TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Amorfset faasi polümeerides iseloomustab kaugkorrastatuse puudumine. See tähendab, et makromolekulide ruumilises paiknemises puudub regulaarsus, orientatsioon või ahelaosade konstantne vahekaugus
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difus...
1. jah, polümeerid koosnevad kristallidest 0% 2. ei, polümeerid ei ole perfektselt kristallilised vaid sisaldavad ka amorfset osa 100% Score: 10/10 6. Kristallisatsiooniaste mõjutab polümeeride füüsikalisi omadusi järgmiselt Student Response Value Correct Answer Feedback 1. pehmenemistemperatuur alaneb0% 2. suureneb tihedus ja väheneb läbipaistvus 100% 3. väheneb tihedus ja suureneb läbipaistvus 0% Score: 10/10 7. Amorfse struktuuriga termoplasti jahtumisel alla klaasistumistemperatuuri Tg muutub ta: Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kummilaadseks aineks 0% 2. klaasilaadseks aineks 100% 3. vedeliku laadseks aineks 0% Score: 10/10 8. Elastomeer on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. silikoonkumm 100% 2. epovaik 0% 3. polüpropüleen 0% Score: 10/10 9. Mida kujutavad polümeeride termomehaanilised kõverad?
Mikk Reinpõld 104001KAOB Keraamilised kiud struktuur Kui aatomid on korrapärase kujuga siis on kiu tugev aga habras. Aatomid moodustavad kolmemõõtmelise ruumilise struktuuri. Kuid proovitakse teha amorfse struktuuriga keraamilist kiudu. Ceratex keraamiline riie Kõrge kuumustaluvus kuni 1200oC Riiet saab tugevdada klaaskiuga soovi korral ka terastraadiga Lisatakse ka sidujat, mis termoisolatsiooni ei mõjuta Peamiselt kasutatakse turvatekkidena, keevituste juures, jne Ceratex keraamiline tekk Kannatab samapalju kuuma kui riie Tekk on hea heliisolatsiooniga On vastupidav temperatuuri kõikumistele tule- ja korrosioonikindel
autonoomseid süsteeme kus elekter jõuab otse tarbijateni. Joonis 1.1 Võrku ühendatud süsteem [6] 4 Joonis 1.2 Autonoomne süsteem [6] 5 3. PÄIKESEPANEELIDE LIIGID Suurem osa päikesepaneelide-materjalist on räni. Leidub amorfset või kristallilist räni. Tulenevalt sellest on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid nii mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub päikesepaneelihind ja efektiivsus. Kõige odavam on amorfne räni, kuid ta on ühtlasi ka vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid materjal on kallim, see tuleneb räni puhastusprotsessist. Monokristallilised päikesepaneelid- kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kulukas, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte
JOONIS?! Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid lõhkuda, tahkumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse.Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? Sageli võimaldab tahke aine käitumine soojuse juurdeandmisel otsustada, kas tegemist on amorfse ainega või tahkisega) Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul.Millal toimub aurumine? Aurumine toimub igal temp.Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. Mis on aur ja mis on gaas? Auruks nim
molekulid reeglina veel tihedamalt kui vedelikus. Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Ka tahketes ainetes leiavad aset ülekandenähtused. Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikus. Sisehõõre puudub tahkises täielikult, amorfse aine korral esineb , kuid sisehõõrdetegur on palju suurem kui vedelikul. Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kõik metallid ja mineraalid on tahkised. Tahkises, kus osakesed paiknevad kindla korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast. Näiteks tahkise tugevus oleneb sellest, millises suunas teda kokku suruda. Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nimetatakse anisotroopiaks.
aine tahkumisel eraldub energia . SULAMISTEMPERATUUR · Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. · Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. VALEM kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg SULAMISE GRAAFIK TAHKESTUMISE GRAAFIK AMORFSE AINE SULAMIS GRAAFIK KOKKUVÕTTEKS · Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. · Tahkestumine on aga vedela aine muutumine tahkeks. · Sulamise käigus neelab aine energiat. Tahkestumise käigus eraldub ainest energiat. · Energia kulub sidemete loomiseks või lagundamiseks. · Soojus, mille juures aine sulab või tahkestub nimetatakse sulamis või tahkestumissoojuseks KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Sulamistemperatuur · http://et
Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid (thermoplastics) on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad on taaskasutatavad. Jõu mõjul roomavad (creep). Amorfsed enamlevinud termoplastid on: PMMA, PS, PVC, PC Voolav vedelik on amorfse termoplasti olek, mida iseloomustabviskoosne voolamine. Selles olekus toimub polümeeri sulatöötlus. Materjali vormitavus on tingitud makromolekulide translatoorsest liikumisest. Makromolekulide libisemine põimunud massis saab toimuda ainult reptatsiooniliikumisena. Kristalliinsed enamlevinud termoplastid on: PA, PET, PP,HDPE, LDPE, PTFE, POM Polümeerid pole kunagi absoluutselt kristallilised, maksimaalselt kuni 90% (PTFE).
1.Päikesepaneelid katusel 4 1.1 Päikesepaneelide liigid Pikemalt peatun elektrienergiat tootvatel päikesepaneelidel, PV-elementidel (photovoltaic). Suurem osa PV-materjalist on räni: kas amorfne (a-Si) või kristalliline räni (c-Si). Sellest tulenevalt on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid päikesepaneele: mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub ka päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Elektrienergiat tootvate päikesepaneelide eriliigid on järgnevad. Monokristallilised päikesepaneelid (Monocrystal solar panels) on kõige efektiivsemad,
keskmine liivsavi. k°_1sl50-90/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 50-90 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine, kerge liivsavi k°_1sl70/k°_1ls_1 nõrgalt raudkivine 70 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine, kerge liivsavi sl60/ls_2 60 cm tüsedune saviliiv/ keskmine liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega LP tüüprofiil: A Baf Elg Bt C2 A huumushorisont Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont Elg näivleetunud horisont Bt tekstuurne sisseuhte ehk illuviaalhorisont C2 lähtekivim LPg tüüpprofiil: A(Bafg)ElgBtgC A huumushorisont Bafg amorfse raua gleistunud akumulatsioonihorisont Elg näivleetunud horisont Btg gleistunud illuviaalhorisont C mulla lähtekivim D deluviaalmuld: Ae-C Ae erodeeritud huumushorisont C mulla lähtekivim Muldade omadused
sl40-100/l20/ls_1- 40-100 cm tüsedune saviliiv/ 20 cm sügavusel liiv/ kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega KI tüüpprofiil A-El-BT-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont 3 C – lähtekivim LP tüüpprofiil A-Baf-Elg-B-C A – huumushorisont Baf – amorfse raua akumulatsioonihorisont Elg – näivleetunud horisont B – sisseuhte- ehk illuviaalhorisont C – lähtekivim LkIg tüüpprofiil O-A-E-Bg-Cg O – metsakõdu A – huumushorisont E – eluviaalhorisont Bg – gleistunud sisseuhtehorisont Cg- gleistumistunnustega lähtekivim Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele Antud põllumassiiv on suhtelist korrapärase kujuga, esineb mõni üksik sopistus. KI- leetjas muld
ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna annab aine sama palju energiat ja soojust molekulide vahelised sidemed taasluuakse. ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna (Sageli võimaldab tahke aine käitumine molekulide vahelised sidemed taasluuakse. soojuse juurdeandmisel otsustada, kas Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset tegemist on amorfse ainega või tahkisega) ainet aga mitte mingil juhul.Aurumine Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset toimub igal temp.Aurumisel saab aine ainet aga mitte mingil juhul.Aurumine soojust ja energiat juurde, et molekulide toimub igal temp.Aurumisel saab aine vahelised sidemed lõhkuda, soojust ja energiat juurde, et molekulide kondenseerumisel aga annab aine sama palju
Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised.
materjali löögisitkus, mida tähistatakse KU või KV. Tsüklilisel koormamisel määratavad omadused: väsimusteimid on reglementeeritud: tõmbe-surve, painde ja väände korral. Pingetsüklite ja deformatsioonide korral. Pingekontsentraatorite puudumise ja olemasolu korral. Kõrge ja madaltsüklilise väsimuse kõrral. 5. Kristalliseerumine. Puhta metalli kuumutus-jahutuskõver. Peene- ja jämedateralise struktuuri saamine. Amorfse struktuuriga metallisulamid. Kristalliseerumisprotsess toimub järk-järgult aja jooksul tekib sula metalli hulka aina rohkme kristalliterasid, kuni lõpuks pole sulametalli üldse ning kogu materjal koosneb kristallidest. Kristalliseerumisprotsess kogu ulatuses toimub ajavahemikul, mil aine jahtub alates oma sulamistemperatuurist kuni toatemperatuurini, mida iseloomustab jahtumiskõver. Jahtumiskõvera horisontaalne lõik tähistab kristalliseerumise
Samuti võis minna liiga kaua aega metalli tõstmiselt keevast veest kalorimeetrisse ning selle ajaga võis metall juba osa soojusest ära anda. Töö nr. 3 - Keemilise reaktsiooni kiirus Katse 1. Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis naatriumtiosulfaadi ja väävelhappe lahused Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Töö eesmärk: Väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiiruse määramine reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe alusel, sõltudes lahuse konsentratsioonist. Reaktiivid: Na2S2O3 - naatriumtiosulfaat H2SO4 - väävelhape Töö käik: Nelja katseklaasi möödetakse ~6 cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumtiosulfaadi lahuste valmistamiseks võetakse neli katseklaasi ja nummerdatakse 1-4. Vastavalt alltoodud tabelile möödetakse katseklaasidesse 2%-list naatriumtiosulfaadi lahust. Esimesele
2. ei, polümeerid ei ole perfektselt kristallilised vaid sisaldavad ka 100% amorfset osa 6. Mis on amorfsus? Student Response Value Correct Answer 1. polümeeriahelate korrapärane asetus ruumis 0% 2. kristallisatsioonil tekkiv paljustruktuurilisus 0% 3. polümeeriahelate juhuslik asetus ruumis 100% 7. Amorfse struktuuriga termoplasti jahtumisel alla klaasistumistemperatuuri Tg muutub ta: Student Response Value Correct Answer 1. vedeliku laadseks aineks 0% 2. kummilaadseks aineks 0% 3. klaasilaadseks aineks 100% 8. Reaktoplast ehk termoset on
Keemilised omadused · Ränidioksiid on happeline oksiid. Seetõttu lahustub ta (aeglaselt) leeliste vesilahuses, kuid hapete (välja arvatud vesinikfluoriid) suhtes on ta vastupidav. Füüsikalised omadused · Normaaltingimuste l sulab ränidioksiid temperatuuril1710 °C ja keebtemperatuuril 2230 °C. Levik ja geoloogia · Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena(kvarts), peitkristalsete agregaatidena (kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina (opaal), samuti ka klaasina. · Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv , mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. · Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad. Ränikivi · Peamiselt peitekristalsest kvarstistkoosnev settekivim · Peale kvartsi võib sisaldada ka opaali ning mitmesuguseid lisandeid nagu kaltsiit, raudoksiid jne
8. Millist polümeeri nimetatakse termoplastiks? Score: 2,7/2,7 9. Kas kristalliinsed plastid on läbipaistvad? Score: 2,7/2,7 10. Mida tähendab amorfne plast? Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel klaasistumistemperatuuri Tg? Score: 2,7/2,7 13. Kas kristalliinsete termoplastide tööpiirkond lõppeb sulamiste Score: 2,7/2,7 14. Kas Archimedese kaalumise meetodil on võimalik määrata ve polümeeride tihedust? Score: 2,7/2,7 15.
kristallstruktuur. 12. Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp. ja kindla rõhu väärtust. 13. Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid lõhkuda, tahkumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. 14. (Sageli võimaldab tahke aine käitumine soojuse juurdeandmisel otsustada, kas tegemist on amorfse ainega või tahkisega) Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul. 15. Aurumine toimub igal temp. 16. Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. 17. Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille kriitilise
Joonis 1.Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69243669412 kohta. Joonis 2.Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ristiga). Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiil ja selgitus Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) Tüüpprofiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg Selgitus: Huumushorisont, näivleetunud horisont, illuviaalne horisont, gleistunud lähtekivim. Huumushorisondi ja näivleetunud horisondi vahel võib esineda ka amorfse raua sisseuhtehorisont (samuti gleistunud). 3 Gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhsg-Cg Selgitus: Huumushorisont, (leethorisont), gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim. Nõrgalt leetunud muld (LkI(g)) (nõrkade gleistumistunnustega) Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhs-C Selgitus:Huumushorisont, (leethorisont), sisseuhtehorisont, huumus-raua illuviaalne sisseuhtehorisont, lähtekivim Selgitused
Ränidioksiid on happeline oksiid. Seetõttu lahustub ta (aeglaselt) leeliste vesilahustes, kuid hapete (välja arvatud vesinikfluoriid) suhtes on ta vastupidav. Füüsikalised omadused Normaaltingimustel sulab ränidioksiid temperatuuril 1710 °C ja keeb temperatuuril 2230 °C. Levik ja geoloogia Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina. Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), peitkristalsete agregaatidena (kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina (opaal), samuti ka klaasina. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Et räni ja hapnik on maakoore peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest. Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad.
Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Võttes arvesse varasemaid katseid, on teie hinne 0.80/1.00. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida on kujutatud joonisel? Valige üks: 1. kristalliinset struktuuri 2. amorfset struktuuri Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Amorfse struktuuriga plastidele on omane: Valige üks: 1. läbipaistvus 2. suur elastsus Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst PMMA on tuntud ka kui: Valige üks: 1. nailon 2. teflon 3. pleksiklaas Tagasiside Õige Selle esitatud töö hindepunktid: 1.00/1.00. Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
v°_2tls50-100/+tls(+s) keskmiselt raudkiviveeriseline tolmjas liivsavi, tüsedusega 50-100 cm, millele järgneb keev tolmjas liivsavi (keev savi) Kolm suurima osatähtsusega mulda Gleistunud leetjas muld KIg Profiil: A-Elg-Btg-Cg Huumushorisont, näivleetunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont ja mulla gleistunud lähtekivim. [6] Gleistumistunnustega näivleetunud muld LP(g) Profiil: A-Baf-Elg-B-C Huumushorisont, amorfse raua akumulatsioonihorisont, näivleetunud horisont, sisseuhtehorisont ja lähtekivim. [6] Gleistunud näivleetunud muld LPg Profiil: A-Elg-Bg-Cg või A-Bafg-Elg-Bg-Cg. Huumushorisont, näivleetunud gleistunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont ja mulla gleistunud lähtekivim. Huumushorisont, gleistunud amorfse raua akumulatsioonihorisont, gleistunud näivleetunud horisont, gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim Nõrgalt (ajutiselt) liigniiske muld
Nad on tugevad, hea elektrijuhtivusega, tulekindlad, akustiliste omadustega, vastupidavad surveele/paindele. Amorfsel ainel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks, pehmemateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast- nad on isotroopsed. Nad võivad võtta suvalise kuju. Amorfsed polümeerid lagunevad paremini, kui kristalliinsed: tärklis, PVA (polüvinüülalkohol), PEG, tselluloosi derivaadid, polüestrid. Amorfsed plastid nagu PPSU, PEI ja PSU: Nende mehaanilised omadused säilivad erakordselt hästi kuni klaasistumistemperatuurini välja, samuti on neil väga head elektrilised omadused. Amorfne ränidioksiid E 551 on paakumisvastane aine. Sula ränidioksiidi tardumisel tekib
n konsentratsioon, aineosakeste tihedus e. - aine hulk; moolide arv Valemid: m=N*m0 M=NA*m0 m=p*V n=N/V p=m/V =m/M =N/NA Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on
Küsimus 18 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline kristallivõre on pildil? Vali üks: 1. K8 2. K12 3. H12 Tagasiside Õige vastus on: K12 Küsimus 19 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõik metallid on struktuurilt: Vastus: kristalsed Tagasiside Õige vastus on: kristalsed Küsimus 20 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Amorfse struktuuriga metalle: Vali üks: 1. leidub 2. ei leidu Tagasiside Õige vastus on: leidub Lõpeta ülevaatus
See muudab pinna peegelduvust ning photodioodid suudavad plaadiga tegeleda täpselt samamoodi, nagu ROM puhul. Kiirematel seadmetel peavad olema üpris võimsad laserid kirjutamiseks, kuna ajahetk, millal nad saavad märke maha panna, on pisike. DVD kirjutajatel näiteks võivad laserid olla 200mW ja veel pealegi. RW meediate puhul (Rewritable – Taaskirjutatav) laser sulatab kristallse struktuuriga metallisulami kihti plaadil. Materjal hakkab omama amorfse aine tunnuseid, mille abil saame me peegeldumist reguleerida. Samas kui rakendada kindla suurusega võimsust uuesti, saame me tagasi kristallse struktuuri. ODD seadmetel on ära määratud maksimaalne kiirus, millega nad saavad pöörelda, ilma, et see ei kujutaks optilisele meediale ohtu. CD-de puhul on selleks 56x ja DVD-de puhul umbes 18x. Suurematel kiirustel võib plaat puruneda kuid seda võib juhtuda ka madalamatel kiirustel, kui kasutada vigast plaati
Joondefektid ehk dislokatsioonid Pinnadefektid Ruumdefektid- nende puhul on tegemist juba makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist. Nendeks on poorid, praod jne. AMORFSED METALLID Kui sulametalli jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 106 °C*s-1), siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalse struktuuri kohaselt. Saame nn klaasi või amorfse metalli või sulami, millel puudub metallile omane korrapärane aatomite paigutus. Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallivõre ja mida suurem on aatomide vastastikune mõju AMORFSED METALLID Amorfsetest sulamitest võiks nimetada Pd82Si18 (82% pallaadiumi, 18 % ja räni). Amorfsete metallide tõmbetugevus 1500...5000 MPa, elastsus on madalam, võrreldes kristalse struktuuriga materjalidega. Nad on
20. Mis on kapillaarsus? Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb molekulitaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega suuremates torudes mis on peenikestega ühendatud. 21. Mis on tahkised füüsika seisukohalt? Ained, millel on kristallstruktuur 22. Mis on amorfsed ained? Tahkised, millel puudub kristallstruktuur 23)Milline omadus on amorfsetel aintel ja vedelikel ühesugune? Neil on sarnane omadus voolata 24)Nimeta amorfseid aineid? puit,nahk,klaas,riie 25)Nimeta amorfse aine omapära? Omapäraks on sulamis temperatuuri puudumine. 26)Millal on tegemist monokristalliga? Monokristalliga on tegemist siis kui tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi ja see süsteem säilib üle terve ainekoguse. 27)Millal on tegemist polükristalliga? Siis kui ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. 28)Mida nimetatakse anisotroopiaks? Anisotroopia on monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles,et tänu molekulide paiknemise
Aja jooksul moonudub opaal kaltsedoniks või kvartsiks. VI rühmkond. Hapnikulised soolad (hapniku sisaldavate hapete sooolad). Hapnikulised soolad on mineraalide arvu poolest suurim rühmkond looduses. Rühma kuuluvad mineraalid, millel on tähtis koht muldade lähtekivimis ja mehhaanilises koostises. Karbonaadid Kaltsiit CaCo3. 56% CaO, 44%CO2. Kaltsiit on oluliseks kivimmineraaliks trigonaalselt, kusjuures kristallid on väga vormirikkad. Lubjakivides esineb väliselt amorfse massina, järvelubjas amorfse muldse pulbrina, allikalubjas aga mitmesuguste egakorrapäraste moodustistena. K 3, E 2,6-2,8. Enamasti värvusetu või piimvalge. Lõhenevus täiuslik. Lahustub tormiliselt 10% soolhappes, kusjuures eraldub CO2. Enamik k-de on tekkinud veekogudes mitmesuguste lubjaskeletiga organismide jäänustest, mille kuhjatised moodustavad lubjakivi. Viimase moodustumisel tekib marmor. Meie aluspõhja kivimites on kaltsiit üheks levinumaks mineraaliks
kaldeeras. Ümardunud vulkaanilise klaasi tükke nimetatakse apatsi pisarateks. Obsidiaan Oregonist klaas mägi Tektiidid Tektiidid on plahvatusliku tekkega musta või rohelist värvi klaasi tükid. Tektiitide suurus ulatub kuni 10 cm. Tektiite, mille läbimõõt jääb alla 1 mm, nimetatakse mikrotektiitideks. Amorfse struktuuri poolest sarnanevad nad obsidiaanile, kuid erinevalt obsidiaanist ei sisalda nad lenduvaid ühendeid. Klaas, millest tektiidid koosnevad on keeruka kujuga kihtidest koosneva struktuuriga. Tektiidid on tekkinud kiiresti. Paljude tektiitide kuju on aerodünaamiline, mis viitab sellele, et vedel aine on tahkunud klaasiks õhus lennates. Tektiidid esinevad setteis teatud maailma piirkondades, moodustades erinevaid tektiidivälju, millelt leitud tektiitidele on antud spetsiifilisemad
moodustamisel on osalenud nii metsavaris kui ka alustaimestik. Looduslikel rohumaadel ja hõredates metsades koosneb A horisont peamiselt rohttaimede mitmesugustes lagunemisjärgus olevast substraadist. See horisont on orgaanilise aine kuhjumise horisont. Orgaaniline aine esineb põhiliselt huumusena. Huumus on põhimiselt seotud mineraalosaga. Selles horisondis toimub mulla lagunemine, uute ühendite moodustumine ning väljauhtumine (leetumine, mõningal määral ka gleistumine).Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont - A ja Egl vahele tekkinud, kristalliseerumata rauaühendite akumulatsioonihorisont; värvuselt määrdunud kollakas roostepruun (kahkjas), oluliselt tihenemata. Mulla Elg horisont e näivleetunud horisont on tihedamasse aluskihti sügavalt sisse sopistund, ülagleistunud, hele (hallikas, kollakas) lõimisete üleminekuala horisont. Kamar-leetmuldade B-horisont erineb C-horisondist tumedama, tihedama ja kõvema kihina
Vali üks: a. C ja Si b. Si ja Al c. S ja P d. Mn ja Si Küsimus 14 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Malmi tootmisel peenestatud maak allutatakse Vali üks: a. elektrolüüsile b. flotatsioonile c. aglomeerimisele d. ahju laadimisele Küsimus 15 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on polümorfism? Vali üks: a. metalli amorfse ülemineku temperatuuri olemasolu b. kristallvõre tüübi sõltuvus siserõhust c. metalli polümorfse ülemineku temperatuuri olemasolu d. kristallvõre tüübi sõltuvus kuumutamistemperatuurist Küsimus 16 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valuploki peeneteraline struktuur valuplokivormi täitmisel moodustub Vali üks: a. kuumutamisel b. karastamisel c. aeglasel jahtumisel d. kiirel jahtumisel
kristallini, siis murdumiskiirus muutub kiiremaks. Kui võrrelda metallidega siis seal käituvad aatomid kui viskoosne liim ja sidemed ei lagune nii kiiresti. Kristall tasapinnad võivad teineteisest mööda minna ilma, et nad laguneks. Kuna keraamilistel materjalidel on teistsugused aatomite vahelised sidemed, siis ei saa sellist plastilist käitumist olla aatomite vahel. Selleks et sidemed aatomite vahel oleks tugevamad püüdis Bonni ülikooli professor Martin Jensen teha amorfse struktuuriga keraamilist materjali. Klaasi tüüpi materjalides on struktuur ruumis ebakorrapäraselt ning ei ole ette määratud murdumispunkte. Kuid see tõi uue probleemi. Kui sulatatud materjal hakkab tahkestuma, siis kristallstruktuur võtab korrapärase järjestuse. Välja arvatud juhul kui midagi ei sega tahkestumise ajal neid ja nad ei jää kinni ebakorrapärasesse olekusse. Selleks pani Jansen vahekorraga 3:3:7 silikooni, borooni ja lämmastikku
2. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur 3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response 1. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) 2. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus ( kuni 93% valgust läbib) Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response A. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. B. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D
2. Plast millel puudub korrapäraline kristalliine struktuur 3. Plast mis koosneb teradest Score: 2,7/2,7 11. Amorfsetele termoplastidele on iseloomulik: Student Response 1. ebakorrapärane struktuur ja väga hea läbipaistvus (kuni 93% valgust läbib) 2. korrapärane struktuur ja halb läbipaistvus (kuni 7% valgust läbib) Score: 2,7/2,7 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response A. Ei, elastsusmoodul ei muutu plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. Student Response B. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D
LLDPE lineaarne madaltihe polüetüleen HDPE kõrgtihe polüetüleen Joonis 1. PE struktuurid PE on poolkristalliline (kristalliinne) termoplast, mis tähendab, et: regulaarne keemiline ja ruumiline struktuur koosneb kristallidest, mis on eraldatud amorfse osaga 3 näited: HDPE, LDPE, ka PP, PET iseloomulik kristallide sulamistemperatuur, üleminekutemperatuur (10-20 kraadi), vastupidine protsess kristallumine (15-30 kraadi). Kristalliinsus mõjutab omadusi: suurem tihedus, tugevus, jäikus, kõrgem pehmenemistemperatuur, väiksem läbipaistvus (tabel 3).
Keskmine energiakogus, mis päikeselt maapinnale jõuab, on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ka Eestis ollakse huvitatud päikesepaneelide arengust. Päikeseenergiat on õigete vahenditega võimalik muundada elektri- või soojusenergiaks. Suurem osa PV-materjalist on räni: kas amorfne (a-Si) või kristalliline räni (c-Si). Sellest tulenevalt on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid päikesepaneele: mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub päikesepaneeli hind ja efektiivsus: amorfne räni on odavam, kuid vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid lähtematerjal on kallim, mis tuleneb räni puhastusprotsessist. Monokristallilised päikesepaneelid on kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kallis, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni
sisaldavad ka amorfset osa. Seetõttu kasutatakse polümeeride puhul mõistet kristalliinsus (poolkristalliline). Polümeerid ei ole ka kolmedimensionaalselt isotroopsed. Seetõttu on polümeeridele iseloomulik polümorfism, st. et ühesuguse koostise ja konfiguratsiooniga polümeerid võivad kristalliseerumisel anda erinevaid kristallmodifikatsioone. Plastide mehaanilised omadused sõltuvad suurel määral kristallatsiooniastmest (kristallilise ja amorfse struktuuri suhe). Kristalliinne struktuur mõjutab polümeeride omadusi: Suureneb ahelate pakkimistihedus, seega ka polümeeri tihedus, Tõuseb pehmenemistemperatuur, Väheneb polümeeri läbipaistvus. Amorfsus on polümeersete ahelate segmentide täiesti juhuslik asetus ruumis, s.t. maksimaalselt ebakorrapärast struktuuri. Klaasistumine on amorfse polümeeri üleminek tahkesse olekusse. Klaasistumis- ehk klaasisiirdetemperatuuril T g toimub üleminek
Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer: 212 Units: N/mm2 Score: 3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student Response Feedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul ei muutu. C. Elastsusmoodul väheneb. Score: 3/3 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student Response Feedback A. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. B. Jah, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. C. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. D. Ei, elastsusmoodul ei muutu
Answer:90.6 Units:N/mm2 Score:3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student ResponseFeedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul väheneb. C. Elastsusmoodul ei muutu. Score:3/3 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg? Student ResponseFeedback A. Jah, elastsusmoodul suureneb plastilehe kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri. B. Ei, elastsusmoodul väheneb oluliselt plastilehe kuumutamisel üle sulamistemperatuuri. C
Question text Cu tihedus (g/cm3) on Select one: a. 10,7 b. 2,7 c. 4,5 d. 8,9 Question 22 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Palju süsiniku on Fe-Fe3C faasidiagrammi eutektoidsel sulamil? Select one: a. 2,14 % b. 0,02 % c. 4,3 % d. 0,8 % Question 23 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli amorfse struktuuri tekkimiseks? Select one: a. suur ülekuumutusaste b. ülisuur allajahtumisaste c. suur allajahtumisaste d. väike allajahtumisaste Question 24 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text SüsinikusisaIduse suurenemine terases vähendab Select one: a. kõvadust b. tugevust c. rabedust d. löögisitkust Question 25 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Valuploki peeneteraline struktuur valuplokivormi täitmisel moodustub Vali üks: a. kuumutamisel b. aeglasel jahtumisel c. karastamisel d. kiirel jahtumisel Küsimus 37 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on polümorfism? Vali üks: a. metalli polümorfse ülemineku temperatuuri olemasolu b. kristallvõre tüübi sõltuvus kuumutamistemperatuurist c. kristallvõre tüübi sõltuvus siserõhust d. metalli amorfse ülemineku temperatuuri olemasolu Küsimus 38 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas muutuvad terase kõvadus ja plastsus süsinikusisalduse vähenedes? Vali üks: a. kõvadus langeb, plastsus suureneb b. kõvadus tõuseb, plastsus suureneb c. süsinikusisaldus ei mõjuta neid omadusi d. kõvadus tõuseb, plastsus väheneb Küsimus 39 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kloori kasutatakse
Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Enamik korrapäratuid galaktikaid olid kunagi spiraalsed või elliptilised, aga deformeerusid gravitatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. Korrapäratute galaktikate heaks näiteks on Magalhãesi Pilved lõunataevas. Irr I Irr II dIrr madal pindheledus amorfse kääbused väga hilised, mõhn väljanägemisega pole mõhna, ketast praktiliselt puudub sageli varast tüüpi ega spiraale ebasümmeetrilised ja spektritega põhiliselt vana halvasti jälgitavad võivad sisaldada tähepopulatsioon,
algab kristalliseerumise tsentrite tekkimine ja nende tsentrite ümber toimub üheaegselt kristallide kasvamine (suurenemine) kuni kogu aine mass on tardunud kristalliseerunud. Amorfsete ainete (klaas, liim, kampol, vaik, polümeerid ) mittemetallide aatomite paigutuses puudub kindel korrapärane süsteem. Kuumutades muutuvad need pehmeks suures temperatuuri vahemikus. Temperatuuri tõusmisel muutuvad nad algul sitkeks siis edasisel temperatuuri tõusul vedelduvad sujuvalt. Amorfse-kristallilise siseehitusega ained nn. kristalloidid võivad tekkida materjali kristalliseerumisel suurte rõhkude juures kõrgematel temperatuuridel, nagu sitallid ehk keraamilised klaasid. Metallid on kristallilised ained, milledel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning suur mehaaniline tugevus, kõvadus, plastsus, elastsus ja head tehnoloogilised omadused töödeldavus. Metallide omadused on seletatavad aatomi
Samas võis kasutatud metall olla ka mitme metalli sulam. Sellest hoolimata näitab katse, et metalli aatommassi on lihtne leida ka katseliselt erisoojusmahtuvuse kaudu (Dulong-Petit´seadus: aatommass erisoojusmahtuvus 26000). Töö 3: Keemilise reaktsiooni kiirus Katse 1: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis naatriumtiosulfaadi ja väävelhappe lahused Määrati väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiirus reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe tekke alusel: Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Väävel eraldus kogu lahuses ühtlaselt jaotunud häguna ja reaktsioonikiirus määrati ajavahemiku kaudu, mis kulub lahuste kokkuvalamise hetkest hägu märkamiseni lahuses. a: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töö eesmärk: Määrata reaktsiooni kiiruse sõltuvus ainete kontsentratsioonist Kasutatud töövahendid: katseklaasid, kork, kell
head mehaanilised, soojuslikud ja elektrilised omadused on ühendatud eriti hea keemilise püsivusega. PVDF on fluorosüsinikpolümeer, millel on sulatatavatest fluorosüsinikpolümeeridest kõrgeim tõmbetugevus ning lisaks ka hea abrasiivkulumiskindlus ja keemiline vastupanu Polüstüreen ( PS ) - Polüstüreen on suhteliselt jäik polümeer. Ataktiline polüstüreen on läbipaistev ja värvuseta. Veekindel, aga lahustub mitmetes orgaanilistes lahutitest (nt. atsetoonis). Amorfse polüstüreeni tihedus on 1050 kg/m3. Polüstüreen on efektiivselt vahustatav. Erinevate plastesemete, sh. plastnõude valmistamiseks. Vahtpolüstüreeni (styrofoam) kasutatakse laialdaselt termoisolatsioonis, löögienergiat summutava pakkematerjalina. Tabel 1. Põhiliste termoplastide omadused Plast Omadused Tihedus Rm N/mm2 A kg/m3 %
..4- vedela metalli kuumenemine 4...5- vedela metalli jahtumine 5...6- kristalliseerumine püsival temperatuuril (põhjuseks kristalliseerumissoojuse eraldumine) 6...7- tardunud metalli jahtumine Peeneteralise struktuuri saamine - ΔT2 - suur allajahutusaste --> väike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur jämedateralise struktuuri saamine - ΔT1 - väike allajahutusaste --> suur Vkr,k , väike Vkr,t Tulemus: jämedateraline struktuur Amorfse struktuuriga metallisulamid - ΔT3- ülisuur allajahutusaste Tulemus: amorfne (mittekristalliline struktuur) 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid)- Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena. — Eutektoid- mehaaniline segu, mille terades on vaheldusmisi ühel ajal eraldunud tardfaasid
sulam. Kuna kasutatav metall jäi katse alguses määramata, siis ei saa leida ka katses tehtud viga, aga katse viga võiks tuleneda temperatuuri ebatäpsest ülesmärkimisest, protokollis tehtud arvutus vigadest. 2 Töö nr 3: Keemilisi reaktsiooni kiirus Määrati väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiirus reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe tekke alusel: Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 +S Väävel eraldub kogu lahuses ühtlaselt jaotunud häguna ja reaktsiooni kiirust määrame ajavahemiku kaudu, mis kulub lahuste kokkuvalamise hetkest hägu märkamiseni lahuses. Katse 1a: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis natriumtisulfaadija väävlhappe lahused. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töö eesmärk
annaabi.ee 
