi seadus vooluringi kohta, voltmeeter, ampermeeter. Oskused: vooluringi joonistamise oskus, tingmärkide (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator) kasutamise oskus, ülesannete lahendamine Ohmi seaduste kohta ja elektrivoolu võimsuse, elektrivoolu töö ning takistite ühenduste kohta. kus I voolutugevus, q juhtme ristlõiget läbinud laeng, t ajavahemik, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus, Q - soojushulk. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist.
ületamisel ja takistusjõu vastu tehtav töö eraldub soojushulgana. Kütteseaduses on vvoolutöö aisaks A= IUT=Q Kui tehakse mehaanilist tööd, siis elektrivoolus läheb kaeks asjaks A=Am*Q Am-mehaanilie töö UIT=Am+I2Rt AA=Q=qU=IUt=U2/R*t=I2Rt=N*t Elektriliseks võimeks võib nimetada voolutugevuse ja pinge korrutis 1J=1W*1s Saame võimsuse 1W, kui otstel pinge 1V ja teda läbib vool 1A N=A/t=IU=U2/R=I2R Ohmi seadus kogu voolluringi kohta Vooluallikas nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Vooluallikas toimivaid jõude nim nende mitteelektilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks Lõppkokkuvõttes paevad nad laegu liikuma läbi kogu vooluringi Kõrvaljõude põhjjustajad: 1) keemiline energia-alku 2) mehaaniline energia-vooluvahetus 3) valgusenergia päikesepatarei Epsilon=Ak/q Ak- kõrvaljõudude töö Sisuliselt o elekromootonjõud max pinge, mida atud vooluallikas suudab tekitada. S
Takistus sõltub juhi materjalist ja geomeetrilistest mõõtmetest. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkusega ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistus. Voolupinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse vooluringi uuritava osaga rööpselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi järjestikku. Vooluahela takistust mõõdetakse oommeetriga, mille sees on oma vooluallikas. Temp. Muutumisel muutub ka juhi takistus. Kõrgemal temp-l on juhi takistus suurem, põhjuseks on, et kõrgemal temp-l hakkab soojusliikumine el. Suunatud liikumist üha rohkem segama. Tahkes aines võnguvad ioonid oma tasakaaluasendi ümber seda enam, mida kõrgem on temp. Ülijuhtivus-nähtus, kus elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juures järsult 0-ni. Voolutöö vooluringi osas võrdub voolutugevuse pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.
El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis(N=A/t=IU)trafo-pinge tõstmiseks, kilovatt-tund-energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1 kilovatt, A=Nt (1kw*h=10(3)w*3600s=3,6*10(6)J, vooluallikaks nimet. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat el.energiaks,vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud e. kõrvaljõud, Emj(v). Näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama, emj=kõrvaljõudude töö(Ak) / laenguga q, pinge sisetakistusel(Us=Ir)Pinget välistakistusel nimet. vooluallika klemmipingeks,tühijooksul on vooluallikas siis, kui seda ei kasutata, lühis
Elektrivool - laetud osakeste suunatud liikumine. Alalisvool - elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus I sõltub laengukandjate liikumise keskmisest kiirusest v, suurema pingega on voolutugevus suurem. Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. (1). Võrdetegurit G nim. juhituvuseks, tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. (2). Juhi takistus R onvõrdeline tema pikkusega l ja pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga (3) võrdetegur p nim antud aine eritakistuseks.Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse jaühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Kõrgemal temperatuuril on takistus suurem. Võimsus ehk ajaühikus vabanev energia. Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis (ühik vatt 1W). Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi taki...
Vooluring Tarvitis muutub elektrienergia mõneks teiseks energialiigiks. Juhtmed ühendavad vooluringi eriosad. Vooluallikas tekitab ja hoiab alal elektrivälja. Lüliti võimaldab vajadusel sulgeda või avada vooluringi. Vooluallikas muundab erinevat liiki energia elektrienergiaks. 1) keemiline energia * seadmes toimuvad keemilised reaktsioonid. * selle tulemusena vabanevad erinevate laengutega ioonid. * need ladestuvad vooluallika elektroodidele. * viimastel tekivad erinimelised laengud. * elektroodide vahel on elektriväli, mis püsib senikaua kui on aineid keemilise reaktsiooni toimumiseks. * oleme saanud vooluallika. 2) mehaaniline energia Seadme töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel
Alalisvool- elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. (I-Voolutugevus(A), e-1,610¹³ C, n-juhtimiselektronide konsentratsioon, S-juhtme ristlõike pindala, v-elektronide triivimise keskmine kiirus). Vooluallikas- seade, mis tekitab vooluringis voolu ja säilitab seda küllalt pika aja jooksul. Elektromotoorjõud- näitab kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtava töö ja laengu suuruse suhet. (-elektromotoorjõud, A-kõrvaljõudude töö, q-laeng). 1.Ohmi seadus-voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.( (I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus). 2.Ohmi seadus-
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks.
segama. Segab eelkõige ioonide soojusliikumine. Metalli takistust põhjustab juhtivuselektronide vastastikmõju kristallvõre võnkuvate ioonidega. Metalli korral avaldatakse takistuse sõltuvus temp kujul: p = p0 (1+ α t) Kus t on temperatuur Celsiuse skaalas, p0 on eritakistus 0o C juures, suurust α nim takistuse tempteguriks. Antud võrrand kujutab endast lineaarse sõltuvuse võrrandit. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivad jõude nim kõrvaljõududeks, sest nad ei ole elektrilise päritoluga. Alalisvooluringides enamasti keemilised vooluallikad (patarei, aku, jm). Kõrvaljõude põhjustab keemilisel reaktsioonil vabanev energia. Elektromotoorjõud Kõrvaljõudude töövõimet iseloomustab elektromootorjõud. Tööd, mida kõrvaljõud teevad ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist, nim
Elektrienergia arvel tehakse siis ka mehaanilist tööd. Elektriseadme võimsus: võimsus-ajaühikus tehtav töö (N). , elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. Võimsuse ühikuks on vatt (1W). Elektrivoolu töö või elektrienergia mõõtmisel eelistatakse mõõtühikuna dzaulile ühte kilovatt- tundi. See on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Kõrvaljõud: vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nim. nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Kõrvaljõud panevad lõppkokkuvõttes laengu liikuma kogu vooluringis. Elektromootorjõud-maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Seetõttu oleks emj õigem nimetada allikapingeks. Elektrimootorjõud ja Ohmi seadus: Elektrimootorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud
Voolutugevuse suurus sõltub takistusest. Mida väiksem takistus, seda suurem voolutugevus ja seda suurem võimsus. Meie elektrivõrgu pinge on 230 V. Vastavalt sellele on kasutusel kaitsmed. 5. Mida mõõdab elektriarvesti? Millest koosneb elektriarve? Elektriarvesti mõõdab tarbitud elektrikoguseid. Elektriarve koosneb elektrienergiast, võrguteenustest, taastuvenergiast ja aktsiisist. 6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta See seade arvestab ka vooluallikaga vooluringes. Vooluallikas paneb laetud osakesed vooluringis liikuma. Selleks tuleb teha tööd. Seda tööd teevad vooluallikas jõud, mis ei ole elektrilist päritolu. Sellest ka nimi kõrvaljõud. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu läbiviimisel vooluringist nimetatakse elektromotoorjõuks. I=E/R+r I voolutugevus (A), E elektrimotoorjõud ehk emj (V), R vooluringi takistus (), I vooluallika (sise)takistus ()
ElektroTehnikaalused Elektriahela parameetrid Pinge U (1V) suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I (1A) - juhiristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis Takistus R (1) - takistuse järgi elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat või osa läbiva voolutugevuse suhe . Võimsus P (1W) - Elektriahelas tehtav töö ühes sekundis Vooluring (elektriring) Vooluahel(elektriahel) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas,elektritarviti ja lüliti tekib vooluahel . Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring . Keemilised vooluallikad ja patareid Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas , mis muundab aktiivainete keemilise energia vahetult elektrienergiaks . Keemiliste vooluallikate liigitus : Galvaanika elemendid - ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatavad Galvaanielementide ja patareide parameetrid : Nimipinge uue elemndi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral.
I= U R 2)kogu vooluringi kohta Mõiste: voolutugevus on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega I= Kirja E R+ r 4) Välisvooluring-algab vooluallika + - klemmilt ja lõppeb vooluallika - - klemmil Sisevooluring-laengute liikumine vooluallika sees kõrvaljõudude abil. 5)Klemmipinge-pinge mis tekib väljaspool vooluallikat ehk välistakistusel ( U= J . R ) 6) Lühis- selline olukord vooluallikas, kus välisvooluringi takistus on väga suur Tagajärg: voolutugeuvs vooluringis suuureneb ja eraldub soojushulk ning juhtmed põlevad läbi 7 )Tühijooks- -selline olukord vooluallikas, kus välisvooluringi takistus on lõpmatult suur Tagajärg: see on sellilses olukorras kus patarei taha pole ühtegi tarbijat kinnitatud . Ja patarei läheb tühjaks. 8) Miks ei saa laetud osakesed vooluallika sees elektrijõudude abil liikuda poolustele? Seda vastust mai tea!!!!!
Kuidas ühendadakse mõõteriist seadmega milles mõõdetakse voolutugevust? (joonis)! Ampermeetriga. Ühendatakse ampermeetri üks klemmidest juhtme abil vooluallika ühe klemmiga, ampermeetri teine klemm aga lambipesa ühe klemmiga. 13. Millist elektrivoolu nim. alalisvooluks? Millist vahelduvvooluks? Alalisvool-vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool-vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. 14. Mis ülesanne on vooluringis vooluallikal? Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. 15. Mis toimub vooluallika sees selle töötamisel? Väliste jõudude töö tulemusena muutub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. 16. Milline energia muundub elektrienergiaks – keemilises vooluallikas: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, -termoelemendis: soojusallika siseenergia, -generaatoris: mehaaniline energia, -päikesepatareis: valgusenergia.
annaabi.ee 
