11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? Vektor projektsioon teljel on skalaar. On vaja, et näha vektori teljesuunalist komponenti. 30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. Isoleeritud süsteem- puuduvad välisjõud või nad kompenseeruvad. Olgu kahest kehast koosnev süsteem. Vastavalt Newtoni III seadusele mõjutavad nad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Need on süsteemi sisejõud. Jõud on võrdne impulsi muuduga. Seega võime kirjutada: 47. Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid jõude mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Kujutage kõik kiirused, kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid. a=2*R Fi=-m*2*R 52. Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment 66. Kasutades alljärgnevat joonist, ...
Siiski võivad tervise häired tekkida südame-, kopsu- või verehaigust põdevatel reisijatel. Lisaks sellele põhjustab lennuki salongi rähu langus kuni 25% gaaside paisumine kehaõõntes(soolestik, keskkõrv, ninakõrvalkoopad). Siit edasi võivad tekkida ninakõrvalkoobaste, kõrva- ja kõhu probleemid(kõhu paisumine, kramplik kõhuvalu). Kõrgmäestiku ekspeditsioonil satub mägironija organism suurendatud füüsilise ja vaimse stressi olukorda. Kõrguse tõustes väheneb baromeetriline rõhk ehk õhutihedus. Umbes 5700 meetri kõrgusel on baromeetriline rõhk ainult pool merepinnal valitsevast. See tähendab, et iga sissehingatava õhusõõmuga saab mägironija kätte vähem hapnikku. Kiireneb hingamine ja tõuseb pulsisagedus. Et kasutada ära kogu kopsudesse jõudev hapnik hakkab organism tootma intensiivselt punaseid vereliblesid, mida kasutatakse hapniku transpordiks lihastesse. Teisisõnu tõuseb hemoglobiinitase, aga hemoglobiini taseme tõusuks on vajalik piisav raua
Mõõdetakse suuna lugemeid: horisontaal ja vertikaalsuuna lugemeid ja kaldjoonte pikkust Tahhümeetrid: topograafiline tm, geodeetiline manuaal tm, geodeetiline servo tm, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga ja kaugjuhtimisega Nivelleerimine – erinevate punktide kõrguste vahe (kõrguskasvude määramine) ja nende järgi kõrguste arvutamine Nivelleerimise viisid: hüdrostaatiline, baromeetriline, GPS seadmega, geomeetriline ja trigonomeetriline Nivelliiride kontollimine: kompensaator peab töötama, ümaravesilooditelg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega, niidistiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega, pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad) Mõõtmismeetodid: vastuvõtjate arvu järgi (absoluutse asukoha määramine ehk 1 ja diferentsiaalne
protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 95. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 96. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 97. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 99
omavaheline vastastikmõju ehk ei toimu vastastikkuseid põrkeid). o Molekulidel puuduvad mõõtmed. o Molekulid on pidevad korrapäratus liikumises. N2, O2, H2 on hästi kirjeldatavad normaaltingimustel ideaalse gaasina. m- on gaasi mass M- gaasi molaarmass m0- ühe molekuli mass R- universaalne gaasikonstant R = 8,31 J/kmol - moolide arv = m/M 16. Jaotusfunktsiooni mõiste. 17. Maxwelli jaotus. 18. Boltzmanni jaotus. Baromeetriline valem. 19. Molekulide keskmine kineetiline energia. Vabadusastmete arv. Ühe molekuli keskmine energia : - ühe aatomiga gaasi keskmine energia. Vabaastmete arv molekuli kiiruskomponentide arv. Koosneb 3 kulg- ja 3 pöördliikumise parameetrist, kokku on kuus vabaduseastet. Ideaalgaaside pöörlemisel ümber ükskõik, mis telje, siis ning tal on 3 vabaduse astet, mis on kõik kulgliikumise omad. Ideaalgaaside keskmine energia on võrdne tema kulgliikumise keskmise energiaga
Nivoode vahe katse alguses ja lõpus vastab tekkinud karbonaatse süsihappegaasi kogusele. Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid Karbonaatse süsihappegaasi sisaldus protsentides kütuse analüütilises proovis arvutatakse valemiga: kus m1 süsihappegaasi tihedus mg/cm3 m katsetava kütuse kaalutis g V0 süsihappegaasi maht cm3 (taandatud normaalõhule) kus V süsihappegaasi maht büretis cm3 p baromeetriline rõhk Pa. Karbonaatse süsihappeegaasi katseandmete ümberarvutus uuritava kütuse kuivainele toimub valemiga: kus - süsihappegaasi sisaldus kütuse analüütilises proovis % - niiskusesisaldus kütuse analüütilises proovis. Mõõdetud katsetulemused: Tühi katseklaas: 97,00 g Prooviga katseklaas: 97,6 g Kütust: 0,6 g Gaasimõõtebüreti skaala näit katse algul: 63 ml Gaasimõõtebüreti skaala näit peale katset: 24,5 ml Õhurõhk: 742,5mmHg Temperatuur: 23,3 C
ruumala Gaasikell VA=1,820 m3 VB=1,830 m3 VC=1,840 m3 VD=1,850 m3 ruumala Gaasikell tsA=20,6ºC tsB=20,6ºC tsC=20,5ºC tsD=20,5ºC temperatuur Gaasikell pA=198mmH2O= pB=197mmH2O= pC=197mmH2O= pD=197mmH2O= ülerõhk =1940Pa =1930Pa =1930Pa =1930Pa Veeauru rõhk gaasikellas: s=24,86*10-2Pa Ruumi temperatuur: t=21ºC Baromeetriline rõhk B=755mmHg=100660Pa Kondensaadi kogus: G=0,046kg Siseneva ja väljuva suitsugaasi temperatuur iga V=0,01m3 tagant: ts, ºC tv, ºC ts, ºC tv, ºC 1. 7,6 17,6 9. 7,6 17,6 2. 7,6 17,6 10. 7,6 18,0 3. 7,6 17,6 11. 7,6 18,1 4
Kliimaseaded Soojustehnika põhimõisted Suhteline õhuniiskus Soe õhk seob endaga rohkem niiskust kui külm õhk. Temperatuuri mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%. Inimesele soodsaim õhuniiskus on 40-60%. Üle 70% tunneb inimene ennast ebamugavalt. Rõhk Rõhk on pinnaühikule risti mõjuv jõud. Rõhu ühik on 1 bar = 100 kilo paskalit. Baromeetriline Õhurõhk on maakera ümbritsevast õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk on 1.01325 bari. Temperatuur 0 Kelvinit = - 273o C Soojushulk Soojushulk iseloomustab molekulide soojusliikumise energia kandumist ühelt kehalt teisele. Soojushulk sõltub liikuvate molekulide arvust mis omakorda on võrdeline aine massiga e. kogusega. Soojushulga mõõtühik on: dzaul J Sageli kasutatakse ühikut kalor. 1 kalor on soojushulk, mis kulub 1 kilogrammi vee soojendamiseks 1o võrra. Soojuse levik
Pindala mehaanilise määramise täpsus on 0,2%. Millal planimeetri jaotise väärtus muutub ja tuleb uuesti määrata? Kuidas toimub uue jaotise väärtuse määramine? Kuidas toimub mehaanilise või grafoanalüütilise meetodiga määratud kõlvikute pindalade tasandamine? Mis on pihustatud kontuur? Mis on magistraaljoone tagune pindala? 5. Grafoanalüütiline meetod 6. Peamised nivelleerimismeetodid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS-mõõtmine. Kõige täpsemad, kuid samal ajal kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Neid viise kasutatakse riiklike kõrgusvõrkude rajamisel ja suurt täpsust nõudvatel märkimistöödel. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on siin +-0,5 mm ühe kilomeetri kohta. Geodeetiliste kõrguste määramisel GPS-mõõtmistega on tänapäeval võimalik saavutada sentimeetrilist täpsust.
Kastepunkt - kui jahutada õhku, siis teatud temperatuuri juures hakkab niiskus sadestuma õhus olevatele esemetele. Vastav temperatuur ongi kastepunkt 9. Mida näitavad absoluutne ja suhteline niiskus? Suhteline niiskus ... õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veearu rõhu suhe, väljendatuna protsentides Absoluutne niiskus ... ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides 10. Mida näitab baromeetriline valem ja kuidas saab seda tavaelus kasutada? Baromeetriline valem kirjeldab rõhu sõltuvust kõrgusest konstantse temperatuuri korral. Mõõtes üheaegselt rõhku ja temperatuuri erinevatel kõrgustel üle merepinna, saab arvutada nende suhtelise kõrguse - lennuki kõrguse määramine - raadiosondide kõrguse määramine - meteojaamades õhurõhkude taandamiseks merepinnale 11. Mis on baariline väli ja nimeta selle elemendid.
Jahutusvee V1=3,900 m3 V2=4,018 m3 ruumala Gaasikell V1=24,658 m3 V2=24,688 ruumala Gaasikell tg=22 ºC tg=21,6ºC tg=21,6 temperatuur Gaasikell pA=198mmH2O= pB=197mmH2O= pC=197mmH2O= ülerõhk =1940Pa =1930Pa =1930Pa Veeauru rõhk gaasikellas: s=24,86*10-2Pa Ruumi temperatuur: t=24,3ºC Baromeetriline rõhk B=742mmHg=99858Pa Kondensaadi kogus: G=0,045kg Siseneva ja väljuva suitsugaasi temperatuur iga V=0,01m3 tagant: ts, ºC tv, ºC 1. 15,2 5,8 2. 15,1 5,7 3. 15,1 5,7 4. 15,0 5,7 5. 15,2 5,7 6. 15,3 5,7 7. 15,2 5,6 8. 15,2 5,6 9. 15,2 5,6 10. 15,0 5,6 11. 14,9 5,6 12
Gravitatsiooniseadus Tuiklemine Keele võnkumised Bernoulli võrrand Baromeetriline valem Jõud, millega kaks keha tõmbuvad, on võrdeline Samasihiliste liidetavate võnkumiste sagedus 2l Ideaalne vedelik – puudub sisehõõrdumine. Atmosfäärirõhk mingil kõrgusel h on tingitud nende kehade massidega ning pöördvõrdeline erineb vähe(<<)
0, 4 0,031 16,7 0,083 2 0 0,04 2 1,282 1,5 4,5 2,45 5 8 27,29 Kanname võrgukarakteristiku (tabelis punase kirjaga tulbad) pumbakarakteristikule. Valime pump mootoriga 7,5 kw see on kõigem otsatarbekam varaint Kuna lähtülesandes veekulu 24 l/s meie juhul pumb saab katta natuke rohkem vajadused. Hea varu pea olema. Pumba imemiskindluse kontrolliks arvutatakse pumba kavitatsioonivaru. kus Põ - baromeetriline õhurõhk, võtta normaalrõhk, Pa; Pküllastus on vastav vee küllastusrõhk (Pa) 3166 Pa NPSH < (101325/(9.81*1000))-2-1,5-(3166/9810))= 7,3 m Manomeetri näit pumba järel Pman/y= 4,58,21+2,45+0,0410=15,2 => Pman= 15,2*(9,81*1000)=149112 Pa Vaakummeetri näit saadakse järgnevatest valemitest 101325 / 9,81*1000 2 -1,5 - 0,041= pi/y= 6,8=> Pi= 6.8* (9.81*1000)= 66691 Pa Pvak =101325-66691=34634 Pa kus Pi absoluutne rõhk pumba imiavas, Pa. P= 9,81 *18,70*0,028/0,68=7,55 W
m v p - m v m v =m v + p m v = -m v + p p = 2m v 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. mv 2 dn m 32 - 2 kT =( ) e 4v 2 n0 dv 2kT 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. d M = -D S t dx 95. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 96. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. 97. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine. Sõltumatu siis teistest liikumistest. Näitab,
gaasi moolmass, R universaalne gaasikonstant (R=8,314 ), T temperatuur (K). · 3. Jaotusfunktsiooni mõiste. · Jaotusfunktsioon ehk tõenäosusjaotus määrab ära juhusliku suuruse tõenäosuse vastavalt suuruse väärtustele. · 4. Maxwelli jaotus. · Maxwelli jaotus määrab gaasi molekulide kiiruste jaotuse, olenevalt molekulide kineetilisest energiast, · . · 5. Boltzmanni jaotus. Baromeetriline valem. · Molekulide jaotus nende asukoha järgi soojusliku tasakaalu korral (T=const) sõltub nende potentsiaalsest energiast ja on leitav Boltzmann'i jaotusfunktsiooni abil: , kus p on molekuli potentsiaalne energia. · Baromeetriline valem: . · 6. Molekuli keskmine kineetiline energia. Vabadusastmete arv. · Ideaalse gaasi rõhk on molekulaar-kineetilise teooria põhiseose kohaselt seotud ta molekulide keskmise kineetilise energiaga , kus n on gaasi kontsentratsioon.
kus W2' , Wtk' - materjali niiskussisaldus kuivatamise lõpus ja tasakaaluline niiskussisaldus. 4. KATSEANDMED Kuivatatav materjal: 3 plastiini kartongist Niiske proovi mass: a =29,58 g; (3 kartongi mass =88,74 g) Absoluutselt kuiva proovi mass: b =12,33 g; (3kartongi mass=36,99 g) Aurumispind: F =0,144m*0,1m=0,0144 m2; Baromeetriline rõhk: B =768 mm Hg=102391,3 Pa; Ventilaatori poolt imetava õhu temperatuur: tõ =20° C= 293,15 K; Õhu suhteline niiskus: =20 %; Õhu mahtkulu: õ1 =10,65*10-3 m3/s; õ2 =6,6*10-3 m3/s; Plastiini mass: m=806,26 g; Küllastunud veeauru rõhk kuiva termomeetri temperatuuril: Ps (20C)=2334,78 Pa;
3 v2 leitakse valemiga N N = f (v )dv , kus f (v ) on Maxwelli jaotusfunktsioon., selle v1 m 0gh - jaotuse tõenäoseim kiirus on vt = 2kT m 0 .Baromeetriline valem p = p 0e kT , kus p 0 on rõhk nullnivool ja p rõhk kõrgusel h . Ideaalse gaasi siseenergia U = iRT / 2 V2 sõltub ainult temperatuurist. Ideaalse gaasi töö A12 = pdV , mis isotermilise protsessi V1 V2
positsiooni jaoks on vaja lisaseadmeid pardal Kui pardal pole Saab positsiooni, Infot ei saa Infot ei saa Kui ADS-B transponderit? arvutatud kiiruse varustatud: vektori Positsioon, kõrgus (baromeetriline), Reziimi A/C Infot ei saa Saab positsiooni, Saab positisooni, terviklik transponder kõrguse kõrguse positsioon, (baromeetrilise), 4 (baromeetrilise), geom.kõrgus, 24nr kohalise id koodi, arvutatud kõrguse, kood, Flight ID,
kiirusega osakeste suhtelist hulka. (Maxwelli jaotus pole leitud katsest, vaid tuletatud matemaatiliselt) f(v,T) näitab, missugune osa kõigist molekulidest liigub antud kiiruse v juures võetud ühikvahemikus.vk-keskmine kiirus, vt- tõenäoseim kiirus, vrk- ruutkeskmine kiirus. 2 −m v 2 f =A v * e 2 kT ∫fdv 30.Baromeetriline valem. mgh p p0 e RT Baromeetriline valem , p - rõhk mv 2 n n0 e 2 kT Boltzmanni jaotus määrab osakeste jaotuse pot
25. kuidas muutub õhutemperatuur troposfääris sõltuvalt kõrgusest? Keskmiselt langeb temperatuur 6 kraadi võrra ühe km kohta. 26. kuidas muutub õhutemperatuur stratosfääris sõltuvalt kõrgusest? Tõuseb 3 kraadi km kohta 27. millised on ionosfääri iseloomulikud omadused? Seal leidub palju elektriliselt laetud osakesi(ioone) ja elektrone. 28. mida mõistetakse õhurõhuna? Mõistetakse ühele pinnaühikule (cm2) mõjuva õhusamba raskust. 29. mis on baromeetriline kõrgusaste? nimetatakse kõrgust meetrites, mille võrra tuleb tõusta, et rõhk langeks ühe rõhuühiku kohta. 30. kirjelda õhurõhu ööpäevast ja aastast käiku. Rõhu aastane käik oleneb koha geograafilistest laiusest ja füüsikalis-geograafilistest tingimustest- ekvatoriaalsetel aladel, t aastane amplituud väike, kõigub õhurõhk kitsastes, polaaraladel aga laiades piirides. Aluspinna iseloom- manner: rõhk suur, talvel maksimum, suvel min
horisontaalsust ei nõutagi). Otsastnivelleerimine Liitnivelleerimine juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist. Trigonomeetriline nivelleerimine - Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. Baromeetriline nivelleerimine - Punktide omavaheline kõrguslik erinevus arvutatakse baromeetri, mis näitab õhu rõhu neis punktides, näitude alusel. 2 Hüdrostaatiline nivelleerimine - Punktide omavaheline kõrguslik erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. 8. Nimeta milliseid nivelleerimiskäike kasutatakse ja kirjelda käigu arvutuse põhimõtet
liigub antud kiiruse juures. (Maxwelli jaotus pole leitud katsest, vaid tuletatud matemaatiliselt) f(v,T) näitab, missugune osa kõigist molekulidest liigub antud kiiruse v juures võetud ühikvahemikus. vk-keskmine kiirus, vt- tõenäoseim kiirus, 2 −m v 2 vrk- ruutkeskmine kiirus. f =A v * e 2 kT ∫fdv Baromeetriline valem. mgh p p0 e RT ᵨ Rõhu valem kõrguse järgi: p= *R*T/ Baromeetriline valem , p – rõhk .
Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud: veeauru rõhk, absoluutne ja suhteline niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt jt. 12. Mida näitavad absoluutne ja suhteline niiskus? Suhtelineniiskus näitab õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veearu rõhu suhe, väljendatuna protsentides. Tähis: r Absoluutneniiskus näitab ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. Tähis: a 13. Mida näitab baromeetriline valem ja kuidas saab seda tavaelus kasutada? Atmosääri staatika põhivõrrand näitas kuidas muutub õhurõhk väikese kõrguse (dz) muutuse korral. Kasutatakse: lennuki kõrguse määramine, raadiosondide kõrguse määramine, meteojaamades õhurõhkude taandamiseks merepinnale. 14. Mis on baariline väli ja nimeta selle elemendid. Baariline väli e õhurõhu väli on õhurõhu territoriaalne jaotus (määratud igas geograafilises punktis)
Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas, vedelikud ja gaasid aga kõikides suundades ühesuguselt. Absoluutrõhk Absoluutskaalal mõõdetakse rõhku nullväärtusest ehk absoluutsest vaakumist alates. Skaala nullpunkt tähistab absoluutset vaakumit (vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest lisatakse rõhuühiku taha lühend ABS. 8 Õhurõhk (baromeetriline rõhk) Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust
(bar). Pa = N/m² 1 bar = 100 kPa (umbes 1 kgf/cm² ) Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas, vedelikud ja gaasid aga kõikides suundades ühesuguselt. Absoluutrõhk Absoluutskaalal mõõdetakse rõhku nullväärtusest ehk absoluutsest vaakumist alates. Skaala nullpunkt tähistab absoluutset vaakumit (vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest lisatakse rõhuühiku taha lühend ABS. Õhurõhk (baromeetriline rõhk) Õhurõhk [baromeetriline rõhk, atmosfäärirõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel 150C juures on 1,01325 bar. Et õhurõhku mõõdetakse tavaliselt baromeetriga, siis nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust
Mööda piirimärke ühendavat sirgjoont (magistraaljoont) mõõdetakse piirimärkide vahekaugus. Samaaegselt mõõdistatakse ruleti ja ekri abil ristjoonte viisil looduslik kõverjooneline piirlõik. Magistraaljoone ja kõverjoonelise piirlõigu vaheline pindala arvutatakse maastikul tehtud mõõtmiste põhjal, kasutades kolmnurga ja trapetsi pindala valemit. 5. 5.1. Millised on peamised nivelleerimise meetodid ja nende täpsus? Geomeetriline Trigonomeetriline Hüdrostaatiline Baromeetriline GPS-nivelleerimine Kõige täpsemad, kuid samas kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin ± 0,5 mm ühe kilomeetri kohta. GPS-mõõdistamisega on võimalik saada sentimeetrilit täpsust. Tehnilise geomeetrilise nivelleerimise täpsus on ± 10 mm/km. Trigonomeetrilise nivveleerimise täpsus on detsimeetri täpsus. Baromeetrilise niveleerimise täpsus on mõne detsimeetri täpsus.
lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv määratakse nivelliiri horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. 2.Geodeetiline ehk trigonomeetriline nivelleerimine. Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk, ning kasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 3.baromeetriline nivelleerimine. Erinevusi arvutatakse baromeetri näitude alusel, mis mõõdab õhu rõhku neis punktides. 4.hüdrostaatiline nivelleerimine. Erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. 5.mehaaniline nivelleerimine. Punktide kõrguste määramine toimub spetsiaalse seadme, mis on paigaldatud mingile liiklusvahendile. Ja kui see läbib teatud vahemaad registreerib se selle pikkust ja profiili. 6.stereofottogrameetriline nivelleerimine
5. Loeng Nivelleerimine, erinevad viisid Nivelleerimine ehk loodimine. Maapinna punktide kõrguste vahe ehk kõrguskasvude määramine maastikul ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: ehitiste, rajatiste rajamisel; võrkude rajamisel; maakooreliikumiste uurimisel. Viisid: 1) Geomeetriline ehk horisontaalkiirega (nivelliir) 2) Trigonomeetriline ehk kaldkiirega (elektrontahhümeeter) 3) Hüdrostaatiline 4) Baromeetriline (õhurõhu kaudu) 5) GPS- nivelleerimie Täpsuse järjestus: Alustades kõige täpsemast: 1) hüdrost. 2) geomeetr. 3) trigono. 4) GPS 5) baomeetr. Nivelliirid täpsuse järgi: 1) Kõrgtäpsed +/- 0,5 mm/km kohta 2) Täpsed +/- 3 mm/km 3) Tehnikad +/- 10 mm/km Nivelleerimislatid Ühepoolsed Kahepoolsed Digitaalsed Nivelliiride kontrollimine 1) Kompensaator peab töötama
1) Isotermiline protsess. T=const, m=const 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. See on Fick'i seadus. D on difusioonikoefitsient. D on võrdne massiga, mis kantakse üle ajaühikus läbi ühikulise pinna ühikulise tiheduse gradiendi korral gradientvektori sihis. Massikradient Läbi pinnaelemendi S, pinnanormaali sihis tiheduse muutuse korral kantakse üle massimuutus M aja t jooksul
parameetrid (U; H; S) V(maht) Termilised olekuparameetrid pa; v; T. 1) [m3/kg] [kg/m3] - Erimaht 2) Rõhk on jõud mis mõjub ühele pinnaühikule normaali suunas (risti) ,,P" [bar]; [kgt/cm2]; [kgf/m2]; [mmHg]; [mmH2O]; [Uf/m2] Kõik arvutused termodünaamikas toimuvad Pa (paskalites) Tehakse vahet: 1) Absoluutsel rõhul pa 2) Ülerõhul PüPmass 3) Alarõhu Pvac 4) Baromeetriline rõhk pbarB(õhirõhk) Pbar rõhku mõõdetakse baromeetritega. Absoluutne rõhk saadakse juhul, kui rõhu mõõtmiseks võtta nullivaks absoluutne vaakum, kuid praktiliset mõõtmiste korral võetakse 0-nivooks baromeetriline (atmosfärirõhk), seejuures, kui gaasi rõhk on suurem baromeetrilisest rõhust, siis gaas on ülirõhu all. Ülerõhuks nimetatakse atmosfääri rõhust kõrgemat rõhkuja kuna
Tehke graafik. V = const, m = const 84) Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. P = const, m = const 85) Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand 86) Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 87) Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. h dh p dp p V m R T m p V R T 88) Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi
T=const, siis p1V1=p2V2 Isobaariliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi rõhk on konstantne p=const, siis Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. p1V1 ϰ =p2V2ϰ ϰ- kapa ϰ= 30. Maxwell’i jaotus. Valem, mis on f, mida näitab, graafikut peab teadma ja mis teljestikus on. Maxwelli jaotus on diferentsiaalne jaotusfunktsioon, mis väljendab mingi kiirusega osakeste suhtelist hulka 31. Baromeetriline valem. Boltzmanni jaotus. Boltzmanni jaotus - mikrofüüsikas väljendab ta kõige sagedamini osakeste jaotust energiate järg Mida aga tähistab sel juhul suurus n? Baromeetrilises valemis näitas see molekulide arvu ruumalaühiku kohta kõrgusel , kuid ei öelnud midagi nende molekulide kiiruste kohta. Võiksime väita, et see tihedus sisaldab kõiki neid molekule, mis võiksid tõusta kõrgemale kõrgusest . Molekulide koguarv vastaks siis neile molekulidele, mis
väiksemat ei saa olla. 43. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 44. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. 45. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 46. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 47. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine
44. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. S m v p -m v m v =m v + p m v = -m v + p p = 2m v 45. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 46. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant. 47. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine. Sõltumatu siis teistest liikumistest. Näitab, mitme telje suunas keha saab liikuda. Molekuli vabadusaste ideaalses gaasis on 3. 1 Wi = kT 2 48. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat
88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. n ruumalaühikus olevate gaasimolekulide arv 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. Rõhk kõrgusel h + dh on p + dp. Rõhkude p ja dp vahe on võrdne ühikulise põhjapindalaga silindris kõrgusega dh sisalduva gaasi rõhuga. Rõhk langeb kõrgusega seda kiiremini, mida raskem on gaas ja mida madalam on temperatuur. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant? n molekulide arv ruumalaühikus kõrgusel h, n0 nende arv maapinnal. Boltzmanni jaotusseadus näitab,
Seega mida kõrgemale tõusta, seda väiksemaks muutub õhu tihedus. Õhurõhu vertikaalseks gradiendiks nimetatakse õhurõhu langust millibaarides iga 100m kõrguse kohta. Gradient oleneb õhurõhu suurusest ja temperatuurist. Kui tõusta 100m, siis vheneb õhurõhk 12.5 mb. Suurem osa atmosfääri massist on koondunud maapinna lähedusse. ( 5km kõrguseni on 50% atmosfääri massist ja 10km kõrguseni 95%).Sellepärast vähenebki õhurõhk kiiresti kõrguse kasvades. Baromeetriline kõrgusaste näitab, mitu meetrit tuleb kõrgemale tõusta või madalamale laskuda, et õhurõhk muutuks 1 millibaari või millimeetri võrra. Kui õhurõhk on 780mm, siis selleks, et õhurõhk 1mm võrra väheneks, peame tõusma 10.2 m kõrgemale. Erinev kõrgus merepinnast avaldab mõju õhurõhule. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et sünoptilised vaatlusjaamad avaldavad õhurõhu merepinnale taandatult, mis näitab, kui suur
Siit lähtuvalt võib ainult looksulgudes olev avaldis võrduda nulliga: ( ) Avaldise lahendid on: ( ) ( ) Viimasest lahendist järeldub: 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. Olgu ja rõhk kõrgusel . Siit: ( ) ( ) Kuna ( ), võib elimineerida tiheduse: Eraldame muutujad ja : Kui , siis : 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Elimineerige ka gaasi universaalkonstant. Selle põhjal:
92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. Olgu . ja kõrgusel rõhk Gaasile (süsteemile) antav soojushulk läheb gaasi (süsteemi) siseenergia suurendamiseks ning tööks vastu
nagu hõõrdevabal liikumisel, vaid spiraalne. Õhuosake liigub spiraali südamiku suunas, mööda kinnikeerduvat spiraali. Sellise liikumise tulemusena satub üha rohkem õhku kõige madalama rõhuga alale (madalrõhulohku) madalrõhkkond täitub.Hõõrdumise olemasolul kõrgrõhkkonnas kaldub õhuosake iga tiiruga eemale kõrgrõhu tsentrist (või kõrgrõhkkonna harjast), tegemist on lahtikeerduva spiraaliga. Õhu äravoolu tõttu kõrgema rõhuga aladelt kõrgrõhkkond hajub (laguneb). Baromeetriline aste Kõrgemale tõustes õhurõhk väheneb , sest õhurõhku määrav ühikulise ristlõikega õhusamba kaal väheneb .( kui tihedus ei muutu on rõhu valem p=roo*g*h) . Baromeetriliseks astmeks nimetatakse kõrgusvahemikku , mille ulatuses on vaja tõusta et õhurõhk muutuks ühe ühiku võrra. (1 ühik on 1mbar/1hPa) Niiske õhu tiheduse valem =p/ RkuivTvirtuaalne Virtuaalne temperatuur on
viseerimiskiire ja vertikaalselt püstitatud lattide abil. Viseerimiskiire horisontaalsus tagatakse niveleerimisinstrumendiga. Jaguneb otsast nivelleerimiseks, keskelt nivelleerimiseks ja liitniveleerimiseks. 2) Trigonomeetriline ehk geodeetiline nivelleerimine Kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse kaugus horisontaalpinnal ja vertikaalnurk. Kõrguskasvud arvutatakse trigonomeetriliste funktsioonide abil. Rakendatakse kõikides tänapäevastes elektrontahhümeetrites. 3) Baromeetriline nivelleerimine Punktide omavaheline kõrguslik erinevus arvutatakse baromeetri näitude alusel (õhurõhkude erinevuse põhjal). h = H2 - H1 = H * (P1 - P2), kus H on baromeetriline suurus, saadakse spetsiaaltabelist. Baromeetriline niveleerimine on suhteliselt ebatäpne - 03 meetrit tasandikel (pigem siiski üle ühe meetri), mäestikes 2 meetrit ja rohkemgi. Kasutatakse peamiselt geoloogilistel ja geofüüsikalistel uuringutel. 4) Hüdrostaatiline nivelleerimine
Mida näitavad selle jaotuse järgi leitud molekulide tõenäolisem- ja keskmine kiirus? Maxwelli jaotus kirjeldab gaaside kineetilist teooriat. Kõige tõenäolisem kiirus vt on kiirus, kus jaotusel P(v) on maksimum. √ vt = 2 kT m0 Keskmine kiirus näitab molekulide keskmist kiirust (kaalume iga v väärtust jaotuses, mille kiirused asuvad intervallis dv väärtuse v ümbruses. √ ⟨ v ⟩ = 8 kT π m0 35. Tuletada baromeetriline valem? Rõhk – p, kõrgus –h, rõhk kõrgusel h+dh = p+dp, gaasi tihedus – ϱ. m pμ p−( p+dp )= ϱgdh ; dp=−ϱg dh ; ϱ= = V RT − pμg dp −μg dp= dh; = dh RT p RT Kui temperatuur on konstantne, siis −μgh ln p= RT ⏟ lnC integreerimiskonstant −μgh RT p=C ∙ e ,kui h=0, siis p0 =C
....................................................................................15 2.4. Adiabaatiline ja polütroopne protsess ....................................................................................16 2.5. Ideaalse gaasi töö erinevates protsessides..............................................................................17 2.6. Gaasimolekulide jaotus kiiruste järgi.....................................................................................18 2.7. Baromeetriline valem. Boltzmanni jaotus..............................................................................19 III pt. Reaalsed gaasid. Vedelikud ja kristalsed kehad.......................................................................20 3.1. Ülekandenähtused...................................................................................................................20 3.1.1. Viskoossus.................................................................................................
Näiteks kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud jne. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte 40. Ekker-mõõdistamise põhimõte 41. Trigonomeetriline nivelleerimine 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii 43. Tahhümeetrilised arvutused 44. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused 46. Nivelleerimise liigid. Põhilised nivelleerimisviisid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine. Kõige täpsemad ja töömahukamad on geomeetriline ja hüdrostaatiline. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on +- 0,5 mm. GPS mõõtmistega on täpsus sentimeeter. Detsimeetri täpsusega saab teha trigonomeetrilist nivelleerimist. Baromeetriline toimib õhurõhu erinevuste kaudu ning täpsus on detsimeeter. 47. Kõrguslike nivoopindade omadused. Maa kuremusest ja refraktsioonist tingitud parand. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast
osakeste arvust. Ekstensiivsed olekuparameetrid on näiteks süsteemi mass, maht ja energia. Erimaht on keha ühikmassi maht. Kui keha maht on V ja mass M, siis erimaht Erimahu pöördväärtust nimetatakse tiheduseks: Rõhk on pinnaühikule selle normaali suunas mõjub jõud. Manomeetriga mõõtmisel absoluutne rõhk pa pm B ja vaakummeetriga mõõtmisel pa B pv kus B – baromeetriline rõhk, pm ja pv – vastavalt manomeetriga ja vaakummeetriga mõõdetud rõhk. Termodünaamiline tasakaal. Termodünaamiline süsteem on tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas. Juhul kui süsteemile puudub välisjõudude mõju, siis süsteem on tasakaalus, kui vastavad olekuparameetrid on ühtlased kogu süsteemi piires. Rõhuühtlus määrab mehaanilise tasakaalu, temperatuuriühtlus aga termilise tasakaalu. 2. Ideaalgaas, ideaalgaasi olekuvõrrand. 4
met. , atm. turbulents, Ideaalse gaasi seadusest on näha, et õhu mm Hg) võrra. Nagu atmosfäärifüüsikas kõrgus avaldaks vähem mõju.Üheks geometeoroloogia, ehitusmeteoroloogia, temperatuuri kasvades (konstantse rõhu näidatakse, on baromeetriline aste. selliseks enam kasutatavamaks on Linke linnamet. , pilvede ja sademete füüsika, juures) kasvab ka õhu ruumala. Kui õhu Atmosfääri energiaallikad Atm sumedustegur. radari met. jt. ruumala kasvab, siis tema tihedus väheneb
eeldust: 1) atmosfäär loetakse kokkusurumatuks, 2) atmosfääri tihedus kogu vertikaali ulatuses loetakse konstantseks. Tegelikkuses võib atmosfääri tiheduse lugeda konstatseks vaid mõnekümne meetri paksuses kihis tugevasti kuumenenud aluspinna lähedal, sellisel juhul väheneb õhu tihedus aluspinna juures kõrge temperatuuri tõttu, kõrgemale tõustes temperatuur langeb kiiremini kui harilikult ja õhu tihedus võib jääda konstantseks või isegi kasvada.Isotermiline: Baromeetriline valem, mille tuletasime eelmises paragrahvis, on õige kui T = const ja g = const , s.t. isotermilise atmosfääri jaoks. Polütroopne atmosfäär on atmosfäärimudel, kus õhu temperatuur muutub kõrgusega lineaarselt.Õhurõhu mõõtmine: Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.Baromeeter: Baromeetri näidud , koos termomeetri ja psychromeetriga, saab kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja tegelikud näidud vähetähtsad
. Gaaside segu rõhk on võrdne komponentide osarõhkude summaga. Kui asendame , tuleb välja, et , ehk rõhk võrdub 2/3 molekulide kineetilisest energiast ruumiühiku kohta. Asendame siia rõhu avaldise molekulide ruumtiheduse ja temperatuuri kaudu: . · Baromeetriline valem ja Boltzmanni jaotus. Boltzmanni jaotuse saame, kui asendame baromeetrilises valemis potensiaalse energia mgh kineetilise energiaga mv2/2 · Maxwelli jaotus (tuletuseta). Tasakaaluline kiiruste jaotus. Kuna rõhk ja siseenergia avaldusid keskmise kiiruse kaudu, peaks molekulaarfüüsika seisukohalt olema lõpmatu arv kiiruste jaotusi, mis vastavad ühele ja samale olekule (samale temperatuurile).
Samakõrgusjoonte ehk horisontaalide viis vastab kõikidele reljeefi kujutamise nõuetele. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Projekteerides selle joone rõhttasandile ja vähendades saadud kujutise plaani mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile. 46. Nivelleerimise liigid · Geomeetriline nivelleerimine; · Trigonomeetriline nivelleerimine; · Baromeetriline nivelleerimine; · Hüdrostaadiline nivelleerimine; · GPS- niveleerimine. 47. Kõrguslike nivoopindade omadused 48. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast nivelleerimisel asetame ühte antud punkti, nt punkti A paigaldatud statiivile nivelliiri, teise punkti B aga vertikaalse lati. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e
Reljeefipunktidele ja kontuuripunktidele kirjutatakse arvutatud kõrgus kõrvale cm - täpsusega. Punkti nr juurde ei kirjutata. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et kahe naaberpunkti vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 44. Nivelleerimise liigid Geomeetriline nivelleerimine; Trigonomeetriline nivelleerimine; Baromeetriline nivelleerimine; Hüdrostaadiline nivelleerimine; GPS- niveleerimine. 45. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast nivelleerimisel asetame ühte antud punkti, nt punkti A paigaldatud statiivile nivelliiri, teise punkti B aga vertikaalse lati. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotised algavad nullist, siis
· bilanss tasakaal · kiirgusbilanss Maale saabuva ja sealt lahkuva kiirguse tasakaal · positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?GroupId=12426&ResourceID=40445 VAATA, VÄGA HEA ASI ! KLIIMAELEMENDID e. METEROLOOGILISED ELEMNDID Õhutemperatuur t C = 5 / 9 * ( t F - 32) t F = ( 9 / 5 * t C ) + 32 Õhurõhk Õhurõhku mõõdetakse baromeeteriga; barograafiga (õhurõhu isekirjutaja) Normaalrõhk 760 mmHg Baromeetriline aste - vahemaa meetrites, mille võrra on vaja tõusta või laskuda, et õhurõhk muutuks ühe ühiku võrra ISOBAAR - samarõhujoon MADALRÕHULOHK e. tsükloni väljasopistunud ala KÕRGRÕHUHARI e. antitsükloni väljasopistund ala Õhuniiskus - veeauru sisaldus õhus Õhuniiskust mõõdetakse hügromeetriga hügrograafiga (õhuniiskuse isekirjutaja) absoluutne - g/cm3 suhteline - % Sademed - vedel/tahke vesi, mis sajab/sadestub maapinnale Tuul - Tuult põhjustab õhurõhkude erinevus
annaabi.ee 
