Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. 21.Mis on elektrijõud? Elektrijõud on laetud keha vastastikmõju jõud. 22.Kirjelda aatomimudelit. Aatom koosneb tuumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest. 23.Millest koosneb aatomi tuum? Aatomi tuum koosneb prootonitest ja neutronidest. 24.Mida näitab keemilise reaktsiooni võrrand? Keemilise reaktsiooni võrrand näitab, mis ained osalevad ja mis hulkades nad reageerivad. 25.Mis ühikutes mõõdetakse ainehulka? Ainehulka mõõdetakse moolides 26.Nimeta vooluringi koostisosad. Vooluringi koostisosad on: juhtmega ühendatud patarei, lüliti ja elektripirn. 27.Mis osakeste liikumine põhjustab elektrivoolu metallidest? Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on elektrivool. Selle põhjustab elektrijõud. 28.Missugused kehad omavad kineetilist energiat? Kineetilist energiat omavad liikuvad kehad, millel on võime teha tööd. 29.Millest sõltub kineetilise energia väärtus?
Kordamisküsimused III Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1. Mis on reaktsiooni kiirus? · Näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). 2. Millised tegureid mõjutavad reaktsiooni kiirust? Nende toime. · Temperatuuri tõstmine · Konsentratsiooni tõstmine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenestamine · Katalüsaatori kasutamine algselt reag. Katalüsaator ühe lähteainega ja siis annab selle üle teisele ainele. · Segamine · Reaktsiooni kiirenemiseks peab ajaühikus toimuma rohkem osakeste
3)Neutraalne keskkond pH=7 Indikaator Happelises Neutraalses Aluselises keskk. keskk. keskk. Lakmus punane lilla sinine Metüüloranz punane oranz oranz fenoolftaleiin värvusetu värvusetu vaarikapunane Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides) Kiirendavad tegurid: 1)Temperatuuri tõstmine 2)Konsentratsiooni suurendamine 3)Gaaside korral rõhu suurendamine 4)Tahkete ainete peenestamine 5)Segamine 6)Katalüsaatori kasutamine Katalüüs on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud vi reageerinud ainehulka (moolides). Reaktsiooni kiirendavad tegurid · Temperatuuri tõstmine · Kontsentratsiooni suurendamine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenstamine · Katalüsaatori kasutamine · Segamini Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. REAKTSIOONIDE SUUND Pöördumatud reaktsioonid reaktsioonid, mis kulgevad ühes suunas ja lõpuni
Soojusõpetus on .... .... füüsika osa, mis hõlmab: Molekulaarfüüsika Termodünaamika Aine ehituse alused Faasisiirded Jaotuse aluseks on see, kuidas ja millised soojusnähtusi kirjeldatakse. Molekulaarfüüsika ..kasutatakse soojusnähtuse kirjeldamiseks molekule iseloomustavaid suurusi: Molekuli kiirus Molekuli mass Molekuli impulss ...jne Termodünaamika ...kasutatakse soojusnähtuste seletamiseks kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi: Temperatuur Rõhk Ruumala Aine ehitus Käsitleb erievusi gaaside, vedelike ja tahkiste struktuuris ja sellest tulenevaid erinevusi ülekandenähtustes nagu difusioon, sisehõõre ja soojusjuhtivus Faasisiirded Käsitlevad üleminekuid aine erinevate faaside(gaas, vedelik, tahkis) vahel. Temperatuur Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on
Energia eraldub, H < 0 Tavaliselt ühinemisreaktsioonid · (Lahustumisel: hüdraatumine ehk aineosakeste seostumine vee molekulidega (sidemete teke)) · ENDOTERMILINE Energia neeldub, H > 0 Tavaliselt lagunemisreaktsioonid · (Lahustumisel: kristallivõre lõhkumine (sidemete katkemine)) 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). mol/dm3s Reaktsiooni kiiruse kasvu põhjustavad tegurid: · Temperatuuri tõstmine · Segamine · Kontsentreerimine · Tahke aine peenestusastme suurendamine · Gaaside puhul rõhu suurendamine 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Katalüsaator muudab reaktsiooni kiirust, osaledes aktiivse vaheühendi moodustamisel, aga eraldub reaktsiooni lõpus algses koguses. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor; Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone!
1. ühtlased sulamid e. tahked lahused. Ühine kristallvõre. 2. Ebaühtlased sulamid kummalgi on oma kristallvõre. Ühe metalli katmine teisega. Sulamite omadused: 1. sulamistemperatuur on madalam kui koostismetallidel 2. sulam on tugevam kui koostismetallid 3. sulamid on odavamad kui koostismetallid 4. happekindlamad kui puhtas metallid 5. omadusi on kergem muuta Keemilise reaktsiooni kiirus Näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). Reaktsiooni kiirendavad tegurid: temperatuuri tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine, gaaside korral rõhu suurendamine, tahkete ainete peenestamine, katalüsaatori kasutamine. Keemilise reaktsiooni tasakaal 1) Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: Keemilise reaktsiooni toimumiseks peavad aineosakesed põrkuma. Keemilise reaktsiooni kiirendamiseks tuleb suurendada osakeste energiat (tõstes
kiirus. See näitab palju tööd tehakse ajaühikus. Võimsuse tähis on N ning ühik on [W]- vatt. N=A/t. Mehhanismi kasutegur on kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhe. =Akasulik/Akogu. Nr 19. Mikro- ja makrokäsitlus. Ainehulk. Mool. Avogadro arv. Molekulmass. Molaarmass. Aineosakeste kontsentratsioon. Mikrokäsitlus on aine iseloomustamine mikroparameetrite järgi (osakese tasemel- üksiku molekuli- iselooomustamine). Makrokäsitlus on aine iseloomustamine makroparameetrite järgi (ainehulka käsitletakse, kui tervikut). Makrokäsitluses iseloomustatakse aineid olekuparameetrite abil- rõhk, temperatuur ja ruumala. Olekuparameetriks ei ole aga mass, kuna massi koguse suurusest ei olene aine olek. Mool on ainehulk, milles on Avogadro arv molekule. Ainehulga tähis on N ning ühik [mol]- mool. Avogadro arv on kontstant, mille väärtus on 6,02*1023 mol-1. Avogadro arvu tähis on Na. Molekulmass on keha massi ja selle osakeste arvu jagatis. m0=m/M=m/vNa=M/Na
arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud. Parameeter on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine olekut või omadusi, näiteks vedeliku ruumala või molekuli mass. Parameeter erineb muutujast
lüaasid kaksiksidemete teke rühmade kõrvaldamisel või nende liitumine kaksiksideme külge; isomeraasid rühmade ülekanne molekuli piires, isomeersete vormide teke; ligaasid = süntetaasid uute kovalentsete sidemete (C-C, C-S, C-O, C-N) moodustamine kondensatsiooni teel. 17. Nimetage toksilisust mõjutavaid tegureid. Mürgid põhjustavad kahjulikke mõjusid juba väikestes kogustes, tavaliselt 3 g või vähem. Toksikoloogid nimetavad seda ainehulka doosiks. Ekspositsiooni aeg Aine vereringesüsteemi absorbeerumise kiirus ja ulatus Aine füüsikaline ja keemiline loomus Organismi vanus ja tervislik seisund 18. Milline võib olla üldefekt kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul? Kahe mürgise aine samaaegse mõju puhul võib üldefekt olla üsna erinev: aditiivne (liidetav); sünergism (samasuunaline toime, mis mõjutab organismi tugevamini kui samade toimete summa);
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses.
tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside entroopia jääda muutumatuks või koguni väheneda, kuid süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna entroopia ikkagi kasvab. 80. Negentroopia on vastandmärgiga entroopia. See on süsteemi korrastumuse ja korrapärasuse määr. 81. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise.1. Aineringe maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka. 2. Aineringe kiirus näitab missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis. 3. Aineringe aeg on aineringe toimumise (uuenemise) aeg. 82. Geoloogiline aineringe ehk kivimiteringeks nimetatakse kivimite ringkäiku looduses. 83. Bioloogiline aineringe bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine
t aeg 1s 1W = 1J 1s Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. AINEHULK Ainehulgaks nimetatakse aine kogust moolides. Ainehulga tähis on , ühik on 1mol. Kuna aineosakesi on nii palju, võetakse kasutusele ainehulga ühik 1mool. 1 mol on ainehulk, milles osakeste arv on võrdne 12g süsiniku aatomite arvuga. Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks. Ainehulka võime avaldada aine massi ja molarmassi suhtega ning antud aine molekulide arvu ja Avogadro arvu suhtega. =m=N - ainehulk 1mol M NA m aine mass 1kg M molaarmass 1g/mol; 1kg/mol N aineosakeste arv NA Avogadro arv 6,02*1023 mol-1 AINEHULGA ÜHIKUKS on 1mol (mool)
erinevatele kehadele. Seega need jõud ei kompenseeri ehk ei tasakaalusta teineteist.) Kui ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva kehaga siduda taustsüsteem, siis nimetatakse seda inertsiaalseks taustsüsteemiks, sest selles kehtib Newtoni I seadus. Taustsüsteeme, mis on seotud kiirendusega liikuvate kehadega nimetatakse mitteinertsiaalseteks, sest Newtoni I seadus seal ei kehti. 4. Keha massi võib käsitleda kui kehas leiduvat ainehulka või kui keha inertsuse mõõtu. Viimasel juhul öeldakse, et tegemist on inertse massiga. Inertsus on keha omadus avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele. Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema kiirust muuta, seega seda inertsem on keha. Suurema massiga keha kiiruse muutmiseks peab mõjuma suurem jõud või jõu mõju peab kestma kauem. (NB! See jutt seostub hästi Newtoni II seadusega.) Keha massi tähis on m ja põhiühik 1kg. Massi mõõdetakse kaaludega
146. Reostumine vee saastumine, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikkumine. 147. Reostajad isendid või tegurid, kes/mis muudavad keskkonna kasutuskõlbmatuk või langetavad selle kvaliteeti 148. Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust 149. Reostuskoormus reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. 150. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. 151. Punktreostus koldeline reostus, nt. Asulais ja tööstusettevõtetes 152. Hajureostus reostus, mis hõlmab suuremat ala, nt. õhusaaste 153
Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana Aine Molaarmass (M g/mol) on ühe mooli aine mass grammides. Arvuliselt on ta võrdne molekulmassiga 16. Mool. Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 10 ) loendatavat osakest, mis on sama 23 palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12 17. Ainehulka leidmine. 18. Aatomiehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Perioodilisustabelisse on elemendid järjestatud tuumalanengu alusel (algselt aatommassi alusel). elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses”. 19. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). 20. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel
Produktsiooniefektiivsus = ( Elutegevuse energia ( R ) + Produktsioonienergia ( P ) ) Assimileeritud aine mass Assimilatsiooniefektiivsus = Söödud toidumass Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Aineringe maht iseloomustab aineringes olevat ainehulka; aineringekiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis; aineringe aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Suktsessioon e koosluste vahetus; ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Primaarne suktsessioon kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamine.
mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks kindlais katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Inimekvalent - ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Inimekvalenti kasutatakse reostuskoormuste võrdlemiseks. Reostuskoormus reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsioonis ja reoveehulga korrutisena. Reostusvee määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka (nt. N- hulka kg-des). 68. Reovete puhastamine mehhaaniline, bioloogiline, keemiline, kuid võidakse kasutada ka mehhaanilist ja bioloogilist või mehhaanilist ja keemilist reoveepuhastust. Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. (olmereovesi, tootmisreovesi, sademevesi). Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. 69
Magneesiumisulamid •Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 14.Woodi sulam koosneb 50% vismut, 26,7% plii, 13.3%tina ja 10% kaadium. Sulamil on omapärane sulamistemperatuur, kuna ta sulab temperatuuril 70kraadi, lisaks on ta tihedus 9700 kg/kuupm. Eriline on see, et tema koostisosade sulamistemperatuur jääb 300kraadi juurde. 15. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste järgi. Tema tähis on n. Me saame ainehulka leida Molaarmassi M ja massi m kaudu, kus n=m/M. Ruumala jrgi, kus n=V/Vm ja molekulide järgi, kus Na on avagaadro arv, N aatomite arv, kus n=N/Na 16. Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus iseloomustab lahuse kontsentratsiooni ning näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahuses. Kui ainet on lahustatud 1 kg lahustis, siis räägitakse molaalsest kontsentratsioonist. Molaarse kontsentratsiooni mõõtühik on: 1 M =
mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele. Saasteaine võib olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline. · Saastekoormus- heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. · Reostajad- · Reostusallikad- · Reostuskoormus- reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. · Degradatsioon- mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine · Punktreostus- · Hajureostus- · Lubatud piirkontsentratsioon (LPK)- vees, mullas või toiduaines sisalduva aine
keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele. Saasteaine võib olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline. Saastekoormus- heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostuskoormus- reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. Degradatsioon- mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine Lubatud piirkontsentratsioon (LPK)- – vees, mullas või toiduaines sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud
mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Aklimatiseerumine a) inimorganismi kohanemine uute elutingimustega; b) võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni.
Tähed on energiat ja kiirgust genereerivad gaasikerad. Ka meie Päike on täht. Tähed esinevad peaaegu ükskõik millistes mõõtudes. Näiteks vähem kui kümnendik meie Päikese massist võivad esineda punased kääbustähed. Kuid näiteks Päikese massist sadu või isegi tuhandeid kordi suuremad on ülihiidude massid. Linnutee galaktikas esinevad enamasti just punased kääbused. Seda, et kui suure massiga on täht, määrab tähe eluaja ja ka lõpu. Mass väljendab keha ainehulka. Näiteks mida suurem on tähel mass, seda kuumemalt ja heledamalt täht põleb. Tähe põlemise ajal esinevad termotuumareaktsioonid, mille käigus muutuvad aatomituumad. Tähtede värvus sõltub samuti temperatuurist. Näiteks sinised tähed on kõige kuumemad, mis on rohkem kui 25 000 kraadi. Kuid nendest kuumemad on sinised ülihiiud, sest nendes põleb vesinik kiiremini. Punased tähed on kõige väiksema temperatuuriga, mis ulatub alla 3200 kraadi
kineetiline energia gaasi temperatuuri tõusul 1 K võrra. 1 2 Ideaalse gaasi rõhk p = nmo v 2 = nE k , kus n on molekulide kontsentratsioon, 3 3 m0 molekuli mass, v molekulide keskmine kiirus ja E k molekulide keskmine kineetiline energia. Gaasikoguse ruumala V = Vmol , kus on gaasi hulk moolides ja Vmol on gaasi molaarruumala (võrdub arvuliselt 1 mooli gaasi ruumalaga). Ühikuks on 1 m3/mol. Ainehulka mõõdetakse moolides, kusjuures 1 mool on ainehulk, milles molekulide arv võrdub 0,012 kg süsiniku aatomite arvuga. Seega on iga aine 1 moolis ühepalju molekule. Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks NA = 6,021023 mool-1. N Ainehulk = N , kus N on molekulide arv ainekoguses. A Molaarmass M = NAm0 ja molaarruumala normaaltingimustel (t = 0°C ja p = 101325 Pa) VM = 0,0224 m3/mol. Igas kuupmeetris gaasis on normaaltingimustel 2,691025 molekuli
eutrofeerumist. Reostunud vee puhastamine tarbeveeks on kulukas, kestva reostuse puhul võib vesi muutuda kõlbmatuks paljudeks otstarveteks. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kadu hapnikutarve BHT. Reostuskoormus reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Reostuskoormuse määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka (nt. N-hulka kg-des). Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides st. ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas. Hindamise alus on harilikult bioloogiline hapnikutarve; 1 ie=54 BHT5/d e. üks inimene põhjustab täieliku hapnikutarbe (BHTt) 75 g/d ning annab ööpäevas reovette keskm. 0,7 g P ja 12 g N. Inimekvivalenti kasutatakse reostuskoormuste võrdlemiseks. Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetega ja degradatsiooni. Saasteaine võib olla
Tähed on energiat ja kiirgust genereerivad gaasikerad. Ka meie Päike on täht. Tähed esinevad peaaegu ükskõik millistes mõõtudes. Näiteks vähem kui kümnendik meie Päikese massist võivad esineda punased kääbustähed. Kuid näiteks Päikese massist sadu või isegi tuhandeid kordi suuremad on ülihiidude massid. Linnutee galaktikas esinevad enamasti just punased kääbused. Seda, et kui suure massiga on täht, määrab tähe eluaja ja ka lõpu. Mass väljendab keha ainehulka. Näiteks mida suurem on tähel mass, seda kuumemalt ja heledamalt täht põleb. Tähe põlemise ajal esinevad termotuumareaktsioonid, mille käigus muutuvad aatomituumad. Tähtede värvus sõltub samuti temperatuurist. Näiteks sinised tähed on kõige kuumemad, mis on rohkem kui 25 000 kraadi. Kuid nendest kuumemad on sinised ülihiiud, sest nendes põleb vesinik kiiremini. Punased tähed on kõige väiksema temperatuuriga, mis ulatub alla 3200 kraadi
Tähed on energiat ja kiirgust genereerivad gaasikerad. Ka meie Päike on täht. Tähed esinevad peaaegu ükskõik millistes mõõtudes. Näiteks vähem kui kümnendik meie Päikese massist võivad esineda punased kääbustähed. Kuid näiteks Päikese massist sadu või isegi tuhandeid kordi suuremad on ülihiidude massid. Linnutee galaktikas esinevad enamasti just punased kääbused. Seda, et kui suure massiga on täht, määrab tähe eluaja ja ka lõpu. Mass väljendab keha ainehulka. Näiteks mida suurem on tähel mass, seda kuumemalt ja heledamalt täht põleb. Tähe põlemise ajal esinevad termotuumareaktsioonid, mille käigus muutuvad aatomituumad. Tähtede värvus sõltub samuti temperatuurist. Näiteks sinised tähed on kõige kuumemad, mis on rohkem kui 25 000 kraadi. Kuid nendest kuumemad on sinised ülihiiud, sest nendes põleb vesinik kiiremini. Punased tähed on kõige väiksema temperatuuriga, mis ulatub alla 3200 kraadi
annaabi.ee 
