Mateeriaosakesed Põhiosa fundamentaalosakestest on niinimetatud mateeriaosakesed. Neid võib nimetada aine ehituskivideks, kuigi ainult väike osa neist võtab osa meile elutähtsa stabiilse aine ehitusest. Mateeriaosakeste tabel on mitmeti sümmeetriline ning ta jaguneb kaheks: leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga, leptonid aga mitte. Kõik nad alluvad nõrgale vastastikmõjule. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. Elektron on lepton. Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene. See on osakene, mille laeng on vastupidise märgiga. Näiteks elektroni antiosakene on positron, selle mass on võrdne elektroni massiga ja laeng ka , ainult plussmärgiga. Leptonid esinevad ka iseseisvalt, see tähendab vabade osakestena. Seevastu kvargid ei saa vabana eksisteerida. Nad on alati kolmekaupa ühinenud. Kvarkide arv universumis on jääv. Nad ei teki ega kao, kuid nad muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel
kiirata 4. Kuidas on võimalik ( ja kas üldse) valguse kiirust suurendada? - valguse kiirust pole võimalik suurendada 5. Mis on Pauli keeld? - pauli keeld tähendab seda, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga 6. Kas prootonist, neutronist ja elektronist on väiksemaid osakesi olemas, millest nad koosneda saaks? - neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest. elektronid koosnevad leptonitest 7. Mis on lepton? kõige tuntum lepton on elektron 8. Mis on ühist prootonite ja neutronite koostises? - mõlemad koosnevad kvarkidest 9. Kas ma liigun, kui istun sõitvas autos? - Kui võtta taustsüsteemiks auto, siis selle suhtes ei liigu. Kui võtta aga maapind, siis liigun. 10. Kas pikkus ja mass on konstantsed ülikiirel liikumisel aga aeglasel? - nad muutuvad liikumisel, pikkus väheneb ja liikudes mass suureneb 11. Kuidas aeg aeglustub? - aeglustub siis kui väga suure kiirusega ajale vastu minna
kaudu kas müüoniks ja müüonneutriinoks (99,9877% juhtudest) Müüonneutriino tekkimine Positiivse piioni lagunemisel tekib koos positiivse müüoniga alati ka müüonneutriino. Viimase antiosake tekib koos negatiivse piioni lagunemisel koos negatiivse müüoniga. Müüonneutriion Müüon neutriinol on lepton laeng Leptonlaeng (nimetatud ka leptonarv) on ühine mõiste elementaarosakesi leptoneid iseloomustavatele kvantarvude komplektile. Müüon-neutriinol on müüonlaeng ehk müüoniarv (leptonilaengu liik) L tähistab müüonilaengut Teatud olukordades ei ole neutriionode leptonlaeng jääv, näiteks müüon-neutriino võib muutuda elektron-neutriinoks. Müüonneutriino Müüonneutriino elektrilaeng on 0 Seisumass (MeV/c2) on väiksem kui 0,17.
metastabiilseteks ja vähestabiilseteks osakesteks. (s), mille alusel jagatakse elementaarosakesed fermionideks (spin on poolarvuline) ja (spinn on täisarvuline). (Q), mis on (e) kordne ning võib olla kas positiivne või negatiivne. Elektrilaeng saab olla ainult nendel osakestel, mille on suurem nullist. 5 Kvark- üliväike liikuv osake (tugeva vastastikmõjuga). Kvarkidele toimib tugev jõud, leptonitele mitte. Lepton- nõrga vastastikmõjuga osake. Elementaarosakesi võib liigitada väga mitmetel alustel.Elementaarosakesi võib jagada ka elektrilaengu järgi: positiivseteks, negatiivseteks ja neutraalseteks, samuti seisumassi järgi - massiga ja massita osakesteks. Massi järgi püüti elementaarosakesi klassifitseerida juba siis, kui neile nimetusi anti (nii nt tähendab lepton - kerge, meson - keskmine, barüon - raske, hüperon - üli, väga), kuid selline jagamine ei peegeldanud füüsikaliselt
Kiirendites koondatakse, kallutatakse ja kiirendatakse osakesi. Sirgeid kiirendeid nim lineaarkiirenditeks, ringikujulisi aga tsüklilisteks kiirenditeks. 2. Kvargid ja kvarkide(antikvarkide) laengud. Mateeriaosakeste tabel jaguneb kaheks leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga osakesed. Kvarkide arv universumis on jääv. St, nad ei teki ega kao, vaid muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. raskemad kvargid muutuvad iseeneslikult kergemateks nii, et eraldub lepton ja vastav antineutriino. Kvargi muutumine toimub elementaarosakese sees ja vastavalt muutub ka see osake. Kvargid on alati kolmekaupa koos tuleb sellest, et neil on värvilaeng. Looduses on ainult valged elementaarosakesed. Igale fundamentaalosakesele vastab antiosake. Need on kõiges täpselt samasuguste omadustega, ainult laeng on vastasmärgiline. Antikvargidele omased värvid ei lange kokku kvarkide omadega. Kui osake kohutub oma antiosakesega, siis
· Tööstuses toodete läbivalgustamiseks (saamaks teada, mis on sees, ilma pakendit avamata) Radioaktiivne ja ioniseeriv kiirgus on inimesele kahjulik, sest need kahjustavad meie tervist, näiteks võib tekkida vähk ja kiiritstõbi. Täpsemalt öeldes kiirgus ioniseerib molekule, lõhub DNA-d ja rakud surevad. Elementaarosakesed on kõige väiksemad osakesed. Näiteks prooton, neutron, elektron, kvark, lepton. Radioaktiivsus - ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus Tuumade lõhustumine - tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks Ahelreaksioon - protsess, mille käigus ühe protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi Poolestusaeg - aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus, näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks
koos kvrake, väga lühikese mõjuraadiusega) ning nõrgaks vastastikmõjuks (lühikese mõjuraadiusega, ei toimi footonis, tingib raskemate osakeste lagunemise kergemateks). Mateeriaosakesed on fundamentaalosakeste põhiosa, jagunevad leptoniteks (saavad esineda ka vabade osakestena; elektronneutriino ve, elektron e-, müü-neutriino v, müüon , tau-neutriino v, tau-lepton ) ja kvarkideks (tugeva vastastikmõjuga, ei saa eksisteerida vabade osakestena, on alati kolmekaupa ühinenud, laeng täisarvuline; u, d, c, s, t, b). Värvilaeng on tugev laeng, tähistatakse P (punane), K (kollane), S (sinine), P (roheline), K (lilla), S (oranz). Kõik elementaarosakesed on valged, kõik kvargid värvilised. Igale fundamentaalosakesele vastab samasuguste omaduste, ent vastandmärgilise laenguga antiosake. Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis nad annihileeruvad e
võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut. Surmavaks koguseks peetakse: 4Sv 50% surnud, 6Sv 100% surnud · Mis on kvark, lepton? Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus ning ühtlasi ei koosne nad enam väiksematest osakestest. Prootonid ja neutronid on kvargid. Kvargid ei saa üksikult eksisteerida. Leptonid elementaarosakesed, mis ei koosne enam väiksematest osakestest. Tuntuim lepton on elektron. Leptonid võivad üksikult eksisteerida. · Värv? Kuidas seotud värvustega? tugeva vastasikmõju laeng, mida on kolme liiki nagu ka põhivärvuseid
Alati on neid kõige väiksemaid koostisosi nimetatud elementaarosakesteks. Nende mõõtmed on väiksemad kui kõige väiksem aatom. Tänapäevaks on selliseid osakesi kogunenud juba ligikaudu 400. Paljud neist eksisteerivad väga lühikest aega (10 -23 s), paljud tekivad ainult erilistes tuumareaktsioonides või elementaarosakeste kiirendites. Nende klassifikatsioon on keeruline ja tavainimesele mittemidagiütlev peale ilusate nimede: meson, hadron, barüon, lepton, gluuon. Nüüdisajal loetakse tõeliselt elementaarseteks footonit, leptoneid, kvarke, gluuoneid ja vahebosoneid ning neid nimetatakse seepärast ka fundamentaalosakesteks , kuigi juba leidub ka selles kahtlejaid.. Fundamentaalosakesi jaotatakse omakorda mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed). Mateeriaosakesed on need, millest koosneb aine. Nendeks on kvargid ja leptonid.
Nt. kõik numbrid; 1kg=1l; 1m on 1 miljondik Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. Printsiibid on füüsika põhiseadused, mis on katseliselt tõestatud ning ümberlükkamatud. Lõputult võib iga asja kohta küsida MIKS-küsimusi, kuid printsiip lõpetab miks-küsimuste ahela. See lihtsalt on kindel. Postulaat on katseliselt tõestamatu seadus. Tähtsaimad printsiibid Aatomi printsiibid molekul -> aatom - > elektron & tuum -> prooton, neutron -> lepton, hadron, poson -> STRING Aatomeid ega väljasid ei ole võimalik lõpmatult poolitada. Niinimetatud atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip, mille kohaselt: 1) kõik kehad looduses tahavad saavutada alati min. potensiaalset energiat 2) ükski keha looduses ei saa saavutada kunangi nullenergiat ega omada abs. miinimum temperatuuri(-273)
Looduse põhimõte: vabalt saavad eksisteerida osakesed, mille värvilaeng on valge. · kannavad tugeva vastasmõju laengut värvi · on punased, kollased või sinised neist saame moodustada valgeid osakesi · universumis on kvarkide arv jääv · prootonid, neutronid koosnevad kvarkidest, mis omakorda moodustavad tuuma Leptonid · osalevad vaid nõrgas vastasmõjus · eksisteerivad ka iseseisvalt · lepton elektron Antiosakesed · igal fundamentaalosakesel on oma antiosakesed · antiosakese omadused on samasugused nagu osakesel endal, ainult laeng on vastandmärgiline · elektron positron · kvark antikvark · prooton antiprooton · antiprooton koosneb antikvarkidest · valgeid osakesi saab kvarkidest moodustada ka paarikaupa kvark ja tema antikvark (mesonid) · kvarke ei saa teineteisest lahutada kulutatava energia arvelt tekib uus kvark
Termotuumareaktsioonil vabanev energia on saartevaba ja ta suudab anda inimkonnale ammendamatu energiaallika. Kuid sellist temperatuuri on saavutatud ainult hetkeks ( raske on saavutada) Kvark- Koosneb prootonitest ja neutronitest. Kvarkidel on omad laengud (erinevad) ja ta on ka üks elementaarosake ( EHK vastastikmõjuga osake). Igale kvargile antakse üks põhivärv ja kui need kolm põhivärviga valgust kokku suunatakse, siis saadakse valge valgus. ( Prooton ja neutron koosnevad 3 kvargist) Lepton- Tema hulka kuulub elektron. Pole vastastikmõjuga osake. Värvilaeng- Tugeva vastastikmõju laeng. Seal on kolm põhivärvust ( sinine, punane, roheline) Kõik elementaarosakesed on valged! Vaheosake- Osake, mis vahendab vastastikmõju. Kõige tuntum vaheosake on footon ta ei oma seisumassi, eksisteerib ainult liikudes. Footon tuleb mängu energia kandumisel. On veel vaheosakesi, nt mesonid ja gluuonid. Kriitiline mass- Olukord/ aine kogus, mille korral ahelreaktsioon hakkab iseeneslikult
elektrilaeng. Leptonid võivad esineda iseseisvalt, s.t. vabade osakestena. Seevastu kvargid ei saa vabana eksisteerida. Nad on alati kolmekaupa ühinenud. Kvarkide arv universumis on jääv. See tähendab, et nad ei teki ega kao. Nad vaid muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. Raskemad kvargid muutuvad iseeneslikult kergemateks, s.o. u- ja d- kvarkideks nii, et eraldub, lepton ja vastav antineutriino. (Ainsaar, Ain ; ,,Füüsika XII klassile" , Tallinna Raamatutrükikoda, 1996) Värv tugeva vastastikmõju laeng Värvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv, mis on mõneti sarnane elektrilaenguga. Värvilaengut omavad osakesed mõjutavad teineteist läbi tugeva vastasmõju. See on kõige tugevam jõud looduses ning hoiab kvarke koos liitosakestes (hadronites). Värvilaengut, selle omadusi ning tugevat vastasmõju kirjeldab füüsikateooria
Aatom koosneb elektronkattest ja tuumast. Keskmine aatomi läbimõõt on 10 -10m=1Å. Keskmine tuuma läbimõõt on 10-15m=1f(ferm). Kogu aatomimass on koondunud tuuma 99,95%. laengust st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuumajõud on tunduvalt tugevamad kui elektrilaengute vahelised. Jõudude ulatus e raadius on väga väike. Kaugemal, kui 5 fermi tuumajõud kaovad. Lähemal kui pool fermi muutuvad tõmbejõud tõukejõuks. Tuumajõud ei olene osakese elektri laengust, st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuum koosneb positiivselt laetud prootonitest ja laenguta neutronitest. Tuuma koostisosi nim nukleonideks. Laengu arv Z näitab prootonite arvu tuuma samas ka prootonite arvu ja ka elektronide arvu, tuumalaengut. Massiarv näitab tuuma massi ja prootonite ja neutronite arvu A=Z+N. Radioaktiivsuseks nim tuuma võimet kiirata. -lagunemine tekib, kui tuum on väga suur ja tuumajõud ei jõua seda koos hoida. ...
perioodilisussüsteemi elemendid. Standardmudeli kohaselt kannavad nõrka vastasmõju massiivsed Z- ja W-bosonid. 6 Mateeriaosakesed ja värvilaeng Mateeriaosakesed on fundamentaalosakeste põhiosa, jagunevad leptoniteks (saavad esineda ka vabade osakestena; elektronneutriino ve, elektron e-, müü-neutriino v, müüon , tau-neutriino v, tau-lepton ) ja kvarkideks (tugeva vastastikmõjuga, ei saa eksisteerida vabade osakestena, on alati kolmekaupa ühinenud, laeng täisarvuline; u, d, c, s, t, b). Mateeria põhiomadused: * Liikumine ehk muutumine * Mehaaniline liikumine asukoha muutumine ruumis ja ajas * Keemilised reaktsioonid rakkude teke ja surm (evolutsioon) * Aine olekumuutused faasisiirded (temperatuuri ja rõhu toimel)
Kõik leptonid osalevad nõrgas vastastikmõjus ja see on ainus vahend elektriliselt neutraalsete leptonite ehk neutriinode jälgimiseks. Leptonid osalevad ka gravitatsioonilises vastasmõjus. Kõige tuntumad leptonid on elektronid ja neutriinod. Leptonlaengud (tähised , , ) iseloomustavad vastavaid leptoneid. Vastavate antiosakeste leptonlaengud on vastasmärgilised. Leptonlaengud on elementaarosakeste protsessides jäävad suurused. Lepton Nimetus elektron +1 0 0 elektronneutriin +1 0 0 o müüon 0 +1 0 müüneutriino 0 +1 0 tauon 0 0 +1 tauneutriino 0 0 +1 Kvargid
Selle aluseks võttis ta 1928. aastal Paul Diraci poolt esitatud kvantvõrrandi, mis nõudis lisaks poolarvulise kvantarvu spinni olemasolu. Kuna spinni kohta kehtib jäävusseadus, ei saa beetalagunemise võrrandis olla paremal pool kaht osakest (sest need 4 annaksid spinniks täisarvu), vajatakse veel kolmandat poolarvulise spinniga osakest. Selleks saabki neutriino. Neutriinod tekivad tuumareaktsioonides nõrga vastasmõju tulemusena. Kuna neutriino on elektriliselt neutraalne lepton, ei reageeri ta ei tugeva vastasmõju ega elektromagnetilise vastasmõju kaudu, vaid ainult gravitatsiooniliselt või nõrga vastasmõju kaudu. Spinni kontseptsiooni, kuigi mitte nime, pakkus esmakordselt välja Wolfgang Pauli aastal 1924. Ta laiendas Niels Bohri komplementaarsuse ehk täiendavuse printsiipi. Bohr, kes nägi täiendavust laine ja osakeste vahel, avaldas 1927. aastal selleteemalise artikli. Täpsemalt on komplementaarsusprintsiip printsiip, mille
prootonit, kui piisavalt lähedal) suurus. Määrab kogu aine eksisteerimise, keemilise Maal- hoiab sideme; elastsusjõud on Prootonid, neutronid Näited universumi koos selline jõud koos; tuum koos Radioaktiivsed kiirgused Fundamentaalosake- algosake, mis ei koosne millestki. (lepton elektron, neutriino, kvark, vaheosakesed (nt footon) Iseloomustavad: kvantarvud (peakvantarv kihid/kõrvalkvantarv- alakihid s ja p.../magnetkvantarv- orienteeritud ruumis x,y,z/spinnkvantarv- spinn), mass, värvilaeng Elementaarosake- koosneb teistest osakestest nt kvantidest. Iseloomustavad- veidrus, sarm, ilu(omad.mis näitavad mingit sorti käitumist erinevates vastastikmõjudes) Mateeria osakesed- leptonid ja kvargid. Mateeria koosneb 1
(antsiosakesed -1) b) mesonid (pioon, kaoon), mille barüonarv on * vahebosonid (footon, W- ja 2-osakesed) osalevad elektromagnetilises ( footon) või nõrgas (W- ja 2-osakeesed) vastastikmõjus. Positron on positiivne elektron. Annihileerumine- osakeste ja antiosakeste hävimine nende kohtumisel. Elementaarosakestele on omane vastastikune muundumine. Väljana käsitletakse neid mida ei saa mingite samasuguste osakeste abil kirjeldada ( lepton, hadron). Väljatugevus on pöördvõrdeline kauguse ruuduga. 1960. A S.Weinberg, S. Glashow ja A. Sallas näitasid, et nõrk vastasikmõju ja elektromagnetiline vastastikmõju on tegelikult ühe fundamentaalsema- elektronõrga- vastastikmõju kaks erinevat ilmingut. Tugevat vastastikmõju õnnestus seletada aga nn. kvantkromodünaamilise teooriaga, mille järgi tuumajõud tekivad värvilaengute vastastikmõjus. Kromodünaamika koos elektronõrga vastastikmõju teooriaga moodustavad nn
Mikroosakeste kahetine iseloom. Aatomi ehitus ja aatomite suurus. Fundamentaalsed jõud looduses. Hundi reegel ja Pauli printsiip.! Aine ehitus - koosneb osakestest (aatomid, ioonid, molekulid), mis mõjutavad üksteist tõmbe ja tõukejõududega. Aine hulka saab määrata (mõõduks osakeste arv) - kuna võtab enda alla mingi ruumi ja omab kaalu. Elektron on negatiivselt laetud fermion spinniga 1/2 ja ta kuulub leptonite hulka olles esimese põlvkonna lepton. Elektroni leptonlaeng (Le). Elektron on ilma sisemise struktuurita elemtaarosake, mis on negatiivselt laetud. Elektronid moodustavad koos nukleonidega (prooton ja neutron) aatomeid.! Kvargid omavad värvilaengut (annavad kokku valge värvi) ning osalevad seetõttu tugevas vastastikmõjus.! ! Pauli printsiip - aatomis ei saa olla kahte täpselt ühesuguses energiaolekus asuvat (st. ühesuguste kvantarvudega) elektroni. - igal aatomiorbitaalil saab olla 2 elektroni! Pauli printsiip
Wegner teatavad, et suur grupp galaktikaid umbes 200 miljoni valgusaasta kaugusel liiguvad kokku Suure Atraktori poole. 1987 Ian Shelton avastab supernoova 1987A. 1987 Kanada, Bailey, Borwein ja Borwein kasutavad iteratiivseid modulaarvõrrandite hinnanguid elliptiliste integraalida jaoks ning superarvutit NEC SX-2 ja arvutavad pii 134 miljonit komakohta. 1989 Z vahebosoni resonants annab tunnistust kolmest kvark-lepton generatsioonist. 1989 Voyager 2 saadab pildid Neptuunist. 1990 Kosmosesse saadetakse Hubble teleskoop. 1992 COBE sateliit avastab ebaühtlused kosmose taustkiirguses, mis on tingitud Suure Paugu aegsest struktuurist. 1992 Galliumdetektori abil detekteeritakse päikeselt saabuvad neutriinud: päevas toimub anduris umbes 1.6 reaktsiooni. Tulemus on väiksem, kui seni päikese toimimist käsitlevatest mudelitest arvutatu.
kõikide osakeste vahel 290. Millistele osakestele mõjub elektromagnetiline vastastikmõju? Kõikidele elektriliselt laetud osakestele 291. Millistele osakestele mõjub tugev vastastikmõju? Tugev vastastikmõju (tuumajõud) hoiab koos kvarke 292. Nimetada leptoneid. elektronneutriino müü-neutriino tau-neutriino elektron müüon tau-lepton 293. Nimetada kvarke. U, d, c, s, t, b - kvargid 294. Millised mateeriaosakesed on stabiilsed? neutriino elektron u-kvark d-kvark 295. Millistest kvarkidest koosneb prooton? Prootonis on 2 u-kvarki ja 1 d-kvark 296. Millistest kvarkidest koosneb neutron? Neutronis on 1 u-kvark ja 2 d-kvarki 297. Mis on tugeva vastastikmõju laeng ja mitu neid on olemas?
20. sajandi lõpul tõestatigi katseliselt, et prootonid ja neutronid koosnevad omakorda kolmest veel väiksemast osakesest – kvargist. • Kogu kaasaegne katseliselt kontrollitud osakestefüüsika lähtub osakeste standardmudelist, mille kohaselt aine koosneb kaheteistkümnest fundamentaal- ehk alusosakesest: kuuest leptonist ja kuuest kvargist. Tavalise aine ehituskivideks on vaid kaks kõige väiksema massiga kvarki ning elektron kui levimuim lepton. Ülejäänud alusosakesi saab tekitada vaid laboris ja nende eluiga on väga lühike. Niisiis saab rääkida vaid antud teadmiste tasemel jagamatutest aineosakestest. Jagatavuse piiri ehk inimkonna sisemist nähtavushorisonti on viimase 150 aasta jooksul kogu aeg edasi nihutatud. • Muuseas on ka osakestefüüsikas jäänud kehtima juustulõikamisel ning aatomite lõhkumisel ilmnenud seaduspärasus, mille kohaselt jagatavuse piiri ületamisel ei säili enam jagatava objekti endised
Kvargid (d, s ja b elektrilaenguga 1/3 e ning u, c ja t elektrilaenguga +2/3 e) osalevad kõigis vastastik- mõjudes. Elektrilaengut ( 1e) omavad leptonid (elektron, müoon ja tauon) ei osale tugevas mõjus. 27 Elektrilaenguta leptonid (elektron-, müü- ja tauneutriino) osalevad vaid nõrgas ja gravitatsioonilises mõjus. Leptonite seisumassid on oluliselt väiksemad kvarkide omadest (lepton kr.k. väike münt). Kvarkidest koosnevad osakesed on alati valged. See tähendab, et nende värvilaeng on tasakaalus. Erinevad värvilaengud tõmbuvad (nii nagu ka erimärgilised elektrilaengud). Stabiilne seisund võib tekkida kahel viisil: 1)Värvus esineb koos antivärvusega. Nii tekkivaid liitosakesi nimetatakse mesoniteks; 2)Esineb segu kolmest värvusest või siis kolmest antivärvusest. Nii tekivad vastavalt kas siis barüonid või anti- barüonid
tõrjutusprintsiibile ja seega ka vastavatele ajalis-ruumilistele piirangutele. Kvargid (d, s ja b elektrilaenguga 1/3 e ning u, c ja t elektrilaenguga +2/3 e) osalevad kõigis vastastik- mõjudes. Elektrilaengut ( 1e) omavad leptonid (elektron, müoon ja tauon) ei osale tugevas mõjus. Elektrilaenguta leptonid (elektron-, müü- ja tauneutriino) osalevad vaid nõrgas ja gravitatsioonilises mõjus. Leptonite seisumassid on oluliselt väiksemad kvarkide omadest (lepton kr.k. väike münt). Kvarkidest koosnevad osakesed on alati valged. See tähendab, et nende värvilaeng on tasakaalus. Erinevad värvilaengud tõmbuvad (nii nagu ka erimärgilised elektrilaengud). Stabiilne seisund võib tekkida kahel viisil: 1)värvus esineb koos antivärvusega. Nii tekkivaid liitosakesi nimetatakse mesoniteks; 2)esineb segu kolmest värvusest või siis kolmest antivärvusest. Nii tekivad vastavalt kas siis barüonid või anti- barüonid
tõrjutusprintsiibile ja seega ka vastavatele ajalis-ruumilistele piirangutele. Kvargid (d, s ja b elektrilaenguga 1/3 e ning u, c ja t elektrilaenguga +2/3 e) osalevad kõigis vastastik- mõjudes. Elektrilaengut ( 1e) omavad leptonid (elektron, müoon ja tauon) ei osale tugevas mõjus. Elektrilaenguta leptonid (elektron-, müü- ja tauneutriino) osalevad vaid nõrgas ja gravitatsioonilises mõjus. Leptonite seisumassid on oluliselt väiksemad kvarkide omadest (lepton kr.k. väike münt). Kvarkidest koosnevad osakesed on alati valged. See tähendab, et nende värvilaeng on tasakaalus. Erinevad värvilaengud tõmbuvad (nii nagu ka erimärgilised elektrilaengud). Stabiilne seisund võib tekkida kahel viisil: 1)värvus esineb koos antivärvusega. Nii tekkivaid liitosakesi nimetatakse mesoniteks; 2)esineb segu kolmest värvusest või siis kolmest antivärvusest. Nii tekivad vastavalt kas siis barüonid või anti- barüonid
Alati on neid kõige väiksemaid koostisosi nimetatud elementaarosakesteks. Nende mõõtmed on väiksemad kui kõige väiksem aatom. Tänapäevaks on selliseid osakesi kogunenud juba ligikaudu 400. Paljud neist eksisteerivad väga lühikest aega (10-23 s), paljud tekivad ainult erilistes tuumareaktsioonides või elementaarosakeste kiirendites. Nende klassifikatsioon on keeruline ja tavainimesele mittemidagiütlev peale ilusate nimede: meson, hadron, barüon, lepton, gluuon. 97 Nüüdisajal loetakse tõeliselt elementaarseteks footonit, leptoneid, kvarke, gluuoneid ja vahebosoneid ning neid nimetatakse seepärast ka fundamentaalosakesteks , kuigi juba leidub ka selles kahtlejaid.. Fundamentaalosakesi jaotatakse omakorda mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed). Mateeriaosakesed on need, millest koosneb aine
annaabi.ee 
