o Nõuded kehtivad nii elektrilise kui mitteelektrilise kerisega saunaruumile, ei kehti pidevalt auruga täidetud leiliruumile. Kaitseaste peab olema minimaalselt IP24. isolatsioon peab vastama kaitseisolatsiooni nõuetele, metallmantliga kaablite kasutus on keelatud. Juhistik olgu maksimaalselt lühike. Leiliruumis ei tohi olla pistikupesi. o Tsoon 1 võib paikneda ainult keris ja selle juurde kuuluvad elektriseadmed o Tsoon 2 elektriseadmete kuumuskindluse nõuded puuduvad, sobib näiteks valgustite jaoks o Tsoon 3 elektriseadmed peavad taluma kahjustusteta pikaajaliselt +125 C, juhtide isolatsioon vähemalt +170 C. EHITUSPAIKADE PAIGALDISED o Nõuded kehtivad ajutiste elektripaigaldiste kohta, mida kasutatakse: *uusehitustöödel; *olemasolevate ehitiste remondil, ümberehitamisel,
VYKK Teenindusosakond Reimo Mänd Esilaternate läätsede süsteemid AUT07 Juhendaja: Elari Ibrus Viljandi 2008 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Valgustusviisid 4. Laternate tüübid, Autolambid 5. Halogeen lambid 6. Põhilaternate ehitus 7. Udulaternad 8. Udulaternad 9. Kasutatud kirjandus Joon. 5.2. Valgustusviisid: A: Euroopa lähituli, B: kaugtuli, C: Ameerika lähituli Valgustusviisid. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuled valgustaksid sõiduteed suures ulatuses. Seejuures ei tohi pimestada vastutulijaid ja sõidutee valgustatus peab olema ühtlane. Alates 1924. a. kasutatakse sõidutee valgustamiseks reflektorlaternaid, milles asuvad kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eesp...
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB m...
2 Valgustuse kaugjuhtimine 3 Põrandaküte Elutuba 4 Laeküte 5 Elektriradiaatorid 6 Pistikupesad Joonistage siia oma elutoa põhiplaan 7 Valgustuslülitid ja tähistage numbritega need kohad, 8 Televiisori-, telefoni- ja arvutipistikupesad kuhu elektriseadmed paigutatakse. 9 Stereosüsteemi pistikupesad 10 Kodukino kõlarijuhtmestik 11 Küttesüsteemi termostaat 12 Tuletõrjehäiresüsteem 13 Muud 02 Köök Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Üldvalgustus 2 Töökoha valgustus 3 Niiskuse valveseade 4 Põrandaküte 5 Pistikupesad Köök 6 Telefonipistikupesad Joonistage siia oma köögi põhiplaan 7 Valgustuslülitid
.................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS Elektripõletuse 4 astet I. aste tekivad lihaste krambid ilma ,et kaotaksid teadvuse. II. aste tekivad krambid ,aga teadvus kaotatakse. III. aste teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon. IV. kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Elektriga juhtuvate tööõnnetuste peamiseks põhjuseks on vigased elektriseadmed või nende hoolimatu , oskamatu käsitlemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Elektriohutuse tagamine 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Mis on elektripõletus? Põletus on seisund vigastus tekib elektri mõjul
kindad, saapad matid, tööriistad isoleerivate restid käepidemetega >1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed.
üldjuhul väga traagiliste tagajärgedega · Seadme ohutuse seadus näeb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või kümne aasta järel Elektrioht · Seda regulleerib ELEKTRIOHUTUSSEADUS, mis on vastu võetud aastal 2007 · Kuni 120-voldise alapingega töid võivad teha kõik isikud- sellest rohkem peab tööde teostamiseks kutsuma spetsialisti Elektriseadmete ohutusklassid (4) · 1. tavalise pistikuga elektriseadmed - 0klass On vaid põhiisolatsioon täisringikujuline pistikupea · elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga I klass · On kaitsemaandatud, pistikupesal metallist külgkontaktid · kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega - II klass põhiisolatsioonile lisandub täiendav isolatsioon. · kaitseväikepingel pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik - töötavad (kuni 50 V ) elektriseadmed III klass Elektritraumade põhjused
Töökeskkonna ohutuse alused 1. Korras elektriseadmed- kuna õmblusmasin töötab elektriga, peab olema kindel, et elektriseadmed on kaasaegsed ja korras. Lühised võivad tekkida väga kergesti. Sellepärast peaks ka tulekustuti olema kättesaadav ja võimalikult lähedal. 2. Tuleohutus- suitsuandurid, tulekustutid, tuletekk jm. 3. Puhas töölaud- Asjad võivad sattuda õmblusmasina vahele. 4. Väljalülitatud või hääletul mobiiltelefon- võib hajutada tähelepanu, mis on väga ohtlik. 5. Võimalikult vähe suuri ja häirivaid ehteid ja kinnitatud juuksed- võivad häirima
poolse toitega 0,23-20kv liinidel ja 6-20kv ühe trafoga alajaamades töörühmajuhtija koos töörühmaga teha pingevabatööd ilma kaitselahutamise ja maandamise teadet saamata kui lülitajaks on töörühmajuhtija. Vajalikud kaitselahutamised ja maandamised teeb töörühmajuhtija lülitamis tööjuhtija korraldusel. Sellisel juhul täidab elektritööjuhi kohustusi töökohal töörühmajuhtija. Pärast töö lõpetamist eemaldab töörühmajuhtija maandused , pingestab elektriseadmed ja teatab sellest lülitamis tööjuhtijale. 3.Kui rikke lokaliseerumisega on teada rikkega kahe või enama poolse toitega liinilõik siis lülitamis tööjuhtija korraldab vajalikud kaitselahutamised ja maandamised ning edastab kaitselahutamiste ja maandamiste teate elektritööjuhile. Juhul kui elektritööjuht teatab lülitamis tööjuhtijale oma kohustuste reageerimises töörühmajuhtijale edastab lülitamis tööjuhtija kaitselahutamist ja maandamiste teate töörühmajuhtijale
elektrooniliste seadmete osad. Vanadel seadmetel võib olla katmata osi. 2.Kõrgepingeliinid Paljud inimesed ei tea, et kõrgepingeliinide juhtmed pole isoleeritud. Elektrilöögioht tekib kraanade, metallredelite, metalltroude jne kokkupuute kõrgepingeliiniga. 3.Halva isolatsiooniga elektrijuhtmed Isolatsioon kaitseb juhtmeid kokkupuute eest teineteisega ja kokkupuutest inimesega. Puudulik isolatsioon on sageli vanadel elektrijuhtmetel ja elektriseadmetel. 4.Maandamata elektriseadmed ja süsteemid - Puudulik maandus on kõige sagedasem eeskirjade rikkumine. Kui seade pole korralikult maandatud, siis on oht, et üleliigne pinge ei eemaldu maasse ja seadme osad võivad minna pinge alla. 5.Ülekoormatud elektrivõrgud - Ülekoormatud elektrisüsteem on ohtlik, juhtmed kuumenevad, kuna tekib tugev soojus. 6.Ülekoormatud elektrisüsteem on üks peamisi tulekahjude põhjustajaid!! 7. Vale isikukaitsevahendite kasutamine. Vee ja märgade tingimuste olemasolu NB
ümbrus 2. Müra Masinate kasutamine Tööline Kõrge Tööline ja 3. Käsi-tööriistad Töötaja käes kõrvalised Lubatav instrumendid Tööline ja 4. Elektriseadmed Töökoht ja ümbrus naabruskonna Lubatav elektrivõrk 5. Tulekahju Töökoht ja ümbrus Tööline Keskmine 6. Halba kehahoikakut Töökoht Tööline Keskmine tingiv töö 7. Stress,vägivald, Töökoht Tööline Keskmine
Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISSEJUHATUS Käesolevas töös annan ülevaate elektriseadmete ohutusklassidest ja esmaabist elektritrauma korral. Kuidas toimida elektripõletuste ja elektrilöökide puhul ja mida oleks vaja teada elektriseadmete ohutusklassidest. Kuna me oleme igapäevaselt ümbritsetud elektriseadmetest, peaksime me teadma ka nende ohutusest ja õigest kasutusviisist. Vastavalt sellele kuidas elektriseadmed on jagatud nelja ohutusklassi, tagavad nad meile rikke korral ohutuse. Kolmanda ohutusklassi elektriseadmed ehk kaitseväikepingel töötavad elektriseadmed on kõige ohutumad. Ohutusklassid on enamasti märgitud seadmetele tähistega. Tihtipeale on inimesed hooletud ja satuvad õnnetustesse, kus neil tuleb tegemist teha elektripõletustega. Seetõttu oleks vaja inimesi teavitada rohkem kõiksugustest ohtudest ja kuidas siis käituda, kui satutakse taolisse situatsiooni
Töökoht: metallkonstruktsioonide keevitaja (nimed) (töökoha nimetus) Nr OHUTEGUR ESINEMISKOHT OHUSTATUD ISIKUD RISKITASE 1. Käsi-tööristad Kõrvalolevate laudade peal Tööline Lubatav 2. Elektriseadmed Töökoht ja ümbrus Tööline ja naabruskonna Keskmine elektrivõrk 3. Müra Keevitamisel, lõikamisel Kõik töökoda töölised Keskmine 4. Tulekahju Töökoht ja ümbrus Kõik töökoda töölised Suur 5
nr. Nov. Detsember Jaanuar Veebruar 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1. Projekti koostamine 2. Projekti arutamine ja kinnitamine 3. Projekti rahastamine 4. Projekti mehitamine või ettevõtja leidmine 5. Materjali hankimine ehitusmaterjalid elektriseadmed viimistlusmaterjalid põrandamaterjalid mööblidetailid 6. Seadmete hankimine elektriseadmed töökohad olmeruumide sisustus arvutijaamad ja -võrguseadmed 7. Tööde vähempakkumise konkurss 8. Tööde teostamine üldehitustööd elektritööd viimistlus seadistus ja sisustuse paigaldamine 9. Aruandlus 10. Valmistööde vastuvõtmine
ravimenetlusteks kasutatavas ruumis · kuni 1000 V nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme rakendumisvool ületab 35 A jne. 11.3 Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi (www.energia.ee) sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi: · tavalise pistikuga elektriseadmed 0-klass · elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass · kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega II klass · kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed III klass. Sama otstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega; seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III ohutusklassi seadmed on kõige ohutumad. Tavalise pistikuga elektriseadmel on vaid põhiisolatsioon. Isolatsiooni
Elektrivõrku ei tohiks üle koormata. Remonti tehes tuleks kasutada tulekindlaid ja tervisele ohutuid materjale. Ära jäta lapsi järelvalveta, õpeta neile tuleohutuse reegleid ja ohu korral häirekeskuse numbrile 112 helistama. Soeta koju tulekustuti. Aseta nähtavale kohale kasutusjuhend. Kasuta ja paigalda elektriseadmeid vaid vastavalt juhenditele. Korterit üürides ära looda vaid omaniku vastutusele ohutuse tagamisel. Hooli ise oma ohutuse eest. Kodust lahkudes lülita välja kõik elektriseadmed. Pikaajaliselt kodust eemal viibides võta elektriseadmed võrgust välja.
Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1
kolla-rohelist värvi kaitsejuhi abil. Isolatsioonirikke puhul kaitseaparaat (nt kaitselüliti või korkkaitse) rakendub ja katkestab toiteahela. Kaitseisolatsiooniga elektriseadmel (II ohutusklass) on tähis, mis näitab, et põhiisolatsiooni asemel on kasutatud tunduvalt töökindlamat kaitseisolatsiooni või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Kaitseisolatsiooniga seadme saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktidega pistikupessa. Kaitseväikepingel (III ohutusklass) töötavad elektriseadmed saavad pinge kaitseväikepingetrafost. Enamasti kasutatakse 12- või 24voldist väikepinget. Reeglina peab kaitseväikepingetrafo asuma kuivas kohas. Väikepingeseadmed võivad olla ka niiskuse käes (väljas). Kaitseaste on tingtähis või nimetus, mis iseloomustab kesta võimet 6 kaitsta elektriseadme siseosi võõrkehade, tolmu ja vee eest ning kesta abil saavutatavat kaitset seadme pingestatud või liikuvate siseosade otsepuute eest
ladustamiseks t��koht tuleb hoida puhtana ning koristada iga p�ev nii t��etappide ja �lesannete bahel kui vahetuse l�pedes hoiduda liigsest j��tmete tekitamisest(s��stlik t��tamine),sorteerida j��tmed ja viia need �igesse kogumisn�udesse kemikaale ei tohi valada kanalisatsiooni. Tuleohutus. lisaks muudele tekke p�hjustele v�ib tulekahjude p�hjuseks olla N.pliitidele �lekeenud rasv,�lekuumenenud grillahjud ja frit��rid ning katkised elektriseadmed ja v�ikevahendid.tuleohutuse tagamiseks. j�lgida �ldiseid tuleohutusn�udeid. ei tohi sissel�litatud pliite,ahjusid ja frit��re j�tta kunagi t�helepanuta ei tohi panna pliidile v�i sellevahetusse l�hedusse k�ter�tte,pajalappe ja muid s�ttivaid esemed. tuleb �igel ajal vahetada v�i puhasada t�mbeluukide m��rdunud filtreid ei tohi hetkekski lahkuda,kui pannil v�i frit��ris on kuumenemas rasvane
aastast tegutsev üks suuremaid elektrimaterjalide hulgimüüjaid Eestis. Pakume laias valikus kaableid otse laost, erikaableid nii laost kui tellimisel, projektimüüki ja projektide erilahendusi. Kõrgepingekaablid ning erinevad elektriseadmed ja tarvikud. Laotoodete loetelu täieneb pidevalt. Tameo tootevalik vastab kvaliteedi ja loodushoiu kehtivatele normidele. Meie tarnijateks on rahvusvaheliselt tuntud firmad. SEOSES TÖÖMAHU SUURENEMISEGA Tööd saab Müügiinsener Töö kirjeldus: Elektrimaterjalide müügi organiseerimine Nõudmised kandidaadile - Elektrialane või tehniline haridus - Müügialane töökogemus
nt(pinnasest isoleeritud), kui need tehtud vaata kas hingab ja kui vaja elusta, raputa teadvusele toomiseks, helista 112. Tõsta lõuga ülespole kahe sõrmega, ava hingamisteed laubale asetatud käega, kui hingab, keera küliliasendisse ja jälgi hingamist. 2. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi 3. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed : o Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud, nad kujutavad suurt elektritrauma ohtu I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed 4. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)?
Kaitsmed Karmen 9.kl Miks ja kus kaitsmeid kasutatakse? Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse Kaitsmeid paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega Kaitsmetega varustatakse ka liiklusvahendid ning keerulisema ehitusega elektriseadmed Sulavkaitse Põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat. Sulavkaitsme traat on sellise läbimõõduga, et talub kestvalt teatud kindla tugevusega voolu, näiteks 10A. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkeestab voolu. Sulavkaitsmed on ainult ühekordseks kasutamiseks. Bimetallkaitse Kõige tähtsamaks osaks on kahest eri metallist kokkuneeditud plaat. Voolu toimel plaat soojeneb, kuna eri metallid paisuvad soojenedes erinevalt, siis plaat kaardub Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu Pärast plaadi jahtumist võib ...
TORNKRAANA Autor: Kaspar Eduvald Tööstuslikud elektriseadmed-ja paigaldised Tallinna Polütehnikum Rühm: Ea-13 Mis on kraana... Kraana on masin, mis on ettenähtud lasti tõstmiseks ja transportimiseks. Kraana töötab tsükkeltalitluses ning selle koormus sõltub lasti tõstekõrgusest ja teisalduskaugusest. Liikumisviisi järgi jaotatakse kraanad: · paiksed kraanad; · ronikraanad; · teisaldatavad kraanad; · liikurkraanad. Tornkraana... Tornkraana kasutusalad... Arvukas ja kõigile silma hakanud kraanade klass on tornkraanad, mida kasutatakse peamiselt (kõrg)hoonete püstitamisel. Nende hulka hinnatakse maailmas 100150 tuhandele. Tornkraana konstruktsioon... Ajalooliselt on kraana mehhaaniline tõstemasin, mis koosneb kraananoolest, plokk...
.......................................................16 2 1. SISSEJUHATUS Valides käesoleva teema, soovisin inimestele lahti seletada, kuidas nad saaksid kodudes elektrit säästa. Järgmistes alltoodud peatükkides toon teile näited, milliseid elektri tootmisviise Eestis ja mujal maailmas on, tuues välja nende plussid ja miinused. Lisaks uurin, kui palju elektrit tarbivad erinevat tüüpi lambipirnid ja muud elektriseadmed. Elektri säästmine on üpriski lihtne, kui selle peale mõelda. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et see on keerukas ja aeganõudev. Kõik, mida tegema peab, on jälgida elektri optimaalset tarbimist. Loodan, et see uurimustöö avab inimeste silmad, et säästa meie maailma tuleviku ja ka pikendada enda eluiga ainult elektri säästmisega ja selle aruka kasutamisega. 3 2. TAASTUVENERGIA JA TAASTUMATU ENERGIA
VAHELDUVVOOL Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse vooli, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Külmkapp, pesumasin, televiisor. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. Vahelduvvoolu tekitamine Ajas perioodiliselt muutuva voolu saamiseks vajame ajas perioodiliselt muutuvat pinget, seda tekitab generaator. Generaator sead, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Reeglina sisaldab mehaaniline generaator magnetvälja tekitavat seadet ning selle suhtes liikuvat juhtmemähist. Vahelduvvoolugeneraator Mehaanilise generaatori
Ohtlikuks tööks loetakse töö millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse (vundament), kusjuures riski suurendavad eriti kasutatavad töömeetodid või keskkond, milles ehitusplats või töötamiskoht asub. mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilised ohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli. 3. ioniseeriva kiirgusega keskkonnas. 4.kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses. 5.osaliselt või täielikult pingestatud elektriseadmed. 6. millega kaasneb uppumisoht. 7.kaevus, tunnelis jt maa-alused tööd. 8.õhuvarustussüsteemi kasutamisega. 9. kessoonis. 10. lõhkeaine kasutamisega. 11.mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise ja demonteerimisega. 12. millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht.
Köögiseadmete õpetus Ohutusnõuded Töötades köögis seadmetega peab kindlasti järgima nende ohutusnõudeid. Tuleb jälgida kasutusjuhendit. Libastumiste ja kukkumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vesi, rasv või muu vedelik koheselt puhastada või märgistada ära mingi sildiga. Samuti peab kandma kinnise nina ja kinnitatud kannaga ning mittelibiseva tallaga tööjalanõusid. Mittekorras elektriseadmed tuleb vooluvõrgust välja lülitada ja tuleb panna vastav silt, et inimesed seda ei kasutaks, ja teatada sellest töö juhile. Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada. Avades ahju ust, ei tohi seista selle ees nii, et kuum aur otse näkku tuleb ning samuti peab kandma kindlasti ahjukindaid. Ka teisi kuumi esemeid ( nt panne, potte ) käsitledes peavad käed ja küünarvarred olema käitstud
Elekter kodus Kert Randla 9.Klass IPK 2010/2011 Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe
Kodutöö Köögiseadmete õpetus Töötades köögis seadmetega peab kindlasti järgima nende ohutusnõudeid. Tuleb jälgida kasutusjuhendit. Libastumiste ja kukkumiste vältimiseks tuleb põrandale sattunud vesi, rasv või muu vedelik koheselt puhastada või märgistada ära mingi sildiga. Samuti peab kandma kinnise nina ja kinnitatud kannaga ning mittelibiseva tallaga tööjalanõusid. Mittekorras elektriseadmed tuleb vooluvõrgust välja lülitada ja tuleb panna vastav silt, et inimesed seda ei kasutaks, ja teatada sellest töö juhile. Raskusete tõstmisel peab jälgima, et see ei oleks füüsiliselt liiga koormav kuna see võib tulevikus püsivaid vigastusi tekitada. Avades ahju ust, ei tohi seista selle ees nii, et kuum aur otse näkku tuleb ning samuti peab kandma kindlasti ahjukindaid. Ka teisi kuumi esemeid ( nt panne, potte ) käsitledes peavad käed ja küünarvarred olema käitstud
PÕLETUS Anu Grents 2015 Põletused • Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletused • Mida tugevam valu, seda pindmisem(väiksem) põletus, • Mida nõrgem valu, seda sügavam põletus, • Ohtlik on suur vedeliku kadu (villid põletuse kohal), • 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Põletused • Põhjused • Kõrge temperatuur • Kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid • Lahtine tuli • Elekter • Päikese UV jt kiirgused • Kemikaalid Põletused • I astme põletus Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. ESMAABI Jahuta 15-20 minutit jaheda veega, jääga! Põletused • II astme põletus • Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. • ESMAABI • Jahuta põletuspind veega, • jääga! • Eemalda riided! • Pöördu arsti pool...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Elektriseadised ja mugavussüsteemid Käiviti Juhendaja: Tanel Plovits Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Ehitus lk 4 Tööpõhimõte lk 5 Käivitite rikked lk 6 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Käivitussüsteemi ülesanne on mootor igasuguse ilmaga kiiresti käivitada. Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaan...
2010. aastal tõusis Venemaa majandus 5.2% tooraine ja sisenõudluse taastumisetoel. Venemaa ja Eesti eksport 2010 a. 846.79 (mln eurot). Võrreldes varasemaga on see suurenenud. Venemaa ja Eesti import 2010 a. 762.84 (mln eurot). Aastatel 2006/2007 oli see arv pea, et kahekordne ning Venemaa ja Eesti suhete külmenemisel see vähenes aga õnneks on need numbrid taas tõusnud. Suurimad ekpordiartiklid on: · masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (23% koguekspordist); · keemiatooted (14%); · valmistoidukaubad, karastusjoogid, alkohoolsed joogid (11%); · elusloomad, loomsed tooted (11%) · transpordivahendid (8%). Suurimad impordiartiklid on: · mineraalsed tooted (67% koguimpordist); · puit ja puittooted (11%); · metallid ja metalltooted (7%); · keemiatooted (6%); · masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (2%). 4. Tähtsamad visiidid 2010
Sammupinge pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga. Elektriala isik isik, kelle küllaldane haridus ja kogemused võimaldavad tal teadvustada elektrist tuleneda võivaid riske ja vältida elektriohtusid Lekkevool elektrivool mööda soovimatut juhtivusrada, normaaltalitlusoludes on see kõikidel elektrit juhtivatel asjadel Elektripaigaldis üksteisega kindlal eesmärgil seotult paigaldatud elektriseadmed ja -juhid Elektrilöögivastase kaitse põhireegel ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada ja puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all ei tava- ega rikkeoludes IP number 1.number näitab kaitset puudutamise eest, 2. number näitab kaitset vee eest + on nendel ka lisatähed TN süsteem (combined/separated) maandussüsteem Madalapingelised seadmed SELV- ja PELV-süsteemid
elektritarvititega. Sulavkaitsmete põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Traat on tehtud sellise läbimõõduga, et taluda kindla tugevusega voolu. 6. Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Maanduslatt on vajalik, et kaitsta inimest katkestades elektrivoolu. 7. Kõik metallkorpusega elektriseadmed peavad olema maandatud, et neid oleks ohutum kasutada. Ühendatakse elektriseadme metallkere või seadme välised metallosad kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. 8. Elektrivoolu võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. 9. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse otseselt vattmeetriga ja ühikuks on 1W. 10. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tundides.
Vase kasutamine ja tootmine Vask on punakat värvi metall, mis on väga hea elektri-ja soojusjuhtivusega. Elektrijuhtivusega jääb see alla ainult hõbedale. Selle omaduse tõttu kasutatakse seda enamasti elektrijuhtmetes. Vasel on palju sulameid. Vase sulamitest on kõige tuntum messing (mis on värvuselt valge ja oksüdeerub palju aeglasemalt kui puhas vask) ja pronks. Pronksiajal valmistati pronksist relvi ja tööriistu, samuti ka ehteid. Hiljem valmistati pronksist münte. Vask on hea töödeldavusega ning seepärast kasutatakse seda mahutite valmistamiseks. See metall on pehme, seega hästi graveeritav. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste raviks. Vasesoolasid kasutatakse põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks. Õhu käes tekib vase pinnale oksiidikiht. See on rohekat värvi. Sellest saab hõlpsasti lahti hõõrudes pinda nuuskpiiritusega. Kuid hapukate toiduainete hoidmine vasenõudes p...
Hoones elab 5 inimest Piirde nimetus Piirde pindala (m2) Soojusjuhtivus (w/m2*K) Välissein 208,43 0,48 Katuslagi 267,50 0,15 Põrand 267,50 0,17 Välisuksed 2,64 0,70 Aknad 35,91 1,10 Põhjapoolsed aknad 15,34 Lõunapoolsed aknad 13,65 Läänepoolsed aknad 3,38 Idapoolsed aknad 3,64 Külmasilla nimetus Külmasilla pikkus (m) Külmasilla Soojusjuhtivus (w/m2*K) Välissein-välissein ...
Elekter kodus Alvar Kägo Milline on kodune elektrivõrk? · Korteri elektrivõrgus on vahelduvvool. · Pinge kohtkindlate elektriseadmete ja pistikupesa klemmidel on 220V · Elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti. · Elektrivõrgu nulljuhe on maandatud · Elekter jõuab majapidamisse elektrikaabli kaudu kas maa alt või õhust. Mida kujutab endast faasijuhe, nulljuhe · Faas on vahelduvvooluahela osa, milles tekitatav elektromotoorjõud või sellele faasile rakendatav pinge on sama suur ning sama sagedusega kui sama elektriahela muud osad ehk muud faasid. · Nulljuhe on ühendatud maaga. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub.
· ühildatud puute- ja puutepingekaitset- Mõisted: · Elektrivõrgude jagamine · Isolatsioon · Isolatsiooni ülevaatmine ning kontrollimine · Kaitsmine elektripuutumisest · Maandamine · Isikukaitsevahendeid · Tööriistad isoleeritud käepidamiga · Elektrimõõtetööriistad suure takistusega · Madalpinge Kaitseastmed- Rikkekaitseks kasutatadavad võtted: rikkevoolukaitse seade, Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse Puutepinge- isolatsioonirikke ajal kahe üheaegselt puudutavate osade vahel tekkida võiv pinge, Pinge, mille alla võib sattuda inimene, kes asub maandatud seadmest kaugusel, milleslt ta saab seda seadet puutuda Sammupinge- Pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga, maanduspinge osa, mille alla võib sattuda inimene 1 m pikkuse sammu korral.
Üldine. Loomulik valgus. Kohtvalgustus. Ventilatsioon: *Väsimus. II - III *Ruumi sagedane Loomulik *Peavalude tuulutamine tekkimine. *Sisse- ja väljatõmbega *Respiratoorsete sundventilatsiooni haiguste levik. paigaldus Elektriseadmed: Elektriseadmed on I Pole nõutav Arvuti, printer korras, ilma kahjustuseta: Risk puudub Müra (taustmüra) *Müra vahetundide I-II Ei saa täielikult vältida. ajal. Võtta kontrolli all. *Üleval asub aula, Võimalusel puhkepausid ürituste ajal tekib õues.
Elektrivoolu töö kaudu muundub elektrivälja energia teisteks energialiikideks. Voolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Voolu tööd saab arvutada valemite: A=U*I*t, A=I2*R*t ja A= U2/R *t abil. Voolu töö ühikuks on 1J ja 1kW * h. Elektrivoolu tööd mõõdetakse kaudselt voltmeetri, ampermeetri ja kella abil ning otseselt elektrienergia arvesti abil. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite: N=U*I, N=I2*R ja N=U2/R abil. Voolu võimsuse ühikuks on 1W. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetriga või otseselt vattmeetriga. Voolu võimsus elektriseadmes on võrdne seadme nimivõimsusega ainult sel juhul, kui pinge seadme klemmidel on võrdne nimipingega. Elektrisoojendusriistades muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Elekt...
Ohutusnõuded majutusteeninduse töötajale 1. Ettevaatlik kemikaalide kasutamisega! Töötaja peab teadma, milliseid koristusvahendeid ta kasutab ja kuidas neid kasutada. Ei tohi võõraid aineid kasutada seal, kus neid vaja ei ole. Ennem kindlasti läbi lugeda kasutusjuhend. 2. Masinate elektriohutus Kindlasti peab ennem masinatega töötamist, kindel olema, et nad on töökorras. Kõik asjad mis töömasinatega kokku ei sobi, tuleb eemalda. Nt. Vesi ja elektriseadmed ei sobi kokku. Katkiste masinatega töötamine on ohtlik. 3. Tööjalatsid- libedus kindlad Töötaja peab valima omale tööle jalanõud, mis on libisemiskindlad ja ei oleks ohtu, et jalast ära võivad tulla. Jalanõu peab olema kindlasti madala kontsaga, sest muidu võib jala välja väänata, erinevaid töid tehes. 4. Isikukaitsevahendid Majutusteenindaja peab hotelliruumi koristades kindlustama enda puhtuse. Kasutama koristades kindaid, kandma vastavat tööriietust.
- suitsetada; - kasutada katkisi või mittestandardseid pikendusjuhtmeid ja jaotlaid ning katkisi elektrijuhtmeid ja pistikupesi; - jätta sisselülitatud elektrisoojendeid ja muid elektriseadmeid järelevalveta. Kergestisüttivate ainete (puhastusvedelikud jm) kasutamisel tuleb rakendada vajalikke ohutusabinõusid, et vältida nende süttimist. Elektriseadmete kasutamisel tuleb järgida nende kasutamise eeskirjadest tulenevaid nõudeid. Töö lõpetamisel tuleb tööruumi elektriseadmed vooluvõrgust välja lülitada, kui 7 (20) seadmete kasutamise eeskirjad seda nõuavad. Seadmeid võib paigaldada ja remontida, eemaldada seadmetelt katteid või avada nende korpusi ainult vastava kvalifikatsiooniga töötaja. Tulekahjust on teenistuja kohustatud viivitamatult teatama lossis asuvale politsei korrapidajale vahetult või telefoni teel, hoiatama ohtu sattunud inimesi,
Jakob Westholmi Gümnaasium NIMI IX a klass Elektrienergia kasutamine ja tootmine Referaat Juhendaja: NIMI Tallinn 2009 Elektri tootmine Paljud elektriseadmed kasutavad seinakontaktist saadavat võrguvoolu. Lamp sütib samal hetkel kui vajutad lülitile. Kus on see elekter päris ja kuidas see jõuab meieni? Elektrit tootdetakse elektrijaamades. Enamasti on nendeks soojusjõujaamad, kus põletatakse kivisütt, põlevkivi, naftat või maagaasi. Üha enam on hakatud kasutama elektri saamiseks tuumaenergiat. Samuti ka voolava vee ja tuule energiat, mis on loodussäästlikumad.
korrutisega. Valem: Q=I²Rt ; Q-soojushulk 1J; I-voolutugevus 1A; R-takistus 1oom; t-aeg 1sekund 8. Elektrisoojendusseadmeks nim. selliseid seadmeid, mis töötavad elektrivoolu soojuslikul toimel. El.sooj.seadme põhiosaks on kütteelement, milles elektrivälja energia muundub juhi siseenergiaks. Kütteelement valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur. 9. Korteri elektrivõrgus on vahelduv vool. Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on elektrivõrgus ühendatud rööbiti. El.võrgu nulljuhe on maandatud. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. El.võrgu faasijuhe ei ole maandatud. Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220V. Faasijuhtme ja nulljuhtme määramiseks kasutatakse pingeindikaatorit. 10. Lühis on vooluringi osa otste ühendamine juhiga, mille takistus selle osa tavalise takistusega võrreldes on väga väike. Tagajärg: voolutugevuse suurenemine. 11
ÜLEVAADE INDONEESIA MAJANDUSE STRUKTUURIST Indoneesia asub Kagu-Aasias, Aasia ja Austraalia vahel, ning koosneb 17000 saarest. Indoneesias elab üle 237 miljoni inimese ning on seetõttu rahvaarvult neljas riik maailmas. Indoneesial on rikkalikult erinevaid loodusvarasid, näiteks nafta, maagaas, tina, vask ning kuld. Riigi tähtsamate ekspordiartiklite hulka kuulub nafta, maagaas, elektriseadmed, kumm ja tekstiilitooted. Impordiartiklite hulka kuuluvad erinevad masinad ja seadmed, keemiatööstuse produktid, kütused ning toiduained. Indoneesia suurtööstuse pidev areng on tekitanud riigile mitmeid keskkonnaprobleeme, näiteks: Vihmametsade ebaseaduslik raie Vihmametsade maastikupõlengud, mis põhjustavad õhu saastamist ja sudu teket. Õhureostus, mis on seotud linnastumise ja majanduse arenguga..
Maandustakistuse mõõtmine Riski ja ohutusõpetus TTÜ 2009 1.)Eesmärk Töö eesmärgiks on tutvuda maandustakistuse meetodite ja vastavate mõõteriistadega. 2.)Kasutatud töövahendid Maandustakistuse mõõtur 3.) Järelduste tegemiseks vajalik teooria Takistuseks elektrivoolukahjustuste eest kasutatakse kaitsemaandureid ja maandusseadmeid. Kaitsemaanduseks nimetatakse elektriseadmete normaalselt mittepingestatud, kuid pinge alla sattuda võivate metallosade ja konstruktsioonide tahtlikku ühendamist maaga. Elektriseadmed maandatakse vastavalt eeskirjadele pingest ja voolu liigist sõltuvalt järgmiselt. · Alates 380-V vahelduvvoolust ja 440-v alalisvoolust on maandamine nõutav kõigis ruumides ja välisseadmeis. · Üle 42-V vahelduv ja 110-V alalispinge korral on maandamine nõutav ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides ning välisseadmeis. · Igasugusel vahelduv- ja alalispingel plah...
Soome Vabariik Koostaja : Angeliis Pallon Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku Lahti 100100 elanikku Kuopio 92000 elaniku Kouvola 88400 elaniku Soome lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Virtual Labs: Electricity Virtual Labs: Electricity õpetab lastele elektrit ja kuidas erinevad elektriseadmed töötavad. Programm alustab lihtsamatest skeemidest ja muutub ajapikku aina keerulisemaks ja põhjalikumaks. Lõpuks õpetab programm õpilasel koostama skeeme mida leidub näiteks uksekellades, autodes ja muudes elektroonika seadmetes. Virtual Labs: Electricity kasutab erinevaid võtteid laste õpetamiseks. Kui õpilased on iseseisvad ja tunnevad elektriõpetust, võivad nad ise erinevad skeeme kokku panna,
käeshoitavad (föön, pardel, käsitööriistad), ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Koduelektrivõrgu olukord Nõukogude ajal ehitatud elamute elektriseadmed ja ka paljud tollal ostetud elektritarvitid ei vasta tänapäeva ohutusnõuetele. Elektripliitidega korterelamute köökidesse paigutati varem lähestikku nii tavalisi kui ka kaitsekontaktiga pistikupesi, mis on ohtlik. Tavalise isolatsiooniga (nn. 0-klassi) elektriseadme rikke korral võivad selle korpuse metallosad sattuda pinge alla. Kui inimene üheaegselt puudutab seda seadet ning maaga ühenduses olevaid metallesemeid (näiteks veekraani, metallvalamut, elektripliiti või kaitsekontaktiga
pinge lambi hõõgniidi otstel on 230V) elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega, A=U*I*t, A=I*2R*t, A=U2R*t, mõõdetakse kaudsel meetodil voltmeetriga, ampermeetriga ja kellaga,elektrivälja energia muundub teiseks energia liigiks, elektrivõrk - elektrivõrgus vahelduvvool, kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti, 220V, juhtmed: nulljuhe (maandatud juhe, nulljuhtme ja Maa vahel on pinge 0) ja faasijuhe (maandamata juhe, faasjuhtme ja Maa vahel on pinge 220, kindlaks saab teha pingeindikaatoriga, lühis vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike, voolutugevus üle lubatud väärtuse: ühendatud on elektrivõrku rööbiti mitu suure võimsusega tarvitit, lühise korral, kaitse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
