Kaadmium Füüsikalised omadused Kaadmium (sümbol Cd) on hõbevalge, pehme metall, mis on plastiline ja hea kattevõimega. Kaamdium sulab temperatuuril 321 °C ja keeb temperatuuril 767 °C. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,65 g/cm³. Normaaltingimustes on kaadmium tahkes olekus. Paiknemine tabelis Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48. Tema aatommass on 112,41, asub 5.perioodis IIB-rühmas. Kaadmiumil on 5 elektronkihti ja viimasel kihil on 2 elektroni. Avastamine Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817 aastal Saksamaal. Kaadmium on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi, kes oli Liibanoni prints. Samuti öeldakse, et nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast kadmeia- tsingimaak (koostiselt ZnO, milles esineb Cd-d) Leidumine
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Kaisa Elbrecht KAADMIUM Referaat Õppejõud: Olga Mazina Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad.....
SINU NIMI AASTA JA KOOL Eesmärgid Pb ja Cd üldiseloomustus Keskkonda sattumine Elemendi jõudmine organismi Mõju elusolenditele Kuidas vähendada negatiivset mõju Üksikisiku tasandil Riigi tasandil Nr. 82. Pb. Plii. Plumbum. Seatina. Raskmetall Paljudes mineraalides (PbS galeniit) Väga pehme Neelab rad. Kiirgust Keemiliselt suht. püsiv Tekib pidevalt juurde Kasutatud juba 8500 a.t.(arh. leid Türgis) Trükitehnikas! Nr. 48. Cd. Kaadmium. Cadmium. Raskmetall Koos Hg ja Pb kõige mürgisem metall Maagis enamasti sulfiidina (sfaleriit, (Zn,Fe)S) Moodustab rikkalikult erinevaid ühendeid sh kompleksühendeid orgaaniliste ainetega. 1817, tsingi karbonaatide lisand 1 m = (Cd) x 1,553,164.13 (1927; Kr) Keskkonda sattumine Cd Pb Värvid (valge, punane Värvid (punane, oranz, kollane) jt)
Tartu Kivilinna Gümnaasium Ag,Cd,Ts Tartu 2008 Sisukord Kaadmium (Cd) 3 Tsink (Zn) 5 Elavhõbe(Ag) 7 2 Kaadmium-nimi ja selle saamis ajalugu Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall, mis on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi koht: Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817. aastal Saksamaal. Kaadmium looduses · Looduses esineb kaadmium maagis koos tsingi, plii ja vasega. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Füüsikalised omadused · Aatommass: 112,41 · Sulamistemperatuur: 320,8 °C · Keemistemperatuur: 766 °C · Tihedus: 8,65 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Ühendid Fluoriidid: CdF2
Mina kui tavainimene sooviks nende sisalduvate ainete kohta rohkem teada. Loodetavasti on järgnev uurimuskonspekt kasuks ka teile :) Butaan (Butane - välgumihkli vedelik) Butaani sissehingamine võib põhjustada eufooriat, unisust, narkoosi, lämbumistunnet, südame arütmiat, ajutist mälukaotust ja külmakahjustusi. Kui pihustaks pudelist butaani otse kurku, võib vedeliku juga jahtuda kiiresti -20 kraadini ja põhjustada larüngospasme. Kaadmium (Cadmium - patareides) Kaadmiumi saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Kaadmiumi organismi sattumise allikad on näiteks metallurgia, saastunud toidu ja veega, suitsetamisel. Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale, loodet kahjustav, vähki soodustav. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt suukaudsel sattumisel organismi on tugev iiveldus, oksendamine, diarröa, dehüdratsioon, lihaskrambid, süljevool, proteinuuria, glükoosuuria, kooma, surm.
värvid, lakid, liimid ja lahustid asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) olmekeemia jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid jms) mürkkemikaalid (putukaja taimemürgid) Jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Patareid ja akud Tuntumad ained patareides: kaadmium, elavhõbe ja plii. Kaadmium kahjustab inimorganismis neerusid ja maksa ning hõrendab luustikku elavhõbe mõjub kahjulikult kesknärvisüsteemile. Kogused ja prognoos 2004.a. tekkis Narvas aastas ligikaudu 35 tonni patareisid ja akusid. 2007. aastal ligikaudu 37 tonni Prognoos : 2013 a. tekib Narva linnas hinnanguliselt ligikaudu 200 t akusid ja patareisid. Asbesti sisaldavad jäätmed
mida ei ole võimalik enam kasutada, siis tuleb viimased viia vastavasse kogumispunkti. SLAID3 Inimeste teadlikkus ohtlikest jäätmetest SLAID4 Mida nimetatakse probleemtoodeteks? Toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada keskkonna ja tervise ohtu või keskkonna ülemäärast ristumist. ( elektri ja elektroonika seadmed, mootorsõidukid, patarei, akud ja rehvid. SLAID5 Vanad akud ja patareid võivad hakata lekkima keemilisi aineid nagu elavhõbe, kaadmium ja plii, mis kahjustavad keskkonda ja inimeste tervist. Näiteks kaadmium põhjustab neerude ja maksa kahjustusi ning lisaks põhjustab ka luude hõrenemist, elavhõbe kahjustab kesknärvisüsteemi. SLAID6 Eterniidi kahjulikkus- eterniit sisaldab asbesti, viimaseks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale, mis satub keskkonda elamute ja kõrvalhoonete lammutamise käigus. Kuna eterniidi töötlemisel satub õhku asbesti tolmu, mis organismi sattudes võib põhjustada kopsuvähki. Alates 20
5 Elementide mõõteparameetrid............................................................................30 5.5.1 Vask (Cu).................................................................................................... 30 5.5.2 Tsink (Zn)....................................................................................................30 5.5.3 Plii (Pb)....................................................................................................... 31 5.5.4 Kaadmium (cd)............................................................................................31 5.5.5 Elavhõbe (Hg)............................................................................................ 32 6. Andmete statistiline analüüs................................................................................... 33 2 .........................................................................................
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1. kvalitatiivselt 2. kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad...
Suitsetamine Mida sisaldab üks sigarett? Atsetoon on küünelaki eemaldaja! Ammoniaak on puhastusvahendite koostises, näiteks ka WCpuhastusvahendis! Arseen mürk, kasutatakse rotimürgi koostises näriliste hävitamiseks! Benseen lahusti, kütuste lisa! Tugev kanserogeenne aine ja seostatakse leukeemia tekkimisega inimorganismis Butaan kergesti süttiv gaas, mida kasutatakse "välgumihklites"! Kaadmium (Cd) metall, mida kasutatakse patareides Süsinikmonoksiid ühend mootorsõidukite heitgaasides Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit seostatakse vähkkasvajate, hingamisteede, naha ja seedesüsteemi probleemidega suitsetajatel! Hüdrogeenitud tsüaniid mürk gaasikambrites! Maltitool kunstlikult sünteesitud magusaine, mida ei lubata FDA (USA Toiduja
kui punktreostusallikate kaudu. Levinumateks punktreostusallikateks on: katuseta väetisehoidlad; katuseta taimekaitsevahendite laod; nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad; kasutuseta jäänud vanad tanklad ja kütusehoidlad. Tööstuslikku päritolu heitveed võivad lisaks bakteriaalsele reostusele põhjustada veekogude ja põhjavee saastumist raskemetallidega. Nii näiteks satub kaadmium vette metallitööstuse ja kaevandamise heitmetega. Kaadmium on keemilistelt omadustelt sarnane tsingiga ja sageli nad esinevadki koos. Veel on kaadmium tüüpiline saasteaine sadamate vees ja setetes. Kaadmium on joogivette sattudes inimesele mürgine. Nafta tootmise, veetranspordi ja eriti tankerite avariide tõttu satub aastas hüdrosfääri mitu miljonit tonni nafta produkte. Kui rasked saasteained jõuavad lõpuks
PLII ;D A. Kontse 21 LJ Plii (sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. F Ü Ü S I KA L I S E D O M A D U S E D Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskmetall. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenikiirguse vastu. KEEMILISED OMADUSED Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes
akvarellvärvides, nimetuse saanud legendi järgi, kus India lehmadele söödeti ainult mango lehti, et siis lehmade kollasest uriinist värvipigmenti valmistada. Tänapäeval asendatud sünteetilise India kollasega. · Naapoli kollane üks vanimaid sünteetilisi mineraalseid pigmente, mis oli kasutusel kuni 20. sajandini, mil toksilisuse tõttu asendati tänapäevaste pigmentidega. · Kaadmium kollane on kunstnike poolt kasutusel olnud 19. sajandi keskpaigast, toksilisuse tõttu samuti asendatud tänapäevaste pigmentidega. · Kroom kollane pliipõhine kollane värv(PbCrO4), tänapäeval samuti toksilisuse tõttu asendatud. · Titaan kollane niklipõhine kollanevärv, mida kasutatakse kattevärvide tootmisel ei ole läbipaistev nagu ka titaan valge.
Karina Stepanjan PK12 Levimus, leidumine, ajalooline aspekt Plii on mürkmetall, ainult elavhõbe ja kaadmium on pliist mürgisemad Plii on ammutuntud ja laialdaselt kasutatav metall, kuigi tema sisaldus maakoores on suhteliselt väike. Tuntud on umbes 80 mineraali, mis sisaldavad Pb, neist tööstuslikult tähtsaim on galeniit ehk pliiläik PbS Looduslik plii koosneb 5 stabiilsest isotoobist massiarvudega 202, 204, 206, 207 ja 208, neist 3 viimast on vastavalt U, Ac ja Th radioaktiivse lagunemise rea viimased liikmed.
· 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektrijaamade baasil Tuumareaktor · Kiirguskaitse (betoon) · Peegeldi vähendab soojuskadu · Tuumkütus (uraan 235 ja 238 segu) · Neutronite aeglusti (vesi, grafiit) · Reguleerimisvardad, k=1 (kaadmium) · Soojuskandja (vesi) · soojusvaheti Tuumareaktori ehitus Tuumaenergia 235U lõhustamisel Tuumareaktoris tekkiv soojus muudetakse veeauruks Õnnetused · Õnnetus ei juhtu, kui midagi läheb valesti, õnnetus juhtub siis, kui mitu asja läheb valesti http://www.ida.liu.se/~her/npp/demo Õnnetused Three Mile Island - 28. märts Tsernobõl 26. aprill 1986
toiduainetes. Vaegusnähud võivad tekkida siis, kui nende omastamine on mingi haiguse tõttu häiritud või toitumine liiga ühekülgne. Tuleb aga mainida, et mikroelementide sattumine organismi väga suurtes kogustes, enamasti seoses keskkonna saastumisega, võib esile kutsuda mitmesuguseid mürgitusi. Paljude mikroelementide bioloogiline tähtsus inimese organismis on veel selgitamata. Rubiidium (Rb), strontsium (Sr), plii (Pb), alumiinium (Al), kaadmium (Cd), baarium (Ba), liitium (Li), berüllium (Be), vismut (Bi) ja hõbe (Ag) on metallid, mille ülesannet organismis ei teata. OLULISED MIKROBIOMETALLID: Fe, Zn, Cu, Cr, Ni, Co, Mn, V Fe Fe leidub veres hemoglobiini koostises ja lihastes müoglobiinis ning ta kuulub mõningate ensüümide koostisse. Inimese organismis on Fe levinud kõikjal. Fe on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Kõge rohkem leidub teda siiski maksas ja põrnas. Kõige
5.1.Pliiaku............................................................................................................... 13 5.2.Liitium-ioonaku................................................................................................. 13 5.3.Liitium-polümeeraku........................................................................................ 14 5.4.Nikkel-metallhüdriidaku................................................................................... 14 5.5.Nikkel-kaadmium............................................................................................. 15 6.ELEKTRI- JA SISEPÕLEMISMOOTORIGA AUTODE KULUDE VÕRDLUS........................17 7.KAS ELEKTRIAUTO VÕIDAB TAVAAUTO?..................................................................18 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 19 VIIDATUD ALLIKAD.........................................................................
Magneesium (Mg) 0,045 0,0042 1,74 651 Naatrium (Na) 0,046 0,0050 0,97 97,8 Volfram (W) 0,055 0,0046 19,3 3380 0,0050 Molübdeen (Mo) 0,057 0,0046 10,2 2620 Tsink (Zn) ' 0,059 0,0041 7,14 419 Koobalt (Co) 0,064 0,0060 8,85 1500 Nikkel (Ni) 0,068 0,0067 8,96 1453 Kaadmium (Cd) 0,074 0,0042 8,65 321 Raud (Fe) 0,098 0,0060 7,87 1535 Plaatina (Pt) 0,105 0,0039 21,45 1770 Palladium (Pd) 0,110 0,0036 12,02 1554 Tina (Sn) 0,12 0,0044 7,31 232 Plii Pb) 0,21 0,0037 11,4 327 Temperatuuritegur antakse käsiraamatutes tavaliselt keskkonna temperatuurile +15 või + 20 °C.
tekkimiseks peavad tuumad lähenema üksteisele väga lähedale (alla 10-15 m), aga seda takistab prootonite elektrilaeng. Sellepärast tuleb tuumadele anda suur kineetiline energia, mis vastab temperatuurile ca 108 kraadi. Sellest ka reaktsiooni nimi: termotuuma reaktsioon. Tuumareaktoris kasutatakse uraani ahelreaktsiooni. Et ahelreaktsioon ei väljuks kontrolli alt, tuleb vältida neutronite suurt paljunemist. Selleks kasutatakse tuumareaktoris neutroneid neelavat ainet, milleks on kaadmium. Alfakiirguse eest kaitseb meid ka tavaline paberileht. Beetakiirgus eest kaitseb näiteks õhuke metallleht. Gammakiirgus on väga suure läbimisvõimega ja seda takistavad oluliselt paksud metalli- või mullakihid. Relatiivsusteooria on õpetus ajast ja ruumist. Tuleb välja, et ei ole absoluutset aega ega absoluutset ruumi (nagu tühja kasti, kus kogu maailm sees on).Relatiivsusteooria sai alguse sellest, et valguse kiiruse liitmisel valgusallika või vastuvõtja kiirusele tekkis probleeme
kopsuhaigus. (KOK) 90% KOKi haigetest on see haigus tingitud suitsetamisest. KOK areneb vähemalt igal viiendal suitsetajal, kes on suitsetanud juba 1520 aastat. KOKi haigel langeb invaliidistavale tasemele kuskil 60. eluaastal, kui mitte suitsetaja on veel täis jõus. Sigaretisuitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Sigareti koostised Sigaret sisaldab: Bensiin Atsetoon Formaliin Kaadmium Metopren ja palju muid ohtlikke aineid. Alkohol Alkohol on sõltuvust tekitav ja tugeva toimega narkootiline aine, mis on enamikes riikides peale araabiamaade legaalne. Lahja alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 22% ja kange alkohoolne jook on etanoolsisaldusega üle 22 mahuprotsenti. Tubakas Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse
2 Heelium He 42 Molflbdeen Mo 82Plii Pb 3 Liltium Li 43 Tehneetsium Tc 83 Vismut Bi 4 BerUffiuni Be 44 Ruteenium Ru 84 Poloonium Po 5 Boor B 45 Roodium Rh 85 Astaat At 6 Süsinik C 46 Pallaadium Pd SójRadoon - Rn 7 Lämmastik N 47 Höbe Ag 87 Frantsium Fr 8 Hapnik 48 Kaadmium Cd 88 Raadium Ra 9 Fluor 49 Indium In 89 Aktiinium Ac l0Neoon 50 Tina Sn 90 Toorium Tb 51 Antimon Sb 1 1 Naatrium Na [?L Protaktiinium Pa 12 Magneesium Mg 52 Telluur Te ~ Uraan U 53 Jood I 13 Alumiinium Al ~?L Neptuunium Np
Tallina Lilleküla Gümnaasium Raskmetallide sisaldus eesti põllumuldades ja taimedes Uurimustöö Tallinn, 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Raskmetallide iseloomustus 2.1. Plii 2.2. Kaadmium 2.3. Elavhõbe 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1 Kütmine 3.2. Tööstus 3.3 Liiklus 4. Raskmetallide sisaldus taimedes (sammaldes) 5. Plii(peamine raskemetall) mõju keskkonnale 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin raskemetallide sisalduse eesti põllumuldades ja sammaldes. Need metallid on tervisele väga kahjulikud ning selle teema teavitamine inimestele väga vajalik
kasutatakse rottide vastu. mida kasutatakse raketi kütuses. DDT: Putukamürk, mida on keelatud Naftaleen: Koostisosa lõhkeainetes ja tõrjeks kasutada 1971 aastast, selle koitõrjevahendis. keskkonnaohtliku mõju pärast. Nikotiin: Sõltuvust tekitav uimasti, Butaan: Gaasiline koostisosa mida mida samuti kasutatakse ka kasutatakse süütevedelikus. putukamürgina. Kaadmium: Metalne element, mis Tõrv: Paks, kleepuv vedelik, mida sisaldub taaslaetavates patareides ja kasutatakse teekatte komponendina. mõnedes õlides. Süsinikoksiid: Värvitu, lõhnatu, mürgine gaas, mis väljub ka autode summutist. Põhjused, mis tõukavad inimese suitsetamisele Igavusest. Suitsetatakse sellepärast, et sõbrad suitsetavad. Vanemad kodus suitsetavad. Tahetakse teiste moodi olla Sõltuvus .
Helmholtzi raskete ioonide uurimise keskuse poolt ja sai oma nime astronoom Nicolaus Copernicuse järgi. Varem oli elemendi ajutine nimetus ununbium (Uub). Koperniikiumist ei ole leida pilte, sest selle poolestusaeg on niivõrd lühike. Kuna koperniikium on ülimalt ebastabiilne ja seda on suudetud vaid laborites ja ainult üürikeseks hetkeks luua, siis ei ole teada tema täpsed omadused. Arvatakse, et koperniikiumil võib olla sarnasusi selle kergemate homoloogide hulgas 12. rühmas: tsink, kaadmium ja elavhõbe. Koperniikiumi või selle ühendite omadusi on mõõdetud väga vähe, selle põhjuseks on äärmiselt piiratud ja kallis toodang ning asjaolu, et koperniikium laguneb väga kiiresti. Mõõdetud on mõned üksikud keemilised omadused ja sulamistemperatuur, kuid täpsemad omadused on teadmata ja ainult ennustused. Koperniikium on eeldatavalt vedel, sulamispunkt 10-11 kraadi, tihedus 14,0 g cm3 kohta. Pole teada elemendi värv.
kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil Üleväetamine Suurel hulgal kergesti lahustuvaid lämmastikuühendeid ei suuda taimed valkudeks muundada ning nad kogunevad taimedesse. Selliste taimede viljade toiduks tarvitamine võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Taimede üleväetamine võib pikendada taime kasvuperioodi, põhjustada lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist ja keskkonna reostust. Raskemetallid Elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), plii (Pb), tsink (Zn), nikkel (Ni), kroom (Cr), vask (Cu). Raskemetallid tekivad 1) metallide tootmisel, 2) keemiatööstuses, 3) prügi põletamisel. Raskmetallid ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja nendega kokkupuutuvates organismides. Organismis ladestuvad raskmetallid põhiliselt luustikku, neerudesse ja maksa ning põhjustavad kroonilisi haigusi (mürgistusi). Lahustumisprotsess Mis juhtub lahustumisel aineosakestega? Vee molekulid on polaarsed
kraadi ja keemistemperatuur on 2519 kraadi. Metallidel on erinevad tihedused. Kõige väiksema tihedusega on Liitium ~0,5 g/cm3. Kõige suurema tihedusega on Osmium ~22,5 g/cm3. Raua tihedus on 7,87 g/cm3. Elavhõbeda tihedus on 13,6g /cm³. Metallid jaotatakse tiheduse järgi kahte rühma: kergemetallid ja raskemetallid. Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Levinumad raskmetallid on Kuld, Arseen, Kaadmium, Koobalt, Kroom,Vask , Elavhõbe, mangaan, Nikkel,Plii , Hõbe, Tina ja Tallium. Kergmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on väiksem kui 5000kg//m³. Levinuimad kergmetallid on Naatrium, Kaalium, Magneesium, Skandium, Titaan. Metallid on üldiselt kõvad. Kõige kõvem on Kroom ja Molübdeen (neid kasutatakse kivipuuride otsas sulami valmistamisel) ja pehmed on näiteks Liitium ja Naatrium (saab noaga lõigata). VIIIB
·DDT kui väga rasvlahustuv aine ladestub rasvkudedesja sellest tulenevalt kiire kaalukaotus võib vabastadaerinevaid rasvlahustuvaidvõimalikke toksikanteningseega tervisele suhteliselt kahjulik olla ·Plii (Pb) on raskmetall, mis ladestub luudes ning võib seal aastakümneid püsida enne võimalikku vabanemist ·Hõbe (Ag) on raskmetall, mille akumuleerumist nahakoes on näidatud mitmetes uuringutes ·Mitmed raskmetallid nagu kaadmium, plii, elavhõbe on näidatud akumuleeruvat inimese juustes (samuti üks tee toksilise aine kehast väljaviimiseks) BIOAKUMULATSIOONprotsess, mille käigus toimub aine kogunemine organismi või selle osadesse aja jooksulabsorptsioonekskretsioon BIOKONTSENTRATSIOONerilinebioakumulatsiooniprotsess, mille tulemusel ainekontsentratsioonorganismison kõrgemkuiselleainekontsentratsioonorganismiümbritsevasõhusvõiveesabsorp tsioon ekskretsioon
Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse hoopis kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad Vähki tekitavad ained Vähki tekitavaid aineid on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel
elektroodi juures saab aga vaeseks uuritavate ioonide poolt, sest nad redutseeruvad kiiremine kui defundeeruvad elektroodile difusiooni piirvoolu väärtus on saavutatud (const). Piirkonna A-st B-ni keskpunktist D tõmmatud sirge abstsissteljele annab poollainepotentsiaali. See iseloomustab uuritava aine kvalitatiivselt ja ei sõltu kontsentratsioonist, kuid sõltub foonist. Laine kõrgus h iseloomustab lahus kvantitatiivselt. Töö ülesanne: Määrata vase, kaadmium ja tsingi ioonid uuritav lahuses kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt. Need ioonid ammoniakaalses keskkonnas moodustavad kompleksioonid , , Nende poolpotentsiaalid erinevad piisavalt foonil Ioon Poolpotentsiaal Hg anoodi suhtes, V -0.040, -0.300 -0.610
Plii ja Tina Tallinna 32. Keskkool Plii (Pb) Plii (seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. *Sinakasvalge *Pehme *Raskemetall Ajalugu ja tootmisprotsess Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 3000...4000 eKr.Kõige
.. Vee tihedus on 1,0 kg/dm3 ehk 1,0 g/cm3. 5)Elavhõbe on toatemperatuuril vedelas olekus ja seda saab kasutada kraadiklaasides temperatuuri määramiseks. Termomeetrit kasutades peab olema ettevaatlik, sest elavhõbe on mürgine. Ka minu kodus kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks termomeetreid. 6)nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Neid seostatakse eelkõige keskkonna saastumise ja toksilisusega. Levinumad raskmetallid on arseen (As), kaadmium (Cd), koobalt (Co), kroom (Cr), vask (Cu), elavhõbe (Hg), mangaan (Mn), nikkel (Ni), plii (Pb), tina (Sn) ja tallium (Tl), nende lubatud sisaldused nt. merevees ja emissioonid loodusesse on seadusega reguleeritud. Mõned neist elementidest (Cu, Co, Mn, Cr) on inimestele väikestes kogustes vajalikud, näiteks ainevahetuses. Veelgi väiksem osa keha massist on ultramikroelemendid ehk jälgelemendid. Nendeks on metallid, mis osalevad metaboolsetes reaktsioonides vaid
söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik · elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks bensiin, seatina, elavhõbe, mangaan, kaadmium, antimon, arseen, fosfor ja närvigaasid · ülitundlikkust põhjustavad mürgid kutsuvad allergilistel inimestel esile ägeda allergilise reaktsiooni e anafülaktilise soki Aine mürgisus e toksilisus on suhteline ja oleneb paljudest asjaoludest. Olulised on nii aine keemilised ja füüsikalised omadused kui ka aine kogus. Oma osa etendab ka väliskeskkond, milles toimub aine ja organismi kokkupuude, samuti on tähtis organismi seisund ning reageerimine aine suhtes
· S tähtsus: luukude, kasvuhormoon, immuunsüsteem, nahk, juuksed, küüned, kollageen · S saamine: sinepipulber, maapähklid, tursk, keedusin, kalkun, peekon, suitsuheerigas, muna, lõhe, mandlid Räni, vanaadium, boor, nikkel, arseen, tina, germaanium · mikroelemendid · organismile vajalikud · Si tähtsus: Ca imendumine, luude kasv, lihased, siseorganid · arseen ja germaanium ohtlikud ühendite koosseisu Alumiinium, kaadmium, elvahõbe, plii · mikroelemendid · ohtlikud · Al reageerib väga kergesti teiste ainetega, kasutatakse paljude nõude valmistamiseks · kahjulikud närvisüsteemile · luudes asendab kaadmium kaltsiumi · Hg mürgitus võib tekkida aurude sissehingamisel ja toidust omastades (kalade kaudu) Fütokemikaalid · leidumine: raviomaduste poolest tuntud taimedes · tähtsus: vähivastane ja antiosküdatiivne toime · karotenoidid: -karoteen, lükopeen, luteiin
· Atsetoon · Ammoniaak · Arseen Click to edit Master text styles · Benseen Second level Third level · Butaan Fourth level Fifth level · Kaadmium · Süsinikmonoksiid · Tsüaniid · DDT · Formaldehüüd · Hüdrogeenitud tsüaniid · Maltitool · Metopreen · Väävelhape Raili Tiits 9 Igapäevasuitsetajad vanuserühma järgi(protsent), mehed ja naised, 45 40 35 30 2000 2002 25
ja/või elementaarosakesed. (8) Kahe kerge tuuma ühinemisel muutub prootonite arv ja keemiline element. Näiteks kahe vesiniku aatomi ühinemisel tekib uus keemiline element (heelium), millel on ühe prootoni asemel kaks prootonit, aga neutronite arv sama. Eraldub väga suur energia. (9) Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon, mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materialist (kaadmium, broom) juhtvardaid, mida vastavalt ahelreaktsiooni kiirenemisele või aeglustumisele reaktori tööpiirkonnast, aktiivtsoonist, välja tõstetakse või uuesti sisse lastakse. (10) Tuumareaktoreid on kasutatud energia tootmiseks alates 1950.aastatest. 2003.aasta alguseks oli 30 riigis 441 töötavat tuumareaktorit, planeeritud koguvõimsusega 359 GW. Radioaktiivses keskkonnas on väga tähtsad ohutusnõuded. Kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja seadmeid (kaugjuhitavusega
teistest akudest odavamad, ohutumad ja töökindlamad. Pliiakude miinuseks on nende suur kaal ja mõõtmed, ka on nende töökindlus madalatel temperatuuridel halb. Leelisakud Leelisaku leiutas 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger. Aku anum valistatakse terasplekist ja elektrolüüdina kasutatakse kaaljum või naatriumhüdrooksüüdi vesilahust. Anoodi plaadi materjaliks kasutatkse nikkelhüdrooksiidi (NiOOH) ja katoodi plaadil kaadmiumi (Cd). Tänapäeval tuntakse neid nikkel-kaadmium (NiCd) akude nime all. 1903. aastal Thomas Alva Edision asendas kaadiumist elektroodi rauaga ja patenteeris raudnikkelaku (FeNi). Raudnikkel akud on laiatarbest kadunud nende madalate energeetiliste näitajate tõttu. Ka NiCd akude turustamine Euroopa liidus on peatatud (2008.a.) seoses kaadmiumi keskkonnaohtlike omaduste tõttu - raskmetall. Selliseid akusid võib veel kohata akutööriistades ja mudelautodes.
jooke. Alkohol on tugeva toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne . Ma tean ,et alkohool sisaldab etanooli ja see on kahjulik inimese tervisele. Oli üks päev ja mäletan ,kui läksin koju nägin kodutut naist ja ta jõi odekalonni ,tema välimus oli hirmuäratav ja oli näha ,et ta joob juba seda mitmendat korda. Sigareti suitsus võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: ammoniaak ,Atsetoon , Kaadmium , Vinüülkloriid , Naftaleen , Süsinikmonooksiid, Tõrv , nikotiin, tsüaniid, formaldehüüd ,arseen. Tervise seisukohast on tänapäeval olulised ka erinevad allergiad ja tundlikkus. Sageli põhjustavad allergiat ka täiesti tavalised looduslikud ained. Samamoodi võivad vahel allergilisi reaktsioone tekitada keemilised lisaained nt : lõhnaõli,deodorant. Kuid lahendusesks ei sobi lubatud lisaainete hulga oluline vähendamine,sest kui väheneb lubatud lisaainete arv,siis
polarograafilise laine kõrgus cm-s ning analüüsitava iooni kontsentratsioon mg/ml-s. Graafikult leitakse uuritavas lahuses olevate metalliioonide. Cd 2+ kontsentratsioon, Laine kõrgus, mg/ml ühikut 0,02 104 0,04 201 0,06 340 Kontroll-lahus 264 Sirge võrrand y = 5900x - 21 x=(y+21)/5900 => CCd=(264+21)/5900=0,0483 mg/ml Järeldus Kvalitatiivne analüüs näitas, et uuritavas lahuses oli kaadmium ioonid ja kaliibrimiskõvera järgi tema kontsentratsioon oli 0,048 mg/ml
· Seleeni sisaldub pärmis, kalades, krevettides, krabides, tailihas, piimaproduktides, teristes ja sibulas. Toiduainete seleenisisaldus sõltub kasvupinnase seleenisisaldusest. Toidu töötlemine ja valmistamine kõrvaldab olulise osa seleenist. Kõige paremini omastub seleen pärmist. Madala valgusisaldusega toiduained sisaldavad reeglina ka vähe seleeni. Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja. · Mangaan aitab aktiveerida C vitamiini, biotiini ja tiamiini kasutamist kontrollivaid ensüüme. Tähtis osatäitja toidu ainevahetuses ning rasvhapete ja kolesterooli produtseerimisel. Teda vajatakse ka närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks ja suguhormoonide tootmiseks. Allikad: pähklid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, herned, peedid, munakollased.
Nii aatomi- kui ka vesinikupommidelõhkemise puhul levib väga suur valguskiirgus, seejärel tugev purustav lööklaine ja viimaks kõike hävitav radioaktiivne kiirgus. Gammakiirgus tekib siis kui kildtuum põrkab kokku pommi kesta tuumaga, ja ergastavad neid. Kildtuumad on väga suure energiaga ja nad on ise beetaradioaktiivsed. Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon, mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materjalist (kaadmium, boor) juhtvardaid, mida siis vastavalt ahelreaktsiooni intensiivistumisele või aeglustumisele reaktori tööpiirkonnast tõstetakse või uuesti sisse lastakse. Tuumareaktoreid leidub tuumajaamades ja allveelaevades. Juhtvardad on selleks, et neelata suurem osa neutronitest ega lasta ahelreaktsioonil toimuda. Juhtvarrastest on tavaliselt uraani isotoobid või plutooniumi isotoobid. Tuumareaktorites kasutatakse tavaliselt aeglusteid , sest uraani isotoopide tuumad lõhustuvad
Raske metallid mullas- Mullahorisondid: Ometsakõdu, Ahuumushorisont, Bsisseuhte satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, horisont , mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb- plii, Cd- Eväljauhtehorisont,Ggleihorisont,Clähtekivim,Daluskivim,Tturbahorisont kaadmium) Happevihma mõju- Happeli suse suurenemine võib põhjustada Gleistumine- Mullatekkeprotsess,mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvae keemiliste elementide (Ca, Mg, K) väljapesemist muldadest langeb guse tingimustes.Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad muldade viljakus ning võib tõusta mõne de toksiliste ainete (Al, Fe) rauaühendite (glei)laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont Erosioon e kontsentratsioon
laadimata oleku ja ülekoormuse suhtes ning suhteliselt kõrge hind. Samas on nende patareid asendamatud avariiolukordades, eriti haiglates ja mujal ootamatute voolukatkestuste puhul. Siiani ei ole ükski muu aku pliiakudele väga tõsist konkurentsi pakkunud. (Timotheus, 1999:260) 1.2.2. Teised akud Lisaks pliiakudele on olemas ka mitmesuguseid leelisakusid, mille elektrolüüdiks on KOH või NaOH lahus. Samalaadse summaarse protsessiga raud-nikkel- ja kaadmium-nikkelakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Fe + Ni2O3 + 3H2O Fe(OH)2 + 2Ni(OH)2 Cd + Ni2O3 + 2H2O CdO + 2Ni(OH)2 Uuemal ajal on välja mõeldud mitmeid akusid ja elemente tsink-elavhõbe, tsink- hõbe, kaadmium-hõbe jne
Kõvaduse saamiseks tehakse veel karastus ja madallõõmutus. Tsementeerimine viisid : tahke ja gaasiline. 22. Nitreerimine on termokeemiline töötlemine, mille puhul teras-, malm- või titaanisulameist detailide pinnakihti rikastatakse lämmastikuga kõvaduse 23. Valgevask. Messing ehk valgevask on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki. Ei kasutatakse laevanduses messingeid. 24. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega.Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja
päikesevalgust) põhjustab luude hõrenemist · Kõrge toidu proteiinisisaldus · Kehakaal ja kehaline inaktiivsus- Luukoe arengut teismelises eas stimuleerivad kehalised harjutused. Täiskasvanu eas füüsiline aktiivsus aitab säilitada luude massi või tõsta seda 1-2%. Vastupidiselt füüsiline passiivsus viib märgatava luukoe taandarenguni (kaasaarvatud osteoporoos ülekaalulistel) · Raskemetallid nagu kaadmium ja plii põhjustavad luukoe kahjustusi · Gaseeritud magusate jookide joomine (millest paljud sisaldavad fosforhapet) võivad põhjustada luude hõrenemist
Ta on samuti ka üsna arvestatav rauamaagi importija(u 15 mln tonni aastas). Prantsusmaa aototootija PSA Peugeot Citroen on Üks suurimaid autotootjaid maailmas(2001). Masinatööstus on Prantsusmaal kõrgelt arenenud. Prantsusmaal metallimaake eriti ei leidu ning seetõttu ostab enamuse sisse, küll aga leidub seal vanu värvilisi metalle. Legend: · - uraanimaak · - tsement, kitt · - kaadmium · -alumiinium · -must süsinik Pb-tina Zn-tsink W-volfram Pet-petroleum · -rauasulam · - alumiiniumoksiid · - boksiit · - rauamaak · - teras · - opaal Kõrgtehnoloogia arenguks on riigil head eeldused, sest Prantsusmaal on palju motiveeritud teadlasi ning riigil on head eeldused kõrgtehnoloogia arendustööd rahastada.
põhjavesi tihtipeale ei vasta joogivee direktiiviga kehtestatud kvaliteedinõuetele. Mittevastavus ei ole tingitud inimreostusest, vaid sellest, et põhjavesi sisaldab looduslikult mitmeid elemente ja aineid, mille kontsentratsioonid ületavad tunduvalt joogiveele esitatavaid nõudeid. Selline olukord tähendab, et põhjaveest joogivee tootmiseks tuleb põhjavett puhastada. On tõestatud seos vee mitme keemilise komponendi (nitraadid, fluor, boor, alumiinium, baarium, kaadmium, nikkel) liigse sisalduse ja teatud mittenakkuslike krooniliste haiguste vahel. Need haigused kujunevad välja pikaajalise ebakvaliteetse vee tarbimise korral, mistõttu põhjuslikku seost joogivee kvaliteediga on küllalt raske kindlaks teha. (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) 1.1 Välisõhu saaste mõju inimese tervisele Viimaste aastate seireandmete analüüs näitab, et välis- õhu kvaliteedi kõige suurem probleem on peente osakeste hulk, eriti kevadisel ajal
laadimata oleku ja ülekoormuse suhtes ning suhteliselt kõrge hind. Samas on nende patareid asendamatud avariiolukordades, eriti haiglates ja mujal ootamatute voolukatkestuste puhul. Siiani ei ole ükski muu aku pliiakudele väga tõsist konkurentsi pakkunud. (Timotheus, 1999:260) 1.2.2. Muud akud Lisaks pliiakudele on olemas ka mitmesuguseid leelisakusid, mille elektrolüüdiks on KOH või NaOH lahus. Samalaadse summaarse protsessiga raud-nikkel- ja kaadmium-nikkelakud on pliiakudest kergemad, ei karda laadimata olekut ega ülekoormust, samas nende pinge muutub tühjenemisel palju – 1,7 kuni 1,2 V. Kõige suurem miinus on nende akude puhul aga selles, et nende kasutegur on vaid 50-60%. Fe + Ni2O3 + 3H2O Fe(OH)2 + 2Ni(OH)2 Cd + Ni2O3 + 2H2O CdO + 2Ni(OH)2 Uuemal ajal on välja mõeldud mitmeid akusid ja elemente – tsink-elavhõbe, tsink- hõbe, kaadmium-hõbe jne
Põlevkivi on Eesti olulisim energeetiline toore, mille kasutamisega seonduvad aga tõsised keskkonnakaitse probleemid. Põlevkivi kütteväärtus jääb alla teistele levinud fossiilsetele kütustele. Ka on põlevkivi väävlisisaldus suhteliselt kõrge, mistõttu vääveldioksiidi heitmete poolest atmosfääri ühe elaniku kohta on Eesti juhtival kohal maailmas. Põlevkivi põletamisel ja töötlemisel vabaneb keskkonda raskmetalle, millest elusorganismidele on ohtlikumad kaadmium ja elavhõbe. Kaadmiumi levitatakse keskkonda ka näiteks apatiidi baasil toodetud fosforväetiste laotamisega põllule. Taimede kaudu, mis omastavad mullast suhteliselt hõlpsalt kaadmiumi, jõuab metall inimese ja taimtoiduliste loomade organismi. Elavhõbedat satub keskkonda jäätmete põletamisel ja põllumajanduses taimekaitsevahendite uhtumisel vette. Varasematel aastatel puhiti seemneid laialdaselt selliste elavhõbedat sisaldavate preparaatidega nagu
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium.
hoolikalt? Tavajäätmete sekka sattunud OJ jõuavad prügilasse, kust need võivad sattuda pinna- või põhjavette. Kanalisatsiooni sattunud OJ raskendavad heitvete puhastamist. Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi. Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks gaasideks ja levida laiemale maa-alale. Loodusesse sattunud OJ võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni, sattudes vee ja toiduga inimorganismi. Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi. Ohtlikest jäätmetest Eestist Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on suurem osa keskmiselt 97% seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega. Lisaks tekib suures koguses ohtlikke jäätmeid ka veondusega seonduvates valdkondades: mere, raudtee- ja maismaaveonduses peamiselt õli- ja vedelkütusejäätmed. Jäätmemahukas on ka tsemenditootmine, kus tekib aluseline klinkritolm.
annaabi.ee 
