Otsingule "kiirenduse" leiti 471 faili

11
docx

F├╝├╝sika k├╝simused ja vastused kordamiseks

M├Ánikord j├Ąetakse 0 naturaalarvude hulgast v├Ąlja. - T├Ąisarv ┬ş k├Áik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv ┬ş reaalarvud, mida saab kasutada kahe t├Ąisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka l├Ápmatu k├╝mnendarendus ja see on alati perioodilin...

Alalisvool -
61 allalaadimist
2
doc

D├╝naamika

D├╝naamika D├╝naamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikm├Áju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal v├Ái liigub ├╝htlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud j├Áud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on j├Áud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus s├Ąilitada oma...

Bioloogiline f├╝├╝sika - Keskkool
6 allalaadimist
2
docx

F├╝├╝sika I 1. KT

Leida: 1) Kiiruse & kiirenduse s├Áltuvust ajast (v & a). 2) Joonestada tee pikkuse, kiiruse & kiirenduse graafikud. 3) M├Ą├Ąrata graafiliselt keha kiirendus & kiirendus ajamomendil t=4,5s. 4) Arvuta 7 s jooksul l├Ąbitud tee pikkus. 1) ) 2)...

F├╝├╝sika -
125 allalaadimist
109
doc

F├╝├╝sikaline maailmapilt

2 3. Vastastikm├Ájud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikm├Áju...

F├╝├╝sikaline maailmapilt - Kutsekool
27 allalaadimist
7
doc

F├╝├╝sika 1 - Uder - 1 t├Â├ piletid

I 1) Mida nimetatakse f├╝├╝sikaks? F├╝├╝sika on teadys mateeria k├Áigi vormide liikumise ja vastatikuse seose k├Áige ├╝ldisematest ja p├Áhilisematest seadusp├Ąrasustest. 2) Massikeskme liik, seadus Massikeskmeks v├Ái inertsikeskmeks on punkt massiga M millele on omistatud s├╝steemi liikumishulk ning mille asukohta n├Ąitab...

F├╝├╝sika -
140 allalaadimist
5
docx

F├╝├╝sika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisv├Árrand. Trajektoor. Kulg- ja p├Â├Ârdliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. Ainepunkt-m├Ánikord v├Áib liikumise uurimisel j├Ątta kehade m├Á├Átmed arvestamata: siis kui need on palju v├Ąiksemad k├Áikidest teistest m├Á├Átmetest, millega antud ├╝lesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab m├Ą├Ąrata raadiusvektori r abi...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
246 allalaadimist
4
odt

F├╝├╝sika k├╝simused ja vastused

Liigid ┬Ě H├Á├Árdej├Áud m├Ájub maapealsetes tingimustes k├Áikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei s├Ąilita m├Áni teine j├Áud, j├Ą├Ąb iga keha l├Ápuks h├Á├Árdej├Áu m├Ájul seisma. H├Á├Árdej├Áud ehk h├Á├Áre on j├Áud, mis takistab v├Ái pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist m├Â├Âda teineteist...

F├╝├╝sika - Kutsekool
32 allalaadimist
2
pdf

Kulgliikumine k├╝simuste vastused

Defineerige kiirenduse m├Áiste ja nimetage ├╝hikud. Kiirendus on vektoriaalne f├╝├╝sikaline suurus, mis v├Ąljendab kiiruse muutumist aja├╝hiku kohta. Teepikkus ajaruut ehk ms2 2. Millist liikumist nimetatakse ├╝htlaselt muutuvaks? ├ťhtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiirus muutub mistahes v├Árdsete ajavahemike jooksul ├╝hesuguste v├Ą├Ąrtuste v├Árra. Kui keha kiirus kasvab, nimetatakse liikumist ki...

F├╝├╝sika -
41 allalaadimist
3
docx

D├╝naamika

Newtoni seadused. J├Áu liigid. 1. Too n├Ąiteid kehade vastasm├Áju kohta. (N├Ąide, kus vastasm├Áju tulemusena muutub m├Álema keha kiirus; n├Ąide, kus muutub ├╝he keha kiirus ja teise keha kuju.) N├Ąide, kus vastasm├Áju tulemusena muutub m├Álema keha kiirus ┬ş kahe auto kokkup├Árge (m├Álemad j├Ą├Ąvad seisma); p├╝ssist laskmine (Enne lasku on kuul p├╝ssitoru suhtes paigal. Lasu ajal vastastikku m├Ájudes hakkavad ku...

D├╝naamika - Keskkool
3 allalaadimist
7
docx

F├╝├╝sika I. Kontrolt├Â├ I.

Taustkeha. Tausts├╝steem. Taustkeha ┬ş keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Tausts├╝steem ┬ş kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. 2. Punktmass (n├Ąited). Punktmass ┬ş keha, mille m├Á├Átmed v├Áib vaadeldavates tingimustes arvestamata j├Ątta ( linna vahel liikuv auto, mille m├Á├Átmed on kaduvv├Ąikesed linnadevahelise kaugusega; ├╝mber P├Ąikese tiirlev planeet, mille m├Á├Átmed on kaduvv├Ąikesed tema orbiidi...

F├╝├╝sika -
2 allalaadimist
11
docx

F├╝├╝sika I. Kontrolt├Â├ 2

S├Ánastage ├╝lemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega. K├Áik kehad m├Ájutavad teineteist t├Ámbej├Áududega, mis on v├Árdelised nende kehade massidega ja p├Â├Ârdv├Árdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha l├Ąheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiru...

F├╝├╝sika -
1 allalaadimist
1
doc

J├Áud ja Impulss

Kui kiiruse suund ning suurus ei muutu on liikumine ├╝htlane ning sirgjooneline. Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus ┬ş vastastikm├Áju puudumisel v├Ái vastastikm├Ájude kompenseerumisel on keha kas paigal v├Ái liigub ├╝htlaselt ja sirgjooneliselt. N├Ąhtust, kus k├Áik kehad p├╝├╝avad oma liikumise kiirust s├Ąilitada nimetatakse inertsiks. Tausts├╝steeme, kus k...

F├╝├╝sika - Keskkool
138 allalaadimist
2
doc

Newtoni seadused, gravitatsioon

http://www.abiks.pri.ee ├ťhtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab mistahes v├Árdseis ajavahemikes v├Árdsed nihked Iga ├╝htlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis v├Árdub keha nihke ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega...

F├╝├╝sika - Keskkool
274 allalaadimist
15
doc

F├╝├╝sika I eksami piletid

R├Áhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seep├Ąrast muutub nende kuju kui tahes v├Ąikeste j├Áudude m├Ájul. Vedeliku v├Ái gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama l├Áplikke v├Ąlisj├Áudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus v├Ái gaasis elastsusj├Áud, mis l├Ápptulemusena tasakaalus-tavad v├Ąlisj├Áudude m├Áju. Vedelike ja...

F├╝├╝sika - Tallinna Tehnika├╝likool
1040 allalaadimist
12
doc

├╝ldiselt f├╝├╝sikast

Tihedus ┬ž=m/V (kg/m3) mass/ruumala R├Áhk on pindala ├╝hikule m├Ájuv j├Áud, mis m├Ájub risti pinnale p=F/S (N/m2) r├Áhumisj├Áud/pindala J├Áud on f├╝├╝sikaline suurus, mille tagaj├Ąrjel muutub keha kiirus v├Ái kuju F N (njuuton) Kiirus n├Ąitab aja├╝hikus l├Ąbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus v├Ąliskehade m├Ájul T├Â├ (mehhaa...

F├╝├╝sika - Keskkool
139 allalaadimist
18
doc

F├╝├╝sika riigieksami konspekt

M├Ľ├ĽT├ťHIKUD SI ┬ş System International, 7 p├Áhisuurust ja p├Áhi├╝hikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarf├╝├╝sika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojus├Ápetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) T├Ąiendavad ├╝hiku...

F├╝├╝sika - Keskkool
1269 allalaadimist
2
doc

├ťhikute definitsioonid

├ťhikute definitsioonid 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1-voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise l├Ą├Ątse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 eV on arv...

F├╝├╝sika - Keskkool
181 allalaadimist
1
doc

Elementaarosakesed

Pole olemas sellist osakest, mis ei muutu. Vastastikm├Áju- intergratsioon K├Áige n├Árgem j├Áud on gravitatsioonij├Áud. See toimib k├Áigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii n├Árk, et ├╝ksikute osakeste juures pole tema toimet v├Áimalik m├Á├Áta. Ainult t├Ąnu sellele,et ta m├Ájub kuitahes kuitahes kaugele ja toimib ainult ├╝htemoodi, s.o. t├Ámbavalt...

F├╝├╝sika - Keskkool
123 allalaadimist
4
doc

Mustad Augud

Mustad augud Mis on mustad augud? Mustad augud koosnevad ainest, mis on ├╝litihedalt kokku surutud. Seep├Ąrast on mustad augud on niisugused kosmilised kehad, mis omavad v├Ąga suurt k├╝lget├Ámbej├Áudu. P├Áhim├Átteliselt v├Áiks igast kosmilisest kehast teha musta augu, kui ├Ánnestuks nende k├╝lget├Ámbej├Áudu suurendada. Kui viskad palli Maa pinnalt ├Áhku, v├Áid kindel olla, et, kui p...

F├╝├╝sika - P├Áhikool
102 allalaadimist
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende t├╝├╝bid ja parameetrid. T├Ąnap├Ąeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite v├Árdlused on too...

Arvuti├Ápetus - Kutsekool
125 allalaadimist


30 p├Ąevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 p├Ąeva mureta

- Olen tingimustega n├Áus

SEB Swedbank Mobiil

5.85ÔéČ

3.9ÔéČ

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto